1-19-3209/20 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2020, Rakvere kohtumaja

Kriminaalasja number

1-19-3209 (18259000283)

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Raili Raja

Prokurör

Marge Voogma

Kriminaalasi

Argo Bogdanov süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi

üldmenetluses

Süüdistatav

Argo Bogdanov, isikukood 38506295210, elukoht xxxx;

xxxx; xxxx; emakeel xxxx; töökoht J OÜ; väärteokorras

karistatud 4-l korral; kriminaalkorras karistatud 2-l korral,

viimati 21.05.2014 Viru Maakohtu otsusega KarS § 184 lg 2

p 1, 2 ja § 121 järgi 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 30.08.2012

otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 5 kuud vangistust

võrra ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 5 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks

27.05.2013. Viru Maakohtu 14.11.2017 määrusega vabastati

mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega

katseajaga kuni 27.10.2019; tõkend – ei ole kohaldatud

Kaitsja

vandeadvokaat Sven Sillar

RESOLUTSIOON:

Argo Bogdanov süüdistuses KarS 263 lg 1 p 1 järgi õigeks mõista.

Tunnistada Argo Bogdanov süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõista 7 (seitse)

kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 21.05.2014 otsusega

mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud 27 (kakskümmend seitse)

päeva vangistust võrra ning mõista Argo Bogdanovile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 5 (viis)

kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

Argo Bogdanovile mõistetud vangistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda Argo Bogdanovi vangistuse kandmise alguseks tema vanglasse

saabumise aeg.

KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Argo Bogdanovilt menetluskuluna

sundraha summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot riigituludesse.

Menetluskulud kokku summas 876 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004,

Swedbank

EE502200221014193355

või

Luminor

Bank

EE401700017002872300,

viitenumbriga

99920700001144

ning

selgitusega:

„Argo

Bogdanov,

1-19-3209,

menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja toimikusse DVD-plaat Rakvere Põhjakeskuse

turvakaamera salvestisega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest, s.o hiljemalt 20.01.2020. Apellatsiooniteate esitamisel on

kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 03.02.2020. Apellatsioon esitatakse Tartu

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli

võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 18.02.2020.

Süüdistus

Argo Bogdanovit süüdistatakse selles, et tema, olles 21.05.2014 Viru Maakohtu Rakvere

kohtumaja poolt ning 30.08.2012 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt karistatud KarS §

121 järgi, 11.05.2018 kella 19.15 paiku Lääne-Virumaal Rakvere vallas Tõrremäe külas Haljala

tee 4 asuva Põhjakeskuse taga läks sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx juurde, tõmbas

juhipoolse ukse lahti, sõimas juhiistmel olnud J Lt debiilikuks, ropendas ning lõi J Lt kaks korda

rusikaga näopiirkonda ja ähvardas maha lüüa. Löömisega põhjustas Argo Bogdanov J Lle

füüsilist valu ja tekitas näo punetuse.

Samuti häiris Argo Bogdanov oma eelkirjeldatud tegevusega sündmuskohal viibinud ja

sündmuste käiku nende tahte vastaselt kaasatud isikute N N, E J ja J Ki rahu ning turvatunnet,

milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja

kommetega ning näitab üleolevat ja halvustatavat suhtumist avalikku korda. Eeltooduga rikkus

Argo Bogdanov korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud

käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda,

loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil

vägivaldselt või teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada.

Seega Argo Bogdanov, rikkudes avalikus kohas käitumise üldnõudeid, kui see on toime pandud

vägivallaga, pani toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tõendid

1. Süüdistatav Argo Bogdanov tunnistab ennast süüdi. Tema kohtuistungil antud ütlustest

nähtub, et 11. mai 2018 õhtul kella seitsme paiku sõitis rendiautoga xxxx, autos oli veel tema

ema ja xxxx-aastane tütar. Põhjakeskuse ja bensiinijaama vahelisel ringteel sõitis tema autole

ette tume sõiduauto xxxx. Ta oli sunnitud järsult pidurdama, ema ehmatas, laps puhkes nutma.

xxxx oli punt noori, pidas neid rullnokkadeks ja kahtlustas, et juht võib olla purjus, ta hakkas

xxxx järgi sõitma, sõitis xxxx esimese hooga kõrvale ja näitas käega, et jää seisma. Xxxx pani

gaasi juurde. Lamava politseiniku juures võttis xxxx hoo maha ja jäi peaaegu seisma. Ta sõitis

kõrvalt mööda ning jäi nende ette seisma. Ta tuli autost välja, ta ei mäleta, kas juht avas xxxx

ukse või avas selle tema, ta kummardas auto juurde, oli poolenisti autouksest sees ja lahtise

käega lõi juhti vastu nägu, juht lõi teda parema käe rusikaga, see mis on käigukangi pool, otse

vastu nägu, tema prillid purunesid. Ta tundis füüsilist valu, mis olemasolevat emotsiooni

võimendas ja sealt juba refleksist lõi juhile kaks korda jälle lahtise vasaku käega vastu paremat

põske. Sel hetkel sai aru olukorra tõsidusest ja üritas lihtsalt sellest välja saada, unustas ära kõik

need kahtlused, miks selle auto üldse kinni pidas, lihtsalt tahtis minema saada. Sel hetkel, kui

ta ukse lahti tegi, ütles küll, et „türa sõita ei oska või“ ja siis tõmbas lahtise käega üle näo. Ta

isegi ei eita, et ähvardas. Ta ei ähvardanud kedagi sõna sõnalt ära tappa, ta ütles, et ta matab

neid maha, aga tema jaoks oli see rohkem kõnekäänd, emotsioonihoos välja visatud tühi lause.

Ema tuli ka autost välja, aga kähmlemise momenti ta ei saanud näha, sest ta tegeles lapse maha

rahustamisega. Kui ta autosse läks, siis rääkis emale, mis oli juhtunud. Ta ei kiida ega õigusta

oma tegu, kahetseb. Kontakti loomine kannatanuga toimus juba kuu või rohkem aega tagasi.

Ühe tuttava vahendusel palus küsida xxxx olnud isikutelt kas nad on nõus lepitusmenetlusega,

et kas neil on mingisugune vimm alles või nad on maha rahunenud ja on ka nõus, et lepivad

ära. Sai tagasisidet, et nad on nõus leppima ja just sealtpoolt tuli ka soov, et nad peaks enne

veel kokku ka saama. Xxxx lähedal bensiinitanklas selline kohtumine nädal aega tagasi aset

leidis. Tahtis saada kannatanuga kontakti, et saada neilt suusõnaline kinnitus, et nad on valmis

leppima ja neil ei ole mingisugust vimma tema vastu. Leppisid ära, surusid kätt, palus vabandust

ja läksid laiali. Ta tundis, et see olukord oleks pidanud teisiti lahenema, et ta oli pinges, pöördus

hiljem ka psühhiaatri poole abi saamiseks.

Argo Bogdanovi ütlustest nähtub veel, et vabanes vanglast umbes kaks aastat tagasi ja algul oli

Töötukassas arvel. Poolteist aastat tagasi tegi oma ettevõtte, tegutseb ehitusalal, kuu käive on

keskmiselt 4000 eurot, suvel rohkem talvel vähem. Majandab kokkuhoidlikult, hetkel on end

palgalt maha võtnud ja praegu tal ametlikku palka ei ole. Kui tööd tekib vormistab ennast taas

palgale. Ta kavatseb hakata oma riigivõlgnevusi tasuma, kuid pole veel eriti jõudnud. Ta ei jõua

kõike korraga ära maksta, samas, nagu ta ennast tööle vormistab, on kohtutäiturite kirjade laviin

postkastis.

2. Kannatanu J L kohtus antud ütlustest nähtub, et 11.05.2018 õhtupoolikul oli ta autoga

Põhjakeskuse juures koos E J, N N ja J Kiga, käisid tanklas. Auto oli xxxx oma aga roolis oli

tema, kuna tal ainukesena olid juhiload. J istus tema taga, N kõrval ja E N taga. Ta hakkas

tanklast ringteele sõitma ja ta enda arust oli tal piisavalt aega aga kui ta ringteele jõudis, siis

jõudis Argo Bogdanov halli värvi sõiduautoga xxxx tema taha ja pidurdas. Tol hetkel ta ei

teadnud, kes xxxx roolis on ja Argo Bogdanovit ta ei tundnud. Liikusid edasi ning bussijaama

juures üritas xxxx juht neile ette sõita, pisut hiljem sõitiski autole ette niimoodi, et tema enam

edasi sõita ei saanud. Xxxx oli täpselt tee keskel, ei mahtunud mööda. See hetk ta ei saanud aru,

et ta oleks xxxx ette sõitnud, aga ta arvas, et ju siis Argole nii tundus. Halli auto juht tuli autost

välja ja tegi tema ukse lahti, sõimas, täpseid sõnu ta ei mäleta ja lahtise käega lõi vastu vasakut

põske, lõi ukse pauguga kinni ja sõimas uuesti. Ta mäletab, et oli kaks lööki. Argo Bogdanov

sõimas teda debiilikuks, et kuhu ta sõidab ja enne kui Argo autosse läks, tegi käega viipe üle

kõri. See hetk ta võttis seda kui ähvardust. Ta üritas ennast ka kaitsta ja pärast esimest lööki ta

käega läks vastu Bogdanovi prille aga ta ei löönud. Pärast seda, kui KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel

võimaldati tal asjaolusid meenutada, näidates talle seda osa ütlustest, mida ta ei mäletanud, tuli

talle meelde, et siis kui Argo käega üle kõri viipas, siis lubas ära tappa ja pärast näitas

autonumbrimärgi poole näpuga ja lubas maha lüüa kui veel näeb.

Hetkel ta mäletab, et löödi vasakule, kuid politseis antud ütlustes on kirjas, et paremale. Ta ei

ole kindel, kas oli vasak või parem pool ja ei ole kindel, kas oli rusikas või lahtine käsi. Nende

kahe löögi tagajärjel tundis ta ainult füüsilist valu ja oli punetus. Mingeid raskemaid vigastusi

ei olnud. Aga tal oli šokk, kuna ei ole ennem sellist asja olnud.

Kui Argo Bogdanov auto juurest ära läks, siis paar sekundit nad ei osanud midagi teha ja siis J

K pakkus helistada politseisse ja numbrimärk meelde jätta. Üritasid kõne ajal, kui J helistas,

xxxx järgi sõita, aga järgi ei jõudnud. Politseiga said kokku Põhjakeskuse bussijaamas, seal tegi

politsei tema näost kaks pilti.

Seda, et tegemist on Argo Bogdanoviga, sai ta teada hiljem internetist. Kuna ta oli pikalt selle

peale mõelnud ja viha oli üle läinud ning enam ei ole mingisugust tahtmist, et Argot

karistatakse, siis ta oli nõus J Ki tuttava kaudu saama kokku Argoga ja rääkima. Kokkusaamise

eesmärk oli omavahel kokku leppida, et ei oleks pärast mingeid probleeme kui kasvõi kogemata

linnapeal kokku saavad, et ei ole mingit viha ega midagi. Lihtsalt suuliselt kokku leppida, teha

vaherahu. Kokku said xxxx tanklas. Lõid käed, et ei ole kummalgi mingisugust viha.

Kokkusaamine toimus umbes nädal-paar tagasi. Käesolevaks ajaks on ta Argo Bogdanoviga ära

leppinud. (kd I lk 24-29p)

3. Tunnistaja J Ki kohtus antud ütlustest nähtub, et enne arutatavat sündmust ta Argo

Bogdanovit ei tundnud. 11. mai 2018 oli J L juhitud sõiduautos, ta istus juhi taga, oli parajasti

telefonis ja ei näinud täpselt, mis seal ringtee peal toimus, pärast omavahel rääkisid

ettekeeramisest. Nad liikusid ringteelt Põhjakeskuse poole. Bussijaama juures sõiduauto xxxx

üritas kahel korral neile ette keerata, et neid peatada, aga see ei õnnestunud. Siis nad olid juba

suhteliselt hirmul, et midagi on valesti ja oli näha, et xxxx juhi sõidustiil on agressiivne, juht

näitas autost rusikat. Nad otsustasid, et jäävad seisma, et kuulavad ära, mis xxxx juhil öelda on.

Xxxx jäi ka seisma, juht tuli tõmbas ukse lahti ja küsis, et türa tatikas, et kas sa ei oska sõita.

See mees oli autos juba peadpidi sees ja siis ta vasaku labakäega virutas vastu Je paremat põske.

Edasi seal J ka kuidagi kähmles. Ta lööki ei näinud aga mäletab seda momenti täpselt, et mehel

prillid lendasid. Siis see mees lõi ühe korra veel samamoodi labakäega ja pani autoukse pauguga

kinni ja läks oma auto juurde, siis tuli korra veel tagasi, ütles, et kui midagi veel on, siis otsib

üles, lõi ukse pauguga kinni ja nemad sõitsid kiiresti minema. Ise ta sekkuda ei julgenud, kartis

viga saada ja ei soovinud pahandusi. Ta oli väga ehmunud, kuna pole kunagi näinud sellist asja.

Tal oli ka natukene halb tunne, tundis end natukene süüdi, et Jt löödi. Ta tundis, et ta peab

aitama sõpra, seega ta otsustas helistada politseisse. Argo Bogdanoviga on pärast ühe korra

kohtunud. Tema sõbra sõber tundis Argot ja ta viiski neid kokku, et arutada seda, mis nende

vahel juhtus ja seda omavahel selgemaks teha. Tema tahtis seda kokkusaamist, et asjast selge

pilt saada. Said kokku xxxx tanklas, tema, J, tema sõber ja Argo. Lihtsalt olid ja arutasid, tegid

asjad selgeks, et miks nii juhtus ja kuidas saab asja parandada. Lõpptulemus oli sellel

kokkusaamisel, et tulebki kohtusse tulla ja kui võimalik, siis delikaatselt asi ära lahendada.

Argo vabandas Je ees.

Pärast seda, kui KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel oli värskendatud tema mälu, tuli meelde, et Argo

lubas jah ära tappa enne kui ta hakkas ära sõitma. See ei olnud mõeldud talle, vaid Jele. (kd I

lk 30-33p)

4. Tunnistaja N N kohtus antud ütlustest nähtub, et 11. mai 2018 õhtul kella seitsme aeg olid

Circle K tanklas Põhjakeskuse kõrval tankimas. Auto oli tema oma ja autos olid tema, J, J ja E.

Roolis oli J, sest tal on load. Hakkasid välja sõitma ja pöörasid ringteele. Xxxx tuli

Põhjakeskuse tagant ja väidetavalt nad olid talle ette pööranud, aga tema väga seda hetke ei

näinud ja tema arust oli nii, et väga ette ei pööranud. Tema auto oli xxxx ja teine auto oli hele

xxxx. Xxxx juht lasi neile helisignaali, kui ta õigesti mäletab, sõitsid edasi. Seal, kus lamavad

politseinikud Põhjakeskuse taga on, seal xxxx juht pööras neile täielikult ette, nad ei saanud

edasi sõita. Xxxx juht Argo tuli autost välja, kõndis nende auto juurde. Ütles, et türa mis sa ei

oska sõita või midagi sellist. Kohe peale seda, kui Argo seda ütles, lõi ta labakäega Jele vastu

nägu. Ei mäleta kummale poole täpsemalt. Kohe peale seda J lõi vastu ja siis Argol lendasid

prillid peast ära. Siis Argo lõi Jele vastu paar lööki. Löögid tabasid Jt näkku. Pärast seda J ütles,

et mis sa peksad ja ta ei mäleta, kas Argo vastas midagi selle peale, aga lõi pauguga ukse kinni

ja ukselink lendas minema. Argo hakkas enda xxxx juurde kõndima, siis tuli sealt mingi naine

autost välja, näitas numbrimärgi peale ja Argo kõndis selle naise juurde ning midagi seal

rääkisid mingi hetke. Argo käis naise juures, tuli tagasi ja siis ütles, et kui lähete politseisse, et

siis tapan või matan ära, midagi sellist. Tema ei jõudnud reageerida, sest kõik juhtus nii kiiresti.

Kui xxxx juht auto juurde tuli, siis ei oodanudki, et läheb kakluseks. Argo käitumine ei olnud

normaalne, oli liiga agressiivne. Kui see sündmus läbi sai, siis nad sõitsid Argole järgi, tahtsid

ta kohe kätte saada. J K otsustas, et helistavad politseisse, helistaski ja politsei tuli sinna mõne

aja pärast. Nii palju ta mäletab, et Jel vist silma alt oli natukene punane, midagi erilist seal

kindlasti ei olnud. (kd I lk 34-36p)

5. Tunnistaja E J kohtus antud ütlustest nähtub, et 11. mai 2018 oli koos J L, N N ja J Kiga.

Auto roolis oli J L ja tema istus taga paremal. Juhtus nii, et nad hakkasid ringilt välja keerama

ja tuli hall xxxx. Ette ta ei keeranud, aga hakkas kiirendama. Kui nad jõudsid ringilt esimeselt

teelt üle, siis xxxx juht jõudis nende taha ja signaalitas. Nad sõitsid Põhjakeskuse poole edasi

ja siis xxxx juht proovis ette sõita neist, aga nad ei lasknud. Keerasid vasakule Põhjakeskuse

külje peale ja xxxx juht sai neist mööda, sõitis keset teed, et nad ei saaks mööda minna ja tuli

ütles, et kas sa ei oska sõita debiilik või midagi sihukest. Lõi J Lle paremale näopoolele väikse

käelaksu. J L lõi vastu. Siis nad seal rahmeldasid. Siis Argo pani autoukse kinni ja kõndis ära.

Siis tuli tagasi, ütles, et kui sa politseisse lähed, siis ma leian su üles ning siis istus autosse ja

sõitis minema. Ta ei oska öelda, miks xxxx juht neile järele sõitis või mis ta tahtis neist. Xxxx

juht lõi Jt vasaku käega kaks-kolm korda. Löögid tugevad ei olnud ja tabasid Jt paremale

näopoolele. Väga rõve tunne oli, et ta näeb kuidas sõpra lüüakse ja ise ei saa appi minna, auto

tagant kohe tormata sinna. See käis nii kiirelt, et kui reageeris, siis oli juba kõik läbi. Pärast oli

Jel põsk punane ja tundus, et ta sai löökide tagajärjel haiget. (kd I lk 36p- 37p)

6. Kohus uuris ka kirjalikke tõendeid.

- Asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega – vaadeldud on politseinik M M poolt 11.05.2018

Lääne-Virumaal Rakvere vallas Tõrremäe külas Haljala tee 4 asuva Põhjakeskuse parkla

juurdepääsuteel tehtud 2 fotot. Fotodel on vaade J L näo ülemisele osale ja näole paremalt poolt.

Näo paremal pool on näha punane laik. (kd II lk 5-7)

- Nõudekiri ja vastus sellele ning asitõendi vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga – vaadeldud on

Rakvere Põhjakeskuse välisseina küljes oleva turvakaamera salvestust 11.05.2018 toimunud

intsidendi kohta. Videofaili avamisel on näha Rakvere Põhjakeskuse parempoolsel küljel asuv

parkla ja parkla kõrval asuv sõidutee. Parklas pargivad erinevad sõidukid. Kell 19:16:42

paremalt poolt mööda sõiduteed tuleb kaamera vaatevälja kaks sõidukit, mis liiguvad peaaegu

kõrvuti. Tumedamat värvi sõiduauto liigub sõiduteel paremal pool ja temast vasakul liigub

heledamat värvi sõiduauto, mis on osaliselt tumedama auto kõrval ja osaliselt tagapool. Autod

jõuavad täiesti kõrvuti ning liiguvad otse edasi. Heledamat värvi auto möödub tumedamat värvi

autost vasakult poolt ning sõidab tumedale autole ette, autod peatuvad. Sõidukid peatuvad

kaamerast väga kaugel, mistõttu ei ole edasine tegevus hästi nähtav ega arusaadav. On näha, et

esimesest (heledamat värvi) autost vasakpoolsest (juhipoolsest) uksest väljub keegi ja liigub

tagumise (tumedat värvi) auto juurde. Mis edasi toimub ei ole võimalik tuvastada, sest tegevus

toimub kaamerast väga kaugel. On näha mingisugust liikumist autode juures, keegi liigub paar

korda esimese auto juurest tagumise auto juurde ja tagasi. Vahepeal tuleb mööda teed veel

autosid, mis jäävad nende taha seisma. Keegi liigub esimese auto juurde tagasi, istub autosse ja

mõlemad autod hakkavad liikuma. (kd II lk 3-4)

- Äratundmiseks esitamise protokollid koos fototabeliga - J Lle, N Nle, J Kile ja E Jle on

esitatud äratundmiseks Argo Bogdanov koos kahe sarnase isikuga. Kõik tunnevad ära fotodel

olevate isikute hulgast Argo Bogdanovi, kes 11.05.2018 Rakvere Põhjakeskuse juures lõi J Lle

käega vastu nägu. Tunnevad isiku ära silmade ja näokuju järgi, sest tema nägu jäi meelde. (kd

II lk 8-19)

- Karistusregistri väljatrükk Argo Bogdanovi suhtes – nähtub, et hetkel on 2 kehtivat

kriminaalkaristust ja 4 kehtivat väärteokaristust. (kd II lk 28-30)

- Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 21.05.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-7696

tunnistati Argo Bogdanov süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõisteti 6 aastat

vangistust ning KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel,

lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõisteti Argo Bogdanovi liitkaristuseks

6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu

30.08.2012 kohtuotsuse järgi (KarS § 121) mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud

vangistust võrra ning Argo Bogdanovi liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 5 kuud vangistust. KarS

§ 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus alates 27.05.2013 karistusaja hulka ning Argo Bogdanovi

karistuse kandmise alguseks loeti 27.05.2013. Viru Maakohtu 14.11.2017 määrus - nähtub, et

Argo Bogdanov vabastati temale Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 21.05.2014 otsusega

mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega

käitumiskontrolli nõuetele. Argo Bogdanovile määrati katseaeg alates kohtumääruse

jõustumisest kuni 27.10.2019 ning katseajaks allutati Argo Bogdanov kriminaalhooldaja

käitumiskontrollile. (kd II lk 22-27)

Kohtu põhjendused

7. Süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena tuleb tuvastada, et selle

teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või §-s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet, et

tegu pandi toime avalikus kohas ja teoga häiriti või ohustati asjasse mittepuutuvaid isikuid.

Kvalifitseerides süüteo KarS § 263 lg 1 p 1 järgi tuleb tuvastada, et tegu pandi toime

vägivallaga. KorS § 55 lg 1 p 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival

või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku,

looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. KorS § 54 kohaselt

on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi

kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk.

8. Argo Bogdanov on ise tunnistanud, et olles ärritatud ringteel toimunud liiklussituatsioonist

peatas ta kannatanu juhitud sõiduki, kasutas kannatanu suhtes ebatsensuurseid väljendeid ja lõi

viimast kolmel korral lahtise käega näkku. Üldjoontes samasisulisi ütlusi on andnud kannatanu

J L ja tunnistajad J K, N N ja E J. Kannatanu J L on kinnitanud, et Argo Bogdanov lõi teda

kahel korral, et löögid põhjustasid temale valu. Dokumentaalse tõendina tõendab vägivalda ka

asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega – J L näo paremal pool on näha punane laik. Kohtu

hinnangul on eelnevaga tõendamist leidnud Argo Bogdanovi poolt J L vähemalt kahel korral

näkku löömine, viimasele sellega valu tekitamine. Eenimetatud tegevusega realiseeris Argo

Bogdanov kehalise väärkohtlemisena kvalifitseeritava süüteo objektiivse süüteokoosseisu.

Kuna Arvo Bogdanov on varem kehalise väärkohtlemise eest karistatud isik, siis on tegemist

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisuga.

9. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas tegu vastab ülalnimetatud teistele avaliku korra rikkumise

kriteeriumidele. Argo Bogdanov pani süüteo toime 11.05.2018 kella 19.15 paiku Rakvere

Põhjakeskusega külgneval teel, mis kahtlemata on määratlemata isikute ringi kasutuses olev

maa-ala ning tegemist on avaliku kohaga KorS § 54 mõttes. KorS § 55 lg 1 p 1 keelab selgelt

teise inimese löömise avalikus kohas. Tunnistajad J Ki, N N ja E J (Argo Bogdanovile esitatud

süüdistuse kohaselt isikud, kelle rahu ja turvatunnet häiriti) ütlustest nähtub, et nad olid Argo

Bogdanovi tegevusest häiritud.

10. Vaatamata ülaltoodule, leiab kohus, et Argo Bogdanovi tegevuses ei esine KarS § 263 lg 2

p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivset süüteokoosseisu ja selles süüdistuses tuleb ta

õigeks mõista. Riigikohus on oma lahendites korduvalt märkinud, et kolmandateks, asjasse

mittepuutuvaiks isikuteks, keda süüteo toimepanemisega häiritakse, ei saa lugeda konflikti ühe

või teise osapoolega ühes seltskonnas viibinud inimesi. Käesoleval juhul nähtub kannatanu J L

ja tunnistajate J Ki, N N ja E J ütlustest, et nad olid ühise seltskonnana õhtut veetmas ja viibisid

Argo Bogdanovit kohates ühes ja samas autos. Kohtu hinnangul saab J Ki, N Nt ja E Jd lugeda

kannatanuga ühes seltskonnas viibinud isikuteks, mistõttu ei saa neid pidada kolmandateks,

asjasse mittepuutuvaiks isikuteks.

11. Kuna ülalpool on tuvastatud kehalise väärkohtlemise süüteokoosseisu objektiivsete

tunnuste esinemine Argo Bogdanovi tegevuses, siis tuleb kontrollida ka nimetatud süüteo teiste

tunnuste olemasolu. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 121 sätestatud tegu tahtlust.

Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kuriteo

asjaoludest ja uuritud tõenditest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime vähemalt

otsese tahtlusega. Lüües kannatanut korduvalt käega pea piirkonda, sai ta aru oma tegevuse

keelatusest ja sellest, et tema tegevus põhjustab kannatanule valu ja just seda ta tahtiski.

Argo Bogdanovi tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluse käigus

ei tuvastatud.

12. Ülaltoodut arvestades tunnistab kohus Argo Bogdanovi süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.

Kohtu hinnangul pole selline otsus süüdistatavale ootamatu ega ka tema kaitseõigust rikkuv

kuna kehaline väärkohtlemine ja ka varasem kehalise väärkohtlemise toimepanemine olid

selgelt välja toodud temale KarS § 263 lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistuses.

13. Kohus leiab, et Argo Bogdanovi tegevuses puudub KarS § 120 järgi kvalifitseeritava

kuriteo objektiivne süüteokoosseis. Argo Bogdanov tunnistas, et kasutas ebatsensuurseid

väljendeid ja ähvardas autos viibinuid väljendiga - matan maha. Ka kannatanu ja teised autos

viibinud isikud kuulsid ähvardust tapmise, matmise või vägivallaga juhul kui politseisse

pöördutakse. Samas nähtub kannatanu ja tunnistajate tegevusest, et hirmu tundmata asusid nad

jälitama Argo Bogdanovi autot ja teavitasid vägivallast koheselt politseid. Argo Bogdanovi

sõnul ei mõelnud ta ähvardust tõsiselt, tegemist oli liiklusintsidendi järgsest ärritusest tingitud

emotsionaalse väljaütlemisega. Kohtu hinnangul kannatanu ja tunnistajad seda sellisena ka

võtsid ja ennast ohustatuna ei tundnud.

Karistus

14. Argo Bogdanovi poolt toimepandu on teise astme kuritegu, mille eest on karistusena

ettenähtud rahaline karistus või vangistus kuni viis aastat.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus hindab Argo Bogdanovi süü keskmisest kergemaks, tema poolt rakendatud vägivald oli

väheintensiivne ja ei põhjustanud kannatanule raskeid tagajärgi.

Argo Bogdanovi karistust raskendavad asjaolud puuduvad, tema karistust kergendavad süü

tunnistamine ja kahetsemine. Kohtu hinnangul pole tõendamist leidnud asjaolu, et Argo

Bogdanov oleks püüdnud kannatanut ja tunnistajaid ütluste andmisel mõjutada.

Et isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu, lähtub

kohus karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks ka süüdlase isikust. Kohus arvestab

karistuse mõistmisel asjaoluga, et Argo Bogdanov on varem kohtu poolt karistatud isik.

Viimati karistati teda 21.05.2014 Viru Maakohtu otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 121 järgi

6 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu

Maakohtu 30.08.2012 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 5 kuud vangistust võrra ning

liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 5 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti

27.05.2013. Viru Maakohtu 14.11.2017 määrusega vabastati Argo Bogdanov mõistetud

karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 27.10.2019. Paraku pole need

mõjutusvahendid Argo Bogdanovi käitumist muutnud, ta pani katseajal taas toime kehalise

väärkohtlemise. Kohus märgib, et ka 21.05.2014 kohtuotsuses käsitletud kuriteod olid toime

pandud katseajal ja ka siis oli üheks kuriteoks kehaline väärkohtlemine. Eelnevat arvestades

leiab kohus, et rahalise karistuse, kui kergeima karistusliigi kohaldamine ei täidaks karistuse

eesmärke. Rahalise karistuse mõistmine oleks kohatu ja ebaefektiivne ka seetõttu, et Argo

Bogdanovi sõnade kohaselt on ta sissetulek minimaalne. Ka on Argo Bogdanov suhtunud

ükskõikselt temale varem määratud väärteotrahvide ja kriminaalmenetluskulude hüvitamisse.

E-Täituri väljavõttest (kd II lk 32-36) nähtuvalt on tal mitmeid tasumata rahatrahve, samuti

rohkem, kui 15000 euro ulatustes menetluskulusid eelmistest kohtumenetlustest.

Kõike ülaltoodut arvestades leiab kohus, et Argo Bogdanovit tuleb karistada vangistusega.

Arvestades süü suurust ja karistust vähendavat asjaolu, samuti kannatanu leppimist Argo

Bogdanoviga, ja suhteliselt pikka ajavahemikku kuriteo toimepanemist käesoleva ajani, mil

Argo Bogdanov süütegusid toime pole pannud, leiab kohus, et karistuse eesmärgid on

saavutatavad sanktsiooni keskmisest oluliselt väiksemas määras mõistetava vangistusega.

Vaatamata sellele, et, Viru Maakohtu 21.05.2014 otsusega mõistetud karistusest ja ka katseaja

lõppemisest on kohtu hinnangul möödas suhteliselt pikk aeg, ei anna kehtiv karistusseadustik

ja kohtupraktika võimalust vangistust jätta tingimisi kohaldamata, kui süüdlane paneb toime

katseajal uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Samale seisukohale on

asunud ka Tartu Ringkonnakohus kriminaalasjas nr 1-15-8673 (otsus jõustus Riigikohtu

12.06.2017 otsusega kohtuasjas nr 3-1-1-34-17).

Karistusest tingimisi vabastamisel KarS § 73 ja § 74 alusel on katseajal toimepandud uue

tahtliku kuriteo puhul võimalik isikut taas tingimisi karistusest vabastada elektroonilise valve

kohaldamisega või vangistust üldkasuliku tööga asendades. Vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabanemise korral seadusandja selliseid alternatiivseid võimalusi pole andnud.

KarS § 76 lg 8 ütleb selgelt - kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest

teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul

mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Seega tuleb ka

Argo Bogdanovi puhul KarS § 65 lg 2 alusel suurendada temale käesolevas kriminaalasjas

mõistetavat karistust Viru Maakohtu 21.05.2014 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse

1 aasta 10 kuud 27 päeva vangistust võrra.

Menetluskulud

15. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seega tuleb Argo Bogdanovilt välja mõista KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel

menetluskuludena riigituludesse sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2020 kohtuotsusega tühistati osaliselt Viru Maakohtu 13. jaanuari

2020 otsus.

Riigikohtu 06.08.2020 kohtumäärusega jäeti Argo Bogdanovi kaitsja vandeadvokaat Maria

Mägi-Rohtmetsa kassatsioon menetlusse võtmata.

13.01.2020 kohtuotsus 1-19-3209 jõustus osaliselt 06. augustil 2020 Riigikohtu

kohtumäärusega.

Referent /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne