1-09-6825/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTunnistada D Ž süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) Tunnistada A D süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm)
Legislator headnote
AI generated1-09-6825/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Tunnistada D Ž süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) Tunnistada A D süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm)
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-09-6825
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. veebruaril 2010.a, Narva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-09-6825 (08240105017)
Kohtunik
Mari-Liis Avikson
Kohtuistungi sekretär
Erika Skobioale
Tõlk
Sirje Sirnask
Kriminaalasi
D Ž (ka D Z) süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,9 järgi ja A D
(ka A D) süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi,
lühimenetluse korras
Prokurör
Innokenti Menšikov
Süüdistatavad
D Ž (D Z)
Elukoht XXX, isikukood XXX, XXX, haridus: XXX, emakeel
– XXX, ei tööta.
Varasemad karistused:
-
18.12.2007.a Viru Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4,
7, 8 järgi 2 a ja 4 k pikkuse vangistusega, KarS § 74 lg 1
alusel mõisteti tingimisi vangistus 1 a 4 k, katseaeg 2 a.
Tõkend –vahistamine alates 05.12.2008.a.
A D (A D)
Elukoht XXX, isikukood XXX, XXX, haridus: XXX, emakeel –
XXX, ei tööta.
Kohtulikult karistamata.
Tõkend –vahistamine alates 03.12.2008.a.
Kaitsja
Vandeadvokaadid Galina Tšelnokova, Jekaterina Jevšina
RESOLUTSIOON
Tunnistada D Ž süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli)
aastat ja 9 (üheksa) kuud vangistust.
1(15)
1-09-6825
Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada
D Ž vangistusega 3 (kolm) aastat ja 2 (kaks) kuud.
KarS § 65 lg 1 alusel mõista liitkaristus arvesse võttes Viru Maakohtu 18.12.2007.a
kohtuotsuse järgi mõistetud karistust, s.o 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud.
Ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista D Ž
4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvestada D Ž karistusaja hulka eelvangistuse aeg ja karistuse
kandmise aega hakata lugema alates 05.12.2008.a.
Tõkend- vahistamine- jätta muutmata.
Tunnistada A D süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm)
aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada
A D vangistusega 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud.
KarS § 68 lg 1 alusel arvestada A D karistusaja hulka eelvangistuse aeg ja karistuse
kandmise aega hakata lugema alates 03.12.2008.a.
Tõkend- vahistamine- jätta muutmata.
Tsiviilhagi rahuldada ning mõista D Ž ja A D välja solidaarselt kannatanu A A kasuks 19
130 (üheksateist tuhat ükssada kolmkümmend) krooni kuriteoga tekitatud kahju
hüvitamiseks.
Asitõend – kannatanu A A spordisärk, mis asub hoiul Narva politseiosakonnas – hävitada
KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
Mõista D Ž riigituludesse välja menetluskulud: 10 875 (kümme tuhat kaheksasada
seitsekümmend viis) krooni sundraha, kaitsja Galina Tšelnokova eeluurimisel osutatud
õigusabi eest 3717 (kolm tuhat seitsesada seitseteist) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku
materjalist koopiate tegemise eest 106 (ükssada kuus) krooni ja 30 senti, kaitsja Galina
Tšelnokova poolt 15.02.2010.a. kohtuistungil osutatud õigusabi eest 2400 (kaks tuhat
nelisada) krooni.
KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada D Ž osaliselt sundraha tasumisest. Mõista D Ž
riigituludesse välja sundraha summas 8000 (kaheksa tuhat) krooni, ülejäänud osa
sundrahast jätta riigi kanda.
Mõista A D riigituludesse välja menetluskulud: 10 875 (kümme tuhat kaheksasada
seitsekümmend viis) krooni sundraha, kaitsja Jekaterina Jevšina eeluurimisel osutatud
õigusabi eest 3717 (kolm tuhat seitsesada seitseteist) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku
materjalist koopiate tegemise eest 106, 30 (ükssada kuus krooni) krooni ja 30 senti, kaitsja
Jekaterina Jevšina poolt 15.02.2010.a. kohtuistungil osutatud õigusabi eest 1260 (üks tuhat
kakssada kuuskümmend) krooni.
2(15)
1-09-6825
KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada A D osaliselt sundraha tasumisest. Mõista A D
riigituludesse välja sundraha summas 8000 (kaheksa tuhat) krooni, ülejäänud osa
sundrahast jätta riigi kanda.
Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB
pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002
Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning
selgitus: „süüdistatava nimi, kriminaalasja number 1-09-6825, menetluskulud“.
Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse
jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded
täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib süüdistatav ja tema kaitsja esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse
kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule 7 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise
viimane päev on 23. veebruar 2010. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks
kättesaadav maakohtu kantseleis 10. märtsil 2010. a alates kell 14.00-st. Kohtuotsuse peale võib
apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku
apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil
kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.
Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse
koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.
Apellatsiooni ei saa esitada süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale ja
prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdi mõistva kohtuotsuse peale.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustuse kohta tehtud otsustuse võib vaidlustada KrMS
15. peatüki sätete kohaselt, esitades määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajja 10 päeva
jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
I Süüdistuse sisu
1. D Ž (D Z)
D Ž süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes Viru Maakohtu 18.12.2007.a. otsusega
mõisteti KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi süüdi, 03.11.2008.a. kella 02.00 paiku, olles
alkoholijoobes, tegutsedes koos A D võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, ilma loata
tungis korterisse aadressil: XXX, kus ähvardas korteri rentnikku A A noaga ning nõudes
temalt raha ja kulda, lõi A rusikatega näkku, noaga jalga aga samuti kastis kannatanu pead
vette. Pärast seda varastas korterist A kuuluva rahakoti maksumusega 700 krooni, mille
sees oli raha summas 7000 krooni, juhiluba A A nimele, Ühispanga kaart maksumusega
30 krooni, Krediidipanga kaart maksumusega 30 krooni, Statoili kliendikaart
maksumusega 50 krooni, kaupluse Kaupmees kliendikaart maksumusega 50 krooni,
kaupluse Espak kliendikaart maksumusega 50 krooni, kaupluse ABC kliendikaart
maksumusega 50 krooni, kaupluse Junona kliendikaart maksumusega 50 krooni,
parfümeeriakaupluse kliendikaart maksumusega 50 krooni, aga samuti varastas
odekolonnipudeli maksumusega 700 krooni, televiisori Akai maksumusega 2000 krooni,
muusikakeskuse Panasonic maksumusega 3000 krooni, abielusõrmuse maksumusega
2000 krooni, 50 CD plaati kogumaksumusega 2500 krooni, mobiiltelefoni Nokia
3(15)
1-09-6825
maksumusega 600 krooni, sularaha summas 450 krooni aga kokku vara üldsummas 19
310 krooni.
Seega D. Ž, olles isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani oma tegudega
toime vööra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil,
vägivallaga, isikute grupis, relvana kasutatava muu eseme kasutamisega ja
sissetungimisega, s.t. KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo.
2. A D (A D)
A D süüdistatakse selles, et tema 03.11.2008.a. kella 02.00 paiku, olles alkoholijoobes,
tegutsedes koos D Ž võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, ilma loata tungis korterisse
aadressil: XXX, kus ähvardades korteri rentinikku A A noaga ning nõudes temalt raha ja
kulda, lõi A rusikatega näkku, noaga jalga aga samuti kastis kannatanu pead vette. Pärast
seda varastas korterist A kuuluva rahakoti maksumusega 700 krooni, mille sees oli raha
summas 7000 krooni, juhiluba A A nimele, Ühispanga kaart maksumusega 30 krooni,
Krediidipanga kaart maksumusega 30 krooni, Statoili kliendikaart maksumusega 50
krooni, kaupluse Kaupmees kliendikaart maksumusega 50 krooni, kaupluse Espak
kliendikaart maksumusega 50 krooni, kaupluse ABC kliendikaart maksumusega 50
krooni, kaupluse Junona kliendikaart maksumusega 50 krooni, parfümeeriakaupluse
kliendikaart maksumusega 50 krooni, aga samuti varastas odekolonnipudeli maksumusega
700 krooni, televiisori Akai maksumusega 2000 krooni, muusikakeskuse Panasonic
maksumusega 3000 krooni, abielusõrmuse maksumusega 2000 krooni, 50 CD plaati
kogumaksumusega 2500 krooni, mobiiltelefoni Nokia maksumusega 600 krooni, sularaha
summas 450 krooni aga kokku vara üldsummas 19 310 krooni.
Seega A. D pani oma tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku
omastamise eesmärgil, vägivallaga, isikute grupis, relvana kasutatava muu eseme
kasutamisega ja sissetungimisega, s.t. KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo.
II Kohtuistung
Süüdistatav D Ž kinnitas kohtus, et soovib asja läbivaatamist lühimenetluses, tunnistas ennast
kohtuistungil osaliselt süüdi, s.o selles, et lõi kannatanut A A paar korda, röövimises ennast
süüdi ei tunnistanud, soovis enda ülekuulamist.
Süüdistatav A D kinnitas kohtus, et soovib asja läbivaatamist lühimenetluses, ei tunnista
ennast süüdi ning soovib enda ülekuulamist. Hiljem kaitsja küsimustele vastates tunnistas
ennast osaliselt süüdi kannatanule A A löökide andmises.
Süüdistatava D Ž kaitsja G. Tšelnokova palus kuriteo ümberkvalifitseerida KarS § 121 järgi.
Süüdistatava A D kaitsja J. Jevšina leidis, et kaitsealune selgitas täna, miks ta andis kohtus
teisi tunnistusi, kaitsja toetab praeguseid ütlusi ning palus kuriteo ümber kvalifitseerida KarS
§ 121 järgi.
4(15)
1-09-6825
Prokurör leidis, et D. Ž ja A. D süü on täielikult tõendatud. Seda on näha toimiku
materjalidest. Peamiseks eesmärgiks oli raha ja vara saamine. Võib-olla oli ka teisi eesmärke,
aga vara saamine oli esmajärjekorras. Nad kasutasid ähvardusi ja vägivalda, see moodustab
röövimise koosseisu. Prokurör palus tunnistada D. Ž süüdi KarS § 200 p 4, 7, 8, 9 järgi ja
karistada teda 6 aastase vangistusega, kuna ta on isik, kes on varem juba toime pannud
röövimise. Vähendada karistust KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra – 4 aastat vangistust,
millele liita 1 aasta ja 4 kuud vangistust, mis oli talle määratud eelmise kohtuotsuse järgi,
kuna pani toime uued kuriteod katseajal. Kokku palus prokurör määrata D. Ž karistuseks 5
aastat ja 4 kuud vangistust ning lugeda karistusaja hulka eelvangistuse aeg. Samuti palus
prokurör süüdi tunnistada A. D. Kuna A. D pole varem kohtu poolt karistatud, siis palub
prokurör karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust, mida palub KrMS § 238 lg 2 alusel
lühendada 1/3 võrra – 2 aastat ja 4 kuud vangistust ning lugeda tema vahistamisaeg
karistusaja hulka. Prokurör palus rahuldada ka kannatanu A. A tsiviilhagi.
Kohus avaldas kohtuistungil järgmised tõendid:
-
kannatanu A A ülekuulamise protokolli (tl 1-5) ning selle lisa fototabel (tl 9-12);
-
SA Narva Haigla tõendi (tl 13), mille kohaselt pöördus A A 05.11.2008.a.
erakorralise meditsiini kliiniku osakonda arstiabi saamiseks. Tal diagnoositi
ninaluude murd, reie lahtine haav, pea põrutus ning hematoonid;
-
sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 14-16) ning selle lisa fototabel (tl 19-27), plaan –
skeem (tl 28), milles vaadeldi XXX asuvat korterit;
-
tunnistaja R V ülekuulamise protokolli (tl 29-31);
-
kahtlustatava A D ülekuulamise protokolli (tl 38);
-
A D puhtsüdamliku ülestunnistuse (tl 41);
-
kahtlustatava A D ülekuulamise protokolli (tl 46-48);
-
tunnistaja T D ülekuulamise protokolli (tl 51-53);
-
ütluste olustikuga seostamise protokolli (tl 55-56);
-
äratundmiseks esitamise protokolli (tl 59-60), selle lisa fototabel (tl 61), mille
kohaselt äratundja kannatanu A A tunneb temale äratundmiseks esitatud isikute
seas näojoonte järgi ära noormehe fotol nr 3. Just tema tungis ööl 2-st vastu 3-ndat
novembrit 2008.a. kannatanu korterisse, peksis teda, nõudis raha ja otsis korteri
läbi. Fotol nr 3 on A D;
-
äratundmiseks esitamise protokolli (tl 63-64), mille kohaselt äratundja A A
selgitas, et temale fotode järgi äratundmiseks esitatud isikute seas tunneb näojoonte
järgi, aga nimelt näokuju, nina vormi, silmade järgi ära noormehe fotol nr 2, kes
03.11.2008.a. öösel koos varem äratuntud A D tungis tema poolt üüritavasse
korterisse aadressil XXX, peksis ta läbi ja röövis paljaks võttes ära televiisori,
muusikakeskuse, rahakoti koos rahaga, mobiiltelefoni jt. Tal oli siis seljas must
valgete vahetükkidega ülikond ja valge müts. Äratuntuks osutus D Ž;
-
kahtlustatava D Ž kinnipidamise protokolli (tl 70-71);
-
kahtlustatava D Ž ülekuulamise protokolli (tl 76-78),
-
tunnistaja R V ülekuulamise protokolli (tl 85-87);
-
asitõendi vaatlusprotokolli (tl 90), protokolli lisa fototabel (tl 91-94);
-
karistusregistri väljavõtte D Z kohta (tl 124-125);
-
karistusregistri väljavõtte A D kohta (tl 126).
III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas
5(15)
1-09-6825
Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse
kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite
hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad
andmed asetatakse omavahelisse konteksti.
Kuulanud ära süüdistatavad, uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud
tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et D Ž ja A D süü neile
inkrimineeritud kuriteo toimepanemises - võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku
omastamise eesmärgil, vägivallaga, isikute grupis, relvana kasutatava muu eseme
kasutamisega ja sissetungimisega, s.t. kuriteos KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9 järgi on tõendamist
leindud ning on eeluurmise poolt õigesti kvalifitseeritud. D. Ž kuriteo kvalifikatsiooni puhul
lisandub ka KarS § 200 lg 2 p 4, kuna ta on Viru Maakohtu 18.12.2007.a. otsusega mõistetud
süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi.
D Ž süüdistatuna KarS § 200 lg 2 p 4,7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo
toimepanemises ja A D süüdistatuna KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava
kuriteo toimepanemises
D. Ž süüdistatakse selles, et olles isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani oma
tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil,
vägivallaga, isikute grupis, relvana kasutatava muu eseme kasutamisega ja sissetungimisega.
A. D süüdistatakse selles, et ta, pani oma tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle
ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isikute grupis, relvana kasutatava muu
eseme kasutamisega ja sissetungimisega.
Objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasjasja äravõtmises vägivalla abil.
Vägivald võib ilmneda nii ähvardamises, kehalises väärkohtlemises, piinamises kui ka
tervisekahjustuse tekitamises. Füüsiline vägivald on kehalise jõu rakendamine kannatanu
füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob
aluse asja üleminekuks. Vägivald peab olema suunatud kannatanu vastupanu murdmisele või
vältimisele. Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega. Vägivald peab olema
asja äravõtmise vahend, olema suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele, mitte aga
teistele eesmärkidele.
Süüdistatavad taotlesid 15.02.2010.a. toimunud kohtuistungil enda ülekuulamist. Vastavalt
KrMS § 237 lg-le 5 süüdistatava ülekuulamisel järgitakse KrMS §-i 293, mille kohaselt
süüdistatava ülekuulamisel kohtus juhindutakse KrMS §-dest 288-289. KrMS § 289 lg 1
kohaselt tunnistaja ütluste usakdusväärsuse kontrollimiseks võib kohus kohtumenetluse poole
taotlusel ristküsitluse käigus määrata tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste
avaldamise, kui need on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega. Süüdistatavate
ülekuulamisel ei taotlenud ei prokurör ega kaitsja süüdistatavate kohtueelses menetluses
antud ütluste avaldamist seoses vastuoluga ristküsitlusel antud ütlustega ja seetõttu lähtub
kohus süüdistatavate tegudele õigusliku hinnagu andmisel ainult nende poolt kohtuistungil
toimunud ülekuulamisel antud ütlustest ning jätab süüdistatavate poolt eeluurimisel
kahtlustatava ülekuulamise protokollis antud ütlused kõrvale.
Kuna kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamisel ristküsitlusel tuleb lähtuda KrMS §-st
289 mitte üksnes siis, kui need ütlused olid talletatud ülekuulamisprotokollis, vaid ka siis, kui
need olid kirja pandud vastastamise-, äratundmiseks esitamise- või ütluste olustikuga
seostamise protokollis, siis jätab kohus süüdistatavate poolt kuriteo toimepanemise
6(15)
1-09-6825
tõendatusele hinnagut andes välja ka süüdistatava A. D poolt ütluste ja olustikuga seostamise
protokollis antud ütlused.
Kohtuistungil D. Ž ülekuulamisel antud ütluste kohaselt tunnistab ta ennast süüdi osaliselt.
Ta kohtus D, kes teadis ka, et kannatanu tegeleb halbade asjadega, aga nimelt, teostab
suguakti alaealiste tüdrukutega alla 14-aastased. Üks neist oli süüdistatava XXX.
Süüdistatavad olid natuke võtnud, otsustasid lihtsalt minna ja rääkida kannatanuga, et ta
rohkem ei teeks selliseid asju. Kell oli vist 11.00 nad helistasid uksekella, esimene uks oli
nagu ta mäletab katki, keegi ei avanud. Nad tõmbasid käepidemest ja uks natuke avanes. Siis
veel kord koputasid, kannatanu avas ukse. Kannatanu ütles küsimusele, et kas võib rääkida
jah, nad läksid edasi. Kannatanu istus tugitooli ning süüdistatav andis talle vastu keha. Peale
mida jäi kannatanu sinna istuma. Pärast A lõi ka teda paar korda. Pärast läks kannatanu vetsu.
Tuli tagasi ja neil juhtus kannatanuga kokkupõrge. Pärast rääkisid nad kannatanuga millestki
ja siis veel paar korda lõid. Nad viisid kannatanu vannituppa ja pesid näo puhtaks. Kannatanu
ise pakkus asju pandiks. Süüdistatavad küsisid, et mida kannatanu saab pakkuda ja ta ütles, et
see ja see asi. Süüdistatavad ütlesid, et kui kannatanu nädala pärast ei vabanda, (jätsid talle
telefoni numbri), siis nad müüvad asjad maha. Naljaga pooleks küsisid nad, kas annad ära
sõrmuse, ta ütles, et jah ja võttis ise näpust ära. Tal oli mingi vana telefon, süüdistatavad
küsisid, et kuidas nad selle ära viivad, ta pakkus kutsuda takso. Kannatanu ei helistanudki
neile ja tüdrukud ka ei öelnud, et ta oleks vabandust palunud. See, et süüdistatavad teda
uputasid ja põletasid ja tal on jala peal haav, seda ka polnud. Ta lubas panti võtta väikese
televiisori, muusikakeskuse ja sõrmuse.
A. D ennast kohtuistungil toimunud ülekuulamisel süüdi ei tunnistanud, tema ütluste kohaselt
kohtusid nad 02.11.2009.a. Ž, nad olid väga, väga purjus. Siis juhtus niinimetatud kuritegu.
Nad tulid A juurde koju, nad ei kasutanud jõudu, uks oli juba lõhutud. Kui nad avasid ust,
pudenes ülevalt krohvi. Polnud mingit pinget. Rahulikult küsisid ja kannatanu rahulikult
vastas. Kui jutt läks alaealiste peale, siis hakkas kannatanu närvitsema. Tema ütlused
langevad kokku Ž ütlustega. Kui süüdistatav arestiti, siis andis ütlusi ja operatiivtöötajad ei
pööranud tähelepanu sellele, et ütluste andmisel oli süüdistataval tugev pohmell, sellises
seisundis võib inimesele sisendada ükskõik mida. Ta ei mäleta seda hetke üldse enam. Ta
andis lööke rusikaga. Asjad olid pandiks, televiisor ja muusikakeskus. Praegu tuli
süüdistataval hästi kõik meelde. Ta lõi kannatanut ainult paar korda, ei olnud tugevad löögid,
et ta oleks kaotanud teadvuse. Nuga või mingit taotlist eset kaasas ei olnud. Asju ei
tagastanud, kuna ta ei vabandanud, nad jätsid asjas endale.
Kohus andes süüdistatavate ütluste usaldusväärsusele hinnangut hindas ütlustes väljendatud
asjaolude „elulist ustavust” ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise
üldine tõenäosus ning leidis, et vähetõenäoline on see, et kannatanu pakkus ise asju pandiks
ja tegi ettepaneku kutsuda takso ning usutav ei ole ka see, et pohmell takistas andmast
tegelikkusele vastavaid ütlusi ning kohtuistungil tuli süüdistatavale kõik hästi meelde.
Vaatamata ütlustes esinevatele vastuoludele (s.o D. Ž ütluste kohaselt olid nad tarbinud
alkoholi natukene, A. D ütluste kohaselt aga olid nad väga, väga purjus) ja eluliselt
mitteusutavusele (selgitus allpool) ei jäta kohus süüdistatavate poolt kohtus ristküsitluse
käigus antud ütlusi tõendite hulgast välja kui täiesti ebausaldusväärseid, vaid hindab neid
koos teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega.
Süüdistatavate ütlustega on tõendatud see, et nad viibisid 03.11.2008.a. kell 02.00 paiku
kannatanu A. A poolt üüritavas korteris XXX ning kasutasid tema suhtes füüsilist vägivalda.
7(15)
1-09-6825
Füüsilise vägivalla kasutamine süüdistatavate poolt on tõendatud lisaks kannatanu A A
ülekuulamise protokollis olevate ütlustega (tl 1-5) ning selle lisaga fototabel (tl 9-12), milles
leiab kinnitust see, et öösel 2-st vastu 3. novembrit 2008.a umbes kell 2 kasutati kannatanu
suhtes füüsilist vägivalda. A. A ninaluude murru, reie lahtise haava, peapõrutuse ning
hematoonide tekitamist kinnitab ka SA Narva Haigla tõend (tl 13). Nimetatut kinnitab ka
sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 14-16) ning selle lisa fototabel (tl 19-27), plaan –skeem (tl
28), milles vaadeldi XXX asuvat korterit ning kus leiti pruunikat värvi vedeliku kuivanud
plekke mitmes kohas korteris. Kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamist tõendavad ka
tunnistaja R V ütlused (tunnistaja ülekuulamise protokoll –tl 29-31), mille kohaselt kostusid
matsud ja A. A karjed ning ta sai aru, et nad (süüdistatavad) hakkasid teda peksma. Ta ei
lugenud mitu korda, kuid kindlasti mitte vähem kui 3-4 korda ning tunnistaja R V poolt
05.12.2008..a antud ütlused (ülekuulamise protokoll -tl 85-87), mille kohaselt ta kuulis, et
süüdistatavad peksid kannatanut, kuna ta karjus.
Lisaks eeltoodule tõendavad süüdistatavate poolt füüsilise vägivalla kasutamist kannatanu
suhtes:
ütluste olustikuga seostamise protokoll (tl 55-56), mille kohaselt A D tõusis XXX
viiendas trepikojas kolmandale korrusele ja osutas korteri nr XXX uksele ning
avaldas, et just selles korteris ta peksis läbi ja röövis paljaks meesterahva;
äratundmiseks esitamise protokoll (tl 59-60), selle lisa fototabel (tl 61), mille
kohaselt äratundja kannatanu A A tunneb temale äratundmiseks esitatud isikute
seas näojoonte järgi ära noormehe fotol nr 3. Just tema tungis ööl 2-st vastu 3-ndat
novembrit 2008.a. kannatanu korterisse, peksis teda, nõudis raha ja otsis korteri
läbi. Fotol nr 3 on A D;
äratundmiseks esitamise protokolli (tl 63-64), mille kohaselt äratundja A A
selgitas, et temale fotode järgi äratundmiseks esitatud isikute seas tunneb näojoonte
järgi, aga nimelt näokuju, nina vormi, silmade järgi ära noormehe fotol nr 2, kes
03.11.2008.a. öösel koos varem äratuntud A D tungis tema poolt üüritavasse
korterisse aadressil XXX, peksis ta läbi ja röövis paljaks võttes ära televiisori,
muusikakeskuse, rahakoti koos rahaga, mobiiltelefoni jt. Tal oli siis seljas must
valgete vahetükkideha ülikond ja valge müts. Äratuntuks osutus D Ž;
asitõendi vaatlusprotokoll (tl 90), protokolli lisa fototabel (tl 91-94) – vaatluse
objektiks on sündmuskohalt äravõetud kannatanule A A kuuluv spordisärk. T-särk
on halli värviga. Vaatluse käigus on tuvastatud, et spordisärgi erinevatel kohtadel
on palju vereplekke ning on tuvastatud, et parem särgivarrukas puudub, vasak
särgivarrukas on lõhkilõigatud. Samuti spordisärgi erinevad kohad on
lõhkilõigatud.
Edasiselt tuleb kindlaks teha, kas füüsiline vägivald oli kehalise jõu rakendamine kannatanu
füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob
aluse asja üleminekuks ning kas süüdistatavatel oli subjektiivse koosseisutunnusena
kavatsetust asjade äravõtmise suhtes.
Süüdistatav D. Ž ütluste kohaselt pakkus kannatanu ise asju (kuldne sõrmus, vana telefon,
televiisorit ja muusikakeskust) pandiks, nad küsisid kannatanult mida ta saab pakkuda,
kannatanu ütles, et see ja see asi. Süüdistatava A. D ütluste kohaselt olid televiisor,
muusikakeskus samuti pandiks.
Kohus leiab, et süüdistatavate eelnimetatud ütlused asjade äravõtmise selgitamiseks ei ole
eluliselt usutavad ning on antud eesmärgiga, et nende tegevust ei oleks võimalik
kvalifitseerida röövimisena.
8(15)
1-09-6825
Nimetatud ütlusi asjade äravõtmise põhjenduse kohta ei kinnita ka toimikus olevad muud
tõendid, s.o kannatanu antud ütlused (tl 1-5), mille kohaselt süüdistatav tema kohal rippudes
nõudis, et ta annaks neile raha ja kulda, konkreetset summat ei nimetanud. Kannatanu vastas,
et tal pole midagi, ta ütles, et nad vaataksid, kuidas ta elab. Teine süüdistatav käis esimese
juhiste mööda korterit ringi, tuhnis kõikides kappides. Nõudmise ajal ähvardasid nad
kannatanut tappa, kusjuures seda ütlesid mõlemad, kuid enamuses valge mütsiga noormees, et
kui kannatanu neile mitte midagi ei anna, siis nad lõikavad tema kõri läbi. Valges mütsis
noormees pööras tähelepanu kannatanu sõrmes abielusõrmusele ja nõudis selle äravõtmist.
Kuna nad midagi ei leidnud, siis said nad tigedaks ja peksid kannatanut veel kahekesi ja siis
tegi esimene teisele ettepaneku kannatanut vannitoas uputada. Kui vesi kogunes, siis võttis
esimene kannatanul kaelast kinni ja hakkas tema pead vette kastma. Kõike seda saatis raha ja
kulla nõudmine. Pärast viidi kannatanu tuppa ja pandi jälle tugitooli istuma ning sel ajal leidis
esimene sektsioonikapist kannatanu rahakoti koos raha ja pangakaartidega. Rahakott oli musta
värvi nahast, kolmeks osaks kokkupandav, rahakoti väärtus 700 krooni. Rahakotis oli 7000
krooni 500-kroonistes kupüürides, Ühispanga ja Krediidipanga plastikust kliendikaardid
(igaüks 30 krooni), Statoili kliendikaart väärtusega 50 krooni, kannatanu juhiluba,
ehituskaupluste kliendikaardid (ABC, Junona, Espak – igaüks 50 krooni), kaupluse Kaupmees
ja parfümeeriakaupluse kliendikaart, igaüks 50 krooni, aga ka varalise väärtuseta fotod.
Esimene pani selle rahakoti endale tasku. Siis võttis valges mütsis noormees samast kapist
odekolonni, väärtusega 700 krooni, pani endale tasku. Pärast ütles esimene teisele, et ta võtaks
asjad: televiisori Akai (valget värvi korpus, ekraan diagonaaliga umbes 30 cm, väärtusega
2000 krooni), muusikakeskuse Panassonic musta värvi korpuses kahe kõlariga, väärtusega
3000 krooni. Keegi neist, kannatanu ei näinud, kes nimelt, võttis ära kannatanu abielusõrmuse
väärtusega 2000 krooni (tavaline ümar, aga lai). Sel ajal kui esimene pakkis mustadesse
kilekottidesse (mis kannatanul kodus olid) televiisori ja muusikakeskuse, võttis teine
erinevaid CD-plaate muusikaga koguses mitte vähem kui 50 tükki kogusummas 2500 krooni.
Siis võttis esimene diivanipadjalt kannatanu mobiiltelefoni (Nokia, türkiisisinist värvi, milles
oli tema SIM-kaart abonendinumbriga 55650310), nagu ta ütles takso kutsumiseks. Telefoni
maksumus on 600 krooni. Kannatanu ostis selle juba kasutatuna. Veel enne lahkumist otsis
esimene läbi kannatanu riided ja leidis teksade taskust 450 krooni kupüürides 4x100 krooni ja
kaks 25-kroonist.
Kohus leiab, et kannatanu ütluste puhul on tegemist usaldusväärsete tõenditega ning pole
mingit alust kahelda nende tegelikkusele vastamises, kuna seda kinnitavad ka kriminaalasjas
kogutud muud tõendid. Nimelt sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 14-16) ning selle lisa
fototabel (tl 19-27), milles vaadeldi XXX asuvat korterit ja kus vaatlusega tuvastati, et
diivanilaual tolmuga kaetud pinnal on kolm ristkülikukujulist plekki. Parema toaseina ääres,
vahetult voodi taga asub klaasist ustega sektsioonikapp, osa asjadest on sealt põrandale
visatud. Laua peal on avastatud ristküliku kujuline tolmujälg. Tugitoolide juures põrandal on
avastatud laialiloobitud asjad.
Kannatanu ütluste kohaselt võeti talt ära muusikakeskus koos kahe kõlariga ning
sündmuskoha vaatlusprotokollis vaatlusega tuvastati, et diivanilaual tolmuga kaetud pinnal on
kolm ristkülikukujulist plekki, mis kinnitab süüdistatavate poolt muusikakeksuse äravõtmist.
Samuti avastati laua peal ristküliku kujuline tolmujälg, mis kinnitab süüdistatavate poolt
televiisori äravõtmist. Asjade põrandale viskamine viitab sellele, et süüdistatavad üritasid
leida korterist võimalikult palju väärtuslikke võõraid vallasasju, mida ära võtta ja
ebaseaduslikult omastada. Kui kannatanu pakkus neile vabatahtlikult asju kaasa võtmiseks,
siis oleks puudunud vajadus sektsioonkapi läbiotsimiseks. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid
9(15)
1-09-6825
süüdistatava A. D väidet, et neil oli kannatanu juurde minnes info, et tal on kodus alatsi
tütarlaste fotod ning seetõttu soris ta kapis.
Kannatanult vallasasja äravõtmist kinnitavad ka tunnistaja R V ütlused (tl 29-31), mille
kohaselt oli süüdistataval käes suuremõõtmeline must kilekott, ta ütles, et võttis A. A ära
muusikakeskuse. Sellest, kas A. A lubas keskuse võtta või võttis süüdistatav selle
omavoliliselt, tunnistaja ei tea, sellest juttu ei olnud. Tunnistaja kinnitas ka enda teistkordsel
ülekuulamisel, et A ütles talle, et nad võtsid muusikakeskuse ära, teistest asjadest noormehed
talle ei rääkinud. Kohus leiab, et ka nimetatud ütlused kinnitavad seda, et süüdistatavad võtsid
ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning tegemist ei olnud
kannatanu poolt neile vabatahtlikult üle antud esemetega, mille nad oleksid kannatanule
tagastanud. Kannatanu ja tunnistaja ütlused kinnitavad seda, et nad kavatsesid võõrad
vallasasjad ebaseaduslikult omastada ning vägivald kannatanu suhtes oli suunatud kannatanu
vastupanu murdmisele.
Röövimise kvalifikatsioon sisaldub lg 2 erinevates punktides:
p 4 eeldab seda, et isik on varem röövimise või tapmise eest seoses röövimisega või muul
omakasu motiivil või väljapressimise eest varem süüdi mõistetud (kohtuotsus on jõustunud) –
karistusregistri väljavõtte kohaselt on D. Z varem karistatud Viru Maakohtu 18.12.2007.a.
otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kurite toimepanemise eest ning
seetõttu on tema poolt 03.11.2008.a kl 02.00 paiku toime pandud röövimise puhul
põhjendatud viitamine nimetatud punktile.
p 7 eeldab seda, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb
tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast – kuriteo
toimepanemine grupis on tõendamist leidnud nii süüdistatavate enda ütlustega, kannatanu
ütlustega ning tunnistaja R V ütlustega.
p 8 eeldab seda, et kasutatud on mis tahes eset, millega on võimalik kahjustada elavat või
muud objekti – süüdistatavad on eitanud noa kasutamist röövimise toimepanemisel ning ka
tunnistaja R V ütluste kohaselt ei näinud ta süüdistatavatel nugasid. Samas ei viibinud ta
röövimise toimepanemise juures ning ei näinud pealt, kas see pandi toime noaga.
Kohus leiab, et süüdistatavate poolt noa kasutamine on tõendatud kannatanu ütlustega, mille
kohaselt sel ajal kui süüdistatav kannatanu juures kodus oli, keerutas ta käes nuga (tumeda
kaheks osaks lahtivõetava käepidemega, mille vahel on kitsas (mitte rohkem kui 1, 5 cm) pikk
(umbes 15 cm) tera ja ähvardas kannatanut sellega. Ka teisel süüdistataval oli kaasas nuga,
mida ta demonstratiivselt käes keerutas, ainult et teistsugune - suur sinise plastikust
käepidemega ehitusnuga terapikkusega umbes 17 cm ja laiusega 2-3 cm. Kui teine kardinad
kinni pani, siis esimene, jätkas noa kannatanu kõrile surumist, millest kannatanu kaelale on
kuni käesoleva ajani jälg jäänud. Pärast torkas süüdistatav oma noaga kannatanu paremasse
põlve.
Noa kasutamist süüdistatavate poolt röövimise toimepanemisel kinnitab ka kannatanu
ülekuulamise protokolli lisa: tl 10, milles nähtub kannatanu kaelal olev kehavigastus; tl 11,
millest nähtub vasaku jala lõikehaav; tl 12, millest nähtub parema jala trauma. Reie lahtine
haava tekitamist kinnitab ka SA Narva Haigla tõend (tl 13). Noa kasutamist röövimise
toimepanemisel tõendab lisaks ka asitõendi protokoll (tl 90) ja selle lisa (tl 91-94), mille
kohaselt on vasak särgivarrukas lõhkilõigatud. Samuti spordisärgi erinevad kohad on
lõhkilõigatud, mis kinnitab noa kasutamist röövimise toimepanemisel.
10(15)
1-09-6825
p 9 eeldab sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks, kusjuures
ületatakse ruumi omadustest tulenevaid takistusi ja raskusi, millel on kaitseülesanne.
Sissetungimine ei pea olema tingimata seotud füüsiliste tõkete ületamisega, selleks on
igasugune õigusvastane sisenemine – süüdistatava D. Ž ütluste kohaselt oli esimene uks nagu
ta mäletab katki, keegi ei avanud, nad tõmbasid käepidemest ja uks natuke avanes. Siis veel
kord nad koputasid ja kannatanu tegi lahti. Kannatanu ütles, et võib rääkida, nad läksid edasi.
Süüdistatav A. D ütluste kohaselt tulid nad A juurde koju, nad ei kasutanud jõudu, uks oli
juba lõhutud. Kui nad avasid ust, siis pudenes ülevalt krohvi. Süüdistavate ütlustest ei nähtu,
et kannatanu andis neile loa sisenemiseks. Süüdistatavate ütluste kohaselt kutsus kannatanu
nad ise sisse.
Kohus leiab, et süüdistatavate ütlused selle kohta, et välisuks oli juba lõhutud on ümber
lükatud kannatanu ütlustega ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tl 14-16).
Kannatanu ütluste kohaselt ta magas, kui umbes kella 2 ajal öösel hakati tema uksele kõvasti
koputama ja helistama. Kannatanu sai juba jutu ajal aru, et välisukse olid juba need, kes
koputasid, lahti teinud. Korteri välisuks oli puidust kehva, praktiliselt mittetöötava lukuga
ning on suletav vaid haagi ja ketiga. Hiljem nägi ta, et välisuks on lahti tehtud. Ta rääkis läbi
sisemise ukse. Need, kes koputasid, ei rahunenud ja hakkasid jalgadega taguma sisemist ust
(samuti puidust). Kannatanu otsustas ukse lahti teha, et välja selgitada, milles asi on ja et
lõpetada lärm ja naabrite segamine. Kannatanu avas järsult võtmega ukse ja paiskas selle
pärani, siis ta nägigi, et välisuks on lahti tehtud, aga kui ta vaid sisemise ukse lahti tegi,
tormasid tema korterisse sisse kaks noormeest välimuselt 20-25 aastased. Kannatanu lükati
korterisse sisse.
Sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 14-16) ja selle lisast (tl 19-20) nähtub, et korteri nr XXX
uksed on kahekordsed, ühelehelised, puidust. Välimine uks on varustatud ühe siselukuga
seestpoolt riiviga ja ülevisatava ketiga. Lukk on lõhutud, riiv on väljalõhutud, uksekarp on
osaliselt luku poolt seinast väljamurtud, parempoolne uksepiida post on pikiti lõhki. Prussi
kinnituskohal uksekarbi latt on lõhki ja väljakistud. Teise ukse välimisel pinnal on
jalatsitaldade määrdunud jäljed.
Kõrvutades süüdistatavate, kannatanu ja sündmuskoha vaatlusprotokolli, siis leiab, kohus, et
tõendamist on leidnud see, et süüdistatavatel puudus luba siseneda kannatanu poolt
üüritavasse korterisse. Nimetatule viitab ka see, et sissetungimiseks tagusid nad jalgadega
sisemist ust – ukse välimisel pinnal on jalatistaldade määrdunud jäljed.
Ka tunnistaja R V ütlustest (tl 87) ei tulene see, et kannatanu oleks andnud süüdistatavatele
loa sisenemiseks. Nimetatud ütluste kohaselt koputasid noormehed kaua, umbes 10 minutit,
siis avas A ukse. Noormehed läksid korterisse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et
tõendamist on leidnud ka see, et kannatanud panid röövimise toime sissetungimisega.
Subjektiivsest küljest eeldab röövimine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on
täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatavad panid
röövimise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese
tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt
möönab seda. Tõendamist leidis ka see, et süüdistatavatel esines subjektiivse
koosseisutunnusena kavatsetus asja äravõtmise suhtes.
Seega esinevad süüdistatavate käitumises neile inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed
ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
11(15)
1-09-6825
IV Kohtu seisukoht karistuse osas
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki,
võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra
kaitsmise huvisid. Süüdistatavate osas karistust raskendavaid asjaolusid KarS 58 mõttes ei
esine, samuti puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Süüdistatavad on toime pannud
tahtlikult ja süüvõimelistena esimese astme kuriteo. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka
varasemat karistatust ning ka süüdistatavate süü astet kuritegude toimepanemisel.
Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud
põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see
reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid
erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest
tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06).
Süüdistatava D Ž karistus
Karistuse mõistmisel arvestab kohus seda, et D. Ž on varasemalt juba karistatud Viru
Maakohtu Narva kohtumaja 18.12.2007.a. otsusega sama kvalifikatsiooniga kuriteo
toimepanemise eest. Uuesti sellise raske esimese astme varavastase süüteo toimepanemine
katseajal näitab seda, et ta ei ole varasemast karistusest vajalikke järedusi teinud ning seda
tuleb arvestada karistuse mõistmisel.
KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse
kolme- kuni viietesitaastase vangistusega.
Kohus leiab, et D. Ž tuleb karistada nimetatud kuriteo toimepanemise eest rangema
karistusega, kui talle esmakordselt sama kvalifikatsiooniga kuriteo toimepanemise eest
määratud karistus, et ta edaspidi sooviks elada õiguskuulekalt ja hoiduks kuritegude
toimepanemisest ning seega loeb kohus põhjendatuks karistada teda nelja aasta ja üheksa kuu
pikkuse vangistusega.
KrMS § 238 lg 2 alusel vähenda D. Ž mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista D. Ž lõplikult
ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 3 aastat ja 2 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel mõista
liitkaristus arvesse võttes Viru Maakohtu 18.12.2007.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistust,
s.o 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud. Ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis
mõista D Ž 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada D Ž karistusaja hulka
eelvangistuse aeg ja karistuse kandmise aega hakata lugema alates 05.12.2008.a.
Süüdistatava A D karistus
KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse
kolme- kuni viietesitaastase vangistusega.
Kohus leiab, arvestades, et tegemist on varasemalt kriminaalkorras karistamata isikuga, on
teda on võimalik karistada toimepandud kuriteo eest karistusena ettenähtud alammäär
lähedases määras ning mõistab talle karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg
2 alusel vähendab kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistab A D
vangistusega 2 aastat ja 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestab kohus A D karistusaja hulka
eelvangistuse aja ja karistuse kandmise aega tuleb hakata lugema alates 03.12.2008.a.
12(15)
1-09-6825
IV Asitõendid
Kohus leiab, et kannatanult, A A, ära võetud spordisärk, mis asub hoiul Narva
politseiosakonnas, tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
Vastavalt KrMS lg 3 p-lt 4 menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes
ette, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud
juhul töötatakse ümber.
V Tsiviilhagi
Kannatanu esitas ülekuulamisel 07.11.2008.a protokollilise tsiviilhagi süüdistatavate vastu
talle 3. novembri öösel umbes kella 02.00 ajal tekitatud kahju hüvitamiseks summas kokku
19 310 krooni. Kohtuistungil jäi kannatanu enda hagi juurde.
Nimetatud kahju seisnes selles, et süüdistatavad võtsid temalt ära ebaseadusliku
omastamise eesmärgil järgmised vallasasjad: rahakoti väärtusega 700 krooni, milles oli
sularaha 7000 krooni 500-kroonistes kupüürides; Ühispanga ja Krediidipanga plastikust
kliendikaardid väärtusega igaüks 30 krooni, kokku 60 krooni; Statoili kliendikaardi
väärtusega 50 krooni; ehituskaupluste kliendikaardid (ABC, Junona, Espak) väärtusega
igaüks 50 krooni, kokku 150 krooni; kaupluse Kaupmees ja parfümeeriakaupluse
klendnikaardid igaüks väärtusega 50 krooni, kokku 100 krooni; odekolonni väärtusega 700
krooni; televiisori Akai (valget värvi korpus, ekraan diagonaaliga umbes 30 cm)
väärtusega 2000 krooni; muusikakeskuse Panassonic musta värvi korpuses kahe kõlariga
väärtusega 3000 krooni; abielusõrmuse väärtusega 2000 krooni; erinevad CD-plaadid
muusikaga koguses mitte vähem kui 50 tükki väärtusega kokku 2500 krooni;
mobiiltelefoni (Nokia, türkiisisinist värvi, milles oli tema SIM-kaart abonendinumbriga
55650310) maksumusega 600 krooni; teksade taskust sularaha 450 krooni kupüürides
4x100 krooni ja kaks 25-kroonist.
Maakohtu istungil süüdistatavad tsiviilhagile vastu ei vaielnud, süüdistatav A. D vastas
kaitsja küsimusele, et on nõus kahju hüvitamisega. Kaitsja G. Tšelnokova
kohtukohtuvaidlustes teatas, et kahjusummat süüdistatavad ei vaidlusta ja nõustuvad
summa suurusega. Süüdistatav A. D viimases sõnas kinnitas kohtule, et on nõus kahju
hüvitamisega.
Kohus leiab, et A. D avaldust kohtuistungil tuleb käsitada tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS
§ 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja
nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole
kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja
vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks
kõik kostjad.
TsMS § 217 lg 5 kohaselt esindajal on selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda
ta esindab. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise
poolt. Asjaolu omaksvõtmise ja muude avalduste kohta kehtib see niivõrd, kuivõrd
juuresviibiv menetlusosaline omaksvõttu või avaldust kohe tagasi ei võta või ei paranda.
Kuna kostja viibis tsiviilhagi arutamise juures ja ei võtnud tsiviilhagi õigeksvõttu kohe
tagasi, siis on kõik kostjad võtnud tsiviilhagi õigeks ning see on kohtule siduv.
13(15)
1-09-6825
VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik
(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju
tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on
õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase
õiguse või valduse rikkumisega.
Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohtuotsuse, mille
täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või
tehingu alusel. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud),
võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt
või igaühelt või mõnelt neist (VÕS § 65 lg 1, 2).
Eeltoodust tulenevalt tuleb kannatanu tsiviilhagi rahuldada, kuna kostjate õigeksvõtt on
kohtule siduv ning mõista D Ž ja A D välja solidaarselt kannatanu A A kasuks 19 130
krooni kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks.
V Menetluskulud
Kohus peab KrMS § 180 lg 1 alusel põhjendatuks süüdimõistetutelt välja mõista kohtukulud.
KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub D Z ja A D väljamõistmisele sundraha
esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu igaühelt summas 10 875 krooni,
milline summa vastab 2,5 palga alammäärale. Arvestades süüdistatavate varalist seisundit ja
resotsialiseerumisväljavaateid ning seda et menetluskulude hüvitamine käib süüdistatavatele
ilmselt üle jõu, peab kohus põhjendatuks osa menetluskulusid jätta riigi kanda. KrMS § 180
lg 3 alusel vabastab kohus D Ž ja A D osaliselt sundraha tasumisest, mõistes neilt
riigituludesse välja sundraha summas 8000 krooni, ülejäänud osa sundrahast jätab kohus riigi
kanda.
Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavatelt ka
määratud kaitsjatele väljamakstava tasu ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjatele
kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu.
Kohus teeb kohtuotsuse lähtudes ülaltoodust ning juhindudes KrMS §-dest 238; 306; 310-
313.
Mari-Liis Avikson
Kohtunik
14(15)