Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-19-18914/9 AI generated

2-19-18914/9 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-19-18914/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

A.A. (hageja) esitas hagi S.P. (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks elatise seadusjärgses määras ja elatisevõla 1490 eurot. Kostja ja G.K. sõlmisid 2018. a aprillis notariaalse kohesele sundtäitmise alluva lepingu, mille kohaselt pidi kostja tasuma elatist mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Legislator headnote

AI generated

2-19-18914/9 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tartu Maakohus jättis 16. detsembri 2019 määrusega hagi menetlusse võtmata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejal puudub TsMS § 3 lg-st 1 tulenev õiguskaitsevajadus, kuna nõue on võimalik maksma panna kohese sundtäitmise kokkuleppe alusel. Hagejal on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 181 mõttes. Seega tuleb hagi jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

Keywords

AI generated
notary non-existent marriage impediment to marriage valid documents valid service of process annulment of facilitated naturalisation
AI generated
2-22-6637/14
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-6637 A M, M M ja E M hagis U M vastu elatise nõudes seoses hagist loobumisega.
2-06-2159/4
02. 2006. a. esitas hageja kohtule taotluse esitatud hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Taotluse kohaselt sõlmis hageja kostjaga Tallinna notari Marika Rei juures abielu ühisvara jagamise lepingu, mistõttu puudub vajadus abielu ühisvara kohtus jagada. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust seoses esitatud hagist loobumisega.
2-07-42098/3
jaanuar 2008 a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-42098 Tsiviilasi GShagi ISvastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised Hageja GS(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja IS(isikukood XXX, sünd.
2-07-10514/12
Jätta läbi vaatamata Eesti Vabariigi (Lääne maavanema kaudu)hagi T.M.’i vastu ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamise ja kinnisasja omaniku kohustamise nõudes.
2-06-31979/6
märts 2007.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-31979 Tsiviilasi MR hagi HA vastu elatise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Menetlusosalised Hageja: MR Kostja: HA RESOLUTSIOON Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni tn kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses MR hagi HA vastu elatise nõudes. esitas hageja kohtule avalduse, milles palub tagasi võtta esitatud hagi HA vastu elatise nõudes, kuna pooled on saavutanud kohtuvälise kokkuleppe lapse elatusraha suhtes. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 kohaselt hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kohus leiab, kuna hageja esitas hagi tagasivõtmise avalduse, tuleb MR hagi HA vastu elatise nõudes jätta läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

5. veebruar 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-18914 Tsiviilasi A.A. hagi S.P. vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 16. detsembri 2019 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.A. määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: A.A. (hageja), ik XXXXXXXXXXX; esindaja G.K. Kostja S.P., ik XXXXXXXXXXX RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 16. detsembri 2019 määrus.

2. Saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS

1. A.A. (hageja) esitas hagi S.P. (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks elatise seadusjärgses määras ja elatisevõla 1490 eurot. Kostja ja G.K. sõlmisid 2018. a aprillis notariaalse kohesele sundtäitmise alluva lepingu, mille kohaselt pidi kostja tasuma elatist mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

2. Tartu Maakohus jättis 16. detsembri 2019 määrusega hagi menetlusse võtmata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejal puudub TsMS § 3 lg-st 1 tulenev õiguskaitsevajadus, kuna nõue on võimalik maksma panna kohese sundtäitmise kokkuleppe alusel. Hagejal on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 181 mõttes. Seega tuleb hagi jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Hageja ei saa notariaalse lepingu alusel taotleda elatisabi. PHS § 50 lg 1 alusel makstakse täitemenetlusaegset elatisabi väljamõistva kohtulahendi või kohtulahendiga võrdsustatud haldusorgani otsuse alusel. Notariaalne leping ei ole kohtulahendiga võrdsustatud haldusorgani otsus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada TsMS § 667 lg 2 alusel. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

5. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eitada hageja õiguskaitsevajadust TsMS § 3 lõike 1 alusel. Elatise saamise õigus tuleneb hagejal PKS §-st 96. Seega võib hageja esitada ka hagi elatise väljamõistmiseks. Hagis esitatud asjaolude kohaselt ei sõlminud elatise maksmise lepingut mitte hageja ja kostja, vaid G.K. (hageja seaduslik esindaja) ja kostja. Samuti ei nähtu esitatud asjaoludest, et elatist oleks lepingu alusel õigustatud nõudma hageja (A.A.) ja lepingut saaks pidada automaatselt lepinguks kolmanda isiku (hageja) kasuks VÕS § 80 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 96 alusel on vanema vastu elatise nõue alaealisel lapsel, mitte teisel vanemal. Seda, kas lepingut saab tõlgendada lepinguna kolmanda isiku kasuks VÕS § 80 lg 1 järgi, saab maakohus hinnata menetluses, kuivõrd asja menetlusse võtmisel tõendeid ei hinnata. Hagis toodud asjaoludest ei saa kindlalt järeldada, et hagejal on õigus nõuda lepingu täitmist ja leping on vaieldamatult VÕS § 80 lõigetele 1 ja 2 vastav. Hagis märgitud asjaoludest ei saa järeldada ka seda, et G.K. tegutses lepingut sõlmides hageja esindajana. Kuna lepingu sisu vajab tõlgendamist ja leping tõendina hindamist, ei saa maakohus asja menetlemisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. Sellist vanemate kokkulepet, kus vanemad lepivad kokku, et lapsest lahus elav vanem kohustub maksma lapsega kooselavale vanemale lapse ülalpidamiseks iga kuu kindla suurusega rahasumma, saab üldjuhul pidada vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimiseks omavahelises suhtes. Sellise kokkuleppe pooleks on vanemad kui lapse ülalpidamise kohustust samal ajal täitma kohustatud osavõlgnikud PKS § 105 lg 3 mõttes, mitte aga laps. Seetõttu tulenevad sellisest lepingust õigused ja kohustused üldjuhul üksnes vanematele. Vanemate ülalpidamiskokkulepe võib olla käsitatav ka lapse kui kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguna VÕS § 80 mõttes (RKTKm 3-2-1-101-15, p 17). Võimalus saada menetlusaegselt elatisabi on samuti põhjuseks, miks tuleks kahtluse korral asja menetleda. Sellisel juhul on hagejast lapse huvid paremini kaitstud.

6. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja lahendamisel.

digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi