4-19-5398/28 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi 4-19-5398

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2020. a,

Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number

4-19-5398

Kohtunik

Ülle Raag Kohtuistungi sekretär

Margit Veike Väärteoasi

Menetlusaluse isiku S.V kaebus Politseija

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 21.10.2019. a otsusele väärteoasjas nr 2780,19,011590 Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik: S.V (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx e-post:);

Kohtuväline menetleja: ja Piirivalveameti Lõuna Politseiprefektuur esindaja kohtuistungil: (e-post: ); louna@politsei.ee vanemväärteomenetleja Katre Mägi

.

Kohtuistungi toimumise aeg

15. jaanuar 2020. a

RESOLUTSIOON

1. Politseija Tühistada S.V kohta tehtud kohtuvälise menetleja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 21.10.2019. a otsus väärteoasjas nr 2780,19,011590 osaliselt, s.o mõistetud põhija lisakaristuse osas ja teha selles osas uus otsus.

2. Süüdi tunnistada S.V LS § 227 lg 4 järgi ja karistuseks mõista arest

22 päeva.

3. KarS § 69 lg 1, § 72 lg 1 alusel asendada S.V mõistetud arest 22 päeva üldkasuliku tööga 22 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest.

4.

Üldkasuliku töö tegemine toimub S.V

elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kaudu. Üldkasuliku töö tegemiseks tuleb S.V olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav.

5. S.V

kaebus rahuldada.

6.

Menetluskulud jätta riigi kanda. Kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb

Tartu Maakohtu Jõgeva jalikult teatada 7 päeva jooksul kohtumajale kir alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule teatatud, on kohtuotsus tähtaegselt kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 5. veebruaril 2020. a.

Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 23.09.2019. a koostati S.V suhtes väärteoprotokoll nr 20192309139101 (tl 22). Väärteokirjelduse kohaselt juhtis S.V 23.09.2019. a kell 22.00 Jõgeva maakonnas, Mullaveres, Tartu-

BMW Jõgeva Aravete mnt 26.kilomeetril (Jõgeva suunas) mootorsõidukit 330D, registreerimismärgiga xxxxxx, asulavälisel teel kiirusega 178 km/h (+/-6 km/h). S.V ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 82 km/h. Kirjeldatud teoga rikkus S.V liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 227 -s 4 lg sätestatud väärteo.

2. Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 21.10.2019. a otsusega (tl 4-6; 29-30) karistati S.V - LS § 227 lg s 4 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 190 trahviühikut, s.o eurot. LS § 227 lg 5 p 3 alusel võeti S.V-lt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks. Kohtuvälise menetleja otsuse põhjenduste kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga ning tunnistaja ning menetlusaluse isiku ütlustega. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema liikluskäitumisega - S.V puuduvad varasemad karistused. Samas ei saa toimepandud rikkumist pidada ebaoluliseks või kergeks rikkumiseks. Võttes arvesse ületatud kiiruse suurust, on kohtuvälise menetleja hinnangul ilmselge, et sellises määras kiiruse ületamine on juhile selgelt tajutav ja arusaadav. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eripreventiivne eesmärk menetlusaluse isiku puhul on ära hoida uute samalaadsete rikkumiste toimepanemist sama isiku poolt. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohtuväline menetleja otstarekaks isiku karistamist pelgalt rahatrahviga, vaid karistuse määramisel tuleb kohaldada ka teiseliigilist karistust, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Menetlusalune isik vastulauset ei esitanud.

3. Menetlusalune isik esitas 21.10.2019. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kaebuse (tl 2) kohtuvälise menetleja otsusele, milles taotleb talle määratud rahatrahvi asendamist üldkasuliku töö või arestiga. Kaebuse kohaselt menetlusalune isik kahetseb oma tegu ning tegutses hetkelise emotsiooni ajel. Kuigi S.V peab ennast eeskujulikuks liiklejaks, siis tol korral oli tal soov katsetada, kuidas auto edasi liigub. Rahatrahvi on keeruline tasuda kuna menetlusaluse isiku sissetulek on väike ning tasuda tuleb pangalaen.

4. Tartu Maakohtu

- ja 24.10.2019. a määrusega saadeti S.V kaebus Politsei Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 21.10.2019. a otsusele väärteoasjas nr 2780,19,011590 kohtualluvuse korras menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja (tl 9).

5. Kohus nõudis VTMS § 116 alusel Politsei ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurilt välja - väärteotoimiku (tl 14).

6. Tartu Maakohtu 08.11 33-34 S.V kaebuse .2019. a määrusega (tl ) võttis kohus menetlusse. Kohus määras, et kohtuvälisel menetlejal tuleb esitada kirjalik seisukoht kaebuse kohta ning menetlusalust isikut kohustati esitama seisukoht kirjaliku menetluse ja kaitsja osavõtu kohta.

7. 11.11.2019. a saabus kohtusse menetlusaluse isiku teade (tl 41) selle kohta, et ta soovib kohtuistungil osaleda. Lisaks märkis menetlusalune isik, et juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks raskendaks tema tööle käimist. Kuna tegemist on menetlusaluse isiku esimese rikkumisega, siis leiab S.V, et kohaldatud karistus on liiga karm ning raskendab nii tema majanduslikku olukorda kui ka sissetuleku teenimise võimalust. Menetlusalune isik esitas kohtule taotluse kohtualluvuse muutmiseks ning soovib, et väärteoasja lahendataks Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas.

8. Tartu Maakohtu 18.11.2019. a määrusega jättis k taotluse (tl 43) ohus S.V

väärteoasja kohtualluvuse muutmiseks ning väärteoasja edastamiseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale rahuldamata.

9. Kohtuväline menetleja esitas 22.11.2019. a kohtule kirjalikus seisukoha (tl 48), milles nõustub esitatud kaebusega. Kohtuväline menetleja ja Piirivalveameti Lõuna taotleb Politsei-

prefektuuri 21.10.2019. a otsuse väärteoasjas nr 2780,19,011590 tühistamist osaliselt, s.o rahatrahvi osas ning määrata üldkasulik töö. Otsus juhtimisõiguse äravõtmise osas jätta muutmata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on piisavalt põhjendanud rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga, kuid kohtuvälisel menetlejal puudub pädevus iseseisvalt määrata üldkasulikku tööd.

10. Kohus arutas väärteoasja 15.01.2020. a kohtuistungil, kus uuriti nii isikulisi kui ka kirjalikke tõendeid. Kohtuväline menetleja esitas väärteoasja juurde võtmiseks taatlustunnistuse ning teatise patrullpolitseiniku pädevuse kohta teostada kiirusmõõtmist. KOHTU SEISUKOHT

11. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et Politsei- 21.10.2019. a menetluse otsus ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri üld

väärteoasjas nr 2780,19,011590 tühistada osaliselt, s.o S.V-le mõistetud tuleb põhija lisakaristuse osas ja teha selles osas uus otsus.

12. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse S.V-le ette, et tema juhtis 23.09.2019.a kell 22.00 maakonnas, Mullaveres, Tartu- -Aravete mnt 26.kilomeetril (suunaga Jõgeva Jõgeva J xxxxxxxx, xxxxxxx kiirusega 178 km/h õgeva poole) mootorsõidukit registreerimismärgiga (+/-6 km/h). Seega S.V

82 km/h. ületas lubatu sõidukiirust mitte vähem kui

LS § 227 lg 4 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis. Kohtu hinnangul on väärtoeasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tõendatud, et 23.09.2019.a kell averes, Tartu- -Aravete mnt 26.kilomeetril (suunaga

22.00 Jõgeva maakonnas, Mull Jõgeva

Jõgeva poole) mootorsõidukit , registreerimismärgiga juhtis S.V BMW 330D

xxxxxx kiirusega 178 km/h (+/- 6 km/h). Seda kinnitab kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 23). Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et kiiruse mõõtmist on teostatud seadmega

Stalker II MDR nr AS004167. Kiirusmõõtur on taadeldud vastavalt taatlustunnistusele nr

TTRS-19/00146 (tl 58). Taatlustunnistuse kohaselt vastab mõõtevahend Majandusja taristuministri 18.12.2018. a määruse nr 65 lisa p le 7.2. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist - nähtuvalt on 23.09.2019. a kell 20.15 mõõteseadet testitud ning seade hinnati töökorras olevaks. Liiklusjärelevalves kasutatavad kiirusmõõturid on kantud mõõteseaduse (MõõteS § 6 lõike 4 )

alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning politseiametnikud on pädevad mõõtjad ning läbinud vastava koolituse juhitud mootorsõiduki (BMW . S.V

330D, registreerimismärgiga kiirust mõõdeti Tartu Jõgeva xxxxxx) - -Aravete mnt

26.kilomeetril, nimetatud sõiduk kiirendas ning kiirusmõõturi lugem 178 km/h (arvestades laiendmääramatust +/- 6 km/h).

Tunnistaja xxxxxxxxxxxi ütlustest nähtuvalt teostas ta 23.09.2019. a koos patrullpolitseinik xxxxxxxxxxxxxxxTartu- -Arvet Jõgeva e manteel liiklusjärelevalvet ning mõõdeti kiirust.

Patrullpolitseinik xxxxxxxxxxx mõõtis kiirust seadmega Stalker. Tartu poolt tulnud mootorsõiduki kiiruseks mõõdeti 173 km/h. Tegemist oli kohaga, kus metsa vahel oli sirgem teelõik (enne Nava risti). Kuigi oli pime aeg (sündmus toimus kella 22.00 paiku), oli selge ilm ning nähtavus oli hea. Kiirust ületanud sõiduki järel liikus teisi sõidukeid, kuid eespool mitte. Mootorsõidukis viibisid lisaks juhile ka kaasreisijad. Politseiametnikud pidasid kiirust ületanud sõiduki kinni ning näitasid juhile fikseeritud kiiruse näitu. Juht oli näiduga nõus ning tunnistas oma süüd. Juht selgitas politseiametnikele, et tahtis sõiduki kiirust proovida. Rikkumise kohta vormistati väärteoprotokoll. Lisaks eelviidatud tõendit on väärteoasjas tõendiks ka S.V enda ütlused. ele Nii on S.V andnud ütlusi, et kiirendas sõidukit hetkelise emotsiooni ajel ning tahtis näidata, kui kiiresti ta sõidab. Kaasreisijad utsitasid kiirust ületama. Lisaks menetlusalusele isikule olid autos ka kaasreisijad. Rikkumise toimepanemise koht oli sirge teelõik ning suunaga mäest alla. Eesmärk oli sõita Luuale ning seega varsti hooga maha võtta, et sooritada parempööre. S.V ei ole vaidlustanud kiiruse ületamise fakti.

Vaidlust ei ole selles, et Tartu- -Aravete mnt 26 Jõgeva .kilomeetril on asulaväline tee. See tähendab, et tegemist on alaga, kus piirkiirus on vastavalt LS § 15 lg 1 p-le 1 90 km/h. Seega on eeltoodud tõenditega veenavalt tuvastatud, et ületas lubatud sõidukiirust S.V mitte vähem kui 82 km/h. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis S.V mootorsõidukit BMW 330D, registreerimismärgiga xxxxxxx kiirusega 178 km/h (+/-

6 km/h), ületades sellega LS § 15 lg 1 p s 1 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust asulavälisel - teel, s.o 90 km/h. Seega on S.V tegevuses tuvastatud LS § 227 lg sätestatud väärteo objektiivne koosseis.

13. S.V S.V ütlusi arvesse võttes leiab kohus, et on väärteo toime pannud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. S.V ületas kiirust teadlikult, st ta oli teadlik, et ületab lubatud piirkiirust ja ta ka tahtis kiirust ületada. Ni i on S.V selgitanud, et kiirendas enda juhitud sõidukit hetkelise emotsiooni ajel, kuna tahtis proovida sõiduki omadusi, aga ka kaasreisijatele näidata kui kiiresti ta sõita suudab. Tegemist oli mäest alla suunduva sirge teelõiguga.

14. Eeltoodust tulenevalt S.V - tegevuses täidetud LS § 227 lg s 4 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on süüteo õigesti kvalifitseerinud.

15. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati S.V-le karistuseks rahatrahv 190 trahviühikut, s.o eurot. LS § 227 lg 5 p 3 alusel võeti S.V-lt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks. LS § 227 lg 4 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. LS § 227 lg 5 p 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja LS § 227 lg s 4 sätestatud -

süüteo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Karistuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

15.1 Süü suuruse hindamisel on kohtu arvates põhjendatult arvesse võetud ületatud kiiruse suurust (s.o mitte vähem kui Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga ja

82 km/h). leiab samuti, et arvestada tuleb LS § 227 normitehnilist ülesehitust ja sisu. LS § 227 jaguneb lõigeteks, kusjuures iga raskem rikkumine (kiiruse ületamine suuruse järgi) on sätestatud järgmises lõikes. Kuna S.V on toime pannud LS § s 227 sätestatud kõige raskema - rikkumise, tuleb S.V süüd pidada mõistetavalt ka keskmisest suuremaks. Samuti on oluline, et S.V poolt juhitud mootorsõidukis viibisid kaasreisijad. Sellisel kiirusel liikluses osalemine on äärmiselt ohtlik nii juhile endale, kui ka kõikide teiste kaasreisijate ja -liiklejate eludele, samuti tervisele ja varale. Piirkiiruse eesmärgiks on tagada turvaline liiklemine. Asjaolu, et rikkumise toimepanemise ajal liikles maanteel ka teisi liiklejaid, on oma ütlustega kinnitanud tunnistaja Süü suurust mõjutab ka xxxxxxxxxxxxx

asjaolu, et tegu pandi toime pimedal ajal ning metsavahelisel teelõigul, mis omakorda suurendab võimalust, et sõiduteele võib ootamatult joosta metsloomi. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu ning leiab, et käesoleval juhul tuleb S.V puhul arvestada kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 mõistes. lg 1 p 3 Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (tl 24) nähtub, et S.V avaldas juba sündmuskohal 23.09.2019. a, et tema tegu (sõidukiiruse ületamine) oli riskantne ning ohtlik, samuti tunnistas S.V , et halb oli ületada kiirust. Kohus eeldab, et eeltoodud selgituste näol on tegemist menetlusaluse isiku enda hinnangutega toimepandud teole, mitte aga politseiametnike poolt ette öeldud seisukohtadega. Ka tunnistaja ütluste xxxxxxxxxxxxx kohaselt oli rikkumise toimepannud juht nõus fikseeritud kiiruse näiduga, tunnistas oma süüd ning käitus viisakalt. See sai ga saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et S.V oma süü suurusest aru juba ajal, mil tema suhtes vormistati väärteoprotokoll ning ta ka kahetses toimepandut.

15.2 LS § 227 lg 4 näeb võimalike kohaldatava põhikaristuse liikidena ette nii rahatrahvi, aresti kui ka juhtimisõiguse äravõtmise. Tuleb arvestada, et LS § 227 lg 4 järgi toimepandud rikkumise eest (kiiruse ületamine üle 60 km/h) on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut.

Lisaks on LS § 227 lg 5 p 3 alusel võimalik kohaldada lisakaristust. Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Seega valitakse karistusliik vastavalt teo toimepanija isikule, tema süü suurusele ning ka isiku mõjutatavusele vastavalt.

Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega, ehk kehtivad karistused puuduvad, kuid olenemata menetlusalusel isikul varasemate karistuste puudumisest peab kohtuväline menetleja vajalikuks isiku kõrvaldamist liiklusest. Kohtuistungil taotles kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti 21.10.2019.a otsuse (väärteoasjas nr 2780,19,011590) muutmata jätmist. Seega on tuvastatud toimepanija keskmisest suurem süü, mis on lisakaristuse kohaldamise üks eeldus, kuid puuduvad eripreventiivsed kaalutlused, millega saaks õigustada juhtimisõiguse äravõtmist S.V-lt .

Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-122-13 (p 11) leidnud, et võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas rikkumisi toime panema, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Karistusregistri andmetel (tl 26) puudusid S.V süüteo toimepanemise aja seisuga, s.o 23.09.2019. a kehtivad karistused. Ka S.V enda hinnangul on ta kuni käesoleva rikkumise toime panemiseni olnud korralik liikleja. Kohus märgib, et kuigi S.V ületas suurimat lubatud kiirust olulises määras, siis muid liiklusseaduse nõuete rikkumisi S.V-le praeguses asjas ette ei heideta. Ka ei nähtu kohtuvälise menetleja otsusest ega ka väärteoasja materjalidest menetlusalust isikut iseloomustavaid asjaolusid, mis muudavad temast tuleneva võimaliku ohu tavapärasest suuremaks või uute rikkumiste toimepanemise tõenäolisemaks. menetlusaluse isiku näol on tegemist nö Seega saab asuda seisukohale, et karistustundliku isikuga, kes on

käesolevalt mõjutatav vähem intensiivse karistusliigiga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas väärteoasjas on küll kindlaks tehtud, et S.V juhitud mootorsõidukis viibis ka mitu kaasreisijat, millega menetlusalune isik seadis lisaks enda elule ja tervisele ohtu ka kaasreisijate ja -liiklejate elud ning tervised, kuid tuvastatud ei ole, et menetlusalune isik oleks põhjustanud liiklusohtliku olukorra, häirinud või takistanud liiklust, mistõttu saaks tema süüd pidada LS § 227 lg-s 4 kirjeldatud koosseisupärasest käitumisest suuremaks (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-18-17). Seega saab asuda seisukohale, et käesolevas väärteoasjas ei ole kindlaks tehtud ühtegi asjaolu, mille põhjal saaks pidada piisavalt tõenäoliseks, et S.V asub taas mootorsõiduki juhina suurimat kehtestatud sõidukiiruse piirmäära ületama. Kohus märgib, et karistus peab olema individualiseeritud (kohaldatakse konkreetsele isikule) ning omab olulist tähendust võimalusele mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Olukorras, kus LS § 224 lg 4 sätestab toimepandud väärteo eest sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise ka põhikaristusena, kuid isikule on määratud rahatrahv 190 trahviühiku ulatuses ja puuduvad kaalukad eripreventiivsed argumendid lisakaristuse kohaldamiseks, ületavad S.V-le määratud põhi ja lisakaristus kogumis tema süü suurust. -

Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et S.V-le

- ja määratud põhi lisakaristus tuleb tühistada ning teha selles osas uus otsus.

15.3 Kohus peab põhjendatuks määrata S.V-le karistuseks aresti. Võttes arvesse süüteo toimepanemise asjaolusid, samuti kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi (s.o

190 trahviühikut), peab kohus võimalikuks määrata aresti 22 päeva. Põhikaristus peab hõlmama kogu teo ebaõiguse. Kohtu hinnangul vastab S.V teo ebaõigussisule leebeimast karistusliigist raskem karistusliik, s.o arest.

Ka menetlusalune isik

taotles arest määramist või selle asendamist üldkasuliku tööga.

Kohtuistungil küsitlemisel te on isik, kellele on võimalik gi kohus kindlaks, et S.V kohaldada üldkasulikku töödseda võimaldab tema terviseseisund, igapäevased töötingimused. Kohus, arvestades, et üldkasulik töö on viimane alternatiiv vabaduse võtmisele, on seisukohal, et S.V-le . Seega karistuseks mõistetud arest tuleb asendada üldkasuliku tööga tuleb S.V-le karistuseks määratud arest 22 päeva asendada üldkasuliku tööga, millele vastab KarS § 69 lg 1 alusel 22 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrab kohus üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kohtuotsuse jõustumisest arvates. Siinkohal

2 kuud arvestab kohus, et S.V ei ole perekonda (sh ülalpeetavaid) ning ta töötab graafiku alusel Tartu linnas (tööpäevad kella 09.00st kuni 21.00ni). Seega selleks, et S.V oleks võimalus tähtaegselt talle määratud üldkasuliku töö tunnid ära teha, kuid samal ajal sissetulek säilitada (S.V tuleb lisaks igakuistele kommunaalmaksetele tasuda ka pangalaenu)

2 kuud , määrab kohus pikema tähtaja üldkasuliku töö tundide tegemiseks, s.o kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Üldkasuliku töö sooritamist koordineerib elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö sooritamise korraldamiseks tuleb (kodanikul) olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav.

16. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus VTMS § 132 p 2 alusel kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri väärteoasjas nr 2 21.10.2019. a otsuse 780,19,011590 osaliselt, s.o S.V-le

- ja määratud põhi lisakaristuse osas. VTMS § 132 p 2 alusel teeb kohus uue otsuse, millega tunnistab S.V süüdi LS § 227 lg 4 järgi ja mõistab talle karistuseks aresti 22 päeva selle asendamisega üldkasuliku tööga

. Menetluskulud

VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid.

KrMS § 187 lg 1 nnab määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse kohaselt ka tühistamise korral menetluskulud riik. Tulenevalt asjaolust, et S.V

kaebus rahuldatakse, jäävad menetluskulud riigikanda. Teadaolevaid menetluskulusid ei ole.

Ülle Raag Kohtunik