3-19-1268/20 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohtuasja number

3-19-1268

Otsuse kuupäev

6. veebruar 2020

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Menetlusosalised

Asja läbivaatamine

X kaebus Põlva Vallavalitsuse Ehitus- ja planeeringuosakonna 10.

aprilli 2019. a otsusele nr 7-5/19-1165-1 ja Põlva Vallavalitsuse

29. mai 2019. a korraldusele nr 2-3/255 (vaideotsus) ning Põlva

valla kohustamiseks ehitusjärelevalve jätkamiseks S. kinnistul

asuva krossiraja suhtes

Kaebaja – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-

Ein

Vastustaja – Põlva vald, volitatud esindaja Uno Kangro

Kolmas isik – Y, volitatud esindaja Z

14. november 2019. a kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X kaebus haldusasjas nr 3-19-1268.

2. Tuvastada

Põlva

Vallavalitsuse

Ehitus-

ja

planeeringuosakonna 10. aprilli 2019. a otsuse nr 7-

5/19-1165-1 õigusvastasus.

3. Tühistada Põlva Vallavalitsuse 29. mai 2019. a

korraldus nr 2-3/255.

4. Teha Põlva vallale ettekirjutus X11. mai 2018. a

taotluse uueks otsustamiseks.

5. Välja mõista Põlva vallalt Xkasuks 1275 eurot

menetluskulu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest, st apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäev on

9. märts 2020. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja

läbivaatamist kohtuistungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. X (kaebaja) kuulub Põlva vallas T. kinnistu, kus kaebaja peab ettevõtjana turismitalu.

Kaebaja talust ca 350 m eemal asub Y (kolmas isik) kuuluv S. kinnistu, millele on rajatud

motokrossirada.

2. Kaebaja esitas 11.05.2018. a Põlva Vallavalitsusele taotluse (tl 21–22) haldusmenetluse

algatamiseks ja haldusakti andmiseks seoses S. kinnistul asuva rajatise krossirajaga. Kaebaja

taotles haldusmenetluse läbiviimist ebaseadusliku ehitustegevuse käigus rajatud omavolilise

rajatise ( krossirada) olemasolu tuvastamiseks ja ebaseadusliku ehitustegevuse ja omavolilise

rajatise olemasolu tuvastamisel kinnistu omanikule ettekirjutuse tegemist rajatise

likvideerimiseks.

3. Põlva vald (vastustaja) teavitas 13.06.2018. a kaebajat haldusmenetluse algatamisest (tl 23).

Haldusmenetluse algatamise teatise kohaselt on krossirada S. kinnistul olnud 1996. aastast (raja

kuju on aastate jooksul muudetud). Põlva Vallavalitsus ei pea muldrada ehitiseks. Vald peab

rajatiseks ülesõitu (silda). 1995. aastal ei pidanud alla 12 m2 suuruse ehitise püstitamiseks luba

taotlema. Põlva vallas olemasolevate dokumentide kohaselt silla ehitamiseks luba väljastatud

ei ole. Ehitusseadustik ei näe ette nõudeid eramaal paiknevale teele ja kuni 20 m2 ehitusaluse

pinnaga ehitisele, kui nende kasutamine ei ole suunatud avalikkusele.

4. X vaidlustas Põlva valla poolt haldusmenetluse läbi viimata jätmise kaebusega Tartu

Halduskohtus. Tartu Halduskohtu 05.11.2018. a otsusega nr 3-18-1226 rahuldati X kaebus ja

tehti Põlva Vallavalitsusele ettekirjutus X 11.05.2018. a esitatud taotluse osas haldusmenetluse

algatamiseks ja selles osas menetlust lõpetava otsuse tegemiseks. Kohtute Infosüsteemi

andmetel on kohtuotsus 06.12.2018. a jõustunud.

5. Põlva Vallavalitsuse Ehitus- ja planeeringuosakonna 10.04.2019. a otsusega nr 7-5/19-1165-

1 (tl 24–26) lõpetati järelevalvemenetlus S. kinnistu pinnastee seaduslikkuse üle. Otsuse

kohaselt algatati riiklik järelevalve menetlus S. kinnistul paikneva pinnastee ehitustegevuse

õiguspärasuse kontrollimiseks ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 ja haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 35 lg 1 p 1 alusel.

S. kinnistul paikneva pinnastee näol ei ole tegemist ehitusloa- ega ehitusteatiskohustusega

ehitisega kehtiva ehitusseadustiku ega kuni 30.06.2015. a kehtinud ehitusseaduse ega

teeseaduse mõttes. Pinnasteed ei kasutata avalikul otstarbel ega majanduslikes huvides ning

nimetatud objektil ei ole kasutusloakohustust. Kinnistule pinnastee rajamine on toimunud

õiguspäraselt, mistõttu puudub alus ettekirjutuse tegemiseks.

6. Kaebaja vaie Põlva Vallavalitsuse Ehitus- ja planeeringuosakonna 10.04.2019. a otsuse peale

jäeti Põlva Vallavalitsuse 29.05.2019. a korraldusega nr 2-3/255 (vaideotsus, (tl 31–33))

rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt on pinnastee tuvastatav 1996. aastast, praegusel kujul on

rada rajatud 2002–2006. a. S. kinnistul paikneva raja näol ei ole tegemist ehitusloa- ega

ehitusteatisekohustusega ehitisega. Samuti ei ole objektil kasutusloakohustust. Tegemist ei ole

rajatisega, millel on avalik huvi. Rada kasutavad maaomanik ja tema lähikondsed. Tegemist ei

ole avaliku kasutusega spordi- ja puhkerajatisega. Pinnasteed ei kasutata avalikul otstarbel.

Tegemist on vabaehituse staatuses oleva rajatisega. Tegemist ei ole avalikkusele suunatud

spordirajatisega. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 28 lg

1 alusel võib enne 2003. aasta 1. jaanuari püstitatud ehitisele anda ehitus- või kasutusloa või

lugeda ehitamise või ehitise kasutamise teavitatuks vastavalt ehitusseadustiku lisades 1 või 2

sätestatule. Ehitusseadustiku lisades 1 ja 2 aga erakinnistul paikneva avalikkusele

mittesuunatud spordirajatise ehitamist ja kasutamist ei reguleerita. Varasema suhtlusvõrgustiku

Facebook lehe ja kinnistu telefoninumbriga tahvli olemasolust raja majanduslikel eesmärkidel

kasutamise järeldamine kaebaja poolt on meelevaldne. Pärast 2012. aastat avalike üritusi

kinnistul toimunud ei ole.

7. Kaebaja esitas 04.07.2019 Tartu Halduskohtusse kaebuse (tl 1–7) Põlva Vallavalitsuse

Ehitus- ja planeeringuosakonna 10.04.2019.a otsusele nr 7-5/19-1165-1 ja Põlva Vallavalitsuse

29.05.2019.a korraldusele nr 2-3/255 Põlva valla kohustamiseks ehitusjärelevalve jätkamiseks

S. kinnistul asuva krossiraja suhtes.

8. Tartu Halduskohtu 08.07.2019. a määrusega kaasati kolmanda isikuna menetlusse Y.

9. Tartu Halduskohus vaatas asja läbi 14.11.2019. a istungimenetluses (tl 54–57), tegi

menetlusosalistele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks ja määras jätkata asja läbivaatamist

kirjalikus menetluses. Pooled ei ole käesoleva kohtulahendi koostamise ajaks kompromissile

jõudnud. Vastustaja soovis (tl 66, 67–68), et kaebaja loobuks nõudest. Kaebaja ei pidanud

võimalikuks (tl 85–86) menetluskulude enda kanda võtmist ja kaebusest loobumist.

Kaebaja nõue

10. Kaebuse kohaselt ei ole vaidlustatud haldusaktid õiguspärased ning vastustaja ei ole viinud

krossiraja suhtes riiklikku järelevalvet läbi nõuetekohaselt. Vastustaja on jäänud vaideotsuses

samadele seisukohtadele kui otsuses, mille tõttu puudutavad kaebuse väited samaaegselt nii

otsuse kui vaideotsuse õigusvastasust.

11. S. kinnistul asuvat krossirada kasutatakse sõitmiseks ATV-de ja krossimootorratastega.

Kuni 2006. aastani kujutas krossirada endast peamiselt põllule sisse sõidetud rada, mis ehitati

ümber, sh silla ehitamine ja oluliselt laiemaks 2011. aastal alanud ehitustööde käigus.

Kõnealused muudatused on nähtavad ortofotodelt (tl 10–11). krossirada ja sellel sõitmise

võimalusi reklaamiti suhtlusvõrgustikus Facebook (tl 12–16). Samuti asus S. kinnistul

krossiraja reklaamtahvel (tl 17). 2012. aastal toimus krossirajal Eesti Motokrossi Föderatsiooni

Mini karikasarja III etapp (tl 18). Loa võistluse korraldamiseks andis Põlva Vallavalitsus

10.07.2012.a korraldusega nr 172-k (tl 19).

12. Kuna krossirada asub T. kinnistust üksnes 350 m kaugusel, kanduvad krossirajalt T.

kinnistule müra ja õhusaaste. Nimetatud mõjutused kahjustavad elamistingimusi T. kinnistul.

Samuti kahjustavad need kaebaja võimalusi turismiteenuse osutamiseks. Kaebaja kliente häirib

krossirajalt kostuv müra. Kui 2012. a toimus krossirajal võistlus, siis loobus klient müra tõttu

kaebaja puhkemaja üürimisest.

Kaebaja kinnistule jõudvad negatiivsed mõjutused (müra ja õhusaaste) riivavad kaebaja õigust

tervise ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale (põhiseaduse (PS) § 26) ning kaebaja

omandiõigust (PS § 32). Vastustaja otsus toob kaebajale kaasa krossirajalt tulenevate

negatiivsete mõjutuste jätkumise. Seega rikub otsus kaebaja subjektiivseid õigusi.

13. Savimäe kinnistule krossiraja rajamiseks ei ole koostatud detailplaneeringut ega väljastatud

projekteerimistingimusi. Samuti ei ole krossiraja ehitamiseks väljastatud ehitusluba ega

esitatud ehitusteatist. krossirajale ei ole antud kasutuslubYe krossiraja rajamisel ja kasutamisel

ei ole hinnatud selle mõju kolmandatele isikutele, sh kaebajale (Tartu RngKo 3-15-2829).

Käesoleval juhul asub krossirada kaebajatele veelgi lähemal, kui viidatud kohtulahendis. Seega

tuleb ka käesoleval juhul eeldada, et krossirajal on ebasoodne mõju kaebaja õigustele.

14. krossiraja näol on tegu avaliku kasutusega spordirajatisegYe krossirada kasutatakse

peamiselt ATV-dega ja krossimootorratastega treeningsõitude tegemiseks. Samuti on

krossirajal toimunud võistlused. Vastustaja käsitles krossirada ebaõigesti pinnasteena ning see

on viinud ebaõige haldusakti andmiseni.

15. Otsuses on välja toodud, et „16.01.2019.a viidi läbi paikvaatlus, mille käigus tuvastasid

Põlva Vallavalitsuse ehitus- ja planeeringuosakonna ehitusspetsialistid Eneken Padar ja Uno

Kangro, et S. kinnistul on künklik ala ning nende vahel ja peal sõidukite poolt sissesõidetud

jäljed. Kahte kõrgemat küngast ühendab betoonblokkidest ja betoonist sild“. Kaebaja on

seisukohal, et 16.01.2019. a paikvaatluse kirjeldusest nähtub, et krossiraja puhul ei ole tegemist

pinnasteega. Kirjeldatud künkad, sild ja rada ei ole tekkinud kinnistul sõidukite liikumise

tagajärjel ega pinnase koorimise teel nagu väidab vastustaja, vaid ehitamise tulemusena.

Krossirada ei vasta tee tunnustele. Ebaõige oli otsusest nähtuv krossiraja osaks oleva silla

käsitlus eraldi ehitisena. Kaebaja leiab, et krossirada on käsitletav ühe rajatisena, mille osaks

on muuhulgas sild. Krossirada ei saa nö osadeks jagada ning seejärel hinnata, kas üks või teine

osa vastab ehitise tunnustele või nõuab ehitamiseks ehitusluba. Krossiraja osaks olev sild ega

ka ükski teine krossiraja osa ei ole eraldi kasutatav. Tegemist on funktsionaalselt koos toimiva

ehitusliku kompleksiga.

16. krossiraja puhul on tegemist rajatisega nii kehtiva EhS kui enne seda kehtinud

ehitusseaduse kohaselt. 15.05.2002. a kehtima hakanud ehitusseaduse § 2 lg 1 kohaselt on ehitis

aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi.

Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 on rajatis mis

tahes ehitis, mis ei ole hoone. Funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat

ehituslikku kompleksi võib käsitleda käesoleva seaduse tähenduses ühe rajatisena. Rajatis on

muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark,

mänguväljak. Alates 01.07.2015.a kehtima hakanud EhS § 3 lg 1 näeb ette, et ehitis on

inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille

kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest

asjadest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on ehitis hoone või rajatis. Hoone on

väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiridega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis,

mis ei ole hoone. EhS § 3 lg 3 sätestab, et funktsionaalselt koos toimivat ehituslikku kompleksi,

mis võib koosneda nii hoonetest kui ka rajatistest, võib käesolevas seadustikus sätestatud

teatise- ja loamenetlustes käsitleda ühe ehitisena.

17. Tartu Ringkonnakohus on 12.12.2017. a otsuses haldusasjas nr 3-15-2829 asunud

seisukohale, et motokrossiraja näol on tegemist nii kuni 30.06.0215 kehtinud ehitusseaduse § 2

lg 1 kui ka kehtiva ehitusseadustiku § 3 lg 1 mõistes ehitisega. Eeltoodust tulenevalt ei ole Järve

krossirada pinnastee ega mingit muud liiki tee, vaid krossirada (motoringrada).

18. Vastustaja on otsuse andmisel määratlenud krossiraja ebaõigesti pinnas- ja erateena ning

rajanud otsuse põhjendused sellele, et tegemist on pinnas- ja erateega. Seega on kaalutlusõiguse

teostamisel lähtutud ebaõigetest asjaoludest ja hinnangutest ning esineb kaalutlusviga. Kaebaja

leiab, et mõjutused, mis tulenevad talle kui krossiraja läheduses asuva kinnistu omanikule

pinnastee kasutamisest ja krossiraja kasutamisest on erinevad. Vastustaja on otsuse tegemisel

jätnud analüüsimata ja hindamata krossiraja mõjud kolmandatele isikutele, sh kaebajale. Otsus

on seetõttu õigusvastane (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54).

19. Vastustaja on asunud ebaõigesti seisukohale, et krossirada ei kasutata majanduslikel

eesmärkidel ning tegemist ei ole avalikus kasutuses oleva rajatisega. Vastustaja on pidanud

otsuses määravaks seda, et pärast 2012. a ei ole krossirajal võistlusi korraldatud. Vastustaja on

pidanud piisavaks tuginemist S.kinnistu omaniku esindaja M. ütlustele.

20. Krossiraja kasutamise eesmärk on käesoleva vaidluse lahendamisel oluline, mistõttu lasus

vastustajal kohustus krossiraja kasutamise eesmärki puudutavad asjaolud igakülgselt välja

selgitada. Vastustaja ei ole HMS-ist tulenevat uurimiskohustust nõuetekohaselt teostanud

(HMS § 6). Otsuses on märgitud, et „järelevalve teostaja on välja selgitanud, et pinnasteed

kasutab raja omanik ja tema lähikondlased. Spordivõistlusi või rahvaüritusi rajal ei korraldata

ning seetõttu ei ole tegemist avaliku kasutusega spordi- ja puhkerajatisega ehitusseadustiku

tähenduses.“ Otsuses on seoses krossiraja kasutamise eesmärgiga viidatud üksnes S. kinnistu

omaniku esindaja väidetele. Otsuses on toodud välja, et: „Kinnistu omaniku ja paikvaatlusel

kinnistu omanikku esindanud M. sõnul kasutavad seda rada pereliikmed ja nende sõbrad ATV-

dega ja mootorratastega sõitmisel. Ala ei ole avalikus kasutuses ning kinnistul viibimist keelab

vastav liikluskorraldusvahend sissesõidu keelumärk nr 331.“ Otsusest ei nähtu, et vastustaja

oleks muid tõendeid kogunud ja kaebaja esitatud väidetega arvestanud.

21. Võistluste toimumine ei ole eelduseks selleks, et lugeda krossirada avalikult kasutatavaks

spordi- ja puhkerajatiseks. krossirada kasutatakse eelkõige treeningsõitudeks. Samas ei saa

eirata asjaolu, et 2012. a kasutati krossirada võistluse läbiviimiseks. Tegemist on seega

motokrossirajaga, mis sobib võistluste korraldamiseks.

22. Vastustaja on ebaõigesti jätnud arvestamata ja analüüsimata kaebaja väited selle kohta, et

krossirada kasutavad ka kolmandad isikud. krossirada on reklaamitud suhtlusvõrgustikus

Facebook ning kuni 2019. a kevadeni asus S. kinnistul krossiraja reklaamtahvel, kus oli kirjas

kontaktnumber. Eluliselt ei ole usutav, et krossiraja, mis on mõeldud kasutamiseks vaid kinnistu

omanikule ja tema sõpradele, puhul pannakse kinnistule välja krossiraja reklaam koos

kontaktnumbritega ja luuakse Suhtlusvõrgustiku Facebook lehekülg, kus tutvustatakse

krossirada ja selle tingimusi ning kutsutakse krossirajale sõitma krossiraja suhtlusvõrgustiku

Facebook leheküljelt, mis kaebuse esitamise hetkel pole küll enam kättesaadav, nähtub, et

krossirada on olnud avalikus kasutuses ja krossirajal käisid sõitmas kolmandad isikud.

Osundatud asjaolud viitavad sellele, et krossirada on kasutatud ja kasutatakse majanduslikel

eesmärkidel.

23. Vastustaja on osundanud vaideotsuses asjaolule, et kaebaja viidatud suhtlusvõrgustiku

Facebook lehekülg ei ole enam kättesaadav. Samuti ei ole S. kinnistul enam reklaamtahvlit.

krossiraja suhtlusvõrgustiku Facebook lehekülg suleti ja S. kinnistul asuv reklaamtahvel

eemaldati pärast seda, kui kaebaja esitas vastustajale väited, et nimetatud vahendite kaudu

reklaamitakse krossirada ja kutsutakse kolmandaid isikuid sinna sõitma. Kaebaja märgib, et

info krossiraja kohta on kaebuse esitamiseni avalikest allikatest leitav. Näiteks on veebisaidile

Youtube laetud 2019. a juunis üles krossirada tutvustav video, mis kannab pealkirja „

krossirada 2019“. Veebilehel aFabuloustrip on valdkonna „Sports&Activities in Polva“ alt

leitav krossirada. Seega reklaamitakse krossirada tänaseni avalikkuse ees.

24. Videost „ Krossirada 2019.a“ nähtub, et krossirajal asub ka kopp. Kopa asumine krossirajal

viitab krossirajal ehitustööde teostamisele 2019. aastal.

25. EhSRS § 27 lg 1 näeb ette, et kohaliku omavalitsuse üksus kontrollib seni ehitisregistrisse

kandmata ehitist. Kohaliku omavalitsuse üksus lähtub kontrollil korrakaitseseaduses ja

ehitusseadustikus kehtestatud riikliku järelevalve sätetest. EhSRS seletuskirjas on selgitatud,

et: „Kohaliku omavalitsuse üksus kontrollib seni ehitisregistrisse kandmata ehitisi. Kohaliku

omavalitsuse üksus lähtub kontrolli läbiviimisel korrakaitseseaduses ja ehitusseadustikus

kehtestatud riikliku järelevalve sätetest. Kui ortofotodelt leitakse ehitis, mida ei ole

ehitusregistrisse kantud, siis tuleb täiendava kontrolli käigus selgitada välja ehitise ehitamise

õiguslik alus, ehitise ehitisealune pind, kasutamise otstarve, ehitamise aeg, vajaduse korral

ehitise varasema ümberehitamise, laiendamise või lammutamisega seonduv teave, eluruumide

loendusega seonduvad andmed ning muud järelevalvemenetluse läbiviimiseks olulised

asjaolud. /…/ Kohaliku omavalitsuse üksus otsustab kontrolli tulemusel täiendavate riikliku

järelevalve meetmete rakendamise või täiendavate andmete kogumisevajaduse. Täiendavate

meetmete rakendamine tähendab eelkõige, et kohalik omavalitsus võib teha ehitise kohta

erisisulisi ettekirjutusi, näiteks ohu tuvastamisel ohu kõrvaldamise ettekirjutuse, mille sisu võib

olla ümberehitamine, osaline lammutamine jne.“ Vaidlust ei ole selles, et krossirada ei ole

kantud ehitisregistrisse. Seega tuli Põlva Vallavalitsusel lähtuda krossiraja üle kontrolli

teostamisel EhSRS-i, EhS ja KorS asjakohasest regulatsioonist.

26. Kaebaja on seisukohal, et otsusest ei nähtu, et Põlva Vallavalitsus oleks kontrollinud, kas

krossirada vastab EhS § 11 lg 2 ja § 12 sätestatud nõuetele. Otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks

EhS § 11 lg 2 ja § 12 sätestatud asjaolusid hinnanud.

27. Otsuses ei ole kaebaja õigusi ja huve ning krossirajast tulenevat mõju kaebaja õigustele ja

huvidele hinnatud ning käsitletud. Põlva Vallavalitsus on jätnud hindamata kas ja kuidas

mõjutab krossiraja kasutamisest tulenev müra- ja õhusaaste kaebaja õigusi ja huve.

28. krossiraja ehitamiseks ei ole koostatud ehitusprojekti. Seega tuli ehitise ohutuse

hindamiseks teha audit. Vastavat auditit ei ole käesoleval juhul tehtud. Vastustaja on sellega

jätnud tegemata toimingud, mis on vajalikud selleks, et otsustada ettekirjutuse Järve krossiraja

ümberehitamiseks, lammutamiseks vms tegemise vajaduse üle.

Kuna vastustaja on jätnud EhS § 27 ja 29 sätted järelevalvemenetluse läbiviimisel kohaldamata,

on järelevalvemenetlus jäänud sisuliselt läbi viimata. Vastustaja ei ole selgitanud välja kõiki

järelevalvemenetluses olulisi asjaolusid ega neid kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud. Otsus

on seetõttu õigusvastane.

29. EhS § 26 lg 1 kohaselt on ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise

ehitusprojekti koostamiseks vajalikud projekteerimistingimused, kui puudub detailplaneeringu

koostamise kohustus. krossiraja puhul on tegemist avaliku huviga rajatisega. EhS seletuskirjas

on märgitud, et: „Tegu on rajatisega, mis omab ruumilist mõju. Ruumiline mõju võib esineda

rajatise suuruse, kõrguse või muu füüsikalise parameetri tõttu. Oluline avalik huvi võib esineda

ka rajatisest tõusetuvate mõjutuste tõttu. Näiteks on oluline mõju sisustatav ka müra, lõhna või

rajatisest lähtuva konkreetse ohuga. Eeltoodud tingimustele vastavate rajatistena võib käsitleda

raadio- või sidemasti, tuulikuid, ladustusplatse, püsivas kasutuses olevaid motoradu,

seiklusparke, isiklikus kasutuses olevaid lennuvälju jne.“

30. Vastustaja on ebaõigesti asunud seisukohale, et krossiraja rajamine ei ole loakohustuslik

tegevus. Vastustaja ebaõige seisukoht tuleneb muuhulgas sellest, et vastustaja käsitleb

krossirada pinnas- ja erateena ning leiab, et krossirada ei ole avalikus kasutuses. krossirada on

avaliku kasutusega spordi- ja puhkerajatis. EhS lisa 1 tulenevalt on avaliku kasutusega spordi-

ja puhkerajatise, sh mänguväljaku rajamiseks, ümberehitamiseks ja laiendamiseks nõutav

ehitusluba.

31. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates

kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusotsuse

otstarbekust. Vastustaja on teinud järelevalvemenetluse käigus ilmseid kaalutlusvigu, mille

tulemusena

on

otsus

järelevalvemenetluse

lõpetamise

kohta

õigusvastane

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3).

Vastustaja vastuväited

32. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning taotleb kaebuse rahuldamata jätmist.

33. Järelevalvemenetluses on jõutud järeldusele, et vaidlusaluse raja puhul ei ole tegemist

motospordi harrastamiseks kohandatud rajatisega, millel on omaniku poolt avalikkusele

suunatud funktsioon (avalik spordirajatis). Seega ei ole tegemist rajatisega, millel on avalik

huvi. Vaidlusalune rada võib küll olla spordirajatis, kuid kui see ei ole mõeldud avalikuks

kasutamiseks, siis ei ole ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt selle ehitamiseks ega kasutamiseks

vaja ei teatist ega luba. Samuti on järelevalvemenetluses jõutud järeldusele, et tegemist ei ole

rajatisega, mille püstitamiseks on detailplaneeringu ja ehitusprojekti koostamine kohustuslik

ega vajalik.

34. Järelevalvemenetluses on välja selgitatud, et rada kasutab maa omanik ja tema

lähikondlased.

Kaebaja

väide,

et

rada

kasutatakse

peamiselt

ATV-dega

ja

krossimootorratastega treeningsõitude tegemiseks ei ole tõendatud. Vastustaja ei ole

järelevalvemenetluse käigus tuvastanud, et kinnistul korraldatakse avalikke treeningsõite või

avalikke üritusi. Ka ei ole järelevalvemenetluse käigus kaebaja esitanud ühtegi tõendit

treeningsõitude läbiviimise ja toimunud avalike ürituste sh võistluste kohta. S. kinnistul paiknev

rada ei ole registreeritud avaliku spordirajatisena. Asjaolu, et 2012. aastal korraldati kinnistul

erandlikult üks avalik üritus, ei muuda rada avalikult kasutatavaks spordi- või puhkerajatiseks.

35. Ei ole vaidlust, et nii 15.05.2002. a jõustunud ehitusseaduses kui ka 01.07.2015. a jõustunud

ehitusseadustikus on määratletud ehitist ja rajatist sisuliselt ühtemoodi. Vastustaja ei ole asunud

seisukohale, et tegemist ei ole rajatisega vaid tuvastanud, et kinnistul olevat rada kasutab raja

omanik ja tema lähikondlased ning seega see ei ole avaliku kasutusega spordi- ja puhkerajatis

ehitusseadustiku tähenduses. Asjaolu, et vastustaja on vaidlusaluses otsuses käsitlenud rada

pinnasteena ei saa viia järelduseni, et vastustaja ei ole käsitlenud seda rajatisena

ehitusseadustiku tähenduses. Järelevalvemenetlus on tuvastanud, et vaidlusaluse raja puhul ei

ole tegemist rajatisega, millel on omaniku poolt avalikkusele suunatud funktsioon. Asjaolu, et

järelevalvemenetluses on rada määratletud pinnasteena, ei ole viinud ebaõige järelduseni.

36. Vastustaja leiab, et otsuse tegemisel tuleb arvestada asjaolu, et nii enne kui pärast 2012.

aastal toimunud üritust, ei ole rajal võistlusi korraldatud. Vastustaja on menetletavas asjas välja

selgitanud olulisi asjaolusid ning kogunud ka tõendeid, mh S. kinnistu omaniku esindaja ütlusi.

Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et rada kasutatakse majanduslikel

eesmärkidel ning kolmandate isikute ehk klientide poolt. Vastustaja hinnangul ei ole leidnud

kinnitust kaebaja väide, et rada on rajatud avaliku kasutuse sh majandusliku kasu teenimise

eesmärgil. Rada ei ole antud ühelegi asutusele, äriühingule ega muule ühendusele kasutada ja

kaebaja esitatud tõendite põhjal ei saa sellisele seisukohale asuda. Sealjuures ei ole kinnisasja

omanik avaldanud raja kasutamise korda, ega hinda. Seega ei ole tõendatud raja majanduslikel

eesmärkidel kasutamine.

37. Vastustaja on seisukohal, et avalike motospordi võistluste läbiviimiseks ei piisa ainult raja

olemasolust. Eelkõige peab olema tagatud sõitjate ja pealtvaatajate ohutus ning turvanõuded.

Sõitjate ohutus tagatakse rajapiiretega ning pealtvaatajatele peavad olema määratletud

liikumisalad. Ka videost on näha, et rada on kitsas ning sobib sõitmiseks vaid ühel,

maksimaalselt kolmel mootorsõidukil, rajal puuduvad rajapiirded, ei ole määratletud raja algus

ja lõpp ning pealtvaatajatele mõeldud alad. Seega ei sobi rada võistluste korraldamiseks ning

väidetav võistluste korraldamine ei ole ka kinnitust leidnud.

38. Ekslik on kaebaja järeldus, et vastustaja on krossiraja kasutamise eesmärgi tuvastamisel

lähtunud üksnes kinnistu omaniku esindaja väidetest. Vastustajal ei ole õnnestunud leida ühtegi

tõendit, mille alusel saaks tõsikindlalt tõendatuks lugeda raja avalikku sh majanduslikku

kasutust. Kaebaja ei ole neid tõendeid kogu järelevalve- ega ka vaidemenetluse jooksul

vastustajale esitanud. Küll olid ka vastustajale menetluse ajal kättesaadavad internetis leitavad

videod, pilt tahvlist kinnistuomaniku telefoninumbriga ja 2018. aastal suletud suhtlusvõrgustiku

Facebook konto vaade, mille põhjal ei saa teha järeldust raja avaliku kasutuse kohta. Vastustaja

on lähtunud raja kasutamise eesmärgi tuvastamisel lisaks paikvaatluse tulemusele ning

kontrollinud järelevalvemenetluse kaebaja väiteid samadest kättesaadavatest allikatest.

39. Ainuüksi varasema suhtlusvõrgustiku Facebook lehe ja kinnistu omaniku telefoninumbriga

tahvli olemasolu tõttu ei saa eeldada raja avalikul eesmärgil kasutamist. Kaebaja esitatud

suhtlusvõrgustiku Facebook väljatrükkidega ei ole tõendatud, et rada on kasutamiseks

treeningsõitudeks ja võistlusteks sealhulgas tasu eest. Samuti ei ole vastustaja hinnangul

internetis leitavate videoklippide, kus kinnistu omaniku poeg rajal sõidab, näol tegemist

üleskutsega raja kasutamiseks kõigile. Tänapäeval avaldatakse pilte, videoid oma tegevustest

internetis sealhulgas sotsiaalmeedias. Avaldatud videote põhjal ei saa asuda seisukohale, et

tegemist on majanduslikul eesmärgil kasutatava rajaga.

40. Kaebaja leiab, et videos „ Krossirada 2019“ krossirajal asuv kopp viitab krossirajal

ehitustööde teostamisele 2019. aastal. Kinnistul toimuvad raja ümberehitustööd. Selle kohta on

S. kinnistu omanik 28.05.2019. a esitanud ehitusteatis nr 1911201/10574, ehitise nimetus

Krossirada, kasutamise otstarve 24129 Muu nimetamata spordi- või puhkerajatis.

Vallavalitsuse ehitusspetsialist on selgitanud taotlejale, et kui tegemist on avaliku kasutusega

spordi- ja puhkerajatisega, on vajalik taotleda ehitusluba. Taotleja on esitanud ehitusteatise -

see viitab asjaolule, et rajatist ei ole kavandatud kasutusele võtta avaliku spordi- ja

puhkerajatisena. Seega ei ole lubatud raja avalik kasutus. Kui krossiraja kasutamisel peaksid

ilmnema asjaolud, mis viitavad avalikkusele suunatud tegevusele, saab vastustaja algatada

järelevalvemenetluse.

41. Kui ehitis ei ole registris, tähendab see, et registrikanne puudub, mitte seda, et tegemist on

ebaseadusliku ehitisega. Vaidlust ei ole, et rada ei olnud kantud ehitisregistrisse ning vastustajal

tuli lähtuda kontrolli teostamisel EhS, korrakaitse seaduse ja ka ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse asjakohasest regulatsioonist. EhSRS § 21 on

sätestanud loa- ja teatamiskohustusest vabastamise alused. Nimetatud sätte eesmärk on tagada

isiku õiguspärase ootuse realiseerumist. Kui enne ehitusseadustiku jõustumist oli ehitis

vabastatud ehitusloa või kirjaliku nõusoleku kohustusest ning ehitise ehitamisega on alustatud,

siis on lubatud ehitise ehitamise lõpetamine kahe aasta jooksul alates rakendusseaduse

jõustumisest. Vastav põhimõte kehtib ka ehitise kasutamise kohta, kui enne ehitusseadustiku

jõustumist oli ehitis vabastatud kasutusloa kohustusest ning ehitise kasutamisega on alustatud,

siis on lubatud ehitise kasutamine kasutusteatise või kasutusloata. Vastustaja hinnangul ei ole

vaidlusaluse raja näol tegemist loakohustusliku ehitisega ka enne ehitusseadustiku jõustumist,

seega ei ole vajalik ka kasutusluba.

42. EhSRS näeb olemasolevate õigusliku aluseta ehitatud ehitiste seadustamiseks ette erisätted.

EhSRS § 28 lõike 1 alusel võib enne 2003. aasta 1. jaanuari püstitatud ehitisele anda ehitus- või

kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks vastavalt ehitusseadustiku

lisas 1 või 2 sätestatule ehk juhul, kui nimetatud ehitised on loa- või teatisekohustuslikud.

EhSRS § 29 lõike 1 alusel võib pärast 2003. aasta 1. jaanuari ning enne käesoleva seaduse

jõustumist ehitatud ehitisele anda ehitus- või kasutusloa või lugeda eitamine või ehitise

kasutamine teavitatuks, lähtudes ehitusseadustikus sätestatust ja arvestades käesolevast

paragrahvist tulenevaid erisusi. EhSRS § 29 lõike 2 alusel võib käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud ehitisele anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine

teavitatuks vastavalt ehitusseadustiku lisas 1 või 2 sätestatule ehk juhul, kui § 29 lõikes 1

nimetatud ehitised on loa- või teatisekohustuslikud. Ehitusseadustiku lisade 1 ja 2 kohaselt aga

on loakohustuslik ainult avaliku kasutusega spordi- ja puhkerajatis, sh mänguvälja kuid

erakinnistul asuva avalikkusele mittesuunatud spordirajatise ehitamist ja kasutamist lisad ei

reguleeri. Isegi, kui eeldada vaidlusaluse raja ehitamist pärast 2003. aasta 1. jaanuari, ei rakendu

käesoleval juhul EhSRS paragrahvid 28 ja 29, sealhulgas kohustus kontrollida raja vastavust

EhS § 11 lõikele 2 ja § 12 sätestatud nõuetel.

43. Vastustaja ei nõustu, et krossirada on avaliku kasutusega spordi- ja puhkerajatis ning et

krossiraja puhul on tegemist avaliku huviga rajatisega. Vaidlusalune rada ei ole rajatud

võistlusteks ettenähtud autode ja mootorrataste ringsõiduks, seda kasutatakse üksnes isiklikuks

otstarbeks, selle rajamisega ei ole kaasnenud olulist transpordivoo, müra, külastajate hulga ega

saasteainete hulga muutust ning seega ei kuulu vaidlusalune rada olulise ruumilise mõjuga

objektide hulka. Arvestades raja kasutamisest tuleneva mõju suurust, ulatust, intensiivsust ja

kestvust ning asjaolu, et objekt on rajatud isiklikuks kasutuseks, mitte avaliku kasutuse

eesmärgil, ei vasta rada ka olulise avaliku huviga rajatise tunnustele EhS § 26 lõike 1

tähenduses. Olulist avalikku mõju ei eeldata juhtudel, kui mõjutatud on ainult asukoha kinnisasi

või naaberkinnisasjad.

44. Kaebaja leiab, et vastustaja on jätnud hindamata, kas ja kuidas mõjutab krossiraja

kasutamisest tulenev müra- ja õhusaaste kaebaja õigusi ja huve. Kaebaja on väitnud, et

tulenevalt sellest, et rada asub T. kinnistust üksnes 350 m kaugusel, kanduvad krossirajalt T.

kinnistule müra ja õhusaaste ja nimetatud mõjutused kahjustavad elamistingimusi T. kinnistul.

Samuti kahjustavad need kaebaja võimalusi turismiteenuse osutamiseks. Kaebaja kliente häirib

krossirajalt kostuv müra. Kaebaja on vastustajale esitanud kirjavahetuse selle kohta, et kui

2012. aastal toimus Krossirajal võistlus, siis loobus klient müra tõttu kaebaja puhkemaja

üürimisest.

Kirjavahetusest aga ei selgu, kas klient oli ka reaalselt mürast häiritud või loobus broneeringust

tulenevalt eeldusest, et müra võib olla häiriv. Kirjavahetusest nähtub, et kaebaja informeerib

klienti avaliku ürituse toimumisest ning viitab võimaliku häiriva müra tekkele, mis on

hinnanguline kuna eelnevalt selliseid üritusi ei ole läbi viidud. See, et mõjutused kahjustavad

võimalusi turismiteenuse osutamiseks ei ole tõendamist leidnud vaid on tuletatud ühest

juhtumist. Samalaadne müra või õhusaaste võib tekkida näiteks ka lähedal asuvalt

riigimaanteelt nr 89, mis jääb T. kinnistust samuti ca 350 m kaugusele.

Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et järelevalvemenetlus on jäänud sisuliselt läbi viimata kuna

vastustaja on jätnud EhS § 27 ja 29 sätted kohaldamata. Vastustaja on selgitanud välja kõik

järelevalvemenetluses olulised asjaolud ning neid kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud.

45. Vastustaja ei nõustu kaebaja arvamusega, et on kohaldanud ebaõigeid õigusnorme.

Vastustaja on käsitlenud teeseadust ja kuni 30.06.2015. a kehtinud ehitusseadust, kuid seda

eelkõige raja loakohustuse tuvastamise eesmärgil. Vastustaja on hinnanud raja õiguspärasust

järelevalvemenetluse ajal kehtivate õigusaktide alusel. Vastustaja lähtus otsuse tegemisel

asjaolust, et rada ei kasutata avalike ürituste korraldamiseks sealhulgas kasu saamise eesmärgil

ka uue ehitusseadustiku kehtivuse ajal. Järelevalvemenetluse otsuse tegemise ajal on olukorda

ja tõendeid hinnates tuvastatud, et vaidlusalune rada, olgu siis pinnasteena või krossirajana

nimetatuna, ei ole avalikult kasutatav spordirajatis ning jõutud järeldusele, et S. kinnistul

paikneva raja näol ei ole tegemist ehitusloa- ega ehitusteatisekohustusega ehitisega kehtiva

ehitusseadustiku mõistes. Nii on ka vaidlustatud otsuses kui korralduses sedastatud. Seega ei

ole kaebaja etteheide selles osas põhjendatud.

46. Vastustaja on järelevalvemenetluse käigus muuhulgas kaalunud asjaolu, kas vaidlusaluse

raja näol võib olla tegemist olulise avaliku huviga rajatisega või olulise ruumilise mõjuga

objektiga ning jõudnud järeldusele, et rada ei vasta olulise avaliku huviga rajatise ega olulise

ruumilise mõjuga objekti tunnustele.

47. Vastustaja nõustub kaebajaga, et läheduses paiknevad ehitised ja lähinaabrite tegevused

võivad mõjuda häirivalt. Kui kaebaja arvates rikub kolmas isik oma tegevusega tema

omandiõigust, tekitades oma kinnistul naaberkinnistutele kostuvat liigset müra, siis ei saa

välistada, et kaebajal võib olla tarvis oma õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses.

48. Vastustaja ei ole rada mitteloakohustuslikuna määratledes eksinud, mis tõttu ei ole otsustuse

järeldused ebaõiged ning järelevalvemenetluse lõpetamine õigusvastane.

Kolmanda isiku arvamus

49. Kolmas isik Y on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleks jätta rahuldamata.

50. Kolmas isik nõustub Põlva valla 05.08.2019. a vastuses Tartu Halduskohtule esitatud

seisukohtadega. Kolmas isik on varasemalt kaasatud ja esitanud oma seisukoha samasisulises

haldusasjas nr 3-18-1226 ning jääb oma varem esitatud seisukohtade juurde.

51. S. kinnistul asuv krossirada ei ole avalikus kasutuses ja seda ei kasutata majanduslikel

eesmärkidel, vaid üksnes hobi korras. Avalikus kasutuses olev rajatis tähendab, et rajatis on

kõigile kasutamiseks avatud, kasutatav igaühe poolt. Krossirada asub eramaal, kellegagi ei ole

sõlmitud avaliku kasutamise lepingut. Samuti ei ole sõlmitud ühegi organisatsiooniga,

eraisikuga vms raja kasutamise lepingut. Kõrvalistel isikutel keelab kinnistul viibimist vastav

liikluskorraldusvahend (keelumärk). Krossirada ei kasutata majanduslikel eesmärkidel. Kolmas

isik ega ükski tema perekonnaliige ei ole ettevõtja.

52. Krossirada kasutavad pereliikmed ja nende sõbrad. Kaebaja esitatud veebisaidi Youtube

videod ja väljavõtted suhtlusvõrgustiku Facebook lehekülgedest ei tõenda krossiraja avalikku

kasutamist ega tulu teenimist. Veebisaidil Youtube on leitav krossirada tutvustav video, mis

kannab pealkirja „ Krossirada 2019“. Video ei ole üles laetud kinnistu omaniku poolt, selles ei

ole ühtegi reklaamivat lauset ning kedagi ei kutsuta sõitma. Videote avaldamine

sotsiaalmeedias on tavaline, et sõpru oma tegevusega kursis hoida ja arendada enda

videomonteerimisoskusi. Seda kinnitab ka asjaolu, et video postitaja laeb üles üsna tihti uusi

videoid erinevatest paikadest. krossiraja suhtlusvõrgustiku Facebook leht oli loodud, et hoida

tuttavaid kursis krossiraja omaniku poja tegevusega ajal, mil ta aktiivselt hobi korras

motospordiga tegeles. Facebooki lehe kaudu ei kutsutud võõraid sõitma – kordagi ei mainitud,

et rada oleks justkui tasu eest kõigile sõitmiseks avatud. Seega ei saa suhtlusvõrgustiku

Facebook lehe olemasolu põhjal väita, et rada kasutatakse majanduslikel eesmärkidel.

53. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Silt krossiraja

nimetusega ja telefoninumbriga ei ole reklaam – sildi eesmärk ei ole suurendada krossirajal

sõitjate arvu. Näiteks talu juurde paigaldatud silt talu nimega ei tähenda, et talu oleks

majanduslikul eesmärgil kõikidele kasutamiseks.

54. Kaebaja väidab, et krossirajalt jõuavad tema kinnistule negatiivsed mõjutused (müra ja

õhusaaste). Keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ on kindlaks

määratud müra normtasemed päevasel ja öisel ajal. Kolmas isik on kindel, et krossirajal tekkiv

müra ei ületa määruses kehtestatud III kategooria piirnorme. Kaebaja kinnistu asub maantee

lähedal ning ümbruses tegeletakse põllumajandusega. Maantee ja põllumajandus võivad

tekitada kaebajale suuremaid tõendamata negatiivseid mõjusid.

Kohtu seisukoht

55. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust küsimuses, et kaebaja ja kolmanda isiku kinnisasjad

asuvad Põlvamaal asuvalt maanteelt nr 89 sisuliselt paralleelselt lõunasse kulgevate teede ääres,

mille vahel laiub suhteliselt laugelt põllumaa. Menetlusdokumentide ja tõendite kohaselt on

kaebaja talu ja talust idasuunda jääva krossiraja vahekauguseks ca 350 m.

56. Põlva Vallavalitsuse Ehitus- ja planeeringuosakonna 10.04.2019. a otsus nr 7-5/19-1165-1

(tl 24–26) on käsitletav menetlustoiminguna ja Põlva Vallavalitsuse 29.05.2019. a korralduse

nr 2-3/255 (tl 31–33) kui vaideotsuse puhul on tegemist haldusaktiga.

57. Riigikohtu Halduskolleegiumi hiljutises 2. detsembri 2019. a kohtuasja nr 3-17-1909 otsuse

punktis 35 on kolleegium käesoleva vaidlusega sarnases kohtuasjas pidanud ühtse ja seadusliku

kohtupraktika kujundamiseks vajalikuks rõhutada, et isikul on õigus nõuda õigusvastase

haldusakti, mis riivab tema õigusi, tühistamist, kui seadus ei kehtesta tema nõudeõigusele

piirangut (RVastS § 3 lg 1).

58. Vastustaja ja vastustaja poolel menetlusse kaasatud kolmas isik ei ole osundanud, et seadus

kehtestaks kaebaja kaebuses esitatud nõudele piirangu. Taolist nõudeõiguse piirangut sisaldav

õigusnorm ei ole ka kohtule teada.

59. Kohustamisnõude rahuldamise üheks eelduseks on see, et vastustaja on õigusvastaselt

keeldunud haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest, olnud tegevusetu või viivitanud

(RKHKo 3-3-1-85-15, p 12). Kaebaja seisukohast saab järeldada, et tema õigusi rikub

järelevalve lõpetamine ehitus- ja planeeringuosakonna otsuses ja vaideotsuses esitatud

põhjendustega, mistõttu taotleb ta halduskohtult lõppkokkuvõttes valla kohustamist

järelevalvega jätkamiseks.

60. Kohtupraktika kohaselt puudub isikul küll subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluses

konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad

järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse järelevalvemeetme rakendamiseks, kuid puudutatud

isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et

järelevalveorgan otsustaks järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui

järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (RKHK 28.06.2017. a otsus asjas nr

3-3-1-73-16, p 41; 23.03.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-86-15, p 13, Trt RngK 12.12.2017. a otsus

asjas nr 3-15-2829, p 21).

61. Halduskohus jääb eelmenetluses võetud seisukohale, et järelevalvet sätestavad õigusnormid

kaitsevad ka kaebaja õigushüvesid ja seda sõltumata sellest, kas asjas tuvastatavad faktilised

asjaolud viivad kaebuse rahuldamisele või mitte ja kas kaebuse rahuldamisel tuleks vastustajale

teha definitiivne või üldine ettekirjutus (RVastS § 6 lg-d 4 ja 5).

62. Vastustaja on toimetanud kaebaja taotlusega alanud haldusmenetluses (HMS § 35 lg 1 p 1),

mis päädis vaideotsusega kaebaja taotluse kohtueelselt rahuldamata jätmisega.

63. Kaebaja poolt 11.05.2018. a Põlva Vallavalitsusele esitatud taotlusega (tl 21–22) on

tõendatud, et 2011–2012. a toimunud ümberehituste järgselt jõuavad 2012. aastast krossirajalt

kaebaja kinnistule negatiivsed mõjutused. Kaebaja on taotluse lõppeesmärgina määratlenud S.

kinnistu omanikule ettekirjutuse tegemise rajatise likvideerimiseks.

64. Riigi Teatajas avaldatud Tartu Halduskohtu 05.11.2018. a kohtuotsusega nr 3-18-1226 on

tõendatud, et jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud vastustaja tegevuse õigusvastasus.

Kohtuvaidluse esemeks olnud vastustaja 13.06.2018. a kirja (tl 23) kohaselt on krossirada S.

kinnistul olnud 1996. aastast (raja kuju on aastate jooksul muudetud) ja tegemist pole ehitisega.

Vald on kirjas rajatiseks tunnistanud ülesõidu (sild). Vald on lähtunud asjaolust, et 1995. aastal

ei pidanud alla 12 m2 suuruse ehitise püstitamiseks luba taotlema ja luba ei ole ka väljastatud.

EhS ei näe valla teada ette nõudeid eramaal paiknevale teele ja kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga

ehitisele, kui nende kasutamine ei ole suunatud avalikkusele. 06.12.2018. a jõustunud

kohtuotsusega tehti vallale ettekirjutus asja uuesti läbivaatamiseks.

65. Põlva Vallavalitsuse Ehitus- ja planeeringuosakonna 10.04.2019. a otsusega nr 7-5/19-

1165-1 (tl 24–26) on tõendatud, et vastustaja otsustas järelevalvemenetluse S. kinnistu

pinnastee seaduslikkuse üle lõpetada. Otsuse kohaselt teostati riiklikku järelevalvet EhS § 130

lg 2 alusel.

66. EhS § 130 lg 2 puhul on tegemist kuut punkti sisaldava lõikega. Vastustaja ei ole pidanud

tarvilikuks järelevalvemenetluses teostatud toiminguid nende tegemise õigusliku alusega

täpsemalt sisustada, mistõttu ei saa otsustust pidada õiguslikult korrektselt põhjendatuks. Otsus

keskendub pinnasteele ja teeb viiteid 1995. aastast kehtivatele erinevatele seadusesätetele, mis

seovad loakohustuse kuni 12 m2 või kuni 20 m2 või kuni 60 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga

ehitisega. Milline on pinnastee ja selle elementide (sild, hüpped) pindala otsusest ei selgu.

Samuti ei selgu, millist normi tsiteeritutest kohaldati. Otsusest saab järeldada, et vastustaja

nägemuses

ei

ole

kinnistul

paikneva

pinnastee

näol

tegemist

ehitusloa-

ega

ehitusteatiskohustusega ehitisega kehtiva ehitusseadustiku ega kuni 30.06.2015. a kehtinud

ehitusseaduse ega teeseaduse mõttes. Pinnasteed ei kasutata avalikul otstarbel ega

majanduslikes huvides ning nimetatud objektil ei ole kasutusloakohustust. Kinnistule pinnastee

rajamine on toimunud õiguspäraselt, mistõttu puudub alus kolmandale isikule ettekirjutuse

tegemiseks.

67. Otsuses ei ole kõrvaldatud vastuolusid varasemalt samas menetluses valla enda poolt

tuvastatuga. Otsuses ei ole vastustaja käsitlenud 13.06.2018. a kaebajale saadetud kirjas (tl 23)

krossiraja suhtes võetud seisukohta, et raja kuju on aastate jooksul ehitustegevuse tagajärjel

muudetud, samuti krossiraja koosseisu kuuluva sillaga seonduvat. Seega on ühelt poolt

seisukoht, et rada on S. kinnistul olnud 1996. aastast ja Põlva Vallavalitsus ei pea muldrada

ehitiseks. Vald on rajatiseks pidanud ülesõitu (silda) ja 1995. aastal ei pidanud alla 12 m2

suuruse ehitise püstitamiseks luba taotlema. Põlva vallas olemasolevate dokumentide kohaselt

silla ehitamiseks luba väljastatud ei ole. Ehitusseadustik ei näe ette nõudeid eramaal paiknevale

teele ja kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga ehitisele, kui nende kasutamine ei ole suunatud

avalikkusele. Seega on kaebaja õigustatult esile toonud vastuolud vastustaja põhikaalutlustes.

68. Põlva Vallavalitsuse 29.05.2019. a vaideotsuse kohaselt tuvastas vastustaja pinnastee

olemasolu alates 1996. aastast, olemasoleval kujul 2002–2006. aastast. Samas oli vallal

vaideotsuse tegemise ajal olemas kolmandalt isikult saadud informatsioon ja teadmine, et enne

vaideotsuse tegemist on alustatud raja ümberehitustöödega, mille eesmärki pole peetud

vajalikuks vaideotsuses välja selgitada.

69. Vaidemenetluses on vallavalitsus võtnud seisukoha, et tegemist pole ehitusloa- ega

ehitusteatisekohustusega ehitisega, objektil ei ole ka kasutusloakohustust. Vaideotsusest võib

järeldada, et krossirada on küll rajatis, kuid sellel ei ole avalikku huvi.

70. Vaideotsus deklareerib järgmisi asjaolusid täpsustamata, millel järeldused põhinevad.

Kelleltki ütluste võtmist või kellegi ärakuulamist kohtule teadaolevalt dokumenteeritud ei ole.

Vaideotsuse kohaselt, rada on maaomaniku ja tema lähikondsete kasutuses, mis ei ole avaliku

kasutusega spordi- ja puhkerajatis. Pinnasteed ei kasutata avalikul otstarbel. Tegemist on

vabaehituse staatuses oleva rajatisega. Tegemist ei ole avalikkusele suunatud spordirajatisega.

EhSRS § 28 lg 1 alusel võib enne 2003. aasta 1. jaanuari püstitatud ehitisele anda ehitus- või

kasutusloa või lugeda ehitamise või ehitise kasutamise teavitatuks vastavalt ehitusseadustiku

lisades 1 või 2 sätestatule. Ehitusseadustiku lisades 1 ja 2 aga erakinnistul paikneva avalikkusele

mittesuunatud spordirajatise ehitamist ja kasutamist ei reguleeri. Varasema suhtlusvõrgustiku

Facebook lehe ja kinnistu telefoninumbriga tahvli olemasolust raja majanduslikel eesmärkidel

kasutamise järeldamine kaebaja poolt on meelevaldne. Pärast 2012. aastat avalike üritusi

kinnistul toimunud ei ole.

71. Kolmas isik on vastuses kaebusele välja toonud, et ajal kui perepoeg tegeles aktiivselt

motospordiga on tehtud ka suhtlusvõrgustike postitused. Postitusi ei ole teinud kolmas isik.

Kolmanda isiku seisukohast tuleneb vastuolu valla poolt vaideotsuses ja varasemates

seisukohtades esitatuga. Kui perepoeg enam aktiivselt motospordiga ei tegele, siis pole 2019. a

raja ümberehitamise eesmärk samane vastustaja väidetule. Kui kolmanda isiku pere pole

postitusi kaebaja osundatud avalikesse võrgustikesse teinud, siis ei ole vastustaja poolt õigesti

tuvastatud ka raja avalikku kasutust välistavad asjaolud. Ümberehitustööde eesmärki ei ole

välja selgitatud ega kaalutud nende tööde mõju järelevalvemenetluse jätkamise vajalikkuse

seisukohast.

72. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on

seisukohal, et kaebus kuulub rahuldamisele.

73. Vaidlusalune vallavalitsuse osakonna otsustus ja vallavalitsuse vaideotsus sisaldavad

diskretsioonivigu, mida tuleb kohtul konstateerida. Vaideotsus kuulub tühistamisele ja

kohustamiskaebuse raames tuleb vastustajale teha ettekirjutus asja uueks otsustamiseks.

74. Kaebaja esitas 10.05.2018. a vallale taotluse (tl 21–22) kaebajale teadaolevalt ebaseadusliku

ja kaebajat häiriva motokrossiraja likvideerimiseks.

75. Halduskohtu hinnangul on kaebaja poolt kohtule esitatud tõenditega (tl 8–9, 10–11, 12–16,

17, 18, 19, 20) ja kaebuses sisalduvate viidetega avalikult kättesaadavatele elektroonilistele

tõenditele tõendanud vähemalt põhjendatud kahtluse, et krossiraja puhul on tegemist

loakohustusliku registrisse kandmata ehitisega. Kohus loeb nende tõenditega tõendatu osas

vastupidise tõendamises tõendamiskoormuse üle läinuks vastustaja poolele, millist kohustust

aga vastustaja täitnud pole.

76. Vastustaja on kaebusele esitatud vastusele lisanud kolm tõendit, milleks on 16.01.2019. a

kontrollakt (tl 43), kolmanda isiku poolt vastustajale 28.05.2019. a esitatud ehitusteatis (tl 44)

ja kaebaja poolt juba esitatud 10.05.2018. a avaldus. Kohus kohustas vastustajat 28.05.2019. a

ehitusteatise koos lisaga (tl 72–77) esitamiseks.

77. Halduskohus on seisukohal, et tõendite kogumi alusel ei saa kohus pidada vaidlustatud

menetlustoimingut ja vaidlustatud haldusakti nõuetekohaselt kaalutletuteks. Vastustaja poolt

kaebaja õigusi piirava haldusakti andmise menetluses vastustaja poolt kogutud tõenditest on

kohtule esitatud ainult üks vaidluse sisu puudutav tõend (kontrollakt). Kolmanda isiku poolt

vastustajale esitatud ehitusteatis, on tõendikogumi kohaselt vastustajale esitatud vastustaja

ametniku soovitusel (kaebusele esitatud kirjaliku vastuse p 2.2.). Vastustaja ei ole vaideotsuses,

aga ka kaebusele esitatud vastuses ehitusteatist koos selle lisaga käsitlenud. Objekti kontrollakt

ei saa juba olemuslikult tõendada kaebaja poolt haldusmenetluse algatamise taotluses, aga ka

varasemas kohtumenetluses (haldusasja nr 3-18-1226 otsus) esitatud kaalutlusi, samuti

kaalutlusi, mis on esitatud kaebaja poolt käesolevale kohtumenetlusele eelnenud

vaidemenetluses. Kuna valla struktuuriüksuse otsustus ja valla vaideotsus sisaldavad kaalutlusi

taoliste faktiliste asjaolude suhtes, mille kohta haldusmenetluses ei ole halduskohtule

teadaolevalt ja kohtule esitatult tõendeid kogutud, siis puudub kohtul ka sisuline võimalus

kontrollida vastustaja kaalutluste õiguspärasust. Samuti faktiliste asjaolude vastamist vastustaja

poolt menetlusdokumentides viidatud õigusnormidele. Menetlusdokumentides on vastustaja

teinud viiteid ehitusõiguse normidele 1995–2015. aastani. Samas ei ole tõendeid rajatise, mis

kohtule

esitatud

dokumentide

kohaselt

hõlmab

pinnastee

lõike,

mullahunnikuid/nukke/hüppeid/ehitustegevuse

tulemusel

teele

kuhjatud

kõrgendikke,

betoonplokkidest silda, millest on kohtule arusaadavalt võimalik nii alt läbi sõita kui pealt üle

sõita, suuruse jmt tehniliste parameetrite kohta, mis võimaldaksid hinnata loakohustuslikkust.

78. Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud

ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel (HMS § 6). Halduskohtu arusaamist

mööda

pidanuks

vastustaja

kontrolli

läbiviimisel

lähtuma

korrakaitseseaduses

ja

ehitusseadustikus

kehtestatud

riikliku

järelevalve

sätetest.

Vastustaja

koostatud

menetlusdokumentidest on kohtule arusaadav, et ortofotode abil on tuvastatud ehitis, mida ei

ole ehitusregistrisse kantud. Seega oli vastustaja kohustuseks käesoleva kaasuse asjaoludel

välja selgitada ja tõendada ehitamise õiguslik alus, ehitise ehitusalune pind, kasutamise

otstarve, ehitamise aeg, ehitise varasema ümberehitamise, laiendamise või lammutamisega

seonduvad asjaolud ning muud järelevalvemenetluse läbiviimiseks olulised asjaolud. Vaidlust

ei ole selles, et krossirada ei olnud vaideotsuse tegemise ajaks kantud ehitusregistrisse. Seega

pidi vastustaja tõendama, kas taoline olukord on õiguspärane ja kas ametniku poolt kolmandale

isikule antud selgitus 28.05.2019. a esitatud kujul ehitusteatise esitamiseks on lubatav.

79. Halduskohtule vastustaja poolt esitatud ainukeseks tõendiks, millele vastustaja järeldused

tuginevad on 16.01.2019. a objekti kontrollimise kontrollakt (tl 43). Kontrollakti kohaselt

paiknevad kaebaja ja kolmanda isiku kinnistud teineteisest linnulennult 350 m kaugusel ja

jaanuaris 2019. a on ilmastikuolusid arvestades võimalik olnud kohapeal tuvastada S. kinnistul

olevad lumega kaetud mullahunnikud ja lumele sõidetud mootorsõiduki jälg. Samuti on

tuvastatud, et kinnistul paikneb raudbetoonist (r/b) sillake. Ülejäänud kirjed kontrollimise

käigus tuvastatud asjaolude kohta kajastavad kohtu arusaamisel avalikest andmebaasidest

saadud andmeid kontrolli läbiviimise asukoha jmt täpsustamiseks.

80. Kolmas isik on vastustajale ehitusteatise koos lisaga ( tl 72–77) esitanud 28.05.2019. a,

seega enne vallavalitsuse poolt vaideotsuse tegemist. Vaideotsuses ega kaebusele esitatud

vastuses ei ole vastustaja selle tõendi tähendust haldusmenetluse aspektist käsitlenud. Samuti

ei sisalda vaideotsus otsustust, kas ehitusteatis muudab kaebaja järelevalvega jätkamise nõude

ainetuks või mitte. Kohus peab vastustajale vastuseks tarvilikuks osundada, et ehitusteatises (tl

74) on kolmas isik näidanud ehitise ehitusaluse pinna suuruseks 15 600 m2 ja pikkuseks 935 m

(laiust pole näidatud), seega sadades kordades suuremana, kui nendes õigusnormides, mida

vastustaja on seoses loakohustusega tsiteerinud ja mida vastustaja järelevalve vajalikkuse üle

otsustamisel kohaldas.

81. Vaidlust ei ole selles, et vastustajal oli järelevalvemenetluses konkreetsete meetmete

rakendamisel, sh järelevalvemenetluse lõpetamisel kaalutlusõigus. HKMS § 158 lg 3 kohaselt

kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust

hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist

haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetult kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta

haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.

82. Halduskohus on seisukohal, et kaebaja on temal haldusmenetluses lasunud

tõendamiskoormuse täitnud. Kuna vastustaja on haldusmenetluses tuginenud ainult ühele

tõendile, siis ei ole kohtul võimalik tõsikindlalt veenduda vastustaja kaalutluste õiguspärasuses.

Paikvaatluse läbiviijad on krossirajal paikneva silla kvalifitseerinud „r/b sillakesena“. Maa-

ameti geo-portaalis on käesoleva kohtuotsuse koostamise ajal võimalik silla suuruseks mõõta

vähemalt ca 40 m2. Vastustaja ekskurss 1995. aastast kehtinud materiaalõigusse seob ehitise

loakohustuse alates 12 m2 suurusega ehitusaluse pinnaga ehitisega. Kohtule ei ole esitatud

tõendeid silla ehitamise aja kohta, seega ei saa kohus tuvastada, kas silla ehitamise ajal sidus

kehtiv õigus silla ehitamise loakohustuse lisaks suurusele ka avalikkusele suunatusega või

mitte. Vastustaja koostatud menetlusdokumentidest ei selgu, mida ta loeb rajatiseks, mida

kontrolliti ja mille olemasolu vastustaja lõppkokkuvõttes tunnistab. Kuna „r/b sillakest“

menetlusdokumentides lisaks kontrollaktile ei kajastata, siis ei ole arusaadav, kas pinnastee

kohta esitatud seisukohad laienevad krossirajale tervikuna ja milline tähendus on õiguslikus

mõttes kontrollakti kohastel „mullahunnikutel“ vastustaja käsitluses. Kontrollakti alusel ei ole

võimalik tuvastada kontrollitud rajatise tehnilisi parameetreid 16.01.2019. a akti koostamise

ajal ega 10.04.2019. a järelevalvemenetluse lõpetamise seisuga.

83. Neil asjaoludel on vastustaja halduskohtu hinnangul teinud järelevalvemenetluse käigus

ilmseid kaalutlusvigu, mille tulemusena ei saa pidada järelevalvemenetluse lõpetamist

õiguspäraseks. Järelevalvemenetluse lõpetamisel on vastustaja tuginenud üksnes paikvaatluse

tulemustele, leides, et kolmanda isiku tegevus kaebaja naabruses asuval kinnistul on olnud

seaduslik ja õiguserikkumist ei ole toime pandud ning ettekirjutuse tegemiseks puudub alus.

84. Halduskohus märgib vastuseks vastustajale, et vastustaja poolt menetlusdokumentides

viidatud õigusnormid kaitsevad muu hulgas ka kolmandate isikute (kaebaja) õigusi, et

järelevalvemenetluse läbiviimisel ja järelevalvemeetmete rakendamisel arvestaks haldusorgan

ka ehitisest mõjutatud kinnisasja omaniku õiguste ja huvidega. Kuna vallavalitsuse

struktuuriüksuse otsusena vormistatud otsustus riikliku järelevalve menetluse lõpetamise kohta

on menetlustoiming, millega sõnaselgelt kaebaja õigusi ja kohustusi ei reguleerita (RKHKo

3-3-1-65-16, p 16), tuleb selle võimalikku ebasoodsat riivet kaebaja õigustele jaatada. Kuna

vastustaja seisukohta on korratud, aga ka õiguslikult disainitud vaideotsuses, siis saab

vaideotsus kaebaja õigusi rikkuda koostoimes menetlustoiminguga, aga ka iseseisvalt.

Kolmandale isikule kuuluva kinnistu osas riikliku järelevalve menetluse lõpetamine tähendab

kaebaja jaoks faktiliselt vastustaja nõustumist kinnistul asuva ehitise edasise kasutamisega

kaebajate õigustele ebasoodsaid mõjutusi tekitaval viisil. Kaebaja on temal lasuvat

tõendamiskoormust arvestades tõendanud krossiraja kasutamise jätkumise, mida ei eitanud

kolmas isik ka kohtuistungil. Kohtupraktikas on valitsevaks seisukoht, mille kohaselt on kohtul

kohustus haldusasja menetleda juba siis, kui ta möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust

kaebuses toodud asjaoludel (RKHKo 3-3-1-9-08, p 15). Halduskohus on seisukohal, et

käesoleval juhul oli vastav kohustus ka vallal tema poolt läbi viidud menetluses, milles

vastustaja ei ole suutnud kummutada kaebaja seisukohtade sisulist õigsust ega kogunud

tõendeid, mille alusel oleks võimalik tuvastada vastustaja seisukohtade vastavust vastustaja

viidatud õigusnormide sätetele. Mõisted, mida vastustaja kasutab menetlusdokumentides, nagu

avalik kasutus, avalikkus, avalikkusele suunatud funktsioon, raja kasutamine majanduslikel

eesmärkidel, klient/kolmanda isiku lähikondsed, muu nimetamata spordi- või puhkerajatis

/avaliku kasutusega spordi- ja puhkerajatis on valdavalt määratlemata õigusmõisted, mille sisu

peab lähtuvalt asjas tuvastatud tehioludest sisustama määratlemata õigusmõisteid sisaldavaid

õigusnormide kohaldaja. Nagu korduvalt eelpool osundatud vastustaja seda teinud ei ole.

Kaebaja poolt avalikest suhtlusvõrgustikest kogutud ja muud kaebaja tõendid viitavad

krossiraja avalikule kasutamisele. Kohalik omavalitsus peab ehitusjärelevalvet läbi viies

arvestama ja kaaluma kinnistu omaniku tegevusest tekkida võivaid kahjulikke mõjutusi (sh

müra) naabritele. Kolmas isik on teadliku tegevusega kuhjanud pinnast ja/või ehitusmaterjali

(vastustaja ei ole vahetegu tuvastanud) viisil, mille tulemusena on loodud sõidukitele

sõitmiseks sobilik rada, mis vastab krossiraja tunnustele, sest kujundatud on sõitjatelt vilumust

nõudev erinevate takistuste/trampliinidega ringtee, mitte punktist A punkti B kulgemiseks

rajatud tee, mis on ajaliselt kõige hilisemalt tõendatud kolmanda isiku ehitusteatise lisaks oleva

raja skeemiga (tl 77). Küngaste rajamine ja alt läbi ja pealt üle sõidetava silla ehitamine ning

mitmeid kordi raja ümberehitamine viitab meelelahutusliku eesmärgi saavutamise soovile.

Rajale peale sõitmise kohta keelavale liiklusmärgile omaniku telefoninumbri lisamine, viitab

samaaegselt nii kaebaja osundatud võimalikele läbirääkimiste pidamisele kolmandate isikutega

raja kasutamise tingimuste üle, kui ka kolmanda isiku versioonile, vältimaks potentsiaalsete

klientide kolmanda isiku hoovi sõitmist. Vastustaja kummagi seisukoha poolt- ega

vastuargumentide õigsust, aga ka alusetust, tõendanud ei ole. Kolmanda isiku paigaldatud

liiklusmärk võib küll takistada kõrvalistel isikutel kinnistule sisenemist, kuid ei takista nendel

raja kasutamist, millest võib mh lähtuda oht inimeste (vastustaja mõistes kaebaja lähikondsed/

aga ka avalikkuseks liigituvad kasutajad) elule ja tervisele. Kolmas isik on kinnitanud, et tema

ei ole suhtlusvõrgustikesse rada kasutama kutsuvat või vähemalt avalikkuse ees selleks huvi

tekitavat, informatsiooni üleslaadinud. Kes seda tegi, vastustaja välja pole selgitanud.

Krossirajale on antud kaubamärgi tunnuseid eviv nimekuju, mis viitab raja, kas tahtlikule või

tahtmatule reklaamimisele avalikkuse ees. Vald oli teadlik, et raja kasutamisega kaasnevad

mürahäiringud. Eluliselt ei ole usutav kolmanda isiku väide, et hajaasustuses põllumaa

naabruses elav ja 1998. aastast kinnistut omav (tl 8) kaebaja ei suuda vahet teha maanteel või

põllul sõitvate masinate müral ja sillal hüppavate ja trampliinidega pikitud krossirajal

sportsõidukite tekitatud müral. Vastustaja poolt menetlusdokumentides tsiteeritud ehitusõiguse

normide eesmärgiks on tagada ehitiste kasutamise ohutus sõltumata sellest, kas tegemist on

omaniku, viimase lähikondse või nn avalikuks kasutajaks liigitatava isikuga. Mürahäiringu

vältimine on siiski pigem nende õigusnormide kõrvaleesmärgiks. Mürahäiringut reguleerivaid

norme vastustaja oma otsustustes kohaldanud ei ole. Neil asjaoludel ei ole vastustaja

korrakohaselt tuvastanud, kas ehitisel on loakohustus (kaebusele esitatud vastuse p 2.1) või on

tegemist EhSRS § 29 lg-tes 1 ja 2 ja ehitusseadustiku lisas 1 või 2 kirjeldatud olukorraga.

85. Vastustaja kohustuste mahu määratlemisel peab halduskohus tarvilikuks osundada, et

vastustajale on pandud ülesanne teha riiklikku järelevalvet ehitiste ja ehitamise nõuetele

vastavuse üle EhS § 130 lg 2 p 2 alusel. Muuhulgas ehitise ohutuse üle kogu tema kasutusea

vältel (EhS § 11 lg 1) ja kohustust rakendada ehitamisel abinõusid teiste isikute õiguste

ülemäärase kahjustamise vastu (EhS § 12 lg 3). Ehitis või ehitamine on ohutu, kui see ei

põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale (EhS § 8 teine lause). Ehitise ja ehitamise

ohutust nõudvad normid on avaliku õiguse normid, millest tulenevate õiguste kaitstus on

avaliku korra osa (KorS § 4). Oht on korrakaitseseaduse kohaselt olukord, kus ilmnenud

asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et

lähitulevikus leiab aset korrarikkumine, st avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku

subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine (KorS § 5 lg-d 1 ja 2). Ohukahtlus

on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal ei saa tõenäosust, et

korrarikkumine aset leiab, pidada piisavaks, kuid mille puhul on alust arvata, et korrarikkumine

ei ole välistatud (KorS § 5 lg 6). Kui ohukahtluse põhjustanud isiku tegevus ei ole piisav või

muul põhjusel eesmärgipärane, tuleb sekkuda korrakaitseorganil (KorS § 2 lg 3). Ohukahtluse

korral on pädeval korrakaitseorganil õigus kohaldada ohu olemasolu väljaselgitamiseks

seaduses ettenähtud meetmeid (KorS § 27). KorS § 14 p-s 1 on sätestatud igaühe subjektiivne

õigus saada korrakaitseorganilt abi sellise ohu ennetamisel või tõrjumisel, mille eest ta ei ole

vastutav, kui abi andmisest keeldumine oleks õigusvastane. Abi andmisest keeldumine on

õigusvastane juhul, kui seadus kohustab abi andma või kui abi andmise kasuks räägivad taotleja

ülekaalukad huvid. EhS viidatud sätete kohaselt ei tohi ehitamisega seada ohtu teiste isikute

tervist ja vara ja need sätted kaitsevad ka kaebaja naabrusõigusi. Vastustaja algatas küll kaebaja

taotlusel ja halduskohtu korraldusel järelevalvemenetluse krossiraja ehitamise üle, kuid ei ole

halduskohtu hinnangul teinud seda õiguspäraselt. Kaebajal on õigus nõuda, et vastustaja

otsustaks menetluses järelevalvemeetmete kohaldamise üle kaalutlusvigadeta ega keelduks

õigusvastaselt meetmete kohaldamisest. (RKHKo 3-16-1050, p 10–12).

86. Kohus ei saa kohtuistungil esitatud kujul nõustuda vastustaja esindajate seisukohaga

ehitusregistri tähendusest. Nimelt väitsid vastustaja esindajad, et kolmanda isiku poolt 2019. a

mais ehitusteatise esitamine ei muuda vastustaja seisukohta. Ehitisregistri kande tegemisel ei

pruugi olla tähtsust hindamaks, kas enne krossiraja kasutusele võtmist tehti ehitustöid ning kas

võimalikud ehitustööd olid õiguspärased. Kohtupraktikas on ehitisregistri pidamise eesmärgiks

peetud kohustust kajastada võimalikult täpselt olemasolevate ehitiste faktilist olukorda (EhS §

58 lg 1, EhS v.r § 55 lg 1). Ehitise tehnilised andmed ehitisregistris ei reguleeri ega seadusta

ehitamist ega ehitise kasutamist. Õigusvastaste ehitustööde tagajärjel kujunenud ehitise või

nende osade saatuse üle tuleb otsustada lubade ja ettekirjutustega. (RKHKo 3-14-52261, p 14)

87. Puutuvalt vastustaja esindajate väitega, et vastustajal ei olnud kohustust kolmanda isiku

ehitusteatisele reageerida, osundab kohus, et ehitusteatisele vastamata jätmist käsitletakse

halduse toiminguna (RKHKm 3-17-1152, p 11, RKHKo 3-17-1859, p 15) ja kohaliku

omavalitsuse sedalaadi tegevust saab isik vaidlustada ennekõike kohustamiskaebusega riikliku

järelevalve tegemiseks, nagu kaebaja on käesolevas asjas teinud. Kui ehitusteatisega on

nõustutud selle vaidlustanud isiku õigusi rikkudes, nagu see on eeltoodud asjaoludel toimunud

käesoleval juhul, tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel kolmanda isiku õigused tagada riikliku

järelevalve meetmetega. Varasema ehitustegevuse seadustamine ei toimu ehitusteatise

menetluses. Teatisega nõustumine kui toiming, ega ka EhS § 36 lg 6 teise lause alusel esitatavad

täiendavad nõuded ei reguleeri tagasiulatuvalt teatise esitaja varasemat tegevust. Varasemat

ehitamist ja ehitist on võimalik seadustada ehitus- ja kasutuslubadega (RKHKm 3-17-505, p 9,

RKHKo 3-17-1859, p 17).

88. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel rahuldab halduskohus kaebuse ja teeb vastustajale

lõppkokkuvõttes ettekirjutuse X 11.05.2018. a taotluse uueks otsustamiseks (RVastS § 6 lg 4).

89. HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel peab kaebaja menetluskulud kandma vastustaja.

Kaebaja menetluskulu nimekirjades ja kuludokumentides (tl 58–64) kajastatud menetluskulu

on olnud käesolevas asjas põhjendatud ja vajalik (arvestades ajakulu ja ühikuhinda)

menetluskulu, mis kuulub kohalikult omavalitsuselt seoses kaebuse rahuldamisega

väljamõistmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)