1-12-10224/231 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

05. veebruar 2020, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-12-10224

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Raili Raja

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Rene Kruusma elektroonilise

valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamiseks

Süüdimõistetu

Rene Kruusma, isikukood 37512065225, viibimiskoht

Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 23.05.2016 ja lõpp 23.05.2023

Kaitsja

vandeadvokaat Argo Küünemäe

Kohtuasja läbivaatamise aeg

22.01.2020, videokohtuistung

RESOLUTSIOON:

Vabastada Rene Kruusma temale Viru Maakohtu 19.03.2015 otsusega kriminaalasjas nr

1-12-10224 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve

kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata Rene Kruusmale katseaeg alates käesoleva

kohtumääruse jõustumisest kuni 23.05.2023, millest esimeseks 24 (kahekümne neljaks)

kuuks allutada Rene Kruusma kriminaalhooldaja käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 751 lg 3 määrata Rene Kruusma elektroonilise valve tähtajaks

8 (kaheksa) kuud.

Kohustada Rene Kruusmad käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud

järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada Rene Kruusmad käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7 ja

9 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi;

- asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul

pärast vanglast vabanemist;

- mitte

suhtlema

talle

teadaolevalt

kriminaalkorras

karistatud

isikutega

kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata;

- alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Määrata Rene Kruusma kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna

juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vastavalt KarS § 751 lg-le 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui

elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

Vabastada Rene Kruusma tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Välja mõista Rene Kruusmalt menetluskuluna riigituludesse 160,80 eurot (ükssada

kuuskümmend eurot 80 senti) kaitsetasu vandeadvokaadi Argo Küünemäe poolt õigusabi

osutamise eest.

Menetluskulud summas 160,80 eurot tuleb Rene Kruusmal tasuda 30 päeva jooksul

käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606 või Luminor

Bank EE701700017001577198, viitenumbriga 2800049900 ning selgitusse märkida „Rene

Kruusma, 1-12-10224, kaitsjatasu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo

Küünemäe & Partnerid kasuks 160,80 eurot (sh on käibemaks 20%) vandeadvokaadi

Argo Küünemäe poolt süüdimõistetu Rene Kruusma kaitsjana riigi õigusabi korras

osutatud õigusabi eest.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Rene Kruusmale, kaitsjale ja prokurörile ning

kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks Rene Kruusma elukohajärgsele

kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 19.03.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-10224

tunnistati Rene Kruusma süüdi KarS § 113 järgi ning kohus mõistis talle karistuseks 7 aastat

vangistust. Kohus määras, et karistus tuleb pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ning

Rene Kruusma karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda tema kinnipidamiskohta saabumise

aeg, s.o 23.05.2016.

Viru Vangla esitas 27.11.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Rene Kruusma

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru

Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust,

ei toeta Rene Kruusma ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain

Tali, et ei soovi osa võtta Rene Kruusma tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

küsimuse läbivaatamisest.

Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla,

Rene Kruusma ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung

22.01.2020 kohtuistungil täpsustas Rene Kruusma elektroonilise valve kohustuse täitmisega

seonduvalt, et ajutise lahendusena oleks võimalik investeerida mobiilsesse välikäimlasse ning

sellisel juhul jääks välikäimla elektroonilise valve raadiusesse. Vabaduses saaks ta esialgu

taksoteenust osutada xxxx ning olemas on ka kokkulepe Xxxx selle kohta, et nad on nõus teda

tööle tagasi võtma. Käesoleval hetkel tal xxxx elukohta ei ole, sest keegi ei kindlusta talle

elukohta enne, kui ta vabanenud on. Ta oli kuni kohtuotsuse jõustumiseni vabaduses ning

töötas. Liiklusrikkumised on seotud tema tööga. Teiste sama kriminaalasja süüdimõistetute

kohta tahab selgitada, et vennad Õ on vabaduses ja käivad xxxx tööl, K E vabanes eelmise aasta

veebruaris ning T V kannab veel karistust. Teiste süüdimõistetutega ei ole ise suhelnud. Lisab,

et teda rünnati vanglas, kuid vangla ei taganud talle julgeolekut ning ta esitas Viru Vanglale

kahju hüvitamise taotluse. Kuna vangla ei lahendanud tema taotlust ette nähtud tähtaja jooksul,

esitas ta selle kohta kaebuse kohtule.

Kaitsja palub, et kohus vabastaks Rene Kruusma tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve

kohaldamisega, sest kinnipeetava iseloomustusest ei nähtu asjaolusid, mis välistaks tema

elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega vabastamise. Kaitsja soovib juhtida kohtu

tähelepanu, et mobiilset välikäimlat oleks võimalik paigutada sellisesse asukohta, et see jääks

elektroonilise valve raadiusesse. Kinnipeetava iseloomustust vaadates tõdeb kaitsja, et Rene

Kruusmad iseloomustatakse positiivselt. Rene Kruusma on teinud vanglas viibitud kolme aasta

jooksul pidevalt tööd, lõpetanud kooli, läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ning ka käitumise

ja sotsiaalprogrammides osalemise kohta on antud väga positiivne iseloomustus. Eeltoodu

iseloomustabki isiku hoiakuid. Samuti on oluline, et kinnipeetaval ei ole olnud kolme aasta

jooksul distsiplinaarrikkumisi. Enne kohtuotsuse jõustumist töötas isik nelja aasta vältel

taksonduses ning ainsateks rikkumiseks olid tööga seonduvad kiiruseületamised. Kaitsja ei

nõustu kinnipeetava iseloomustuses toodud vangla seisukohaga Rene Kruusma kõrgohtlikkuse

kohta. Kaitsja arvab, et vangla peab isikut kõrgohtlikuks toime pandud kuriteo tõttu, kuid

tegelikult tuleks hinnata ka isiku käitumist enne karistuse kandmisele asumist ning tema

käitumist kinnipidamisasutuses.

Kohtumääruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo

toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes

käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa

tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Rene Kruusmale mõisteti esimese astme kuriteo toimepanemise eest karistuseks 7 aastat

vangistust ning karistust kannab isik alates 23.05.2016. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus

tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte

vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve

kohaldamisega. Kuna Rene Kruusmal sai karistusajast pool, s.o 3 aastat 6 kuud kantud

23.11.2019, siis on esmane formaalne eeldus Rene Kruusma tingimisi enne tähtaega

vabastamiseks elektroonilise valve alla täidetud. Täidetud on ka muud formaalsed eeldused

süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Rene Kruusmal

on olemas vabanemisjärgne elukoht aadressil xxxx ning olemas on tema nõusolek alluda

elektroonilisele valvele. Vangla materjalidest nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik elukohas

teostanud elukohakontrolli ning kriminaalhooldusametniku hinnangul on elektroonilise valve

kohaldamine antud elukohta võimalik. Kriminaalhooldusametnik on küll juhtinud tähelepanu,

et elukoha juurde kuuluv välikäimla asub õues ja jääb elektroonilise valve raadiusest välja, kuid

kinnipeetava enda kinnitusel on antud probleem lahendatav (võimalik oleks kasutusele võtta

mobiilne välikäimla, mille saaks paigutada elektroonilise valve raadiusesse). Järelikult on

täidetud kõik formaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve

alla vabastamiseks.

Rene Kruusma omab ühte kehtivat kriminaalkaristust, kuid vangla materjalidest nähtub, et

vanglas on isik karistust kandnud ka varasemalt. Käesolevat vanglakaristust kannab Rene

Kruusma 2010. aastal täpselt tuvastamata kuupäeval toime pandud tapmise eest. Raske

eluvastase süüteo pani Rene Kruusma toime grupis ning alkoholijoobes. Kohtuotsusest nähtub,

et kannatanut peksti kuni kannatanu enam ei reageerinud, seejärel võeti kannatanult seljast ära

riided, et kannatanu külma ilma tõttu kindlasti ikka ära sureks. Kannatanu lohistati riieteta

peksmiskohast eemale põõsa alla, kaeti okstega ja jäeti madala õhutemperatuuri kätte kuni

kannatanu skelett leiti 20.08.2011. Kohus tõdeb, et kuriteo toimepanemise asjaolud on väga

rasked, kuid viimased ei saa välistada automaatselt kinnipeetava vangistusest tingimisi

ennetähtaegset vabastamist, kui kinnipeetava vabastamise kasuks räägivad sisuliselt kõik

ülejäänud KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolud.

Rene Kruusma pani raske süüteo toime 2010. aastal ning karistuse mõistmise ajaks oli kuriteo

toimepanemisest möödunud üle nelja aasta. Rene Kruusma tunnistas oma süüd kohtumenetluse

ajal ning kahetses oma tegu. Juba karistuse mõistmise ajal hinnati isikust tulenevat uute

kuritegude ohtu pigem madalaks, sest Rene Kruusmad ei võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla

ning tal võimaldati ise ilmuda vanglasse karistust kandma. Rene Kruusma kohtu usaldust ei

kuritarvitanud, vabaduses uusi kuritegusid toime ei pannud ja ilmus 23.05.2016 vabatahtlikult

vanglasse karistust kandma. Kui hinnata Rene Kruusma käitumist karistuse kandmise ajal, siis

võib tõdeda, et Rene Kruusma puhul on karistuse individuaalne eesmärk täidetud. Vangla

materjalidest

nähtub,

et

kinnipeetav

on

väljendanud

valmisolekut

rehabilitatsiooniprogrammides osalemise suhtes, teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud ning

isik kuritegevust pooldavaid seisukohti ei poolda. Vangla materjalidest nähtub, et

süüdimõistetu probleemkäitumise põhjustega on vanglas tegeletud. Kinnipeetav võttis

aktiivselt osa sõltuvuskäitumist muutvas sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning läbis ka

sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening. Kui puudujäägid hariduses on

mõjutanud mõningal määral isiku elu (karjäärivõimalusi), siis vangistuses omandas kinnipeetav

põhihariduse, lõpetas 10. klassi ning käesoleval ajal osaleb juba 11. klassi õpingutes ja ta on

töötanud ka majandustöödel. Kinnipeetav on seadnud endale realistlikud eesmärgid, milleks on

haridustee jätkamine, stabiilse sissetuleku loomine ning hoolikama seltskonna valimine ning ta

on kriitiliselt enda jaoks analüüsinud kuriteo põhjuseid ja ajendeid. Hea käitumine karistuse

kandmise ajal ning asjaolu, et kinnipeetav on motiveeritud ka ise vaeva nägema oma varasema

eluviisi muutmiseks, annavad kohtule alust jõuda järeldusele, et isiku jätkuv kinnipidamine ei

pruugi enam olla vajalik. Käesoleval juhul võib süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise

tagamisel olla suurema kaaluga tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine

elektroonilise valve alla.

Rene Kruusmal on olemas kindel elukoht, kus tema üle saaks elektroonilist valvet teostada ning

positiivseks tuleb pidada ka tema häid suhteid pereliikmetega ja pereliikmete valmisolekut

isikut vabaduses igakülgselt toetada. Vangla materjalidest ei nähtu, et kinnipeetav omaks

vabanemisjärgset töökohta, kuid kohus töökoha puudumisele käesoleval juhul liiga suurt kaalu

ei omistaks, sest kinnipeetava käesolev kuritegu ei olnud seotud majandusliku kasu saamise

eesmärgiga. Kinnipeetav ise on avaldanud kohtule valmisolekut asuda tööle ning tulevikus

omandada ka kõrgharidus. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et Rene Kruusmal on töökogemus

olemas ning tal on võimalus võtta ennast ennetähtaegse vabanemise korral arvele Eesti

Töötukassas, et tagatud oleks riigipoolsed toetused tööturuametis pakutavate teenuste näol

(nõustamine, töökuulutused, haigekassa, koolitused jne). Pigem tuleks Rene Kruusma puhul

probleemiks pidada kriminaalse taustaga suhtlusringkonda, sest isik pani raske kuriteo grupis

ning ta mõistab ka ise, et on kohati liialt mõjutatav. Vangla materjalidest selgub aga fakt, et

kinnipeetav enam isikutega, kellega koos kuriteo toime pani, ei suhtle ning vanglal puuduvad

viited ka selle kohta, et tema perekonnaliikmetel oleks kriminaalne taust. Seega võib kohus

asuda seisukohale, et tema vabanemisjärgsed elutingimused pigem soodustavad tema

seaduskuulekat eluviisi.

Rene Kruusma puhul tuleb probleemkäitumise peamiseks põhjuseks pidada ennekõike

alkoholi, sest tapmise pani isik tugevas alkoholijoobes. Samas võtab kohus arvesse, et Rene

Kruusma pole alkoholi tarvitanud juba pikka aega (viimane tarvitamine 22.05.2016) ning

alkoholisõltuvust isikul vanglas diagnoositud ei ole. Lisaks läbis kinnipeetav vangistuses

sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi, mille käigus avaldas soovi oma eluviisi muuta.

Kui võtta arvesse eeltoodut ning ka seda, et käitumiskontrolli ajaks on võimalik määrata isikule

täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi, siis peab kohus alkoholiga seonduvat riski pigem

väikeseks.

Kohus, hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, ei näe erinevalt vanglast ja

prokuratuurist ühtegi mõistlikku põhjendust, et olla Rene Kruusma elektroonilise valve alla

tingimisi ennetähtaega vabastamise vastu. Kohtule jääb arusaamatuks vangla käsitlus isiku

ohtlikkusest. Olukorras, kus uue kuriteo toimepanemise tõenäosust hinnatakse suhteliselt

madalaks, leitakse, et isik on siiski kõrgohtlik. Kahetsusväärselt pole prokuratuur oma

seisukohta üldse põhjendanud. Kohus leiab, et süüdimõistetu seaduskuulekuse tagamiseks

oleks piisav tema üle teostatav kriminaalhooldus ning elektrooniline valve. Lisaks KarS § 75

lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõutele peab kohus vajalikuks määrata Rene Kruusmale KarS

§ 75 lg 2 p-des 2, 4, 7 ja 9 sätestatud kohustused mitte tarvitada alkoholi, asuda tööle või võtta

ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; mitte suhelda

talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba

saamata ning alluda elektroonilisele valvele.

Kohus vabastab Rene Kruusma tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega,

kuid rõhutab, et süüdimõistetu peab suhtuma temale määratud katseaega, elektroonilisse

valvesse ja käitumiskontrolli ning sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega.

Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse Rene Kruusma lõplikult vabanenuks vaid katseaja

eduka läbimise korral.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp