3-19-1303/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht

06. veebruar 2020, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-19-1303 Haldusasi

N. G kaebus Politseija Piirivalveameti 04.07.2019 ettekirjutuse nr 1047947907 tühistamiseks Menetlustoiming Menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

1. Lõpetada haldusasja nr 3-19-1303 menetlus, sest vaidlustatud ettekirjutus on täidetud;

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 17.07.2019 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu;

3. Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveamet (PPA) tegi N. Gle 04.07.2019 ettekirjutuse nr 1047947907 Eesti Vabariigist lahkumiseks 30 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 03.08.2019. Ettekirjutuses on märgitud, et see kuulub sundtäitmisele alates 04.08.2019 ja et pärast nimetatud tähtaja saabumist saadetakse lahkumisettekirjutust mitte täitnud isik vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeluseaduse (VSS) § 14 lg 1 ja § 15 lg 1 Eesti Vabariigist välja.

2. N. G esitas 09.07.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 04.07.2019 ettekirjutuse nr 1047947907 tühistamiseks. Koos kaebusega esitati ka taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning PPA 04.07.2019 ettekirjutuse nr 1047947907 vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks kuni haldusasja nr 3-19-87 lõpplahenduseni.

3. Tallinna Halduskohtu 10.07.2019 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus käiguta. Kaebaja vastas sellele 11.07.2019.

4. Tallinna Halduskohtu 17.07.2019 määrusega rahuldati esialgse õiguskaitse taotlus ning peatati Politseija Piirivalveameti 04.07.2019 ettekirjutuse nr 1047947907 täitmine kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-19-87.

5. Tallinna Halduskohtu 12.09.2020 määrusega võeti kaebus menetlusse.

6. Politseija Piirivalveamet vastas kaebusele 17.10.2019. Vastustaja oli seisukohal, et lahkumisettekirjutus koostati õiguspäraselt ning kaebaja lahkumine riigist on võimalik ja see ei sea teda raskesse olukorda.

7. Politseija Piirivalveamet esitas 17.01.2020 taotluse menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p

4 alusel. Vastustaja selgitas, et tulenevalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 13 lg 1 kehtib lahkumisettekirjutus kuni ettekirjutuses välismaalasele pandud kohustuse täitmiseni. N. G esindaja oli teavitanud 03.12.2019 PPA ametnikku, et kaebaja soovib vabatahtlikult Eestist lahkuda ning on endale soetanud ka lennupileti. Ühtlasi kinnitas PPA, et N. G lahkus vabatahtlikult Eesti Vabariigist 15.01.2020 kell 11:13 Tallinna Lennujaamast väljunud lennuga nr W66428, täites sellega talle ettekirjutusega pandud kohustuse.

8. Kohus küsis kaebaja esindajalt 17.01.2020 kirjaga seisukohta menetluse lõpetamise kohta HKMS § 152 lg 1 p 4 ja § 108 lg 6 alusel, selgitades ühtlasi ka menetluse lõpetamise tagajärgi.

9. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja lepinguline esindaja Tatjana Ikim kinnitanud kohtunõude kättesaamist 17.01.2020, kuid kohtu poolt määratud tähtajaks oma seisukohta ega taotlusi ei esitanud. Samas ei olnud see ka kohustuslik.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või vastav toiming on tehtud. Nähtuvalt Politseija Piirivalveameti 17.01.2020 taotlusest on kaebaja vaidlustatud ettekirjutuse täitnud. Seega ei ole ettekirjutusel enam sisulist toimet ning lähtuvalt VSS § 13 lg 1 võib võrrelda toime kaotanud haldusakti kehtetuks tunnistatud haldusaktiga. Seega tuleb menetlus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 152 esimese lõike neljandale punktile lõpetada nii nagu vastustaja seda taotles. Kaebaja ei ole menetluse lõpetamisele eelnimetatud alusel ka vastu vaielnud.

11. Käesolevas haldusasjas on Tallinna Halduskohtu 17.07.2019 määrusega rahuldatud kaebaja õiguskaitse taotlus ning peatatud Politseija Piirivalveameti 04.07.2019 ettekirjutuse täitmine kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-19-87. Halduskohtumenetluse seadustiku § 253 lg 3 sätestab, et kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega kui kaebus jääb rahuldamata ja määrusega kui kaebus või vaie tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Seega tuleb Tallinna Halduskohtu 17.07.2019 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada, sest menetlus lõpetatakse. Halduskohtumenetluse seadustiku paragrahvi 253 kolmanda lõike kolmanda lause kohaselt see aga koheselt ei jõustu. Esialgse õiguskaitse abinõu tühistamine jõustub koos menetlust lõpetava määrusega.

12. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui haldusakti kehtetuks tunnistamine või soovitud toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Antud juhul lahkus kaebaja vabatahtlikult ning kaebuse esitamisega sellel otsest seost ei ole, kuid samas ei ole eelnimetatu enam asjassepuutuv, sest kaebaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

13. Halduskohtumenetluse seadustiku § 104 lg 5 punkti 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel. Seega on võimalik riigilõivu tagasi taotleda. Arvestades asjaolu, et riigilõivu ei ole tasunud kaebaja ise, vaid seda on teinud 08.07.2019 Marhena Partner OÜ, siis riigilõivu koheselt tagastada ei saa. Samas on kaebajal või kaebaja esindajal võimalik käesoleva määruse jõustumise järgselt esitada sellekohane avaldus, märkides käesoleva haldusasja numbri ja vastavad rekvisiidid (sh panga nimetus ja kontonumber), millisele arvelduskontole riigilõivu tagastamist soovitakse. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (Vt ka riigilõivuseaduse § 12). Mis puutub aga esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud 15 euro suurusesse riigilõivu, siis seda kohus ei tagasta, kuna esialgse õiguskaitse taotluse osas leidis aset sisuline menetlus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik