1-16-807/28 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

06. veebruaril 2020 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-16-807 (15284000192)

Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuasi Q.J

avaldus menetluskulude täitmisest loobumiseks täiteasjas nr 119/2017/446 Süüdimõistetu Q.J, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas Ülesõidu 1 Jõhvi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 418 lg 1, 2, § 432 lg 1, maakohus MÄÄRAS:

Jätta rahuldamata Q.J taotlus temalt Tartu Maakohtu 03.02.2016 otsusega välja mõistetud menetluskulude täitmisest loobumiseks täiteasjas nr 119/2017/446.

Kohtumääruse ärakiri edastada kohtutäitur Q.J-ile, Taive Peedosaarele j EMTA- . a le

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus kohtumenetluse poolel Viru Maakohtule 15 päeva jooksul.

Asjaolud

Q.J tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 03.02.2016 otsusega nr 1-16-807 Karistusseadustiku (KarS) § järgi ja karistati KarS § 65 lg 2

199 lg 2 p 4, 7, 8, 9 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 3 kuud. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 450 tundi tegemise tähtajaga 4 kuud 17 päeva. Sama otsusega mõisteti Q.J-ilt välja kriminaalmenetluse kulud: € ja 72 € sundraha õigusabikulud ti järgmiselt: 1) alates 2016 a märtsi . Sundraha ja menetluskulud tuli tasuda osi . kuust igakuise menetluskulu osa 59,75 iga kuu € kuni menetluskulude täieliku tasumiseni 30dak aks. 19.02.2016. s kuupäev Kohtuotsus jõustus

Viru Maakohtule saabus ada 30.01.2020 Q.J taotlus, milles ta palub lõpet täitemenetlus täiteasjas nr 119/2017/446. Taotluse kohaselt kannab selle esitaja Viru Vanglas

5 aasta pikkust vangistust. Hetkel on tal 8 täitemenetlust, kus sissenõudjaks on riik. Taotleja viitab ka KrMS § 423, mille kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel KrMSi sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 418 lg 1 p 1 näeb ette, et täitmiskohtunik võib oma määrusega loobuda rahalise karistuse täitmisele pööramisest, kui isikut karistati vangistusega teises kriminaalasjas ning vangistus pöörati täitmisele. Samuti vastavalt KrMS § 417 lg 2 pidi kohtutäitur ammu maakohut teavitama, et menetluskulude sissenõudmine on võimatu. Seda põhjusel, et taotlejal puudub vara mida konfiskeerida ning tal puudub sissetulek.

Maakohtu määrus põhjendused

Maakohus, tutvunud Q.J ei taotluse ja käesoleva asja materjalidega, leiab, et taotlus ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 423 alusel järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

KrMS § 418 lg 2 võrdsustab loobumisregulatsiooni mõttes rahalise karistusega ka süüdlaselt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud.

KrMS kommenteeritud väljaande kohaselt (2012, lk 956 p 3.) on § 418 alusel rahalise karistuse täitmisele pööramisest loobumine võimalik igas menetlusetapis alates süüdimõistva otsuse formaalsest jõustumisest kuni selle täieliku tasumiseni või asendamiseni § 417 lg 3 alusel Karistusseadustiku (KarS) § 70 sätestatud korras. Seda põhjusel, et erinevalt vangistusest ammendubki rahalise karistuse täitmine selle rahalise karistuse täitmine selle täitmisele pööramises.

KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.

Q.J-ilt mõisteti välja Tartu Maakohtu 03.02.2016 otsusega nr 1-16-807 kriminaalmenetluse kulud: 645 sundraha , mis tuli tasuda alates 2016. € ja 72 € õigusabikulud a märtsi kuust igakuise menetluskulu osa 59 € kuni menetluskulude täieliku tasumiseni ,75 iga kuu 30dak aks. 19.02.2016. s kuupäev Kohtuotsus jõustus

Täitemenetluse registrist nähtub, et lahendi täitetoimik

1-16-807 alusel on 02.03.2017 avatud nr 119/2017/446 Taive Peedosaare menetluses. , mis on kohtutäitur Käesoleval hetkel on täitmata nõue summas kohtutäituri tasu summas menetluskulude

717 eurot, 241,20 eurot ja menetluse algatamise tasu summas 36 eurot.

Esmalt kontrollib maakohus nõude täitmise aegumist KarS § 82 lg 5 mõistes (täitmine aegub

7 aasta jooksul, kuid täitmine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks).

Maakohus tuvastas kinnipeetavate elektroonilise registri abil, et Q.J viibib kinnipidamisasutuses alates 29.03.2016 kuni käesoleva ajani (karistuse kandmise kõige hilisem tähtaeg 29.03.2021).

Seega on nõude täitmiseks veel 7 aastat, mis hakkab kulgema alates süüdimõistetu karistuse kandmiselt vabanemiselt.

Järgnevalt analüüsib maakohus, kas nõude summa ületab määra, mis võiks ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumise ohtu vabaduses.

KrMS § 418 lg 2 resotsialiseerumise ohustamise all tuleb mõelda asjaolusid, mis on saanud kohtumenetluse pooltele ja kohtule teatavaks kohtuotsuse jõustumise järgselt või mis on uute asjaoludena ilmnenud alles pärast kohtuotsuse jõustumist. Rahalise karistuse täitmisele pööramisest loobumine on käesoleva punkti alusel välistatud, kui oht süüdlase resotsialiseerumisele tuleneb menetlusosalistele või menetlejale juba kriminaalmenetluse vältel teadaolevatest teguritest, sest nende kohtule avaldamise võimalus on kohtumenetluse pooltel olnud juba kohtuliku arutamise või kohtukaebemenetluse vältel. Neil põhjustel tulevad resotsialiseerumist ohustavate asjaoludena kõne alla üksnes asjaolud, millega kohtul ei olnud süüdlasele karistust mõistes võimalik arvestada. Rahalise karistuse täitmisele pööramisest loobumine tuleb kõne § 418 lg 1 p 2 alusel eeskätt juhtudel, kui kohus on veendunud, et rahalise karistuse täitmisest loobumine toob endaga kaasa positiivseid muudatusi isiku elus ja motiveerib teda edaspidi õiguskuuleka t käituma. Resotsialis l eerumist ohustavate asjaolude tõendamiskoormus lasub süüdlasel. (KrMS kommenteeritud väljaanne 2012, lk 957 p 5.3.)

Kokkuvõttes ei esine maakohtu hinnangul selliseid asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude täitmisest loobumise. Menetluskulude tasumise täitmiseks on veel piisavalt aega ja ei saa väita, et nende tasumine oleks perspektiivitu. Asjaolu, et isik kannab vanglakaristust ning tal puudub sissetulek,

oleks sisuliselt ikkagi ei tähenda, et täitemenetluse läbiviimine perspektiivitu takistaks tema resotsialiseerumist. ja Tähtis on ka rõhutada, et maakohtule ei nähtu asjaolusid, et Q.J oleks täie tõsidusega üritanud täita temale kohtuotsusega määratud rahalisi kohustusi, mistõttu ei ole menetluskulude täitmisest loobumine tema puhul õigustatud – välja mõistetud nõue summas on täielikult

sundraha ja menetluskulude

717 eurot tasumata. Võttes arvesse, et süüdimõistetu ei ole teinud ühtki makset, ei teki maakohtul veendumust, et isik oleks motiveeritud seda ka edaspidi tasuma. Isik, kes paneb toime süüteo, peab arvestama olukorraga,

karistus sellega kaasnevad menetluskulud et määratud ja kuuluvad kandmisele.

Tulenevalt eelpooltoodust määrab kohus, et Q.J taotlus temalt Tartu Maakohtu 03.02.2016 otsusega välja mõistetud menetluskulude täitmisest loobumiseks täiteasjas nr 119/2017/446 rahuldamata. tuleb jätta

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik