2-17-16118/74 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Vahur-Peeter Liin ja

Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.02.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-16118

Tsiviilasi

Jensen Holding OÜ hagi OÜ Bauschmidt (pankrotis)

pankrotihaldur Veli Kraavi ja International Baltic

Golfmarina OÜ vastu nõude tunnustamiseks OÜ

Bauschmidt (pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.02.2019 otsus

Kaebuse esitaja, kaebuse liik ja

tsiviilasja hind apellatsiooni-

menetluses

Jensen Holding OÜ apellatsioonkaebus, 3500 eurot

OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi ja

International Baltic Golfmarina OÜ apellatsioonkaebus,

3500 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja

(apellant/vastustaja):

Jensen

Holding

OÜ

(registrikood 12681423, asukoht Tulbi 8, Paralepa alevik,

Ridala vald, 90403 Lääne maakond), lepinguline esindaja

Artur Knjazev

Kostja I (apellant/vastustaja): OÜ Bauschmidt (pankrotis,

registrikood 12243943) pankrotihaldur Veli Kraavi

Kostja

II

(apellant/vastustaja):

International

Baltic

Golfmarina OÜ (registrikood 10379578, asukoht Manniva

küla, Jõelähtme vald, 74202 Harju maakond)

Kostja I ja II lepingulised esindajad vandeadvokaadid Paul

Keres ja Artur Sanglepp

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 08.02.2019 otsus hagi rahuldamise osas ja teha selles

osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

2. Ülejäänud osas jätta otsus lõppjärelduses muutmata, kuid muuta otsust osaliselt

põhjenduste osas.

3. Jensen Holding OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldmata.

4. OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi ja International Baltic

Golfmarina OÜ apellatsioonkaebus rahuldada.

5. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Jensen Holding OÜ kanda.

6. Välja mõista Jensen Holding OÜ-lt International Baltic Golfmarina OÜ kasuks

5739,20 eurot ringkonnakohtu menetluskulu hüvitamiseks.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Jensen Holding OÜ (hageja) esitas 27.10.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ

Bauschmidt (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi (kostja I) ja International Baltic

Golfmarina OÜ (kostja II) vastu nõude tunnustamiseks OÜ Bauschmidt (pankrotis)

pankrotimenetluses.

2. Harju Maakohus kuulutas 17.04.2017 välja OÜ Bauschmidt pankroti. Hageja esitas

11.05.2017 (täpsustati 16.06.2017) võlgniku pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles

palus tunnustada oma nõuet kokku summas 545 696,11 eurot. 29.09.2017 nõuete

kaitsmise koosolekul vaidlesid kostjad hageja nõudele vastu.

3. Hageja põhjendab oma nõuet järgmiselt. Hageja kui tellija ja võlgnik kui töövõtja

sõlmisid 08.03.2016 Vana-Kalamaja 10 projektijuhtimise töövõtulepingu, mille alusel

kohustus töövõtja teostama kõik tööd, mis on vajalikud korterelamu ehitamiseks ja

lõpliku kasutusvalmiduse saavutamiseks „võtmed kätte“ printsiibil hiljemalt

20.07.2017.

4. Hagejale sai 2016. a. detsembris teatavaks, et töövõtjal esinevad makseraskused.

29.12.2016 olid seiskunud kõik tööd. Hageja andis võlgnikule täiendava tähtaja kuni

30.01.2017 kohustuste täitmiseks. Võlgnik lepingut täitma ei asunud.

5. 14.02.2017 esitas hageja võlgnikule töövõtulepingust taganemisavalduse, leppetrahvi ja

kahju hüvitamise nõude, tasaarvestusavalduse ning rahaliste kohustuste täitmisest

keeldumise teate. Tööde mahajäämine ajagraafikust oli 47 päeva.

6. Hageja kogunõue koosneb järgmistest nõuetest: 1) tingimuslik leppetrahvinõue 91 494

eurot ja 2) kahju hüvitamise nõuded kokku 454 202,11 eurot, millest 149 751,80 eurot

on tingimuslikud nõuded.

7. Kahju hüvitamise nõuded on järgnevad: 1) tööde kallinemisest tulenev kahjunõue 385

741 eurot, kuna hageja oli sunnitud sõlmima asendustehingu kortermaja valmis

ehitamiseks ning asendustehing kujunes vastavas summas kallimaks; 2) õigusabikulude

kandmisest tulenev kahjunõue 8558 eurot, kuna võlgniku rikkumiste tõttu on hageja

pidanud kohtueelselt kasutama õigusnõustaja abi rikkumistele reageerimisel; 3)

meeskonnakulude suurenemisest tulenev kahjunõue 3626 eurot, kuna hageja pidi

muutunud olukorras kaasama uut tööjõudu; 4) panga- ja omanikulaenu kohustistasu ja

intressi osas kahjunõuded kogusummas 11 600 eurot, kuna ehituse valmimise

viibimisest tingituna tekkisid hagejale suuremad kohustused seoses võetud laenuga; 5)

kahjunõue garantiiaja pangagarantii mitteesitamisest 38 934 eurot, kuna võlgnik oli

kohustatud andma pangagarantii, kuid ei teinud seda, mistõttu ei saa hageja

kokkulepitud pangagarantii arvelt nõuded täita; 5) tingimuslik kahjunõue 52 560,60

eurot korteriomandite ostjatega sõlmitud müügilepingutest tulenevate tähtaegade

ületamisega

seonduvatest

potentsiaalsetest

nõuetest,

kuivõrd

tulevaste

korteriomanikega olid sõlmitud lepingud korterite ostu osas ning korteri kättesaamise

aeg hilines, siis esineb oht, et hageja vastu esitatakse sellel alusel leppetrahvinõuded; 6)

tingimuslik kahjunõue 44 676,51 eurot korterite uuesti müügiga seonduvate

potentsiaalsete kulude osas, kuna, kui korteriomandite ostjad peaksid müügilepingutest

taganema, siis tekivad täiendavad kulud korterite uuesti müümise protsessiga seoses.

8. Töövõtulepingust taganemise päeva 14.02.2017 seisuga oli hagejal tulevikus tekkiv

kohustus tasuda võlgnikule 2016. a. detsembris teostatud tööde eest 144 008,69 eurot.

Hageja tasaarveldas 14.02.2017 avaldusega sellest summast 91 494 eurot oma

leppetrahvinõudega. Hagejal jäi üles tulevikus tekkiv kohustus tasuda veel 52 514,69

eurot. Hageja 04.04.2017 avalduses võlgniku vastu esitatud kahjunõuded ületasid

võlgniku nõuet ning hageja teostas ka järelejäänud summa 52 514,69 eurot osas

tasaarvestuse, mille tulemusena lõppesid kõik võlgniku nõuded hageja vastu ning

võlgnikul jäi üles kohustus hüvitada hagejale tekitatud kahju. Kui mingil põhjusel ei

peaks tasaarvestust hageja kahjunõudega siiski kehtivaks loetama, siis nõuab hageja

jätkuvalt kahju hüvitamist ka summas 52 514,69 eurot ning palub seetõttu ka vastavat

hageja seisukoha järgi küll juba tasaarvestatud nõuet käsitleda võlgniku

pankrotimenetluses tingimusliku nõudena summas 52 514,69 eurot.

Kostjate vastuväited hagile

9. Kostjad hagi ei tunnistanud ja palusid jätta selle rahuldamata.

10. Tõendamata on väide, et seisuga 29.12.2016 oli mahajäämus ehitusgraafikust 47 päeva.

Hiljemalt 17.01.2017 asus hageja käituma sedavõrd vastuoluliselt ja lepingu eesmärgile

vastutöötavalt, et võlgnikul tekkis VÕS § 111 lg 4 alusel õigus keelduda edasise töö

tegemisest. Hagejal ei tekkinud õigust lepingust taganeda.

11. Tööde kallinemisest tuleneva kahjunõude 385 741 euro osas märkis kostja II, et tööde

sellises mahus kallinemine on samade ehitusmahtude juures hoolsa projektijuhtimise

korral põhimõtteliselt võimatu ning igale mõistlikule ehitusettevõtjale mitteettenähtav.

Hageja pidi ära näitama iga konkreetse ülekulupositiooni põhjendatuse ja vajalikkuse.

Mõistlikult ettenähtav saab olla ehitushindade kallinemine selliselt, nagu see väljendub

üldise ehitushinnaindeksi tõusus.

12. Tingimuslik leppetrahvinõue 91 494 eurot ei kuulu tunnustamisele, sest see on lõppenud

tasaarvestusega.

13. Õigusabikulude kandmisest tuleneva kahjunõude 8558 euro puhul ei ole tegemist

võlgniku väidetava rikkumisega seotud õigusnõustamisega.

14. Meeskonnakulude suurenemisest tulenev kahjunõue 3626 eurot ei ole tõendatud, kuna

hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud ostetud teenuste sisulist vajadust.

15. Panga- ja omanikulaenu kohustistasu ja intressi kahjunõuded kogusummas 11 600 eurot

ei saa omada põhjuslikku seost võlgnikule etteheidetud rikkumistega. Laen oleks tulnud

laenulepingu kohaselt tagastada enne ehitise valmimist ja üleandmist, mistõttu ei saa

rääkida põhjuslikust seosest. Hageja ei saa üheaegselt nõuda intressikulu, mida

arvestatakse laenu väljavõetud osalt ning kohustistasu, mida arvestatakse laenu

väljavõtmata osalt. Kuna laenuleping pidi lõppema enne ehitise valmimist, ei saa

viivitused ehitise valmimisel olla põhjuslikus seoses hageja kahjuga. Põhjuslikku seost

ei oma ka intressikulud seoses 27.10.2015 omanikulaenu lepinguga. Nimetatud lepingu

p-i 3.1. kohaselt oli laenu tähtaeg 3 aastat alates lepingu sõlmimisest ehk 27.10.2018.

Intressi tasumise kohustus lasub hagejal nii juhul, kui ehitis oleks üle antud õigeaegselt

kui ka juhul, kui ehitis oleks jätkuvalt pooleli. Tähtajalise laenulepingu sõlmimisel pidi

hageja arvestama intressi maksmise kohustusega kogu laenuperioodi vältel.

16. Kahjunõuet garantiiaja pangagarantii mitteesitamisega seoses summas 38 934 eurot

saaks kahjuna käsitleda vaid siis, kui garantiijuhtum oleks ka päriselt realiseerunud ja

garantii puudumise tõttu oleks hageja pidanud kulu kandma ise.

17. Tingimusliku kahjunõude 52 560,60 euro osas ei ole hageja väitnud, et ta oleks võlgniku

poolt põhjustatud asjaoludel hilinenud korteriomandi üleandmisega ja et korteriostjad

oleks esitanud leppetrahvinõudeid. Seega puudub põhjuslik seos.

18. Tingimusliku kahjunõude 44 676,51 euro osas ei ole hageja viidanud ühelegi juhtumile,

kus selline sündmuste käik võiks isegi teoreetiliselt realiseeruda.

Esimese astme kohtu otsus

19. Harju Maakohtu 08.02.2019 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning tunnustati hageja

nõuet OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotimenetluses summas 4196 eurot. Maakohus

jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus rahuldas kostjate avaldused

menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis hagejalt kostja I kasuks välja

menetluskulu 1337,40 eurot ning viivise menetluskuludelt ja kostja II kasuks välja

menetluskulu 3799,79 eurot ning viivise menetluskuludelt.

20. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on hagiavalduses esitatud nõuded õiguslikult

olemas või mitte. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas töövõtulepingu erakorralise

lõpetamise alused esinesid.

21. Kohus tuvastas, et võlgniku ja hageja vahel sõlmiti 08.03.2016 töövõtuleping, mille

kohaselt pidi võlgnik ehitama kortermaja aadressil Vana-Kalamaja 10 ja andma selle

valmiskujul üle hagejale. Kortermaja üleandmise tähtajaks lepiti kokku 20.07.2017.

Kuivõrd tööde üleandmise tähtaeg oli sõltuvusse seatud ehitusloa väljastamise

kuupäevast, siis võis tööde lõplik üleandmise tähtaeg lükkuda ka 22.07.2017. 2016. a.

detsembris ja 2017. a. jaanuaris ilmnesid viivitused lepingu täitmises ning 14.02.2017

taganes hageja lepingust. Hageja on lepingust kehtivalt taganenud. 17.01.2017 hageja

kirjast ei saanud võlgnik tuletada VÕS § 111 lg-s 4 sätestatud õigust olukorras, kus ta

oli ise viivituses. Seega olukorras, kus seisuga 11.01.2017 oli viivitus juba 15 päeva

ning võlgnik on 24.01.2017 vastanud, et ei ole kujunenud olukorras valmis lepingut

edasi täitma, siis pidi olema 14.02.2017 lepingu täitmine viivituses enam kui 20 päeva.

Seega oli hagejal õigus leping ette teatamata üles öelda (vt töövõtulepingu p 18).

22. Hageja nõue jääb tingimusliku leppetrahvinõude 91 494 euro osas rahuldamata ja

tunnustamata. Kohus viitas VÕS § 186 p-le 2, §-le 197 lg 2 teisele lausele ja §-le 198.

Hageja on avaldanud, et tasaarvestab oma nõuded kostja nõuetega ning on seega ise

vastavate nõuete osas võlasuhte lõpetanud ja tasaarvestatud nõuete tingimuslik

esitamine ei ole eelviidatud sätetega kooskõlas. Seega vastava nõude esitamiseks

õiguslik alus puudub. Kohus on hagejale ka selgitanud, et tasaarvestatud nõue on

lõppenud ja seda ei ole võimalik rahuldada.

23. Tööde kallinemisest tulenev kahjunõue 385 741 eurot ei ole põhjendatud. Hageja sõlmis

asendustehingute tegemiseks 04.03.2017 uue töövõtulepingu peatöövõtjaga Larsen

Ehitus OÜ, milles kokkulepitud asendustööde hinnaks oli 2 332 422,32 eurot, mis oli

eurot

kallim

võlgnikuga

sõlmitud

töövõtulepingus

ettenähtud

hinnakokkuleppest (1 946 679,62 eurot). Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist.

Kohtule on esitatud lihtsalt kahjusumma, kuid summa sisulist kujunemist ja

põhjendatust puudutavad andmed puuduvad. Olukorras, kus hageja ei tõenda oma

nõude eelduste täidetust, tuleb hagi jätta rahuldamata (RKTKo nr 2-14-61496, p 14.2).

Hageja ei ole tõendanud, mis asjaoludel on asendustehingu maksumus suurem esialgsest

tehingust ca 400 000 euro ulatuses. Piisavaks ei saa lugeda sellist tegevust, kui hageja

lihtsalt kõrvutab tööde uue ja vana maksumuse ning arvutab välja erinevuse. Kui

asendustehingu puhul erineb hind vanast tehingust, siis on see igal juhul alati loogiliselt

põhjendatav, nt tööjõukulu, tooraine, materjalide kallinemisega vms. Samuti on selle

kohta võimalik esitada kontrollitavaid andmeid. Kohus selgitas antud nõude osas

tõendamiskoormist ning tõendamist vajavaid asjaolusid ning andis korduvalt täiendava

tähtaja nõude täpsustamiseks. Hageja kohtu poolt näidatud puudusi ei kõrvaldanud.

Hageja poolt esitatud arvamus ei tõenda vastupidist, sest see sisaldab sarnaselt hageja

väidetele üksnes üldistavaid järeldusi, kuid konkreetseid selgitusi ja tõendeid mitte.

Lisaks on arvamuse andnud isikud, kes on aktiivselt hagejaga äriliselt seotud ning

kohtul on alus kahelda sellel põhjusel antud arvamuse objektiivsuses. Ehitusmaksumuse

kallinemine osaliselt viidates võlgniku eelarvestamise veale, ei ole põhjendatud.

Tegemist on paljasõnalise märkusega, mille sisu ei ole mõistetav. Samuti ei ole hageja

selle vea sisulist olemust vaatamata tõendamiskoormise selgitustele täpsemalt

tõendanud. Hageja on ise viidanud ja rõhutanud, et võlgniku eelarve oli talle siduv.

Seega pidanuks võlgnik ka kokkulepitud summa eest tööd ära tegema ning võlgnikult

ei ole põhjendatud nõuda kahju sisuliselt sellele tuginedes, et võlgnik on lubanud tööd

teostada odavamalt kui mõni muu teenusepakkuja.

24. Hageja õigusabikulude kandmisest tulenev kahjunõue 8558 eurot ei ole põhjendatud.

Kuna kohtul ei ole võimalik tuvastada hageja poolt märgitud õigusabitoimingute seost

töövõtulepingu rikkumisega, siis ei ole hageja suutnud tõendada kahju hüvitamise

eeldust ehk kahju tekkimist seoses õigusteenuse ostmise vajadusega. Hageja poolt

esitatud tõenditest nähtuvad üksnes üksikud märksõnad, mille sisuline tähendus ja seos

töövõtulepingu rikkumise vaidlusega ei ole tuvastatav ega kontrollitav asjaomaste

tõendite puudumise tõttu. Kohus on selgitanud tõendamiskoormist ja andnud tähtaja

täiendavate tõendite esitamiseks. Kohus on selgitanud ka TsMS § 281 lg 2 sisu ja

tähendust. Hageja on sealjuures eiranud kohtu vastavat korraldust. Hageja on

põhjendamatult

keeldunud

täiendavate

tõendite

esitamisest

viidates

konfidentsiaalsuskohustuse täitmisele. Hagejal on kohustus tõendada osutatud

õigusabiteenuse tegelikku sisu, kuivõrd kahju hüvitise nõude puhul peab hageja

tõendama tekkinud kahju. Kohtul ei ole võimalik hinnata kahju tekkimist ja selle

suurust, kui ei ole võimalik hinnata õigusabitoimingute seotust töövõtulepingu

rikkumisega. Muu hulgas ei ole hageja enda poolt kohtueelses suhtlemises edastatud

dokumendid allkirjastatud advokaadi poolt, vaid hageja seadusliku esindaja poolt. See

asjaolu ei kinnita arvetes märgitut.

25. Meeskonnakulude suurenemisest tulenev kahjunõue 3626 eurot ei ole põhjendatud.

Kahju tekkimine ei ole tõendatud. Kohtule ei ole suudetud konkreetselt selgitada

vaidlusaluse kulu kaasa toonud toimingute põhjendatust. Hageja ei ole suutnud

tõendada, mis asjaoludel oli vajalik projektijuhtimise sisseostmine, kui seda teostasid

tegelikult samad inimesed, kes seda eelnevalt tegid. Samuti on üldsõnaliselt viidatud

hankedokumentide koostamisega seotud kuludele ning lõppkokkuvõttes on uus leping

sõlmitud äriühinguga, kus vastava äriühingu ja hageja seaduslik esindaja on üks ja sama

füüsiline isik. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hankedokumentide koostamine on

toimunud jaanuaris, mil võlgniku ja hageja vahel leping kehtis ning lisaks on

hankedokumentide koostamise eest arve esitatud märtsis ja aprillis, kuid uus leping

sõlmiti juba 04.03.2017. Kohus on andnud tähtaja menetluse kestel, et hageja täpsustaks

oma nõudeid, kuid hageja ei ole seda teinud. Lisaks on tõendatud, et n-ö vanast

meeskonnast läksid mitmed olulist rolli omavad inimesed üle uude meeskonda, mistõttu

ei ole põhjendatud rääkida uue meeskonna n-ö õpiperioodist tulenevate kulude

suurenemisest.

26. Hageja võetud panga- ja omanikulaenu kohustistasu ja intressi osas kahjunõuded

kogusummas 11 600 eurot on põhjendatud osaliselt. Hageja on kortermaja ehitamise

finantseerimiseks sõlminud kaks laenulepingut. Hagejal on 16.05.2016 laenuleping

LHV Pank AS-ga, mille kohaselt on laenusumma 1 740 000 eurot ning laenu kasutusse

võtmise tähtaeg on 16.05.2017 ning tagastamise tähtaeg 16.05.2018. Hageja nõuab

kostjalt vastava lepinguga seotud intressikulu ja kohustistasu. Kohustistasu on vaja

tasuda summalt, mida ei ole veel kasutusse võetud ning vastav protsent on 1,5% aastas

laenusummalt. Teiseks on hageja 27.10.2015 sõlminud nn omanikulaenulepingu, mille

laenusummaks on 575 000 eurot, intress 10% aastas. Hageja nõuab 47 viivituspäeva

eest kostjalt kahjuhüvitist eelnimetatud laenulepingute alusel summas 11 600 eurot,

millest kohustistasu on 3361 ning intresside tasu 8239 eurot.

27. 27.10.2015 laenulepingul põhinev nõue ei ole põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud

põhjuslikku seost. Hageja äririskiks tuleb lugeda see, kellega ja kuidas ta on leppinud

kokku oma äritegevuse finantseerimises ca pool aastat varem enne võlgnikuga sõlmitud

lepingut. Viidatud laenulepingu täitmise asjaoludega ei olnud võlgnikul otsest

puutumust ega kohustust tagada nende täitmist. Antud juhul ulatuks põhjusliku seose

jaatamise korral see liiga kaugele ning selliste tingimuste ettenähtavusest võlgnikule

(kui kolmandale isikule) ei saa rääkida. Hageja poolt tasutavate intresside suurus ei

sõltunud võlgniku tegevusest.

28. 16.05.2016 laenulepingul põhinev nõue summas 4196 eurot tuleb rahuldada ja seda

tunnustada. Vastavast summast 835 eurot moodustab intressikulu ning 3361 eurot

kohustistasu. Antud lepingust nähtub, et laenuraha kasutamise eesmärk oli võlgniku

poolt ehitatava objekti rahastamine ning laenuleping on sõlmitud ajaliselt pärast hageja

ja võlgniku vahel töövõtulepingu sõlmimist. Kuivõrd vaidlusaluse töövõtulepingu

esemeks oleva ehitustegevuse finantseerimiseks võib eeldada laenu võtmist kolmandalt

isikult tellija poolt, siis pidi võlgnik võimalikuks pidama, et temapoolsete kohustuste

rikkumine võib kaasa tuua hageja vastutuse kolmandate isikute ees. Võlgniku viivitusse

jäämine vähemalt 47 päevaga on tõendatud arvestusega, et töövõtuleping lõppes

14.02.2017. 11.01.2017 seisuga oli viivitus ajagraafikus 15 päeva ning 24.01.2017

vastuses on võlgnik avaldanud, et on oma tegevuse seisanud. Kohus loeb tõendatuks, et

ajagraafikus tekkinud viivituse alguseks on põhjendatud lugeda vähemalt 29.12.2016

ning sealt alates viivitus ajagraafikus progresseerus. Eeltoodu on kooskõlas ka

11.01.2017 protokolliga. Laenu kasutusse võtmise takistus ja täiendav intressikulu oli

tingitud võlgniku tegevusest.

29. Kahjunõue garantiiaja pangagarantii mitteesitamisest summas 38 934 eurot ei ole

põhjendatud. Garantii realiseerimine eeldab ka garantiijuhtumi toimumist. Tegemist

oma iseloomult hüpoteetilise käsitlusega hageja poolt. Pangagarantii andmata jätmine

ei tekita automaatset kahjuhüvitise nõuet andmata jäetud pangagarantii väärtuses.

30. Tingimuslik kahjunõue 52 560,60 eurot ja tingimuslik kahjunõue 44 676,51 eurot ei ole

põhjendatud. Mõlemal juhul on tegemist kahjuga, mis ei ole veel tekkinud ja mille

piisav määratlemine ei ole tegelikult võimalik.

31. Hageja nõue oli 545 696,11 eurot ja kohus rahuldas sellest 4196 eurot, millest nähtub,

et hagi rahuldati üksnes 0,77% ulatuses. Arvestades hagist tingitud vaidluse mahtu ja

selle äärmiselt marginaalset rahuldamisele kuulunud osa, on põhjendatud jätta kõik

menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1, § 162 lg 4, § 163 lg 1).

Hageja apellatsioonkaebus

32. Hageja palub 11.03.2019 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles

maakohus jättis hagi rahuldamata hageja nõude tunnustamiseks kogusummas 310 627

eurot, millest 258 112,31 eurot on pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 kohane

tavanõue ning 52 514,69 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 ja § 98 kohane tingimuslik nõue.

Hageja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega nimetatud hageja nõue rahuldada

ja tunnustada neid võlgniku pankrotimenetluses.

33. Hageja selgitas maakohtu otsuse vaidlustamise ulatust. Hageja nõue võlgniku vastu on

järgnev: tööde kallinemise nõue 385 741 eurot (333 226,31 eurot on tavanõue ja 52

514,69 eurot tingimuslik nõue) + õigusabikulude nõue 8558 eurot + meeskonnakulude

nõue 3626 eurot = 397 925 eurot. Hageja luges kahjunõude osaliselt summas 91 494

eurot kaetuks leppetrahviga. Kuivõrd maakohus tuvastas, et hageja tasaarvestas enda

leppetrahvinõude võlgniku nõudega, siis loeb hageja kahjunõude summas 91 494 eurot

jätkuvalt kaetuks leppetrahviga. Maakohus rahuldas hageja kahjunõude summas 4196

eurot, mida leppetrahvinõue 91 494 eurot osaliselt katab. Seega on hageja kahjunõue 87

298 euro (91 494 – 4196) ulatuses kaetud. Hageja loeb enda kahjunõude järelejäänud

leppetrahviga summas 87 298 eurot kaetuks ning palub tunnustada enda nõudeid

võlgniku pankrotimenetluses kogusummas 310 627 eurot järgnevalt: 258 112,31 eurot

tavanõudena (345 410,31 - 87 298) ja 52 514,69 eurot tingimusliku nõudena.

34. Maakohus leidis õigesti, et hageja on lepingulise leppetrahvi nõude 91 494 eurot

kehtivalt tasaarvestanud võlgniku nõudega hageja vastu.

35. Tööde kallinemisest tulenev kahjunõue 385 741 eurot on põhjendatud. Larsen Ehitus

OÜ-ga oli sõlmitud VÕS § 135 tähenduses asendustehing - hageja ja Larsen Ehitus OÜ

vaheline

peatöövõtuleping,

mis

asendas

võlgnikuga

esialgselt

sõlmitud

peatöövõtulepingut.

36. VÕS § 135 on kahju hüvitamise ulatuse võimalikku arvutamist lihtsustav säte (RKTKo

nr 3-2-1-5-13 p-s 37). Seega peab tõendamiskoormus kahju ulatuse tõendamisel VÕS §

135 järgi olema oluliselt lihtsam ja leebem kahjusaaja suhtes, millega maakohus ei

arvestanud ja koormas hagejat palju suurema tõendamiskoormusega. Maakohus seadis

põhjendamatu tõendamiskoormuse hagejale olukorras, kus kostjad ei ole oma

vastuväidete kohta tõendeid esitanud. Kostjad ei ole tõendanud, et VK10 oleks saanud

valmis ehitada soodsamalt või et asendustehinguga saavutati mingi muu kui võlgnikuga

kokkulepitud tulemus.

37. Hageja on esitanud oma kahju ja selle ulatuse kohta konkreetsed kuludokumendid ja

seostanud need konkreetsete ehitustööde liikidega. Maakohtul oli võimalik adekvaatselt

seostada hageja esitatud kuludokumendid 04.04.2018 menetlusdokumendis esitatud

kallinenud ehitustöödega ja omakorda kontrollida ehitustööde kallinemise hinnavahet,

mis tulenes võlgniku peatöövõtulepingus kokkulepitud siduvast eelarvest. Seega oli

kohtul võimalik hinnata, missuguseid ehitustöid hageja juhtimisel tehti, mis omakorda

kallinemise põhjustasid. Kuludokumentidega on kulude kandmine ja seega kahju ulatus

tõendatud. Maakohus on jätnud hageja tõendid hindamata.

38. Maakohus on põhjendamatult tuginenud asjaolule, et hagejal ja Larsen Ehitus OÜ-l on

sama seaduslik esindaja. See asjaolu ei lükka ümber, et ehitustööd olid teostatud täiesti

eraldiseisvatelt alltöövõtjatelt. Larsen Ehitus OÜ ise ei ehita ning tal puuduvad vastavad

ehitustöölised. Hageja kahju ja selle ulatus on tõendatud nii Larsen Ehitus OÜ

peatöövõtulepinguga, kui ka alltöövõtjate kuludokumentidega, mis on seostatavad

võlgniku lepingu esemeks olevate töödega. Eeltoodut kinnitab ka hageja esitatud

ekspertarvamus, mida maakohus on pidanud põhjendamatult ebausaldusväärseks.

Ainuüksi ärilise seotuse tõttu ei saa pidada ekspertarvamust mitteobjektiivseks.

39. Õigusabikulude nõue 8558 eurot on põhjendatud. Õigusabitoimingute sisuks olevad

dokumendid olid osaliselt juba toimikus olemas ning hageja viitas neile 04.04.2018

menetlusdokumendi p-s 2.4.2. Kohtul oli võimalik õigusabitoimingute sisu kontrollida,

kõrvutades advokaatide poolt loodud dokumente õigusabiarvete spetsifikatsiooniga.

Kohus viitas, et dokumendid on allkirjastatud hageja seadusliku esindaja poolt. Hagi

lisa 8 ei saanudki advokaat allkirjastada, kuna tegemist on pooltevahelise kokkuleppega,

ent see ei tähenda, et advokaat ei oleks lepingu teksti ette valmistanud. Dokumendi

koostamist advokaadi poolt tõendab õigusabiarvetes märgitud spetsifikatsioon ja arvete

peal muu märgitu.

40. Meeskonnakulude nõue 3626 eurot on põhjendatud. Pooliku ehitusobjekti ülevõtmine

uue projektijuhi poolt toob kaasa täiendavaid kulusid, millised on mh vajalikud

hankedokumentide koostamiseks, et leida vajalikke alltöövõtjaid. Hankedokumentide

seonduvaid kulusid tehti juba enne võlgnikuga lepingu lõppemist, sest sellega vähendati

suuremat kahju ehitusobjekti niigi pika mahajäämusega seoses.

Kostjate apellatsioonkaebus

41. Kostjad paluvad 11.03.2019 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas,

milles kohus hagi rahuldas ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses

rahuldamata. Kostjad palusid jätta menetluskulud hageja kanda.

42. Hageja ei ole tõendanud intressikahju tekkimist. Maakohus ei analüüsinud sisuliselt,

milles seisnes hageja väidetud intressikahju. Kui 16.05.2016 laenulepingust tulenev

laenu tagasimakse tähtaeg, s.o 16.05.2018, (st intressi arvestusperiood) ei ole muutnud,

ei saa ka tekkida täiendavat intressimakse kohustust. Hageja on erinevates

menetlusdokumentides esitanud vastuolulisi seisukohti selle kohta, milles seisneb

16.05.2016 laenulepinguga seotud kahju. Hageja muutis oma käsitlust intressikahjust

04.04.2018 seisukohas, kuid ei ole esitanud asjaolusid ja tõendeid, mis kinnitaks, kas ja

kuidas viivitus ehitustöödes mõjutas korteriomandite tähtaegset võõrandamist, mistõttu

on tõendamata ka tekkinud intressikahju.

43. Hagejal ei tekkinud kahju kohustistasu näol. Kui hageja ei oleks maksnud kohustistasu

laenu kasutusse võtmata osalt, oleks ta maksnud intressi laenu kasutusse võetud osalt,

mis hagiavalduse p-dest 3.4.4 ja 3.4.5 nähtuvalt oli kohustistasust suurem. Seega, kuna

hageja oleks laenu väljavõtmise korral kandnud suuremat kulu, võrreldes laenu välja

võtmata jätmisega, ei tekkinud hagejale varalist kahju tulenevalt sellest, et hageja ei

saanud täiendavat laenu välja võtta.

44. Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud, sest väidetav kahju ei ole võlgniku riisiko.

Tulenevalt VÕS § 127 lg-st 2 ja sellega seonduvast kohtupraktikast (RKTKo nr 3-2-1-

106-11, p 12) ei ole intressikahju (ega ka sellega analoogne kohustistasu) hõlmatud

ehituse töövõtulepingu kaitse-eesmärgiga. Ehitustöövõtja ei pea kandma riske, mis

tulenevad sellest, et arendaja kasutas projekti finantseerimiseks pangalaenu, mitte

omafinantseeringut. Olemuslikult on tegemist tellija võetava majandustegevuse

lisariskiga, mitte tavapärase töövõtja majandustegevuse riskiga.

Vastustaja seisukoht

45. Hageja palus jätta kostjate apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.

46. Kostjad palusid jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

47. Tsiviilkolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ja tutvunud edasises

kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas. Hagi rahuldamata jätmise

osas on otsus lõppjärelduses õige, kuid otsust tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muuta

põhjenduste osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega

hagi tuleb jätta rahuldada.

48. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas,

mille peale on kaevatud, see on osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata nõude

tunnustamiseks summas 310 627 eurot (sellest tavanõue 258 112,31 eurot ja tingimuslik

nõue 52 514,69 eurot) ning tunnustas hageja nõuet summas 4196 eurot. Ülejäänud osas

on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud.

49. Kõigepealt käsitleb kolleegium kostjate apellatsioonkaebust. Kostjad vaidlustavad

maakohtu otsuse osas, milles maakohus tunnustas hageja kahju hüvitamise nõuet

pangakulude osas summas 4196 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu selles osas maakohtu

seisukohaga. Maakohtu põhjendustest, et laenuraha kasutamise eesmärk oli võlgniku

poolt ehitatava objekti rahastamine, et laenuleping on sõlmitud ajaliselt pärast hageja ja

võlgniku vahel töövõtulepingu sõlmimist ning võlgnik oli viivituses oma kohustuste

täitmisega, ei nähtu, miks intressikulu ja kohustistasu maksmist tuleb käsitleda hageja

kahjuna olukorras, kus laenulepingust tulenev laenu tagasimakse tähtaeg, 16.05.2018,

ei ole muutnud. Hageja ei ole välja toonud, kuidas võlgnikupoolne kohustuste

rikkumine tõi kaasa hageja pangakulude suurenemise ja maakohus ei analüüsinud ka

sisuliselt, milles seisnes hageja väidetud kahju. Kolleegium nõustub kostjate

seisukohaga, et kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud ka seetõttu, et väidetav kahju

(tasu maksmine pangalaenu kasutamise eest) ei ole võlgniku riisiko. Tulenevalt VÕS §

127 lg-st 2 ja sellega seonduvast kohtupraktikast (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus

nr 3-2-1-106-11, p 12) ei ole intressikahju hõlmatud ehituse töövõtulepingu kaitse-

eesmärgiga. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja ei ole tõendanud, et

intressi ja kohustistasu maksmist pangalaenu kasutamise eest saab pidada võlgniku

tegevuse tõttu tekkinud kahjuks, mille võlgnik peaks hagejale hüvitama. Seetõttu tuleb

hagi nõude tunnustamiseks summas 4196 eurot jätta rahuldamata.

50. Järgnevalt käsitleb kolleegium hageja apellatsioonkaebuse väiteid.

51. Hageja kahju hüvitamise nõue summas 310 627 eurot, mille tunnustamist hageja

apellatsioonkaebuses taotleb, koosneb järgmistest kahju liikidest:

-

Pangakulud (intress ja kohustistasu) 4196 eurot;

-

kohtueelne õigusabikulu 8558 eurot;

-

meeskonnakulude suurenemine 3626 eurot;

-

tööde kallinemine 294 247 eurot (385 741-91 494), millest 241 732,31 eurot on

tavanõue ja 52 514,69 tingimuslik nõue.

52. Pangakulud ei ole käsitletavad hageja kahjuna vastavalt käesoleva otsuse p-s 49 toodud

põhjendustele.

53. Kohtueelse

õigusabikulu

ja

meeskonnakulude

suurenemise

osas

nõustub

ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

Vaatamata maakohtu poolsetele selgitustele, ei tõendanud hageja osutatud

õigusabiteenuse tegelikku sisu. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama

üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises

seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja keeldus

spetsifikatsioonide aluseks olevate dokumentide kohtule esitamisest, kuigi maakohus

nõudis nende esitamist, mistõttu ei olnud kohtul võimalik hinnata õigusabitoimingute

seotust töövõtulepingu rikkumisega. Ka nende dokumentide osas, mis hageja väidab

olevat kohtu toimikus, ei ole hageja esitanud põhjendusi, mis seostaks konkreetse

dokumendi konkreetse spetsifikatsiooni kirjega. Ka meeskonnakulude suurenemisest

tulenev kahjunõue ei ole põhjendatud. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud

vaidlusaluse kulu kaasa toonud toimingute vajalikkust. Hageja ei ole veenvalt näidanud,

mis asjaoludel oli vajalik projektijuhtimise sisseostmine, kui seda teostasid tegelikult

samad inimesed, kes seda eelnevaltki tegid. Kostja väidetel jätkus ehitusobjekt 2017.

aasta jaanuaris sisuliselt samast punktist ja sama meeskonnaga, kuid uue peatöövõtjaga.

Hageja ei ole neid väiteid ümber lükanud ega meeskonnakulude hüppelist suurenemist

adekvaatselt põhjendanud.

54. Tööde kallinemise nõude osas ei nõustu kolleegium maakohtu põhjendustega, milles

maakohus leidis, et tööde kallinemisest tulenev kahjunõue ei ole põhjendatud seetõttu,

et hageja ei ole tõendanud, mis asjaoludel on asendustehingu maksumus suurem

esialgsest tehingust. Maakohus leidis, et kui asendustehingu puhul erineb hind vanast

tehingust, siis on see alati loogiliselt põhjendatav ning selle kohta on võimalik esitada

kontrollitavaid andmeid, mis on hageja tõendamiskoormis, mida maakohus hagejale

selgitas, kuid hageja selliseid tõendeid ei esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul

tõlgendas maakohus vääralt VÕS § 135 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt, kui kahjustatud

pool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu,

millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti

(asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt

kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe

tasumist.

55. VÕS § 135 on kahju hüvitamise ulatuse võimalikku arvutamist lihtsustav säte (vt

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-5-13 p-s 37). Ringkonnakohtu hinnangul

seadis maakohus põhjendamatu tõendamiskoormuse hagejale olukorras, kus kostjad ei

ole oma vastuväidete kohta tõendeid esitanud. Sellest tulenevalt andis ringkonnakohus

kostjatele võimaluse tõendada, et vaidlusaluse objekti oleks saanud valmis ehitada

soodsamalt või et asendustehinguga saavutati mingi muu kui võlgnikuga kokkulepitud

tulemus ning hagejale võimaluse kostja poolt esitatu ümber lükata.

56. Tuvastamaks, kas hageja sõlmis Larsen Ehitus OÜ-ga uue peatöövõtulepingu mõistlikul

viisil VÕS § 135 lg 1 tähenduses, tuleb tuvastada, mida ja mis hinnaga tellis hageja

võlgnikult ning võrrelda seda sellega, mida ja mis hinnaga tellis hageja Larsen Ehitus

OÜ-lt.

57. Võlgnikuga sõlmitud peatöövõtulepingu ja Larsen Ehitus OÜ-ga sõlmitud

peatöövõtulepingu hinnavahe arvutamisel lähtus hageja kokkulepitud eesmärkhinnast,

mis võlgnikuga sõlmitud lepingu puhul oli 1 946 679,62 eurot ja Larsen Ehitus OÜ-ga

sõlmitud lepingu puhul oli 2 332 422,32 eurot, kallinemine seega 385 741 eurot. Kostjad

märgivad küll, et lähtuda tuleks lepingus nimetatud piirhinnast, kuid ei ole ümber

lükanud hageja põhjendusi, et piirhinda pole võimalik kohaldada esiteks sellepärast, et

piirhinna valem on ebaselge ning teiseks piirhind eeldab, et peatöövõtja on täitnud kõik

lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt. Seega on ringkonnakohtu hinnangul

põhjendatud lähtuda hinnavahe arvutamisel lepingus kokkulepitud eesmärkhinnast.

58. Selleks, et asendustehingu kallinemist saaks nõuda kahjuhüvitisena, peab asendustehing

tulenevalt VÕS § 135 lg-st 1 olema tehtud mõistlikul viisil ja suunatud sama eesmärgi

saavutamisele, kui tehing, millest lepingupool taganes. Kui asendustehinguga telliti asju

või teenuseid rohkem või paremate omadustega või telliti teistsuguseid asju või

teenuseid, kui algselt kokku lepitud, ei ole täidetud VÕS § 135 lg-st 1 tulenevad

eeldused hinnavahe hüvitamise nõudmiseks. Samuti puudub sellisel juhul

lepingurikkumise ja väidetava kahju vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

59. Tõendamaks, et asendustehing oli mõistlik ja suunatud sama eesmärgi saavutamisele,

esitas hageja ringkonnakohtule kõik Larsen Ehitus OÜ poolt hagejale esitatud arved ja

nende aluseks olevad ehitustööde aktid, millest nähtub, milliseid töid tehti ja milliseks

kujunes nende maksumus.

60. Võlgnikuga kokkulepitud eelarve ning hageja ja Larsen Ehitus OÜ vahel sõlmitud

lepingu lõppeelarve võrdlemisel tõid kostjad välja hageja ja Larsen Ehitus OÜ vahel

sõlmitud lepingu lõppeelarve eelarve read tööde kohta, mida hageja ja võlgniku

vahelises eelarves kokku ei lepitud või mis oleksid kuulunud tasustamisele eraldi

lisatöödena, kokku summas 166 292,46 eurot. Kostjate hinnangul selles osas ei ole

asendustehing suunatud sama aasmärgi saavutamisele.

61. Hageja võttis omaks, et lisatöödena on käsitletav kulupositsioon 69 „Lisatööd korterites

ja äripindadel“ väärtuses 83 796,47 eurot, mida tehti vastavalt nende korterite ja

äripindade lõppomanike soovidele. Kuna lisatööde osas on tegemist täiendava

kokkuleppega, millega telliti teenuseid rohkem, kui võlgniku ja hageja vahelises

eelarves kokku lepitud, tuleb see summa hageja võimalikust kahju hüvitamise nõudest

maha arvata ja kahju suuruseks jääb 301 944,53 ( 385 741- 83 796,47) eurot. Ülejäänud

osas ei ole kostjate väide, et tegemist on lisatööga, tõendatud. Ülejäänud tööde osas on

hageja näidanud, et need on võlgnikuga sõlmitud ehituslepingu osaks oleva

projektdokumentatsiooni joonistel olemas ja need tööd pidi võlgnik tegema. Need tööd

on eelarvest kas ekslikult välja jäänud või sisalduvad teiste ridade all. Hageja on iga

vaidlusaluse töö puhul viidanud konkreetsele projektdokumentatsiooni joonisele.

Kostjad pole neid väiteid ümber lükanud ega põhjendanud, miks need tööd polnud

töövõtulepingu esemeks, vaatamata sellele, et projekti kohaselt tuli need tööd teha.

62. Lepingujärgse hinna ja asendustehingu hinna vahest tulenev kahju on osaliselt kaetud

leppetrahviga, mille hageja nõudis sisse tasaarvestuse teostamisega võlgniku nõudega

summas 91 494 eurot. Seega jäi hageja kahju suuruseks 210 450,53 ( 301 944,53-

91 494) eurot.

63. Järgnevalt käsitleb kolleegium hageja tingimuslikku nõuet. Hageja on hagiavalduses

välja toonud, et töövõtulepingust taganemise päeva 14.02.2017 seisuga oli hagejal

tulevikus tekkiv kohustus tasuda võlgnikule 2016. a. detsembris teostatud tööde eest

144 008,69 eurot. Hageja tasaarveldas 14.02.2017 avaldusega sellest summast 91 494

eurot oma leppetrahvinõudega. Hagejal jäi üles tulevikus tekkiv kohustus tasuda veel

52 514,69 eurot. Kuna hageja hinnangul olid tal kahjunõuded, mis ületasid võlgniku

nõuet, teostas hageja ka järelejäänud summa 52 514,69 euro osas tasaarvestuse, mille

tulemusena lõppes kogu võlgniku 144 008,69 euro suurune nõue hageja vastu. Hageja

esitas hagi 52 514,69 euro tunnustamiseks üksnes seetõttu, et kui mingil põhjusel ei

peaks tasaarvestust hageja kahjunõudega kehtivaks loetama, siis nõuab hageja jätkuvalt

kahju hüvitamist ka summas 52 514,69 eurot ning palub seetõttu küll juba tasaarvestatud

nõuet käsitleda võlgniku pankrotimenetluses tingimusliku nõudena.

64. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist tingimusliku nõudega PankrS § 98 mõttes.

Hageja ei ole väitnud, et tema kahjunõue tuleneks tingimuslikust tehingust või oleks

seotud edasilükkava tingimusega. Hageja väidetel on tema kahju hüvitamise nõue

võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud ja ta on selle tasaarvestanud võlgniku

tasunõudega tema vastu. Seega on hageja kahju hüvitamise nõue selles osas lõppenud

ja selle tunnustamiseks pankrotimenetluses pole alust ei tavanõudena ega tingimusliku

nõudena.

65. Seega jääb hageja kahju suuruseks 157 935,84 (210 450,53- 52 514,69) eurot. Kuid ka

see kahju nõue on ringkonnakohtu hinnangul lõppenud seoses nõude täitmisega

kolmanda isiku poolt. Hageja on samade nõuete katteks, mille tunnustamist ta

käesolevas menetluses taotleb, nõudnud ADB Gjensidige Eesti filiaalilt välja

garantiisumma 194 668 eurot ning on selle rahasumma kätte saanud. Hageja tunnistab

hüvitise saamist, kuid märgib, et nõuab vaatamata sellele nõude tunnustamist vältimaks

hilisemaid võimalikke vaidlusi väidetavate tagasinõuete osas hageja vastu. Sisulisi

vastuväiteid saadud garantiisumma kahjunõudest mahaarvamiseks ei ole hageja esile

toonud. VÕS § 186 p 1 kohaselt lõpeb võlasuhe kohase täitmisega. Rahalise kohustuse

võib vastavalt VÕS § 78 lg-le 1 täita ka kolmas isik, näiteks tagatise andja. Seega on

hageja kahju hüvitamise nõue summas 157 935,84 lõppenud garantiisumma

väljamaksmisega kahju hüvitamiseks ja hageja nõue nõude tunnustamiseks OÜ

Bauschmidt (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb jätta täielikult rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

66. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus

jättis

menetluskulud hageja kanda ja

ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Hageja apellatsioonkaebuse

rahuldamata jätmise ja kostjate apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad TsMS §

171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.

67. Maakohus määras kostjate põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suuruseks kostja I

puhul 1337,40 eurot ning kostja II puhul 3799,79 eurot. Maakohus on kostjate esindajate

kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ning ringkonnakohtul pole põhjust seda

ümber hinnata.

68. Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174

lg 3 järgides ka ringkonnakohus.

69. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata kostjate

kulunimekirjade põhjal. Kostjal I kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kostja

II menetluskulud apellatsiooniastmes koosnevad apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõivust 300 eurot ja lepingulise esindaja kuludest summas 5439,20 eurot. Kostja II

taotleb õigusabikulu hüvitamist 47,3 tunni eest tasumääraga 107,66 eurot/t ilma

käibemaksuta. Kostja II esindajad analüüsisid otsust (2,5 t), koostasid

apellatsioonkaebuse (9,1 t), koostasid vastuse hageja apellatsioonkaebusele (4 t),

valmistusid kohtuistungiks ja osalesid sellel (2,5 t), pidasid kompromissläbirääkimisi

(0,6 t), koostasid kirjalikud seisukohad kohtule (14,7 t), tutvusid hageja kirjalike

seisukohtadega ja esitasid neile vastused (1,8 t), tutvusid ringkonnakohtu määrusega

(0,1 t), tutvusid täiendavate menetlusdokumentidega (3,5 t), koostasid kirjalikud

seisukohad (8,5 t) kokku 47,3 tundi.

70. Hageja vaidleb vastu kostja II menetluskulude suurusele. Kostja II on põhjendamatult

kasutanud kahte vandeadvokaati ning enam kui 10 tunnine erinevus hageja

õigusabikulude suurusega ei ole põhjendatud.

71. TsMS § 175 lg 1 alusel, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Arvestades kostja II poolt apellatsioonimenetluses koostatud menetlusdokumentide sisu

ja mahtu, on ringkonnakohtu hinnangul tegemist põhjendatud ja vajalike

õigusabikuludega. Kostja II ei ole suurendanud oma menetluskulusid seoses sellega, et

menetluses osales 2 esindajat. Ringkonnakohus arvestab ka sellega, et kuna

ringkonnakohus jaotas ümber tõendamiskoormise, toimus ringkonnakohtus sisuliselt

uus täiendav menetlus ja suurenes oluliselt menetlusdokumentide arv. Ka on mõistlik

kostjate vandeadvokaatidest lepinguliste esindajate keskmine tasumäär 107,66 eurot/t.

Kostja II ei soovi käibemaksu hüvitamist. Seega on kostja II apellatsiooniastme

menetluskulu suuruseks kokku 5739,20 (5439,20+300) eurot. Vastavalt hageja

taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb hagejal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda

viivist.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Vahur-Peeter Liin

Indrek Soots