2-19-14337/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.02.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-14337

Tsiviilasi

X Xi hagi Z Zi vastu mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes

Tsiviilasja hind

300 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X X (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Robert Sarv

Kostja Z Z (isikukood zzz)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus osaliselt.

2. Mõista Z Zilt X Xi kasuks mittevaraline kahju summas 300 eurot.

3. Välja mõista Z Zilt X Xi kasuks viivis põhinõudelt (300 eurot) võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras alates Z Zi vastu hagi esitamisest, so alates

16.10.2019 kuni põhinõude rahuldamiseni.

4. Määrata tsiviilasja hinnaks 300 eurot.

5. Võtta käesoleva tsiviilasja juurde kõik menetluses esitatud dokumentaalsed

tõendid.

Menetluskulude jaotus

6. Jätta menetluskulud 30% ulatuses hageja X Xi ja 70% ulatuses kostja Z Zi

kanda.

7. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUE

1. X X (hageja) esitas kohtule hagi Z Zi (algne kostja Kätlin Z, kostja asendatud) vastu

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja AS-i C peetavas

kommentaariumis kommentaari „Ei imesta kui mõne ajapärast tuleb välja, et tädi ongi

rahvusvahelise pedofiiliaga seotud, sest see, kuidas ja mida ta lastele esitas oli ikka tõeliselt

jälk ning andestamatu. Toetan igati seda isa, keda saates püüti halvustada. Nii peabki

tegema, kui on vaja kaitsta oma lapsi pedofiilide, peade mahalõikajate ja vägistajate eest.

Tänapäeva liberastide ühiskonnas maksab ainult omakohus ja hea kui väärakad seda ka

teavad.“ Hageja hinnangul on tegemist hageja au teotava väljendusega, mis sisaldas ebaõigeid

faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja hinnangul sisaldas kommentaar

ebaõiget faktiväidet, et hageja on seotud rahvusvahelise pedofiiliaga. Lisaks sisaldas

kommentaar hinnangut, et hagejat tuleks väärkohelda ja et hageja on väärakas. Hageja nõuab

hüvitist lausete eest 1) „Ei imesta kui mõne ajapärast tuleb välja, et tädi ongi rahvusvahelise

pedofiiliaga seotud, sest see, kuidas ja mida ta lastele esitas oli ikka tõeliselt jälk ning

andestamatu., 2) „Toetan igati seda isa, keda saates püüti halvustada“ ning hüvitist sõna

„väärakas“ kasutamise eest.

2. Hageja taotleb kostjalt mittevaralise kahju väljamõistmist kohtu õiglasel äranägemisel.

Arvestades elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes,

hageja maine täielikus hävitamises osalemist ning kostja ignorantsust pärast nõudekirja

saamist peab hageja õiglaseks hüvitiseks 20 000 eurot. Samuti taotleb hageja mõista kostjalt

hageja kasuks välja viivis kohtu õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt

alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja hinnangul ei sisalda kommentaar ühtegi faktiväidet.

Kommentaar ei sisalda isegi hageja nime, seetõttu saab üksnes oletada, et jutt käib hagejast.

Kostja ei väitnud, et hageja on seotud rahvusvahelise pedofiiliaga. Kostja väljendas, et kuni

faktid pole selged, ei saa hagejat rahvusvahelise pedofiiliaga seotud isikuks pidada. Kostja

hinnangul on tema väljendus kaitstud väljendusvabadusega ning kui hageja palus lastel endale

näidata nende suguorganeid, oli tegemist ühiskondlikult aktsepteerimata käitumisega, mille

tõttu pidi hageja olema valmis ühiskondliku kriitikaga. Kostja ei väljendanud, et tema arvates

peaks hageja suhtes kasutama vägivalda, vaid ta avaldas toetust vanematele, kes seisvad vastu

laste allutamisele seksuaalkasvatusele. Samuti ei nimetanud kostja hagejat väärakaks, vaid

tegemist oli üldistatud veendumusega. Seletava sõnaraamatu kohaselt võib sõna väärakas

kasutada isiku suhtes, kes käitub moraalselt kaheldaval moel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb osaliselt rahuldada.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga

lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti

rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Seega lahendab kohus esmalt hageja

taotlused menetluses esitatud tõendite asja juurde võtmiseks. Kohus leiab, et hageja taotlused

on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus võtab kõik hageja poolt menetluses esitatud

dokumentaalsed tõendid asja juurde. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses

on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo

nr 3-2-1-41-15, p 19).

6. Hageja esitas kostja vastu au teotamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. TsMS § 438 lg

1 alusel hindab kohus asja lahendamisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist

õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt

kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus selgitas pooltele

hageja nõuete õiguslikku kvalifikatsiooni ja sellest tulenevat tõendamiskoormist (vt

19.12.2019 määrus tl 54-55).

7. Hageja nõue võib kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg-ga

1. VÕS § 1043, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Isikuõiguste rikkumisega kahju tekitamine

on õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Isiku õiguste rikkumise üheks vormiks on au

teotamine, mis võib toimuda avaldades isiku kohta ebaõigeid faktilisi andmeid või

ebakohaseid hinnanguid. Eeltoodust tulenevalt on isikuõiguste rikkumise korral avaldajal

kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase teoga põhjustas kannatanule

kahju. Seega peab kohus tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (ebakohaste

väärtushinnangute avaldamine), teo õigusvastasuse ja kostja süü. Õigusvastasuse tuvastamisel

arvestab kohus rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud

eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel ning hindab rikkuja ja kannatanu kaitstud hüvesid ja

huve (VÕS § 1046 lg 1 ls 2 ja lg 2 ls 2). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta

tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050

lg 1).

8. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest. Vaidlus puudub asjaolu üle, et kostja avaldas AS-i C peetavas

internetiportaalis artikli „Endine kriminaalkorras karistatud EKRE liige ähvardas

seksuaalkasvatajat X Xi: kägistan su raipe oma kätega ära“ juures avatud kommentaariumis

kommentaari „Ei imesta kui mõne ajapärast tuleb välja, et tädi ongi rahvusvahelise

pedofiiliaga seotud, sest see, kuidas ja mida ta lastele esitas oli ikka tõeliselt jälk ning

andestamatu. Toetan igati seda isa, keda saates püüti halvustada. Nii peabki tegema, kui on

vaja kaitsta oma lapsi pedofiilide, peade mahalõikajate ja vägistajate eest. Tänapäeva

liberastide ühiskonnas maksab ainult omakohus ja hea kui väärakad seda ka teavad.“ (tl 8-

10).

9. Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja

piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid

(RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seetõttu ei pea hageja tõendama, et talle on tekkinud

mittevaraline kahju, vaid piisab kui ta tõendab isikuõiguste rikkumist. Isikuõiguste rikkumine

on võimalik isiku au teotamisega ning isiku kohta ebaõigete andmete avaldamisega (VÕS §

1046 ja § 1047). Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav.

Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav.

Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis

kontekstis ja kellele need on esitatud (RKTKo 3-2-1-5-07, p 27). Vaidluse korral tuvastab

kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-161-

05, p 11). Riigikohus on selgitanud, et väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt selle

põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviivist (RKTKo 3-2-1-159-14, p 17). Ebasündsat

väljendust on kohus täpsustanud järgnevalt. Ebakohane on väärtushinnang, mille vulgaarne,

inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (RKTKo 3-

2-1-152-09, p 15). Õigusvastsuse tuvastamisel arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena

nii õigust heale nimele kui ka väljendusvabadust.

10. Kohus jääb enda 19.12.2019 määruses väljendatud hagejate nõuete kvalifikatsiooni

juurde. Kohus leiab, et kostja väljendatud lause „Ei imesta kui mõne ajapärast tuleb välja, et

tädi ongi rahvusvahelise pedofiiliaga seotud, sest see, kuidas ja mida ta lastele esitas oli ikka

tõeliselt jälk ning andestamatu.“ ei sisalda faktiväidet, et hageja on seotud rahvusvahelise

pedofiiliaga. Lause esimene osa ei väida, et hageja on seotud pedofiiliaga, vaid väljendab

kostja arvamust, et kostja ei pea võimatuks hageja seotust rahvusvahelise pedofiiliaga, kuna

kostja jaoks oli hageja käitumine lastega ebasobiv. Lause teisest osast nähtub kostja

põhjendus, millele tuginedes lause esimene osa on väljendatud. Sellises sõnastuses ei saa

järeldada, et kostjale oleks teada muid fakte, mille põhjal oleks väljendatud kaudne fakt

hageja seotusest pedofiiliaga. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et seos rahvusvahelise

pedofiiliaga kas on või ei ole. Samuti ei ole kohus nõus hageja väitega, et praegusel juhul

soovis kostja jätta kindla kõneviisi sõnade ei imesta ja ongi kaudu selge mulje, et talle on

teada faktid, mis võimaldavad hagejat rahvusvahelise pedofiiliaga seostada. Kohtu hinnangul

ei saanud mõistlik lugeja kommentaarist välja lugeda, et hageja puhul on kindlasti tegemist

isikuga, kes on pedofiil või pedofiiliaga seotud. Seega on kohtu hinnangul tegemist

väärtushinnanguga.

11. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas kõnealune väärtushinnang on hageja au teotav.

Õiguskirjanduse kohaselt tuleb enne seda, kui hinnata väärtushinnangu ebakohasust,

tuvastada väärtushinnangu au teotav iseloom. Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui

sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või

negatiivne tähendus (vt T.Tampuu „Lepinguvälised võlasuhted.“ Kirjastus Juura 2012, lk

227). Väärtushinnangu põhjendatus tähendab eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal

oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Väärtushinnangu põhjendamatus võib

olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist. Kohus on seisukohal, et kostjal ei olnud

mõistliku õigustust hagejat üldsuse ees halvustada. Kõnealune väljendus on halvustav ning

alavääristab hagejat ja on sellest tulenevalt hageja au teotav.

12. Kohus leiab, et kostja väljendatud lauses „Toetan igati seda isa, keda saates püüti

halvustada.“ ei sisaldu hinnangut hageja kohta. Kõnealune lause ei sisalda mingit viidet

hagejale. Kohus peab hindama, mida mõistlik lugeja avaldatust välja võib lugeda. Teadmata

saate sisu, ei ole lugejal eeltoodud kommentaarist lähtuvalt võimalik välja lugeda mingit infot

ega hinnangut hageja kohta. Hageja väitel kajastas saade isa, kes ähvardas hagejat

kägistamisega. Kui tõlgendada väljendatut selliselt, et see avaldas toetust hagejale

tapmisähvarduse tegemisele, ei ole kohtu hinnangul võimalik sellest tuletada hageja kohta

kostja poolt väljendatud hinnangut. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et nimetatud artikkel

kõneleb üksnes isa tapmisähvardusest. Artikli lõpus on ka kõnealuse isa kommentaar (tl 61-

62). Seetõttu on kohus seisukohal, et nimetatud väljenduse puhul ei ole tegemist faktiväitega

ega ka väärtushinnanguga.

13. Kohus nõustub hagejaga, et väljend „väärakas“ on negatiivse seosega hinnang. Tegemist

ei ole faktiväitega, kuid arvestades sõna kasutuse konteksti on tegemist väärtushinnanguga.

Kostja leidis, et ta ei kasutanud hinnangut „väärakas“ hageja suhtes. Kohus on seisukohal, et

mõistliku inimese arusaama järgi kostja poolt nimetatud lauses kasutatud sõna „väärakas“

käib hageja kohta. Kui mõistlik inimene loeb kostja kommentaari „Tänapäeva liberastide

ühiskonnas maksab ainult omakohus ja hea kui väärakad seda ka teavad.“, siis mõistlik

inimene mõistab seda nii, et hageja on väärakas. Hageja on tõendanud, et emotsioonidetektori

kohaselt tekitab sõna „väärakas“ kasutamine negatiivset emotsiooni (tl 18). Seletav

sõnaraamat näitab sõna „väärakas“ tähenduseks väärastunud, lollakas, värdjas (vt

https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=v%C3%A4%C3%A4rakas&F=M.

Seega

on

tegemist väga negatiivse sõnakasutusega. Kohus nõustub hagejaga, et ei esine ühtegi

objektiivset põhjust, miks peaks saama kedagi avalikult nimetada väärakaks. Sõnal

„väärakas“ on vastavat konteksti arvestades negatiivne tähendus. Kohus on seisukohal, et

kostjal ei olnud mõistliku õigustust hagejat üldsuse ees halvustada. Kõnealune väljendus on

negatiivne ning alavääristab hagejat ja on sellest tulenevalt hageja au teotav.

14. Isiku au väärtushinnanguga teotamise õigusvastasust hinnatakse üksnes VÕS § 1046 lg 1

järgi, mille kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime

või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine

on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb

arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja

rikkumise raskuse vahel. Au teotamine ebakohase hinnanguga on õigusvastane, v.a kui

rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute

või avalikkuse huve (VÕS § 1046 lg 2 ls 1). Õigusvastsuse tuvastamisel arvestab kohus

seadusega kaitstud hüvedena nii õigust heale nimele kui ka väljendusvabadust.

15. Käesolevas asjas on kostja kommentaar, mis sisaldab hageja kohta väärtushinnanguid,

kättesaadav piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele). Seega tuleb kohtul hinnata, kas

kostja kommentaaris kohtu poolt tuvastatud väärtushinnangute avaldamine oli nii intensiivne

hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Sõnavabadusse sekkumine peab

olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik (Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 10 lg-

s 2 sätestatud piirangute eeldused). Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 1 kohaselt on

igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ja vabadust saada

ja levitada teavet ja mõtteid ilma võimude sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest. Lg 2

kohaselt kuna nende vabaduste kasutamisega kaasnevad kohustused ja vastutus, võidakse

seda seostada niisuguste formaalsuste, tingimuste, piirangute või karistustega, mis on

fikseeritud seaduses ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku,

territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude

ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste reputatsiooni või õiguste kaitseks,

konfidentsiaalse

teabe

avalikustamise

vältimiseks

või

õigusemõistmise

autoriteedi

erapooletuse säilitamiseks.

16. Kohtu hinnangul oli vaidlusaluses kommentaaris hinnangute avaldamine hageja õiguste

rikkumine ning sõnavabadusse tuleb sekkuda. Kõnealune lause ja sõna „väärakas“

puudutavad otseselt hagejat. Vaidlusaluste kommentaaride eesmärk on hageja solvamine,

mistõttu ei kuulu kommentaaris sisalduv lause ja kõnealune sõnakasutus artikkel 10 lg 1

kaitsealasse. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul rikkumine kuidagi õigustatud. Kohus on

seisukohal, et teisi isiku halvustamine avalikkuse ees on õigusvastane. Kostja ei ole

tõendanud, et hinnangu andmine oli põhjendatud või õiguspärane. Süü olemasolu eeldatakse

(VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostja menetluses esitanud.

Kohus nõustub hageja seisukohaga, et meediaväljaande sekkumata jätmine ei oma tähtsust

ning asjaolu, et meediaväljaanne kommentaari ei kustuta, ei ole kommentaar automaatselt

õige.

17. Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale isikuõiguste

rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. Mittevaralise kahju tekkimise korral

otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab

mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik

rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et võrreldes varasema sätte

sõnastusega ei näe VÕS § 134 lg 2 ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul

mittevaralise kahju eest mõistlik summa üldse välja mõistmata (RKTKo 2-15-16007, p 18).

Vastavalt läheks seaduse sõnastusega ja kohtupraktikaga vastuollu kostja tõlgendus, mille

hüvitamine, ning üksnes juhul kui kohus tuvastab õigusvastase kahju koosseisus kahju

tekkimise, siis saaks kohus hinnata VÕS § 134 lg 2 alusel mittevaralise kahju suurust.

Kahjusumma suuruse otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja

ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS §

134 lg 5). VÕS § 134 lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase

väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu

kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise

kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada

kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja

varalist seisundit.

18. Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni

alusel. Kohtu hinnangul on hageja nõue 20 000 eurot kostja rikkumist arvestades

ebaproportsionaalselt suur. Kohus möönab, et ebakohased väärtushinnangud avaldati

internetiportaalis ja see jõudis ilmselt suure hulga lugejateni. Tegemist on äärmiselt inetu ja

halvustava sõnakasutusega ning jättis lugejale mulje justkui hageja oleks ebamoraalne ning

vaimse puudega. Kohus peab kahju suuruse määramisel oluliseks asjaoluks, et nimetatud

ebakohaste väärtushinnangute avaldamine ei saanud kohtu hinnangul tekitada hagejale

ülemääraseid hingelisi üleelamisi. Kohtute praktikas on ühekordse isikuõiguste rikkumise

korral mõistetud mittevaraline kahju välja vahemikus 100-2000 eurot. Kohus leiab, et

käesoleval juhul saab mittevaralise kahju mõistlikuks summaks pidada 300 eurot. Kostja ei

ole tõendanud enda töötust ning isegi kui ta oleks töötu, ei vabasta see tekitatud kahju

tasumisest. Kohus on veendunud, et 300 euro hüvitise väljamõistmine mõjutab hoiduma

edasisest kahju tekitamisest ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 300 eurot.

19. Järgmisena käsitleb kohus hageja viivisenõuet. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kooskõlas VÕS §

94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise

aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise

väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt

rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha

sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest.

20. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (300 eurot) VÕS § 113

sätestatud määras alates 16.10.2019, so alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse

täitmiseni. Kohus on seisukohal, et kostja Z Zi vastu hagi esitamise ajaks tuleb lugeda

16.10.2019, so kostja asendamise taotluse esitamise aeg.

21. Kohus võib määrata mittevaralise nõude puhul hagihinna erinevalt seaduses sätestatud

eelduslikust hagihinnast, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas asja ulatust ja tähtsust ning

poolte varalist seisundit ja sissetulekut (TsMS § 132 lg 2). Tsiviilasja hinna kohta tehtud

määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes (TsMS § 136 lg 4 ls 1).

Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga (TsMS § 136 lg 4 ls 2). Kohus

leiab, et arvestades asja ulatust on põhjendatud muuta hagihinda ning kohus määrab

hagihinnaks 300 eurot. Enamtasutud riigilõivu osas saab hageja esitada kohtule taotluse

enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.

MENETLUSKULUD

22. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas

hagi ligikaudselt 70% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta

menetluskulud 30 ulatuses hageja ja 70% ulatuses kostja kanda.

23. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Kooskõlas TsMS § 174

lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga.