4-19-6380/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-6380

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2020, Tallinn Kohtuasja number 4-19-6380 (2303,19,002290) Kohtunik Elina Elkind Väärteoasi Elrus OÜ kaitsja kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piirija migratsioonijärelevalvetalituse 20. detsembri 2019. a otsusele (kiirmenetluses) väärteoasjas nr 2303,19,002290, millega Elrus OÜ-d karistati välismaalaste seaduse (VMS) § 300 lg 2 alusel rahatrahviga 1000 eurot Kaebuse esitaja Elrus OÜ (registrikood 14381922; asukoht: Sõpruse pst 208, Tallinn) Kaitsja Dmitri Teplõhh, Advokaadibüroo TGS Baltic AS Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piirija migratsioonijärelevalvetalitus esindaja Margus Parve Menetlusliik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 3, §-st 133, §-st 134 maakohus otsustas:

1. Rahuldada Elrus OÜ kaebus.

2. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piirija migratsioonijärelevalvetalituse 20. detsembri 2019. a otsus väärteoasjas nr 2303,19,002290 ja lõpetada väärteomenetlus Elrus OÜ süüdistuses VMS § 300 lg 2 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. VTMS § 23 alusel mõista Eesti Vabariigilt Elrus OÜ kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu summas 289 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

4-19-6380

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piirija migratsioonijärelevalvetalituse migratsioonijärelevalve grupi 20. detsembri 2019. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2303,19,002290 karistati Elrus OÜ-d VMS § 300 lg 2 järgi rahatrahviga 1000 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt töötas R. F. perioodil 01.- 27.11.2019.a OÜ-s Elrus omamata Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Seega rikkus OÜ Elrus VMS § 106 lg 1 nõudeid ning pani toime VMS § 300 lg-s 2 sätestatud väärteo. Menetlusaluse isiku kaebus

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja, kes taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja leiab, et kiirmenetluse otsus ei ole nõuetekohaselt vormistatud. Asjaolu, milline juriidilise isiku organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo või kelle heakskiidul või korraldusel see tegu on toime pandud, peab olema ära toodud juba väärteoprotokollis, kiirmenetluse puhul aga kiirmenetluse otsuses. Kiirmenetluse otsuses ei ole seda kajastatud. Otsuses märgitud füüsiline isik ehk R. F. ei ole Elrus OÜ juhtivtöötaja, vaid just välismaalane VMS § 300 koosseisu mõistes. Kohtuvälise menetleja viga, mis seisneb kiirmenetluse otsuses juriidilise isiku huvides teo toime pannud organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja fikseerimata jätmises, ei ole enam võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, kuna vastavalt VTMS §-le 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega. Juriidilise isiku huvides teo toime pannud organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses nimetamata jätmise korral tuleb väärteoasjas menetlus lõpetada, kuna kõiki süüteo tunnuseid ei ole võimalik tuvastada. Eeltoodud seisukohad on leidnud kajastamist arvukates Riigikohtu lahendites (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. juuni 2008. a otsus asjas nr 3-1- 1-38-08, p 7 koos seal viidatud kohtupraktikaga ja 28. märtsi 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-21- 12, p 6.1). Kaebaja on nõus kirjaliku menetlusega. Kaitsja palub määrata menetluskulude nimekirja esitamiseks eraldi tähtaeg ning menetluskulud välja mõista Elrus OÜ kasuks. Kohtuvälise menetleja vastus

3. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et Elrus OÜ-le koostatud kiirmenetluse otsus on õiguspärane ning määratud rahatrahv 1000 eurot on õiglane, arvestades rikkumise ulatust. Väärteomenetluses on tuvastatud, et Elrus OÜ rikkus tööandjana seaduses sätestatud kohustusi. Kõik tööandjad, kes võimaldavad välismaalasel Eestis töötada, on kohustatud kontrollima välismaalase riigis viibimise aluse seaduslikkust. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kuivõrd menetlusaluse isiku organ on kollegiaalne, siis tuleb selgitada, millisele organi liikmele või liikmetele nimeliselt tegu omistatakse. Äriregistri väljavõtte kohaselt on Elrus OÜ juhatuse liikmeteks neli isikut, sh K. G.. Kohtuväline menetleja möönab, et ei küsinud K. G.ilt otseselt, et kes vastutab OÜ-s Elrus välismaalaste seadusliku riigis viibimise kontrollimise eest. Samas tuli Elrus OÜ juhatuse liige K. G. Politseija Piirivalveametisse menetlustoimingute läbiviimiseks kohale, vastas küsimustele, nõustus kiirmenetluse läbiviimisega tunnistades Elrus OÜ eksimust.

4-19-6380

Kohtuväline menetleja leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Praeguses asjas on kohtumenetluse pooled teatanud, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja kohus peab võimalikuks lahendada asja kirjalikus menetluses.

5. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Selles osas leiab kohus praegusel juhul järgmist.

6. Kohtuvälise menetleja 20. detsembri 2019. a kiirmenetluse otsuse kohaselt viibis Aserbaidžaani kodanik R. F. Eestis pikaajalise viisa alusel, kehtivusega 09.11.2018 kuni 31.10.2019. Aserbaidžaani kodanik R. F. ei lahkunud Eesti Vabariigist 31.10.2019, vaid töötas ajavahemikul 01.-27.11.2019 OÜ-s Elrus omamata Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Seega rikkus Elrus OÜ VMS § 106 lg 1 nõudeid ning pani toime VMS § 300 lg-s 2 sätestatud väärteo.

7. VMS § 300 lg 2 näeb ette karistuse Eestis ilma seadusliku aluseta viibival välismaalasel töötamise võimaldamise eest, kui tööandja ei ole täitnud käesoleva seaduse §-s 285 või § 286 lg-s 1 või 4 sätestatud kohustusi. VMS § 106 lg 1 kohaselt võib lühiajaliselt Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politseija Piirivalveametis.

8. Elrus OÜ kaitsja hinnangul rikkus kohtuväline menetleja oluliselt menetlusõigust, sest kiirmenetluse otsuses ei olnud nimetatud juriidilise isiku huvides teo toime pannud organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja, mis toob kaasa väärteomenetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, sest sellist viga ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. Kohtuväline menetleja möönab, et menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ei küsitud K. G.ilt otse, kes vastutab välismaalaste seadusliku viibimise kontrollimise eest Elrus OÜ-s, kuid samas tuli K. G. menetlustoimingute läbiviimiseks kohale ning andis asjakohased ütlused, vastas küsimustele, nõustus kiirmenetluse läbiviimisega ning tunnistas Elrus OÜ eksimust. Seega ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele probleemidele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine.

9. Kohus kohtuvälise menetleja taolise käsitlusega ei nõustu ja seda järgmistel põhjustel.

9.1. VTMS §-st 87 tulenevalt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega ei saa kohus asuda süüdistusfunktsiooni kandma ega karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on kohtuvälise

4-19-6380

menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks, ning kohtul puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

2. aprilli 2018. a otsus nr 4-16-9132, p 13). Kui väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on pannud toime väärteokoosseisule vastava teo, tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

16. detsembri 2014. a otsus nr 3-1-1-88-14, p 6.5). Väärteoprotokolli teokirjeldusele esitatavad nõuded kohalduvad ka kiirmenetluse otsuse teokirjeldusele, mille piiridest ei saa kohus samuti väljuda (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. oktoobri 2007. a otsus nr 3-1-1-56-07, p 16 ja 23. oktoobri 2018. a otsus nr 4-18-51, p 10).

9.2. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt näeb kõnealune omistamisnorm ette tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõtte. See tähendab, et juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegevuse või tegevusetuse kaudu. Juriidiline isik vastutab siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid ehk kui tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Samuti saab juriidilist isikut karistada juhul, kui teo on toime pannud juriidilise isiku tavatöötaja juhtivtöötaja või organi käsul (korraldusel) või vähemalt heakskiidul. Lisaks eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. märtsi 2016. a otsus nr 3-1-1-84-16, p-d 27-29). See, milline organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo või andnud selle teo toimepanemiseks õigusvastaselt ja süüliselt käsu või heakskiidu, peab olema ära toodud juba kiirmenetluse otsuses. Kui seda pole tehtud, tuleb väärteoasjas menetlus lõpetada, kuna kõiki süüteo tunnuseid ei ole võimalik tuvastada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. oktoobri 2012. a otsus nr 3-1-1-88-12, p 7). Seega ei piisa teo toimepannud füüsilise isiku tuvastamiseks, kellele omistatakse juriidilise isiku vastutus, pelgalt kohtumenetluses selle asjaolu väljatoomisest, et Elrus OÜ juhatuse liige ilmus menetlustoiminguteks menetleja juurde ning andis asjakohaseid ütlusi. Juriidiline isik osaleb väärteomenetluses oma seadusliku esindaja, s.o juhatuse liikme kaudu, mis aga iseenesest ei tähenda seda, et sama juhatuse liige oleks juriidilisele isikule süüksarvatava teo toime pannud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. novembri 2014. a otsus nr 3-1-1-66-14, p 7).

9.3. Käesolevas väärteoasjas ei ole kiirmenetluse otsuses nimetatud füüsilist isikut, kes deliktistruktuurile vastava teo Elrus OÜ huvides toime pani. Kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsuses küll viidanud KarS § 14 lg-le 1 ning selle sätte ka kiirmenetluse otsuses lahti kirjutanud, kuid otsust tehes nimetatud sättest juhindunud ei ole. Veelgi enam, kohtule esitatud vastuses möönab kohtuväline menetleja, et teo toimepannud füüsilist isikut ei ole ka sisuliselt tuvastatud, vaid temaga on samastatud juriidilise isiku seaduslikku esindajat. Seega Elrus OÜ suhtes koostatud kiirmenetluse otsuses puudub faktiliste asjaolude kirjeldus, millele tuginedes saaks tuvastada juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse eeldusi. Karistades menetlusalust isikut teo eest, jättes samal ajal kiirmenetluses otsuses kirjeldamata ja tuvastamata tema vastutuse eeldusi, kohaldas kohtuväline menetleja ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus

4-19-6380

oluliselt väärteomenetlusõigust. Kuna VTMS § 87 järgi on kohus seotud kiirmenetluse otsuse piiridega, siis ei saa kõnealust eksimust enam kohtumenetluses kõrvaldada.

10. Eeltoodust tulenevalt tühistab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab väärteomenetluse Elrus OÜ suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

11. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamisel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. VTMS § 38 lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg

1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2018. a otsus nr 4-18-616/54, p 47.)

12. Elrus OÜ kaitsja on esitanud taotluse mõista riigilt välja Elrus OÜ kasuks menetlusega tekkinud kulud summas 289 eurot. Arve on esitatud OÜ-le Elrus, kes on käibemaksukohuslane, seetõttu on taotluses taotletav summa märgitud vastavuses Riigikohtu suunistega, ilma käibemaksuta (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. november 2010. a otsus nr 3-1-1-93- 10, p 13, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. detsember 2014. a otsus nr 3-1-1-90-14, p 48).

13. Nähtuvalt taotluse lisana esitatud arvest nr 200036 on õigusabiteenusele kulunud 289 eurot, millele lisandub käibemaks 20% s.o 57,80 kokku 346,80 eurot. Esitatud kulude aruande kohaselt oli advokaadi ühe tunnitöö hind 170 eurot, millele lisandub käibemaks. Nõupidamiseks kliendiga, osavõtuks menetlustoimingust, vaidlustamise perspektiivi selgitamiseks kliendile ja kaebuse koostamiseks kulus kaitsjal 1,7 tundi. Kohtu hinnangul on kaitsja tunnitasu mõistlik ning kaitsja tehtud toimingutele kulunud aeg põhjendatud. VTMS § 23 alusel peab kohus taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle, mõistes vastava summa Eesti Vabariigilt välja Elrus OÜ kasuks.

(allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik