2-18-12085/53 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-18-12085 Tsiviilasi Andres Heikineni hagi Nikolai Sinjovi vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks Nikolai Sinjovi vastuhagi Andres Heikineni, kohtutäitur Krista Järveti ja Olga Mišina vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 10. oktoobri 2019 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Andres Heikineni määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja/vastuhagis kostja I): Andres Heikinen (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko Vastustaja (kostja/vastuhagis hageja): Nikolai Sinjov (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja Robert Sprengk Vastuhagis kostja II: kohtutäitur Krista Järvet Vastuhagis kostja III: Olga Mišina (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 10. oktoobri 2019 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebemenetluse kulud (v.a Nikolai Sinjovile riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud) Andres Heikineni kanda. Määrata, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud määrab maakohus kindlaks eraldi määrusega. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Andres Heikinen (hageja) esitas 6. augustil 2018 Viru Maakohtule hagi Nikolai Sinjovi (kostja) vastu kinnistu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja enampakkumise tulemusena saanud XXXX asuva korteri omanikuks. Hageja on kantud ka kinnistusraamatusse korteri omanikuna. Kostja on keeldunud korteri üleandmisest ja sellest väljakolimisest. Kostjal ei ole õiguslikku alust korteri valdamiseks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda korter kostja ebaseaduslikust valdusest välja.

2. Kostja vaidles hagile vastu. 26. septembri 2019 kohtuistungil esitas kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Lisaks esitas kostja vastuhagi hageja, kohtutäitur Krista Järveti ja Olga Mišina vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Viru Maakohus jättis 10. oktoobri 2019 määrusega hagi läbi vaatamata ja sellega seotud menetluskulud (v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud) hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole asjas vaidlust selles, et hageja omandas korteri täitemenetluses enampakkumise teel. Maakohus viitas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p-le 15. Kui tegemist on täitedokumendiga kinnisasja valduse väljanõudmisel, annab see õiguse alustada täitemenetlust ja kinnisasi võlgnikult välja nõuda. Kohtulahendit selleks vaja ei ole (vt nt Riigikohtu 4. juuni 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-12, p 10). Seega tuleb hagi jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt oli hagi võetud menetlusse 27. augustil 2018 (kaebuses ekslikult märgitud 2019). Hagi menetlusse võtmisel ei leidnud kohus menetlusse võtmisest keeldumise alust (TsMS § 371 lg 2). Kuni 26. septembri 2019 kohtuistungini ei vaielnud kostja hagi menetlusse võtmisele vastu ega taotlenud selle läbi vaatamata jätmist. Üheks vastuhagi nõudeks on tunnustada kostja omandiõigust korteriomandile ¾ mõttelises osas. See välistab maakohtu viidatud Riigikohtu lahendi kohaldamise. Lahendis on toodud, et eraldi kohtumäärust endise korteriomaniku väljatõstmiseks ei ole vaja, kuna isik lakkab olemast omanik ning ei ole muid õigusi, mis koormaksid korteriomandit. Vastuhagi väidetest ja nõuetest selgub, et sellised õigused on olemas – nimelt kostja omandiõigus korteriomandile ¾ mõttelises osas. Hagi ja vastuhagi läbivaatamine ühes menetluses lubab palju tõhusamalt jälgida menetlusosaliste õigusi ja annab võimaluse lahendada vaidlus võimalikult kiiresti ja ökonoomselt.

5. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

7. Hageja on esitanud kostja vastu hagi kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Vaidlustatud määrusega on maakohus jätnud hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

8. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jätnud hagi läbi vaatamata. TMS § 2 lg 1 p 15 sätestab, et kinnisasja valduse väljanõudmisel on täitedokumendiks sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et hageja sai enampakkumise tulemusena korteri omanikuks ja ta kanti omanikuna kinnistusraamatusse. Seega on hagejal olemas täitedokument, millega ta saab pöörduda kohtutäituri poole ja nõuda kostja väljatõstmist korterist.

9. Olukorras, kus hageja saab sundenampakkumise akti alusel algatada täitemenetluse kostja korterist väljatõstmiseks, ei ole põhjendatud tema nõude menetlemine kohtus. Sellise hagi menetlemine tekitab pooltele ka põhjendamatuid menetluskulusid. Asjaolu, et maakohus on hagi menetlusse võtnud, ei välista selle hilisemat läbi vaatamata jätmist. Hagi läbi vaatamata jätmise regulatsioon ongi ette nähtud juhuks, kui kohus avastab pärast hagi menetlusse võtmist, et tegelikult ei ole pidanud seda tegema. Seetõttu kattuvad hagi läbi vaatamata jätmise alused (TsMS § 423) suures osas hagi menetlusse võtmisest keeldumise alustega (TsMS § 371). Hagi läbi vaatamata jätmist ei mõjuta ka asjaolu, et kuni kohtuistungini ei vaielnud kostja hagi menetlusse võtmisele vastu ega taotlenud selle läbi vaatamata jätmist. Hagi läbi vaatamata jätmiseks ei ole vaja kostja taotlust. Kohus saab jätta hagi läbi vaatamata omal algatusel.

10. Hagi läbi vaatamata jätmist ei takista ka vastuhagi menetlemine. Vastuhagis nõuab kostja enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Hagi ning vastuhagi ese ja alus on erinevad. Praegusel juhul võib kohus menetleda ka üksnes vastuhagi. Ringkonnakohtu jaoks jääb arusaamatuks määruskaebuses toodud väide, et vastuhagi väidetest ja nõuetest selgub, et kostjal on olemas omandiõigus korteriomandile ¾ mõttelises osas. Selline väide on vastuolus hageja enda positsiooniga – nimelt on hageja seisukohal, et ta saanud korteri omanikuks. Eelneva tõttu jätab ringkonnakohus selle väite tähelepanuta.

11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud (v.a kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud) TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Eelneva tõttu tuleb määrata, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud määrab maakohus kindlaks eraldi määrusega. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi jäeti läbi vaatamata § 423 lõike 1 punktides 2, 7–10 ja 12 nimetatud alustel. Kuna praegusel juhul jäeti hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, on määrus edasikaevatav Riigikohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke