Legislator Case Law & Legislation
1-09-6825/10 AI generated

1-09-6825/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 1-09-6825/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tunnistada D Ž süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) Tunnistada A D süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm)

Legislator headnote

AI generated

1-09-6825/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Tunnistada D Ž süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) Tunnistada A D süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm)

Keywords

AI generated
procedural issues vexatious litigation lack of procedural indigence pecuniary dispute substantive defects inadequate factual investigation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-09-6825

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. veebruaril 2010.a, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-09-6825 (08240105017)

Kohtunik

Mari-Liis Avikson

Kohtuistungi sekretär

Erika Skobioale

Tõlk

Sirje Sirnask

Kriminaalasi

D Ž (ka D Z) süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,9 järgi ja A D

(ka A D) süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi,

lühimenetluse korras

Prokurör

Innokenti Menšikov

Süüdistatavad

D Ž (D Z)

Elukoht XXX, isikukood XXX, XXX, haridus: XXX, emakeel

– XXX, ei tööta.

Varasemad karistused:

-

18.12.2007.a Viru Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4,

7, 8 järgi 2 a ja 4 k pikkuse vangistusega, KarS § 74 lg 1

alusel mõisteti tingimisi vangistus 1 a 4 k, katseaeg 2 a.

Tõkend –vahistamine alates 05.12.2008.a.

A D (A D)

Elukoht XXX, isikukood XXX, XXX, haridus: XXX, emakeel –

XXX, ei tööta.

Kohtulikult karistamata.

Tõkend –vahistamine alates 03.12.2008.a.

Kaitsja

Vandeadvokaadid Galina Tšelnokova, Jekaterina Jevšina

RESOLUTSIOON

Tunnistada D Ž süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli)

aastat ja 9 (üheksa) kuud vangistust.

1(15)

1-09-6825

Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada

D Ž vangistusega 3 (kolm) aastat ja 2 (kaks) kuud.

KarS § 65 lg 1 alusel mõista liitkaristus arvesse võttes Viru Maakohtu 18.12.2007.a

kohtuotsuse järgi mõistetud karistust, s.o 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud.

Ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista D Ž

4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada D Ž karistusaja hulka eelvangistuse aeg ja karistuse

kandmise aega hakata lugema alates 05.12.2008.a.

Tõkend- vahistamine- jätta muutmata.

Tunnistada A D süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm)

aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada

A D vangistusega 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada A D karistusaja hulka eelvangistuse aeg ja karistuse

kandmise aega hakata lugema alates 03.12.2008.a.

Tõkend- vahistamine- jätta muutmata.

Tsiviilhagi rahuldada ning mõista D Ž ja A D välja solidaarselt kannatanu A A kasuks 19

130 (üheksateist tuhat ükssada kolmkümmend) krooni kuriteoga tekitatud kahju

hüvitamiseks.

Asitõend – kannatanu A A spordisärk, mis asub hoiul Narva politseiosakonnas – hävitada

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

Mõista D Ž riigituludesse välja menetluskulud: 10 875 (kümme tuhat kaheksasada

seitsekümmend viis) krooni sundraha, kaitsja Galina Tšelnokova eeluurimisel osutatud

õigusabi eest 3717 (kolm tuhat seitsesada seitseteist) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku

materjalist koopiate tegemise eest 106 (ükssada kuus) krooni ja 30 senti, kaitsja Galina

Tšelnokova poolt 15.02.2010.a. kohtuistungil osutatud õigusabi eest 2400 (kaks tuhat

nelisada) krooni.

KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada D Ž osaliselt sundraha tasumisest. Mõista D Ž

riigituludesse välja sundraha summas 8000 (kaheksa tuhat) krooni, ülejäänud osa

sundrahast jätta riigi kanda.

Mõista A D riigituludesse välja menetluskulud: 10 875 (kümme tuhat kaheksasada

seitsekümmend viis) krooni sundraha, kaitsja Jekaterina Jevšina eeluurimisel osutatud

õigusabi eest 3717 (kolm tuhat seitsesada seitseteist) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku

materjalist koopiate tegemise eest 106, 30 (ükssada kuus krooni) krooni ja 30 senti, kaitsja

Jekaterina Jevšina poolt 15.02.2010.a. kohtuistungil osutatud õigusabi eest 1260 (üks tuhat

kakssada kuuskümmend) krooni.

2(15)

1-09-6825

KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada A D osaliselt sundraha tasumisest. Mõista A D

riigituludesse välja sundraha summas 8000 (kaheksa tuhat) krooni, ülejäänud osa

sundrahast jätta riigi kanda.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB

pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002

Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning

selgitus: „süüdistatava nimi, kriminaalasja number 1-09-6825, menetluskulud“.

Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib süüdistatav ja tema kaitsja esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule 7 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise

viimane päev on 23. veebruar 2010. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks

kättesaadav maakohtu kantseleis 10. märtsil 2010. a alates kell 14.00-st. Kohtuotsuse peale võib

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku

apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse

koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Apellatsiooni ei saa esitada süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale ja

prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdi mõistva kohtuotsuse peale.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustuse kohta tehtud otsustuse võib vaidlustada KrMS

15. peatüki sätete kohaselt, esitades määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajja 10 päeva

jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu

1. D Ž (D Z)

D Ž süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes Viru Maakohtu 18.12.2007.a. otsusega

mõisteti KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi süüdi, 03.11.2008.a. kella 02.00 paiku, olles

alkoholijoobes, tegutsedes koos A D võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, ilma loata

tungis korterisse aadressil: XXX, kus ähvardas korteri rentnikku A A noaga ning nõudes

temalt raha ja kulda, lõi A rusikatega näkku, noaga jalga aga samuti kastis kannatanu pead

vette. Pärast seda varastas korterist A kuuluva rahakoti maksumusega 700 krooni, mille

sees oli raha summas 7000 krooni, juhiluba A A nimele, Ühispanga kaart maksumusega

30 krooni, Krediidipanga kaart maksumusega 30 krooni, Statoili kliendikaart

maksumusega 50 krooni, kaupluse Kaupmees kliendikaart maksumusega 50 krooni,

kaupluse Espak kliendikaart maksumusega 50 krooni, kaupluse ABC kliendikaart

maksumusega 50 krooni, kaupluse Junona kliendikaart maksumusega 50 krooni,

parfümeeriakaupluse kliendikaart maksumusega 50 krooni, aga samuti varastas

odekolonnipudeli maksumusega 700 krooni, televiisori Akai maksumusega 2000 krooni,

muusikakeskuse Panasonic maksumusega 3000 krooni, abielusõrmuse maksumusega

2000 krooni, 50 CD plaati kogumaksumusega 2500 krooni, mobiiltelefoni Nokia

3(15)

1-09-6825

maksumusega 600 krooni, sularaha summas 450 krooni aga kokku vara üldsummas 19

310 krooni.

Seega D. Ž, olles isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani oma tegudega

toime vööra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil,

vägivallaga, isikute grupis, relvana kasutatava muu eseme kasutamisega ja

sissetungimisega, s.t. KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo.

2. A D (A D)

A D süüdistatakse selles, et tema 03.11.2008.a. kella 02.00 paiku, olles alkoholijoobes,

tegutsedes koos D Ž võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, ilma loata tungis korterisse

aadressil: XXX, kus ähvardades korteri rentinikku A A noaga ning nõudes temalt raha ja

kulda, lõi A rusikatega näkku, noaga jalga aga samuti kastis kannatanu pead vette. Pärast

seda varastas korterist A kuuluva rahakoti maksumusega 700 krooni, mille sees oli raha

summas 7000 krooni, juhiluba A A nimele, Ühispanga kaart maksumusega 30 krooni,

Krediidipanga kaart maksumusega 30 krooni, Statoili kliendikaart maksumusega 50

krooni, kaupluse Kaupmees kliendikaart maksumusega 50 krooni, kaupluse Espak

kliendikaart maksumusega 50 krooni, kaupluse ABC kliendikaart maksumusega 50

krooni, kaupluse Junona kliendikaart maksumusega 50 krooni, parfümeeriakaupluse

kliendikaart maksumusega 50 krooni, aga samuti varastas odekolonnipudeli maksumusega

700 krooni, televiisori Akai maksumusega 2000 krooni, muusikakeskuse Panasonic

maksumusega 3000 krooni, abielusõrmuse maksumusega 2000 krooni, 50 CD plaati

kogumaksumusega 2500 krooni, mobiiltelefoni Nokia maksumusega 600 krooni, sularaha

summas 450 krooni aga kokku vara üldsummas 19 310 krooni.

Seega A. D pani oma tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, vägivallaga, isikute grupis, relvana kasutatava muu eseme

kasutamisega ja sissetungimisega, s.t. KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo.

II Kohtuistung

Süüdistatav D Ž kinnitas kohtus, et soovib asja läbivaatamist lühimenetluses, tunnistas ennast

kohtuistungil osaliselt süüdi, s.o selles, et lõi kannatanut A A paar korda, röövimises ennast

süüdi ei tunnistanud, soovis enda ülekuulamist.

Süüdistatav A D kinnitas kohtus, et soovib asja läbivaatamist lühimenetluses, ei tunnista

ennast süüdi ning soovib enda ülekuulamist. Hiljem kaitsja küsimustele vastates tunnistas

ennast osaliselt süüdi kannatanule A A löökide andmises.

Süüdistatava D Ž kaitsja G. Tšelnokova palus kuriteo ümberkvalifitseerida KarS § 121 järgi.

Süüdistatava A D kaitsja J. Jevšina leidis, et kaitsealune selgitas täna, miks ta andis kohtus

teisi tunnistusi, kaitsja toetab praeguseid ütlusi ning palus kuriteo ümber kvalifitseerida KarS

§ 121 järgi.

4(15)

1-09-6825

Prokurör leidis, et D. Ž ja A. D süü on täielikult tõendatud. Seda on näha toimiku

materjalidest. Peamiseks eesmärgiks oli raha ja vara saamine. Võib-olla oli ka teisi eesmärke,

aga vara saamine oli esmajärjekorras. Nad kasutasid ähvardusi ja vägivalda, see moodustab

röövimise koosseisu. Prokurör palus tunnistada D. Ž süüdi KarS § 200 p 4, 7, 8, 9 järgi ja

karistada teda 6 aastase vangistusega, kuna ta on isik, kes on varem juba toime pannud

röövimise. Vähendada karistust KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra – 4 aastat vangistust,

millele liita 1 aasta ja 4 kuud vangistust, mis oli talle määratud eelmise kohtuotsuse järgi,

kuna pani toime uued kuriteod katseajal. Kokku palus prokurör määrata D. Ž karistuseks 5

aastat ja 4 kuud vangistust ning lugeda karistusaja hulka eelvangistuse aeg. Samuti palus

prokurör süüdi tunnistada A. D. Kuna A. D pole varem kohtu poolt karistatud, siis palub

prokurör karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust, mida palub KrMS § 238 lg 2 alusel

lühendada 1/3 võrra – 2 aastat ja 4 kuud vangistust ning lugeda tema vahistamisaeg

karistusaja hulka. Prokurör palus rahuldada ka kannatanu A. A tsiviilhagi.

Kohus avaldas kohtuistungil järgmised tõendid:

-

kannatanu A A ülekuulamise protokolli (tl 1-5) ning selle lisa fototabel (tl 9-12);

-

SA Narva Haigla tõendi (tl 13), mille kohaselt pöördus A A 05.11.2008.a.

erakorralise meditsiini kliiniku osakonda arstiabi saamiseks. Tal diagnoositi

ninaluude murd, reie lahtine haav, pea põrutus ning hematoonid;

-

sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 14-16) ning selle lisa fototabel (tl 19-27), plaan –

skeem (tl 28), milles vaadeldi XXX asuvat korterit;

-

tunnistaja R V ülekuulamise protokolli (tl 29-31);

-

kahtlustatava A D ülekuulamise protokolli (tl 38);

-

A D puhtsüdamliku ülestunnistuse (tl 41);

-

kahtlustatava A D ülekuulamise protokolli (tl 46-48);

-

tunnistaja T D ülekuulamise protokolli (tl 51-53);

-

ütluste olustikuga seostamise protokolli (tl 55-56);

-

äratundmiseks esitamise protokolli (tl 59-60), selle lisa fototabel (tl 61), mille

kohaselt äratundja kannatanu A A tunneb temale äratundmiseks esitatud isikute

seas näojoonte järgi ära noormehe fotol nr 3. Just tema tungis ööl 2-st vastu 3-ndat

novembrit 2008.a. kannatanu korterisse, peksis teda, nõudis raha ja otsis korteri

läbi. Fotol nr 3 on A D;

-

äratundmiseks esitamise protokolli (tl 63-64), mille kohaselt äratundja A A

selgitas, et temale fotode järgi äratundmiseks esitatud isikute seas tunneb näojoonte

järgi, aga nimelt näokuju, nina vormi, silmade järgi ära noormehe fotol nr 2, kes

03.11.2008.a. öösel koos varem äratuntud A D tungis tema poolt üüritavasse

korterisse aadressil XXX, peksis ta läbi ja röövis paljaks võttes ära televiisori,

muusikakeskuse, rahakoti koos rahaga, mobiiltelefoni jt. Tal oli siis seljas must

valgete vahetükkidega ülikond ja valge müts. Äratuntuks osutus D Ž;

-

kahtlustatava D Ž kinnipidamise protokolli (tl 70-71);

-

kahtlustatava D Ž ülekuulamise protokolli (tl 76-78),

-

tunnistaja R V ülekuulamise protokolli (tl 85-87);

-

asitõendi vaatlusprotokolli (tl 90), protokolli lisa fototabel (tl 91-94);

-

karistusregistri väljavõtte D Z kohta (tl 124-125);

-

karistusregistri väljavõtte A D kohta (tl 126).

III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

5(15)

1-09-6825

Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse

kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite

hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad

andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

Kuulanud ära süüdistatavad, uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud

tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et D Ž ja A D süü neile

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises - võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, vägivallaga, isikute grupis, relvana kasutatava muu eseme

kasutamisega ja sissetungimisega, s.t. kuriteos KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9 järgi on tõendamist

leindud ning on eeluurmise poolt õigesti kvalifitseeritud. D. Ž kuriteo kvalifikatsiooni puhul

lisandub ka KarS § 200 lg 2 p 4, kuna ta on Viru Maakohtu 18.12.2007.a. otsusega mõistetud

süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi.

D Ž süüdistatuna KarS § 200 lg 2 p 4,7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises ja A D süüdistatuna KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises

D. Ž süüdistatakse selles, et olles isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani oma

tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil,

vägivallaga, isikute grupis, relvana kasutatava muu eseme kasutamisega ja sissetungimisega.

A. D süüdistatakse selles, et ta, pani oma tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isikute grupis, relvana kasutatava muu

eseme kasutamisega ja sissetungimisega.

Objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasjasja äravõtmises vägivalla abil.

Vägivald võib ilmneda nii ähvardamises, kehalises väärkohtlemises, piinamises kui ka

tervisekahjustuse tekitamises. Füüsiline vägivald on kehalise jõu rakendamine kannatanu

füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob

aluse asja üleminekuks. Vägivald peab olema suunatud kannatanu vastupanu murdmisele või

vältimisele. Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega. Vägivald peab olema

asja äravõtmise vahend, olema suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele, mitte aga

teistele eesmärkidele.

Süüdistatavad taotlesid 15.02.2010.a. toimunud kohtuistungil enda ülekuulamist. Vastavalt

KrMS § 237 lg-le 5 süüdistatava ülekuulamisel järgitakse KrMS §-i 293, mille kohaselt

süüdistatava ülekuulamisel kohtus juhindutakse KrMS §-dest 288-289. KrMS § 289 lg 1

kohaselt tunnistaja ütluste usakdusväärsuse kontrollimiseks võib kohus kohtumenetluse poole

taotlusel ristküsitluse käigus määrata tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste

avaldamise, kui need on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega. Süüdistatavate

ülekuulamisel ei taotlenud ei prokurör ega kaitsja süüdistatavate kohtueelses menetluses

antud ütluste avaldamist seoses vastuoluga ristküsitlusel antud ütlustega ja seetõttu lähtub

kohus süüdistatavate tegudele õigusliku hinnagu andmisel ainult nende poolt kohtuistungil

toimunud ülekuulamisel antud ütlustest ning jätab süüdistatavate poolt eeluurimisel

kahtlustatava ülekuulamise protokollis antud ütlused kõrvale.

Kuna kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamisel ristküsitlusel tuleb lähtuda KrMS §-st

289 mitte üksnes siis, kui need ütlused olid talletatud ülekuulamisprotokollis, vaid ka siis, kui

need olid kirja pandud vastastamise-, äratundmiseks esitamise- või ütluste olustikuga

seostamise protokollis, siis jätab kohus süüdistatavate poolt kuriteo toimepanemise

6(15)

1-09-6825

tõendatusele hinnagut andes välja ka süüdistatava A. D poolt ütluste ja olustikuga seostamise

protokollis antud ütlused.

Kohtuistungil D. Ž ülekuulamisel antud ütluste kohaselt tunnistab ta ennast süüdi osaliselt.

Ta kohtus D, kes teadis ka, et kannatanu tegeleb halbade asjadega, aga nimelt, teostab

suguakti alaealiste tüdrukutega alla 14-aastased. Üks neist oli süüdistatava XXX.

Süüdistatavad olid natuke võtnud, otsustasid lihtsalt minna ja rääkida kannatanuga, et ta

rohkem ei teeks selliseid asju. Kell oli vist 11.00 nad helistasid uksekella, esimene uks oli

nagu ta mäletab katki, keegi ei avanud. Nad tõmbasid käepidemest ja uks natuke avanes. Siis

veel kord koputasid, kannatanu avas ukse. Kannatanu ütles küsimusele, et kas võib rääkida

jah, nad läksid edasi. Kannatanu istus tugitooli ning süüdistatav andis talle vastu keha. Peale

mida jäi kannatanu sinna istuma. Pärast A lõi ka teda paar korda. Pärast läks kannatanu vetsu.

Tuli tagasi ja neil juhtus kannatanuga kokkupõrge. Pärast rääkisid nad kannatanuga millestki

ja siis veel paar korda lõid. Nad viisid kannatanu vannituppa ja pesid näo puhtaks. Kannatanu

ise pakkus asju pandiks. Süüdistatavad küsisid, et mida kannatanu saab pakkuda ja ta ütles, et

see ja see asi. Süüdistatavad ütlesid, et kui kannatanu nädala pärast ei vabanda, (jätsid talle

telefoni numbri), siis nad müüvad asjad maha. Naljaga pooleks küsisid nad, kas annad ära

sõrmuse, ta ütles, et jah ja võttis ise näpust ära. Tal oli mingi vana telefon, süüdistatavad

küsisid, et kuidas nad selle ära viivad, ta pakkus kutsuda takso. Kannatanu ei helistanudki

neile ja tüdrukud ka ei öelnud, et ta oleks vabandust palunud. See, et süüdistatavad teda

uputasid ja põletasid ja tal on jala peal haav, seda ka polnud. Ta lubas panti võtta väikese

televiisori, muusikakeskuse ja sõrmuse.

A. D ennast kohtuistungil toimunud ülekuulamisel süüdi ei tunnistanud, tema ütluste kohaselt

kohtusid nad 02.11.2009.a. Ž, nad olid väga, väga purjus. Siis juhtus niinimetatud kuritegu.

Nad tulid A juurde koju, nad ei kasutanud jõudu, uks oli juba lõhutud. Kui nad avasid ust,

pudenes ülevalt krohvi. Polnud mingit pinget. Rahulikult küsisid ja kannatanu rahulikult

vastas. Kui jutt läks alaealiste peale, siis hakkas kannatanu närvitsema. Tema ütlused

langevad kokku Ž ütlustega. Kui süüdistatav arestiti, siis andis ütlusi ja operatiivtöötajad ei

pööranud tähelepanu sellele, et ütluste andmisel oli süüdistataval tugev pohmell, sellises

seisundis võib inimesele sisendada ükskõik mida. Ta ei mäleta seda hetke üldse enam. Ta

andis lööke rusikaga. Asjad olid pandiks, televiisor ja muusikakeskus. Praegu tuli

süüdistataval hästi kõik meelde. Ta lõi kannatanut ainult paar korda, ei olnud tugevad löögid,

et ta oleks kaotanud teadvuse. Nuga või mingit taotlist eset kaasas ei olnud. Asju ei

tagastanud, kuna ta ei vabandanud, nad jätsid asjas endale.

Kohus andes süüdistatavate ütluste usaldusväärsusele hinnangut hindas ütlustes väljendatud

asjaolude „elulist ustavust” ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise

üldine tõenäosus ning leidis, et vähetõenäoline on see, et kannatanu pakkus ise asju pandiks

ja tegi ettepaneku kutsuda takso ning usutav ei ole ka see, et pohmell takistas andmast

tegelikkusele vastavaid ütlusi ning kohtuistungil tuli süüdistatavale kõik hästi meelde.

Vaatamata ütlustes esinevatele vastuoludele (s.o D. Ž ütluste kohaselt olid nad tarbinud

alkoholi natukene, A. D ütluste kohaselt aga olid nad väga, väga purjus) ja eluliselt

mitteusutavusele (selgitus allpool) ei jäta kohus süüdistatavate poolt kohtus ristküsitluse

käigus antud ütlusi tõendite hulgast välja kui täiesti ebausaldusväärseid, vaid hindab neid

koos teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega.

Süüdistatavate ütlustega on tõendatud see, et nad viibisid 03.11.2008.a. kell 02.00 paiku

kannatanu A. A poolt üüritavas korteris XXX ning kasutasid tema suhtes füüsilist vägivalda.

7(15)

1-09-6825

Füüsilise vägivalla kasutamine süüdistatavate poolt on tõendatud lisaks kannatanu A A

ülekuulamise protokollis olevate ütlustega (tl 1-5) ning selle lisaga fototabel (tl 9-12), milles

leiab kinnitust see, et öösel 2-st vastu 3. novembrit 2008.a umbes kell 2 kasutati kannatanu

suhtes füüsilist vägivalda. A. A ninaluude murru, reie lahtise haava, peapõrutuse ning

hematoonide tekitamist kinnitab ka SA Narva Haigla tõend (tl 13). Nimetatut kinnitab ka

sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 14-16) ning selle lisa fototabel (tl 19-27), plaan –skeem (tl

28), milles vaadeldi XXX asuvat korterit ning kus leiti pruunikat värvi vedeliku kuivanud

plekke mitmes kohas korteris. Kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamist tõendavad ka

tunnistaja R V ütlused (tunnistaja ülekuulamise protokoll –tl 29-31), mille kohaselt kostusid

matsud ja A. A karjed ning ta sai aru, et nad (süüdistatavad) hakkasid teda peksma. Ta ei

lugenud mitu korda, kuid kindlasti mitte vähem kui 3-4 korda ning tunnistaja R V poolt

05.12.2008..a antud ütlused (ülekuulamise protokoll -tl 85-87), mille kohaselt ta kuulis, et

süüdistatavad peksid kannatanut, kuna ta karjus.

Lisaks eeltoodule tõendavad süüdistatavate poolt füüsilise vägivalla kasutamist kannatanu

suhtes:

ütluste olustikuga seostamise protokoll (tl 55-56), mille kohaselt A D tõusis XXX

viiendas trepikojas kolmandale korrusele ja osutas korteri nr XXX uksele ning

avaldas, et just selles korteris ta peksis läbi ja röövis paljaks meesterahva;

äratundmiseks esitamise protokoll (tl 59-60), selle lisa fototabel (tl 61), mille

kohaselt äratundja kannatanu A A tunneb temale äratundmiseks esitatud isikute

seas näojoonte järgi ära noormehe fotol nr 3. Just tema tungis ööl 2-st vastu 3-ndat

novembrit 2008.a. kannatanu korterisse, peksis teda, nõudis raha ja otsis korteri

läbi. Fotol nr 3 on A D;

äratundmiseks esitamise protokolli (tl 63-64), mille kohaselt äratundja A A

selgitas, et temale fotode järgi äratundmiseks esitatud isikute seas tunneb näojoonte

järgi, aga nimelt näokuju, nina vormi, silmade järgi ära noormehe fotol nr 2, kes

03.11.2008.a. öösel koos varem äratuntud A D tungis tema poolt üüritavasse

korterisse aadressil XXX, peksis ta läbi ja röövis paljaks võttes ära televiisori,

muusikakeskuse, rahakoti koos rahaga, mobiiltelefoni jt. Tal oli siis seljas must

valgete vahetükkideha ülikond ja valge müts. Äratuntuks osutus D Ž;

asitõendi vaatlusprotokoll (tl 90), protokolli lisa fototabel (tl 91-94) – vaatluse

objektiks on sündmuskohalt äravõetud kannatanule A A kuuluv spordisärk. T-särk

on halli värviga. Vaatluse käigus on tuvastatud, et spordisärgi erinevatel kohtadel

on palju vereplekke ning on tuvastatud, et parem särgivarrukas puudub, vasak

särgivarrukas on lõhkilõigatud. Samuti spordisärgi erinevad kohad on

lõhkilõigatud.

Edasiselt tuleb kindlaks teha, kas füüsiline vägivald oli kehalise jõu rakendamine kannatanu

füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob

aluse asja üleminekuks ning kas süüdistatavatel oli subjektiivse koosseisutunnusena

kavatsetust asjade äravõtmise suhtes.

Süüdistatav D. Ž ütluste kohaselt pakkus kannatanu ise asju (kuldne sõrmus, vana telefon,

televiisorit ja muusikakeskust) pandiks, nad küsisid kannatanult mida ta saab pakkuda,

kannatanu ütles, et see ja see asi. Süüdistatava A. D ütluste kohaselt olid televiisor,

muusikakeskus samuti pandiks.

Kohus leiab, et süüdistatavate eelnimetatud ütlused asjade äravõtmise selgitamiseks ei ole

eluliselt usutavad ning on antud eesmärgiga, et nende tegevust ei oleks võimalik

kvalifitseerida röövimisena.

8(15)

1-09-6825

Nimetatud ütlusi asjade äravõtmise põhjenduse kohta ei kinnita ka toimikus olevad muud

tõendid, s.o kannatanu antud ütlused (tl 1-5), mille kohaselt süüdistatav tema kohal rippudes

nõudis, et ta annaks neile raha ja kulda, konkreetset summat ei nimetanud. Kannatanu vastas,

et tal pole midagi, ta ütles, et nad vaataksid, kuidas ta elab. Teine süüdistatav käis esimese

juhiste mööda korterit ringi, tuhnis kõikides kappides. Nõudmise ajal ähvardasid nad

kannatanut tappa, kusjuures seda ütlesid mõlemad, kuid enamuses valge mütsiga noormees, et

kui kannatanu neile mitte midagi ei anna, siis nad lõikavad tema kõri läbi. Valges mütsis

noormees pööras tähelepanu kannatanu sõrmes abielusõrmusele ja nõudis selle äravõtmist.

Kuna nad midagi ei leidnud, siis said nad tigedaks ja peksid kannatanut veel kahekesi ja siis

tegi esimene teisele ettepaneku kannatanut vannitoas uputada. Kui vesi kogunes, siis võttis

esimene kannatanul kaelast kinni ja hakkas tema pead vette kastma. Kõike seda saatis raha ja

kulla nõudmine. Pärast viidi kannatanu tuppa ja pandi jälle tugitooli istuma ning sel ajal leidis

esimene sektsioonikapist kannatanu rahakoti koos raha ja pangakaartidega. Rahakott oli musta

värvi nahast, kolmeks osaks kokkupandav, rahakoti väärtus 700 krooni. Rahakotis oli 7000

krooni 500-kroonistes kupüürides, Ühispanga ja Krediidipanga plastikust kliendikaardid

(igaüks 30 krooni), Statoili kliendikaart väärtusega 50 krooni, kannatanu juhiluba,

ehituskaupluste kliendikaardid (ABC, Junona, Espak – igaüks 50 krooni), kaupluse Kaupmees

ja parfümeeriakaupluse kliendikaart, igaüks 50 krooni, aga ka varalise väärtuseta fotod.

Esimene pani selle rahakoti endale tasku. Siis võttis valges mütsis noormees samast kapist

odekolonni, väärtusega 700 krooni, pani endale tasku. Pärast ütles esimene teisele, et ta võtaks

asjad: televiisori Akai (valget värvi korpus, ekraan diagonaaliga umbes 30 cm, väärtusega

2000 krooni), muusikakeskuse Panassonic musta värvi korpuses kahe kõlariga, väärtusega

3000 krooni. Keegi neist, kannatanu ei näinud, kes nimelt, võttis ära kannatanu abielusõrmuse

väärtusega 2000 krooni (tavaline ümar, aga lai). Sel ajal kui esimene pakkis mustadesse

kilekottidesse (mis kannatanul kodus olid) televiisori ja muusikakeskuse, võttis teine

erinevaid CD-plaate muusikaga koguses mitte vähem kui 50 tükki kogusummas 2500 krooni.

Siis võttis esimene diivanipadjalt kannatanu mobiiltelefoni (Nokia, türkiisisinist värvi, milles

oli tema SIM-kaart abonendinumbriga 55650310), nagu ta ütles takso kutsumiseks. Telefoni

maksumus on 600 krooni. Kannatanu ostis selle juba kasutatuna. Veel enne lahkumist otsis

esimene läbi kannatanu riided ja leidis teksade taskust 450 krooni kupüürides 4x100 krooni ja

kaks 25-kroonist.

Kohus leiab, et kannatanu ütluste puhul on tegemist usaldusväärsete tõenditega ning pole

mingit alust kahelda nende tegelikkusele vastamises, kuna seda kinnitavad ka kriminaalasjas

kogutud muud tõendid. Nimelt sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 14-16) ning selle lisa

fototabel (tl 19-27), milles vaadeldi XXX asuvat korterit ja kus vaatlusega tuvastati, et

diivanilaual tolmuga kaetud pinnal on kolm ristkülikukujulist plekki. Parema toaseina ääres,

vahetult voodi taga asub klaasist ustega sektsioonikapp, osa asjadest on sealt põrandale

visatud. Laua peal on avastatud ristküliku kujuline tolmujälg. Tugitoolide juures põrandal on

avastatud laialiloobitud asjad.

Kannatanu ütluste kohaselt võeti talt ära muusikakeskus koos kahe kõlariga ning

sündmuskoha vaatlusprotokollis vaatlusega tuvastati, et diivanilaual tolmuga kaetud pinnal on

kolm ristkülikukujulist plekki, mis kinnitab süüdistatavate poolt muusikakeksuse äravõtmist.

Samuti avastati laua peal ristküliku kujuline tolmujälg, mis kinnitab süüdistatavate poolt

televiisori äravõtmist. Asjade põrandale viskamine viitab sellele, et süüdistatavad üritasid

leida korterist võimalikult palju väärtuslikke võõraid vallasasju, mida ära võtta ja

ebaseaduslikult omastada. Kui kannatanu pakkus neile vabatahtlikult asju kaasa võtmiseks,

siis oleks puudunud vajadus sektsioonkapi läbiotsimiseks. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid

9(15)

1-09-6825

süüdistatava A. D väidet, et neil oli kannatanu juurde minnes info, et tal on kodus alatsi

tütarlaste fotod ning seetõttu soris ta kapis.

Kannatanult vallasasja äravõtmist kinnitavad ka tunnistaja R V ütlused (tl 29-31), mille

kohaselt oli süüdistataval käes suuremõõtmeline must kilekott, ta ütles, et võttis A. A ära

muusikakeskuse. Sellest, kas A. A lubas keskuse võtta või võttis süüdistatav selle

omavoliliselt, tunnistaja ei tea, sellest juttu ei olnud. Tunnistaja kinnitas ka enda teistkordsel

ülekuulamisel, et A ütles talle, et nad võtsid muusikakeskuse ära, teistest asjadest noormehed

talle ei rääkinud. Kohus leiab, et ka nimetatud ütlused kinnitavad seda, et süüdistatavad võtsid

ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning tegemist ei olnud

kannatanu poolt neile vabatahtlikult üle antud esemetega, mille nad oleksid kannatanule

tagastanud. Kannatanu ja tunnistaja ütlused kinnitavad seda, et nad kavatsesid võõrad

vallasasjad ebaseaduslikult omastada ning vägivald kannatanu suhtes oli suunatud kannatanu

vastupanu murdmisele.

Röövimise kvalifikatsioon sisaldub lg 2 erinevates punktides:

p 4 eeldab seda, et isik on varem röövimise või tapmise eest seoses röövimisega või muul

omakasu motiivil või väljapressimise eest varem süüdi mõistetud (kohtuotsus on jõustunud) –

karistusregistri väljavõtte kohaselt on D. Z varem karistatud Viru Maakohtu 18.12.2007.a.

otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kurite toimepanemise eest ning

seetõttu on tema poolt 03.11.2008.a kl 02.00 paiku toime pandud röövimise puhul

põhjendatud viitamine nimetatud punktile.

p 7 eeldab seda, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb

tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast – kuriteo

toimepanemine grupis on tõendamist leidnud nii süüdistatavate enda ütlustega, kannatanu

ütlustega ning tunnistaja R V ütlustega.

p 8 eeldab seda, et kasutatud on mis tahes eset, millega on võimalik kahjustada elavat või

muud objekti – süüdistatavad on eitanud noa kasutamist röövimise toimepanemisel ning ka

tunnistaja R V ütluste kohaselt ei näinud ta süüdistatavatel nugasid. Samas ei viibinud ta

röövimise toimepanemise juures ning ei näinud pealt, kas see pandi toime noaga.

Kohus leiab, et süüdistatavate poolt noa kasutamine on tõendatud kannatanu ütlustega, mille

kohaselt sel ajal kui süüdistatav kannatanu juures kodus oli, keerutas ta käes nuga (tumeda

kaheks osaks lahtivõetava käepidemega, mille vahel on kitsas (mitte rohkem kui 1, 5 cm) pikk

(umbes 15 cm) tera ja ähvardas kannatanut sellega. Ka teisel süüdistataval oli kaasas nuga,

mida ta demonstratiivselt käes keerutas, ainult et teistsugune - suur sinise plastikust

käepidemega ehitusnuga terapikkusega umbes 17 cm ja laiusega 2-3 cm. Kui teine kardinad

kinni pani, siis esimene, jätkas noa kannatanu kõrile surumist, millest kannatanu kaelale on

kuni käesoleva ajani jälg jäänud. Pärast torkas süüdistatav oma noaga kannatanu paremasse

põlve.

Noa kasutamist süüdistatavate poolt röövimise toimepanemisel kinnitab ka kannatanu

ülekuulamise protokolli lisa: tl 10, milles nähtub kannatanu kaelal olev kehavigastus; tl 11,

millest nähtub vasaku jala lõikehaav; tl 12, millest nähtub parema jala trauma. Reie lahtine

haava tekitamist kinnitab ka SA Narva Haigla tõend (tl 13). Noa kasutamist röövimise

toimepanemisel tõendab lisaks ka asitõendi protokoll (tl 90) ja selle lisa (tl 91-94), mille

kohaselt on vasak särgivarrukas lõhkilõigatud. Samuti spordisärgi erinevad kohad on

lõhkilõigatud, mis kinnitab noa kasutamist röövimise toimepanemisel.

10(15)

1-09-6825

p 9 eeldab sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks, kusjuures

ületatakse ruumi omadustest tulenevaid takistusi ja raskusi, millel on kaitseülesanne.

Sissetungimine ei pea olema tingimata seotud füüsiliste tõkete ületamisega, selleks on

igasugune õigusvastane sisenemine – süüdistatava D. Ž ütluste kohaselt oli esimene uks nagu

ta mäletab katki, keegi ei avanud, nad tõmbasid käepidemest ja uks natuke avanes. Siis veel

kord nad koputasid ja kannatanu tegi lahti. Kannatanu ütles, et võib rääkida, nad läksid edasi.

Süüdistatav A. D ütluste kohaselt tulid nad A juurde koju, nad ei kasutanud jõudu, uks oli

juba lõhutud. Kui nad avasid ust, siis pudenes ülevalt krohvi. Süüdistavate ütlustest ei nähtu,

et kannatanu andis neile loa sisenemiseks. Süüdistatavate ütluste kohaselt kutsus kannatanu

nad ise sisse.

Kohus leiab, et süüdistatavate ütlused selle kohta, et välisuks oli juba lõhutud on ümber

lükatud kannatanu ütlustega ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tl 14-16).

Kannatanu ütluste kohaselt ta magas, kui umbes kella 2 ajal öösel hakati tema uksele kõvasti

koputama ja helistama. Kannatanu sai juba jutu ajal aru, et välisukse olid juba need, kes

koputasid, lahti teinud. Korteri välisuks oli puidust kehva, praktiliselt mittetöötava lukuga

ning on suletav vaid haagi ja ketiga. Hiljem nägi ta, et välisuks on lahti tehtud. Ta rääkis läbi

sisemise ukse. Need, kes koputasid, ei rahunenud ja hakkasid jalgadega taguma sisemist ust

(samuti puidust). Kannatanu otsustas ukse lahti teha, et välja selgitada, milles asi on ja et

lõpetada lärm ja naabrite segamine. Kannatanu avas järsult võtmega ukse ja paiskas selle

pärani, siis ta nägigi, et välisuks on lahti tehtud, aga kui ta vaid sisemise ukse lahti tegi,

tormasid tema korterisse sisse kaks noormeest välimuselt 20-25 aastased. Kannatanu lükati

korterisse sisse.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 14-16) ja selle lisast (tl 19-20) nähtub, et korteri nr XXX

uksed on kahekordsed, ühelehelised, puidust. Välimine uks on varustatud ühe siselukuga

seestpoolt riiviga ja ülevisatava ketiga. Lukk on lõhutud, riiv on väljalõhutud, uksekarp on

osaliselt luku poolt seinast väljamurtud, parempoolne uksepiida post on pikiti lõhki. Prussi

kinnituskohal uksekarbi latt on lõhki ja väljakistud. Teise ukse välimisel pinnal on

jalatsitaldade määrdunud jäljed.

Kõrvutades süüdistatavate, kannatanu ja sündmuskoha vaatlusprotokolli, siis leiab, kohus, et

tõendamist on leidnud see, et süüdistatavatel puudus luba siseneda kannatanu poolt

üüritavasse korterisse. Nimetatule viitab ka see, et sissetungimiseks tagusid nad jalgadega

sisemist ust – ukse välimisel pinnal on jalatistaldade määrdunud jäljed.

Ka tunnistaja R V ütlustest (tl 87) ei tulene see, et kannatanu oleks andnud süüdistatavatele

loa sisenemiseks. Nimetatud ütluste kohaselt koputasid noormehed kaua, umbes 10 minutit,

siis avas A ukse. Noormehed läksid korterisse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

tõendamist on leidnud ka see, et kannatanud panid röövimise toime sissetungimisega.

Subjektiivsest küljest eeldab röövimine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on

täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatavad panid

röövimise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese

tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt

möönab seda. Tõendamist leidis ka see, et süüdistatavatel esines subjektiivse

koosseisutunnusena kavatsetus asja äravõtmise suhtes.

Seega esinevad süüdistatavate käitumises neile inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed

ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

11(15)

1-09-6825

IV Kohtu seisukoht karistuse osas

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Süüdistatavate osas karistust raskendavaid asjaolusid KarS 58 mõttes ei

esine, samuti puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Süüdistatavad on toime pannud

tahtlikult ja süüvõimelistena esimese astme kuriteo. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka

varasemat karistatust ning ka süüdistatavate süü astet kuritegude toimepanemisel.

Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud

põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see

reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid

erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest

tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06).

Süüdistatava D Ž karistus

Karistuse mõistmisel arvestab kohus seda, et D. Ž on varasemalt juba karistatud Viru

Maakohtu Narva kohtumaja 18.12.2007.a. otsusega sama kvalifikatsiooniga kuriteo

toimepanemise eest. Uuesti sellise raske esimese astme varavastase süüteo toimepanemine

katseajal näitab seda, et ta ei ole varasemast karistusest vajalikke järedusi teinud ning seda

tuleb arvestada karistuse mõistmisel.

KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse

kolme- kuni viietesitaastase vangistusega.

Kohus leiab, et D. Ž tuleb karistada nimetatud kuriteo toimepanemise eest rangema

karistusega, kui talle esmakordselt sama kvalifikatsiooniga kuriteo toimepanemise eest

määratud karistus, et ta edaspidi sooviks elada õiguskuulekalt ja hoiduks kuritegude

toimepanemisest ning seega loeb kohus põhjendatuks karistada teda nelja aasta ja üheksa kuu

pikkuse vangistusega.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähenda D. Ž mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista D. Ž lõplikult

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 3 aastat ja 2 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel mõista

liitkaristus arvesse võttes Viru Maakohtu 18.12.2007.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistust,

s.o 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud. Ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis

mõista D Ž 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada D Ž karistusaja hulka

eelvangistuse aeg ja karistuse kandmise aega hakata lugema alates 05.12.2008.a.

Süüdistatava A D karistus

KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse

kolme- kuni viietesitaastase vangistusega.

Kohus leiab, arvestades, et tegemist on varasemalt kriminaalkorras karistamata isikuga, on

teda on võimalik karistada toimepandud kuriteo eest karistusena ettenähtud alammäär

lähedases määras ning mõistab talle karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg

2 alusel vähendab kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistab A D

vangistusega 2 aastat ja 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestab kohus A D karistusaja hulka

eelvangistuse aja ja karistuse kandmise aega tuleb hakata lugema alates 03.12.2008.a.

12(15)

1-09-6825

IV Asitõendid

Kohus leiab, et kannatanult, A A, ära võetud spordisärk, mis asub hoiul Narva

politseiosakonnas, tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

Vastavalt KrMS lg 3 p-lt 4 menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes

ette, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud

juhul töötatakse ümber.

V Tsiviilhagi

Kannatanu esitas ülekuulamisel 07.11.2008.a protokollilise tsiviilhagi süüdistatavate vastu

talle 3. novembri öösel umbes kella 02.00 ajal tekitatud kahju hüvitamiseks summas kokku

19 310 krooni. Kohtuistungil jäi kannatanu enda hagi juurde.

Nimetatud kahju seisnes selles, et süüdistatavad võtsid temalt ära ebaseadusliku

omastamise eesmärgil järgmised vallasasjad: rahakoti väärtusega 700 krooni, milles oli

sularaha 7000 krooni 500-kroonistes kupüürides; Ühispanga ja Krediidipanga plastikust

kliendikaardid väärtusega igaüks 30 krooni, kokku 60 krooni; Statoili kliendikaardi

väärtusega 50 krooni; ehituskaupluste kliendikaardid (ABC, Junona, Espak) väärtusega

igaüks 50 krooni, kokku 150 krooni; kaupluse Kaupmees ja parfümeeriakaupluse

klendnikaardid igaüks väärtusega 50 krooni, kokku 100 krooni; odekolonni väärtusega 700

krooni; televiisori Akai (valget värvi korpus, ekraan diagonaaliga umbes 30 cm)

väärtusega 2000 krooni; muusikakeskuse Panassonic musta värvi korpuses kahe kõlariga

väärtusega 3000 krooni; abielusõrmuse väärtusega 2000 krooni; erinevad CD-plaadid

muusikaga koguses mitte vähem kui 50 tükki väärtusega kokku 2500 krooni;

mobiiltelefoni (Nokia, türkiisisinist värvi, milles oli tema SIM-kaart abonendinumbriga

55650310) maksumusega 600 krooni; teksade taskust sularaha 450 krooni kupüürides

4x100 krooni ja kaks 25-kroonist.

Maakohtu istungil süüdistatavad tsiviilhagile vastu ei vaielnud, süüdistatav A. D vastas

kaitsja küsimusele, et on nõus kahju hüvitamisega. Kaitsja G. Tšelnokova

kohtukohtuvaidlustes teatas, et kahjusummat süüdistatavad ei vaidlusta ja nõustuvad

summa suurusega. Süüdistatav A. D viimases sõnas kinnitas kohtule, et on nõus kahju

hüvitamisega.

Kohus leiab, et A. D avaldust kohtuistungil tuleb käsitada tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS

§ 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja

nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole

kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja

vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks

kõik kostjad.

TsMS § 217 lg 5 kohaselt esindajal on selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda

ta esindab. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise

poolt. Asjaolu omaksvõtmise ja muude avalduste kohta kehtib see niivõrd, kuivõrd

juuresviibiv menetlusosaline omaksvõttu või avaldust kohe tagasi ei võta või ei paranda.

Kuna kostja viibis tsiviilhagi arutamise juures ja ei võtnud tsiviilhagi õigeksvõttu kohe

tagasi, siis on kõik kostjad võtnud tsiviilhagi õigeks ning see on kohtule siduv.

13(15)

1-09-6825

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on

õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase

õiguse või valduse rikkumisega.

Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohtuotsuse, mille

täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või

tehingu alusel. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud),

võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt

või igaühelt või mõnelt neist (VÕS § 65 lg 1, 2).

Eeltoodust tulenevalt tuleb kannatanu tsiviilhagi rahuldada, kuna kostjate õigeksvõtt on

kohtule siduv ning mõista D Ž ja A D välja solidaarselt kannatanu A A kasuks 19 130

krooni kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks.

V Menetluskulud

Kohus peab KrMS § 180 lg 1 alusel põhjendatuks süüdimõistetutelt välja mõista kohtukulud.

KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub D Z ja A D väljamõistmisele sundraha

esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu igaühelt summas 10 875 krooni,

milline summa vastab 2,5 palga alammäärale. Arvestades süüdistatavate varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid ning seda et menetluskulude hüvitamine käib süüdistatavatele

ilmselt üle jõu, peab kohus põhjendatuks osa menetluskulusid jätta riigi kanda. KrMS § 180

lg 3 alusel vabastab kohus D Ž ja A D osaliselt sundraha tasumisest, mõistes neilt

riigituludesse välja sundraha summas 8000 krooni, ülejäänud osa sundrahast jätab kohus riigi

kanda.

Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavatelt ka

määratud kaitsjatele väljamakstava tasu ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjatele

kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu.

Kohus teeb kohtuotsuse lähtudes ülaltoodust ning juhindudes KrMS §-dest 238; 306; 310-

313.

Mari-Liis Avikson

Kohtunik

14(15)