3-18-2424/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja

Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.02.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2424

Haldusasi

XX

kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

30.11.2018

maksuotsuse nr 12.2-3/042785-11 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja vandeadvokaat A Pilv

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Mari-Liis

Reidi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.10.2019 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 08.10.2019

otsus muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.03.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-18-2424

2(11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis Invest Beacon OÜ tööjõumaksude (tulu- ja

sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse) arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil juuli‒september 2015. Kontroll hõlmas ka Invest

Beacon OÜ-s töötamise tuvastamise menetlust, et veenduda töötamise registris (TÖR)

registreeritud andmete õigsuses. MTA kajastas kontrolli käigus tuvastatud maksustamise

seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud 28.09.2018 kontrollaktis nr

12.2-3/042785-9. Invest Beacon OÜ ei esitanud kontrollaktile tähtajaks eriarvamust. MTA

väljastas kontrollakti arvamuse esitamiseks ka XX-le, sest Invest Beacon OÜ

kontrollimenetluses tuvastatud asjaolud mõjutavad tema kui füüsilise isiku maksukohustust.

XX esitas eriarvamuse kontrollaktis kajastatud asjaoludele 22.10.2018 ja 23.10.2018.

2. MTA vähendas 30.11.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/042785-11 Invest Beacon OÜ juuli–

september 2015 tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja

töötuskindlustusmakse deklaratsioonides näidatud maksusummat 5750,88 euro võrra ning

tühistas 01.07.2015 TÖR-s vormistatud registrikande nr 1171319 XX töötamise kohta Invest

Beacon OÜ-s. MTA tuvastas, et Invest Beacon OÜ deklareeris alusetult XX-le

sotsisaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid 10 005 eurot, mille tulemusena suurenes

äriühingu maksuvõlg 5750,88 euro võrra. Töösuhe Invest Beacon OÜ ja XX vahel oli näilik.

Tegelikult ei töötanud XX nimetatud äriühingus ega saanud töötasu väljamakseid. Ühtlasi

registreeris Invest Beacon OÜ XX TÖR-s alusetult töötajana alates 01.07.2015, et tekitada talle

võimalus saada suuremat vanemahüvitist. Maksuotsuse põhjendused on järgmised.

2.1.

XX töötamise ja töötasu väljamaksmise kohta ei ole esitatud ühtegi dokumentaalset

tõendit (nt töölepingut, tööaja ning töötasu arvestamise ja väljamaksmisega seotud dokumente),

samuti ei ole ära näidatud tema tehtud töö tulemit. Invest Beacon OÜ ega selle endine juhatuse

liige CC ja praegune juhatuse liige BB ei täitnud maksuhalduri korraldusi teabe andmiseks ja

dokumentide esitamiseks, mis osutab, et sellised dokumendid puuduvad. Ühtlasi ei ole CC

kinnitanud, et ta oleks kontrolliperioodil äriühingus töötanud ja töötajatele tööülesandeid

jaganud. XX ja äriühingu raamatupidaja EE vastavasisulised väited on tõendamata. XX

selgitus, et korraldused jäeti täitmata maksuvõla ja probleemide tõttu, ei ole tõsiselt võetav.

Liiati ei ole see alus, et keelduda muu (maksuvõlaga mitteseotud) teabe andmisest ja

dokumentide esitamisest. TÖR-i registreeringu ning XX suulise teabe põhjal ei ole võimalik

kindlaks teha töösuhet, töö sisu ja selle mahtu.

2.2.

Kontrolliperioodil puudus Invest Beacon OÜ-l majandustegevus. Äriühing kustutati

käibemaksukohustuslaste registrist 07.07.2014, sest ei leidnud tõendamist, et äriühing oleks

tegelenud Eestis ettevõtlusega ajavahemikul 01.02.–30.04.2014. Kontrolliperioodil puudus

äriühingul reaalne maksevõimekus. Äriühingu maksuvõlg on kontrollakti koostamise seisuga

19 501,84 eurot, mis on tekkinud alates 11.11.2013. XX-le tehtud väljamakseid 10 005 eurot ei

saa pidada mõistlikuks. Äriühing asutati 10.06.2013 ning juba sama aasta oktoobri eest tekkis

maksuvõlg. Viimane laekumine toimus 15.10.2014. Reaalset majandustegevust omav äriühing

oleks makseraskuste tekkimisel taotlenud maksude ajatamist. Esitamata on 2013.–2017. a

majandusaasta aruanded ning äriühingule on tehtud kustutamishoiatus. Ajavahemikul

01.07.2015–30.09.2015 puudusid äriühingu pangakontodel sissetulekud ja väljaminekud.

Äriühingul puudub koduleht ning oma tegevust ei ole reklaamitud. Kontrolliperioodil

võõrandati äriühing variisiku tunnustega isikule. EE on kinnitanud, et äriühing oli

kontrolliperioodil välja suremas: töötajad lahkusid, sest CC ei maksnud neile pool aastat palka.

TSD-del valeandmete esitamine on tahtlik tegevus. Ettevõtte tegutsemist ei kinnita ka XX

esitatud foto reklaamist sisuga „Idea Art – reklaam ja disain“. Foto on tehtud 2014. a juulis,

mistõttu ei ole see seostatav kontrolliperioodiga. Äriühingu ärinimi on alates 17.07.2014 Invest

Beacon OÜ, enne seda Idea Art Reklaam OÜ. Kui XX oleks äriühingus töötanud, oleks ta

3-18-2424

3(11)

teadnud täpset ärinime. Reklaambuss võis kuuluda ka pankrotis äriühingule IdeaArt Osaühing.

Ka Facebooki konto Ideaart OÜ – reklaam&disain võis kuuluda nimetatud osaühingule.

Otsingumootori Google vasted päringule „Idea Art“ on võõrkeelsed ega ole seotud Eesti

äriühingutega, seostele pole osutanud ka XX.

2.3.

Tõendid ei kinnita EE väiteid XX töötamise kohta äriühingus. EE sõnul oli Invest

Beacon OÜ-l kontrolliperioodil kaheksa töötajat, kuid töötasu deklareeriti üksnes talle ja XX-

le, sest teised seda ei tahtnud. Maksumenetluses kogutud tõenditest nähtub aga, et

kontrolliperioodil deklareeriti töötasu üksnes XX-le, ka TÖR-s oli töötajana registreeritud

üksnes XX. MTA ei pidanud EE-lt küsima täpsustavaid küsimusi. Tema seletused teiste

töötajate kohta pole usutavad, sest maksumenetluses pole esitatud teisi nimesid peale EE, XX

ja CC. XX väited, et teistele töötajatele maksti ümbrikupalka, on paljasõnalised. Kuigi EE

seletuste kohaselt alustas XX töötamist 2013. a septembris, registreeriti ta TÖR-s alles

01.07.2015. Kohustus registreerida töötajad TÖR-s tekkis juba 01.07.2014. Ühe kuu

deklareeritud töötasu põhjal ei saa väita, et XX töötas seal 2014. a maikuust.

2.4.

XX seletused töötamise ja tööülesannete kohta on üldsõnalised ja vastuolulised.

Väidetavalt tegeles ta reklaamidega, sh paigaldas Hiiumaal autodele kilesid, kusjuures saarel

sõidutas teda autojuht A, kelle perekonnanime ta ei teadnud. Seejuures ostis ta praamipiletid

enda raha eest. Invest Beacon OÜ pole esitanud tõendeid, mis kinnitaks neid seletusi. Usutavad

ei ole XX ütlused, et talle ei antud ühegi kliendi kontaktandmeid. Kui ühelt poolt väidab XX,

et ta ei mäleta tööülesannete üksikasju, siis teiselt poolt heidab ta maksuhaldurile ette, et too ei

küsinud täpsustavaid küsimusi.

2.5.

EE ja XX seletused töötasu kujunemise kohta ei ole usutavad. Invest Beacon OÜ ega

XX ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et töötasu oleks arvestatud ka varasemate perioodide

eest. Sellest tulenevalt ei ole tõendatud, kuidas ning mille alusel kujunes XX-le

kontrolliperioodil deklareeritud töötasu 3335 eurot kuus. Arvestades sellel tegevusalal Eesti

keskmist töötasu ning XX ja raamatupidaja paljasõnalisi väiteid, ei saa deklareeritud töötasu

pidada põhjendatuks ja seotuks tööülesannete täitmisega. Seletus, et töötasu sõltus CC tujust,

ei ole usutav.

2.6.

EE ja XX selgitused töötasu väljamaksmise kohta on vastuolus TSD andmetega, mille

kohaselt deklareeriti igakuiselt töötasu samas summas. Arvestades, et töötasu deklareeriti vaid

XX-le, ei ole usutav, et EE ei mäleta, millises summas ta tegi XX-le töötasu väljamakseid. XX

on tunnistanud, et töötasu deklareeriti suurema vanemahüvitise saamiseks. EE ei saanud teha

kassast sularahaväljamakseid, sest eelmise maksumenetluse kohaselt puudus Invest Beacon

OÜ-l sularahakassa. Arvete eest sularahas tasumine ei ole veenev, sest EE ei mäletanud

klientide nimesid ning pole esitatud ka vastavasisulisi tõendeid. Usutavad ei ole ütlused töö

maksumuse kohta.

2.7.

Äriühing jättis deklareeritud väljamaksetelt tasumisele kuuluvad tööjõumaksud

maksmata. Kui XX-l oleks olnud äriühinguga töösuhe, oleks ta püüdnud oma õigusi kaitsta.

XX pöördus lõpuks töövaidluskomisjoni, kuid alles pärast teda puudutava haldusakti

väljastamist.

2.8.

Invest Beacon OÜ raamatupidaja EE on XX ema. XX vormistati tööle tagantjärele

01.07.2015 ning ajal, mil ta oli juba lapseootel – rahvastikuregistri andmetel sündis laps

21.11.2015. Kuna EE ja XX olid perekondlikes suhetes, oli Invest Beacon OÜ kaudu võimalus

deklareerida suuremaid väljamakseid, et XX-l tekiks õigus suuremale vanemahüvitisele.

3. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 30.11.2018 maksuotsuse nr 12.2-

3/042785-11 tühistamiseks.

3-18-2424

4(11)

3.1.

Maksuotsus ei vasta MKS § 46 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Maksuotsus on tehtud valel

õiguslikul alusel. Maksuotsuses tuleb määrata tasumisele kuuluv maksusumma, kuid

maksuhaldur on maksukohustust hoopis vähendanud, samuti on tühistatud TÖR-i kanne

töötamise kohta. Maksuotsust ei ole seega tehtud seaduses sätestatud eesmärgil.

3.2.

Maksukohustuse vähendamine MKS § 83 lg 4 alusel ja TÖR-i töötamise kande

muutmine on otsustatud pärast aegumistähtaega, sest maksude maksmisest kõrvalehoidmine

polnud kantud maksueelise saamise eesmärgist. Seega ei kohaldu viieaastane aegumistähtaeg.

Maksuhaldur oleks pidanud kindlaks tegema tahtluse maksusumma tasumata jätmiseks.

Maksuotsuses ei ole käsitletud maksukohustuse muutmise tähtaegsust. MKS § 83 lg-t 4 ei või

kohaldada üksnes põhjusel, et vaatluse all oleva tehingu eesmärk on mingisuguse hüve

õigusvastane saamine mõnelt teiselt haldusorganilt. Maksuhaldur ei saa poolte maksukohustust

muuta, kui ei leia tuvastamist, et tehingupoolte tahe tehingu tegemiseks väljendatud kujul

puudus ja tehingu kujundusvõimaluste kuritarvitamise eesmärk polnud maksudest

kõrvalehoidumine (vt Riigikohtu 07.06.2018 otsus nr 3-14-50103, p 17).

3.3.

Invest Beacon OÜ ja kaebaja vahel oli tööleping. Tööleping loetakse sõlmituks ka

kaudse tahteavalduse esitamisega, nagu tööle asumine, mispuhul on töötajal õigus nõuda

töölepingu kirjalikku vormistamist (Riigikohtu 30.03.2012 otsus nr 3-2-1-30-12, p 11;

19.01.2018 otsus nr 2-16-5811, p 12.1). Praegu saab töölepingu lugeda sõlmituks kaudse

tahteavalduse tegemisega. Kaebaja ja EE suulised seletused kinnitavad kaebaja töötamist ning

asjaolu, et kaebaja nõudis töölepingu kirjalikku vormistamist. Kirjaliku lepingu sõlmimata

jätmine ei ole põhjustatud kaebaja tegevusest. CC jagas kaebajale tööülesandeid ja maksis talle

töötasu.

3.4.

Maksudeklaratsioonid on dokumentaalsed tõendid MKS § 59 lg 1 mõistes, mille õigsust

tuleb eeldada. Need tõendavad töösuhte olemasolu ja töötasu maksmist. Töötasu väljamakseid

on deklareerinud nii Invest Beacon OÜ TSD-del kui ka kaebaja 2015. a füüsilise isiku

tuludeklaratsioonis. Kaebajal ei ole võimalik esitada täiendavaid tõendeid, kuna need ei ole

tema valduses. Kirjaliku töötundide arvestuse andis ta iga kuu lõpus CC-le.

3.5.

Kaebaja on andnud maksuhalduri küsimustele tööülesannete, töökorralduse ja töötasu

kohta detailsed vastused. Maksuhaldur ei saa eeldada, et äriühingu raamatupidajal või seal

lihttöölisena töötanud kaebajal on tõendid äriühingu juhatuse liikme CC töötamise kohta

äriühingus. Töötaja ei pea olema kursis maksude deklareerimise ja arvestamisega. MTA nõudis

CC-lt ja BB-lt teavet korralduste avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuid jättis

kasutamata tõhusamad sunnivahendid (MKS § 67, § 135 lg 1, § 154 lg 1).

3.6.

Kaebaja ei ole üles tunnistanud, et töötasu deklareeriti suurema vanemahüvitise saamise

eesmärgil, vaid ta palus töötasu deklareerimist põhjusel, et ta saaks hüvitist tehtud töö eest.

Kaebaja töötasu deklareeriti, sest ta ise nõudis seda. Kaebaja eest deklareeriti töötasu ka 2014.

a mais. Igakuiselt deklareeritud 3335 eurot ei ole konkreetse kuu töötasu, vaid ka võlgnevuse

tasumine varasema perioodi eest, kuna CC ei maksnud palka juba 2014. a-l ning jäi kaebajale

võlgu. Isegi kui keskmisest suurema töötasu kokkuleppimisel võisid vanemahüvitise

kaalutlused omada tähendust, ei ole see etteheidetav olukorras, kus tööülesandeid täideti. MKS

§ 83 lg 4 ei anna MTA-le õigust ette kirjutada, mis tingimustel oleks pooled pidanud lepingu

sõlmima.

3.7.

Kaebaja ja EE seletused tõendavad, et Invest Beacon OÜ-l oli majandustegevus.

Kontrolliperioodil ei täidetud lihtsalt maksuseadustest ja raamatupidamise seadusest tulenevaid

kohustusi. Kontrolliperioodil ning vahetult enne ja pärast seda alustati Invest Beacon OÜ suhtes

maksekäsu kiirmenetlust ja kaks täitemenetlust, mis osutavad, et äriühing tegutses vähemalt

2015. a esimeses pooles ja sügisel.

4. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata.

3-18-2424

5(11)

4.1.

Maksuotsus vastab MKS §-s 46 sätestatud nõuetele. Kuigi MKS-s puudub selge säte,

mis reguleeriks maksuhalduri õigust deklareeritud maksusumma vähendamiseks, tuleneb see

õigus MKS § 92 lg 1 p 4 mõttest ja eesmärgist. Arvestades, et MKS § 92 lg 1 p 2 kohaselt on

maksukohustuslasel deklaratsioonis vea avastamisel õigus deklaratsiooni parandada ning

esitada tagastusnõue, kui maksu on tasutud ettenähtust rohkem, tuleb eeldada ka maksuhalduri

õigust deklareeritud maksusumma vähendamiseks samas olukorras. Vastupidine tõlgendus

piiraks põhjendamatult maksuhalduri pädevust ega oleks kooskõlas maksuõiguse

põhimõtetega. Kuna Invest Beacon OÜ esitatud maksudeklaratsioonid ei kajastanud õigeid

andmeid, oli maksuotsuse tegemine õiguspärane (MKS § 10 lg 1, § 88 lg 1, § 98).

4.2.

Käesoleval juhul kohaldub viieaastane aegumistähtaeg. Maksuhaldur on nõuetekohaselt

põhjendanud, et tegemist oli olukorraga, kus Invest Beacon OÜ jättis maksusumma

riigieelarvesse tasumata tahtlikult. Asjaolu, et maksuhaldur ei viidanud eraldiseisvalt

maksusumma tahtlikule tasumata jätmisele, ei mõjutanud asja otsustamist. Tegemist on

vormilise puudusega. Kuigi valeandmete esitamise eesmärk oli kaebaja vanemahüvitise

suurendamine, oli ka maksusumma tasumata jätmine kaalutletud ja tahtlik tegevus.

4.3.

Kirjaliku töölepingu puudumine on üks asjaolu, mis kogumis teiste tõenditega viitab, et

tegelikult ei töötanud kaebaja kontrollitaval perioodil Invest Beacon OÜ-s. Veelgi enam,

kaebaja väited töölepingu olemasolu kohta ei ole järjepidevad. Kui kontrollaktile esitatud

eriarvamuses väitis ta, et tööleping pole säilinud ning eraisikuna puudub tal kohustus

dokumente säilitada, siis kaebuse kohaselt on ta töölepingu sõlminud, kuid mitte kirjalikult.

4.4.

Kaebaja seletused tööülesannete täitmise kohta Invest Beacon OÜ-s on üldsõnalised.

Kuna seletuste kinnituseks puuduvad dokumentaalsed tõendid, ei ole kaebaja väited

kontrollitavad. Suulisi seletusi tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega. Maksumenetluse käigus

soovis MTA saada suulisi seletusi CC-lt, kes jättis korralduse täitmata. Sunniraha kohaldamine

ei oleks taganud, et CC või BB oleks olnud maksuhaldurile kättesaadavad ning maksuhaldur

oleks neilt saanud vajaliku teabe.

4.5.

Maksuhalduri küsimuse peale, miks deklareeriti kaebajale palka just kontrollitaval

perioodil, mitte kõikidel teistel kuudel, kui talle töötasu välja maksti, vastas kaebaja, et ta palus

oma ema EE, et viimane kas või midagi deklareeriks, kuna muidu vaadatakse, et ta ei ole kuskil

töötanud ja siis ta ei saa dekreedirahasid. Selliseid selgitusi võib käsitleda ülestunnistusena

alusetult suurema vanemahüvitise saamiseks. Isegi kui kaebajale deklareeriti töötasu 2014. a

mais, tehti vastav TÖR-i registreering siis, kui XX oli juba lapseootel (01.07.2015). Seega ei

saa varem ühe kuu eest deklareeritud töötasu põhjal väita, et kaebaja töötas alates maist 2014

kuni kontrolliperioodini Invest Beacon OÜ-s. Kuigi EE kinnitas, et varem väljateenitud töötasu

maksti koos palgaga, et tasuda võlgnevuste eest, puuduvad seda kinnitavad dokumentaalsed

tõendid. On usutav, et EE ja kaebaja perekondlikud sidemed võisid mõjutada seda, mida EE

maksuhaldurile selgitas.

4.6.

Invest Beacon OÜ maksudeklaratsioonid sisaldasid valeandmeid. Seega ei kinnita

pelgalt maksudeklaratsioonide esitamine töösuhte olemasolu ja töötasu väljamaksmist.

5. Tallinna Halduskohus jättis 08.10.2019 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte enda kanda, nõustudes maksuotsuse põhjendustega neid kõiki üle kordamata (HKMS §

165 lg 2).

5.1.

Puuduvad tõendid, mis kinnitaks Invest Beacon OÜ deklareeritud andmete õigsust.

Teave kaebaja ja Invest Beacon OÜ väidetava töösuhte kohta põhineb üksnes kaebaja ja EE

suulistel seletustel (vt XX 15.02.2018 ja EE 13.02.2018 suuliste seletuste protokollid).

5.2.

Iseenesest on õige, et töösuhte puudumist ei saa järeldada asjaolust, et poolte vahel ei

olnud sõlmitud kirjalikku töölepingut. TLS § 4 lg 2 ls 2 kohaselt loetakse tööleping sõlmituks

3-18-2424

6(11)

ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes

tasu eest. Töölepingu võib sõlmida ka kaudse tahteavaldusega, mis väljendub teos, millest võib

järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Samas selleks, et töölepingu saaks TLS § 4 lg 2 ls

2 järgi lugeda sõlmituks töötaja tööle asumisega, ei piisa töötaja tööle ilmumisest, vaid tööandja

ei tohi ka töötaja tööle asumisele vastu vaielda.

5.3.

Kaebaja ja EE suulised seletused ei tõenda, et kaebaja ja Invest Beacon OÜ vahel oli

kontrolliperioodil töölepinguline suhe. Kaebaja ja EE väited, et kaebajale jagas tööülesandeid

CC, on paljasõnalised. CC ei ole alates 17.07.2014 Invest Beacon OÜ juhatuse liige, ta ei ole

registreeritud TÖR-s töötajana, Invest Beacon OÜ ei ole deklareerinud talle töötasu

väljamakseid ning puuduvad Invest Beacon OÜ ja CC kinnitused selle kohta, et CC oleks

kontrollitaval perioodil Invest Beacon OÜ-d faktiliselt juhtinud või kaebaja tööd korraldanud.

Kaebaja väitel oli tema ülesandeks klientide autodele kilede paigaldamine Hiiumaal, kus ta käis

Invest Beacon OÜ autojuhi A-ga, kelle perekonnanime ta ei mäleta ja kes ei ole seetõttu

tuvastatav. Kuna ta ei puutunud klientidega kokku, siis ei osanud ta öelda nende nimesid.

Taoline tööülesannete kirjeldus on üldsõnaline ja kontrollimatu. Klientide nimesid ei mäletanud

ka EE. Tööde tegemine selliselt, et kaebajale ei antud ühtegi kontakti, ta ei puutunud klientidega

kokku ning selle kohta ei ole ühtegi kirjalikku tõendit, ei ole eluliselt usutav. Lisaks puuduvad

andmed töötasu kokkuleppe ja selle suuruse kohta ning tõendamata on töötasu väljamaksete

tegemine kaebajale. Invest Beacon OÜ deklareeris kaebajale töötasu 3335 eurot kuus. Kaebaja

ja EE ei mäletanud töötasu suurust, kuid töötasu koosnes nende seletuse kohaselt ka eelmiste

perioodide eest saamata jäänud töötasudest. Samas ei osanud kumbki selgitada, millistest

perioodidest ja saamata jäänud summadest kontrolliperioodil kaebajale deklareeritud summa

moodustus. EE seletus, et töötasu sõltus CC tujust, ei ole tõsiseltvõetav. Eluliselt ei ole usutav,

et EE ei mäleta Invest Beacon OÜ ainsale töötajale, kes oli üksiti tema tütar, töötasu maksmise

üksikasju. Arvestades, et töötasu maksti väidetavalt sularahas ning selle kohta ei koostatud

ühtegi dokumenti, ei ole kaebajale töötasu väljamaksete tegemine kontrollitav. Lisaks on

maksuhaldur tuvastanud, et Invest Beacon OÜ-l puudus reaalne majandustegevus ja rahalised

vahendid kaebajale töötasu maksmiseks. EE seletus, et sularaha pärines klientidelt, kes tellisid

kontrolliperioodil autode dekoreerimist ja tasusid selle eest sularahas, ei ole kontrollitav, sest

EE ei mäletanud ühegi kliendi nime. Kaebaja töötamist ei kinnita ka kohtumenetluses esitatud

täiendavad tõendid (kaebaja lepingulise esindaja ja DD ning UU vaheline e-kirjavahetus). Kuna

kaebajal puudus töösuhe Invest Beacon OÜ-ga, on äriühing alusetult deklareerinud kaebajale

sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid. Samal põhjusel on alusetu ka TÖR-s

01.07.2015 vormistatud registrikanne kaebaja töötamise kohta äriühingus.

5.4.

Kaebaja seisukoht, nagu puuduks maksuhalduril õigus maksusummat vähendada, ei ole

kooskõlas seaduse, maksustamise üldise loogika ja kohtupraktikaga. Kui maksuhaldur tuvastab,

et maksukohustuslane on deklareerinud maksusumma valesti, on tal õigus korrigeerida

maksusummat suuremaks või väiksemaks. Maksuhalduril on ka pädevus muuta maksuotsusega

TÖR-i kannet, kui ta tuvastab, et kande aluseks olevad andmed on valed (MKS § 255 p 5). TÖR

on maksukohustuslaste registri alamregister (MKS § 251), mille vastutavaks töötlejaks on

maksuhaldur (MKS § 17 lg 3) ning mille kande õigsuse eest vastutab kande tegija (MKS § 251

lg 6). TÖR-i kanded tehakse MKS §-s 255 sätestatud alustel ning üheks kande tegemise aluseks

on maksuotsus. Vaidlustatud maksuotsusega on maksuhaldur tuvastanud, et Invest Beacon OÜ

on alusetult deklareerinud tööjõumakse kaebajale makstava töötasu osas, sest väidetav töösuhe

kaebaja ja Invest Beacon OÜ vahel puudus ning kaebaja suhtes TÖR-s tehtud kanne on ebaõige.

5.5.

Praegusel juhul kohaldub maksuotsuse tegemisele viieaastane aegumistähtaeg.

Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et Invest Beacon OÜ esitas teadlikult TSD-des

valeandmeid ning jättis tahtlikult deklareeritud maksukohustuse täitmata. Kaebaja viidatud

Riigikohtu lahendid näiliku tehingu eelduste tuvastamise kohta olukorras, kus teist tehingut on

3-18-2424

7(11)

varjatud, ei ole asjakohased, sest maksuhaldur ei ole tuginenud varjatud tehingu regulatsioonile.

Töösuhtest, mida tegelikult ei toimunud, ei saa tekkida kaebajale või kolmandale isikule

maksuõiguslikke tagajärgi. Teadlikult näiliku tehingu kajastamine maksuarvestuses ei saa olla

juhuslik ning selline asjaolu pidi teada olema ka kaebajale. Sellise tehingu eesmärgiks sai olla

üksnes kaebajale suurema sünnitus- ja vanemahüvitise võimaldamine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. XX palub 07.11.2019 apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 08.10.2019 otsus

tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

6.1.

Maksuhaldur ei ole põhjendanud tahtlust ja viieaastase aegumistähtaja kohaldamist.

Halduskohus on jätnud apellandi vastavasisulise väite tähelepanuta. Kui äriühing ja kaebaja

tegidki näiliku tehingu, saanuks MKS § 98 lg 1 ls-s 2 sätestatud viieaastane aegumistähtaeg

kohalduda vaid juhul, kui poolte tahe olnuks suunatud maksusumma tahtliku tasumata või kinni

pidamata jätmisele, mitte maksuõigussuhte välise eesmärgi saavutamisele. Riigikohtu praktika

kohaselt peab maksuhaldur pikema aegumistähtaja kohaldamisel tuvastama tahtluse ja seda

põhjendama (Riigikohtu 20.10.2011 otsus nr 3-3-1-54-11, p-d 12–13; 09.01.2013 otsus nr 3-3-

1-38-12, p 14). MKS mõttega ei ole kooskõlas olukord, kus aegumistähtaega laiendatakse ka

nendele tehingutele, mille puhul pole tuvastatud maksukohustuslase tahtlust panna toime

maksuõigusrikkumine (Riigikohtu 09.01.2013 otsus nr 3-3-1-38-12, p 13). Halduskohtu

ülesandeks ei ole tuvastada ise tahtluse esinemist, vaid kontrollida, kas maksuhaldur on selle

tuvastanud õiguspäraselt. Kui maksuhaldur ei ole tahtluse esinemist nõuetekohaselt

põhjendanud, kuulub kohaldamisele kolmeaastane aegumistähtaeg (Riigikohtu 20.01.2010

otsus nr 3-3-1-74-09, p 13; 3-3-1-54-11, p 13). Kui maksuotsuses ei kajastata tahtlusele

viitavaid asjaolusid, ei ole maksuhalduri hinnang tahtlusele kontrollitav. Ka vastustaja volitatud

esindaja möönis kohtuistungil, et kontrollaktis ega maksuotsuses ei ole aegumistähtajaga

seonduvat käsitletud, samuti ei ole selgitatud, kuidas oli Invest Beacon OÜ ja kaebaja tahtlus

suunatud maksuõigusrikkumise toimepanemisele. Maksuhaldur on ühe lausega tõdenud, et

äriühing tegutses tahtlikult, kui kajastas enda maksuarvestuses väidetava töölepingu alusel XX

väljamaksetelt tasumisele kuuluvaid makse. Invest Beacon OÜ-l ja kaebajal puudusid näilikuks

peetava töölepingu vormistamisel maksuõiguslikud kaalutlused ja nende tegelik tahe oli

suunatud hoopis teiselt haldusorganilt sotsiaalse iseloomuga hüvitise saamisele. Seega ei olnud

täidetud viieaastase aegumistähtaja kohaldamise eeldused.

6.2.

Halduskohtu põhjendus maksuotsuse õigusliku aluse kohta on lakooniline.

Maksuotsuses õigusliku alusena märgitud õigusnormid ei anna vastustajale õigust

maksukohustust maksuotsuses sisalduval kujul muuta. MKS § 88 lg-t 1 ei ole märgitud

30.11.2018 maksuotsuses selle tegemise õigusliku alusena ning selle teine lause räägib

maksusumma määramisest sama seaduse §-s 98 sätestatud tähtaja jooksul, kui ilmneb vastav

vajadus. Maksuotsusega ei määratud maksusummat, vaid selle asemel annulleeriti Invest

Beacon OÜ deklareeritud maksukohustused, mis olid tähtajaks tasumata. Seaduses ei anta

maksuhaldurile võimalust maksusummat maksuotsusega vähendada ja TÖR-i kannet tühistada.

Maksuhaldur ei ole põhjendanud MKS § 92 lg 1 p 4 kohaldamist. Asjakohane ei ole viide MKS

§ 10 lg 2 p-le 2. Õige ei ole tuginemine MKS § 83 lg-le 4, sest isegi kui pooled sõlmisid näiliku

tehingu, ei olnud see kantud maksuõiguslikest kaalutlustest.

6.3.

Töötamise kannet TÖR-s ei saa tühistada maksuotsusega. Töötamise alustamise ja

lõpetamise kohta antav haldusakt peab vastama MKS §-s 46 sätestatud nõuetele, kuid see ei ole

maksuotsus, mida reguleerib MKS § 95. Töötamise fakti tuvastamiseks tuleb maksuhalduril

alustada eraldi haldusmenetlust ning teha selle tulemusel motiveeritud otsus, mis ei ole

maksuotsus. Sellist tõlgendust toetab ka MKS muutmise seaduse eelnõu (575 SE) seletuskiri.

3-18-2424

8(11)

6.4.

Halduskohtu seisukoht, et puuduvad dokumentaalsed tõendid, mis kinnitaks kaebaja

töötamist Invest Beacon OÜ-s ja töötasu väljamaksete tegemist kaebajale, ei ole õige. Neid

asjaolusid kinnitavad Invest Beacon OÜ esitatud maksudeklaratsioonid. Samuti deklareeris

kaebaja töötasu väljamaksed 2015. a füüsilise isiku tuludeklaratsioonis. Maksudeklaratsioonid

on dokumentaalsed tõendid MKS § 59 lg 1 mõistes, mille õigsust tuleb MKS § 82 kohaselt

eeldada. Kaebajal ei olnud võimalik esitada täiendavaid tõendeid, kuna neid ei olnud tema

valduses või neid ei ole üldse koostatud. Vaatamata lubadustele ei sõlminud CC kaebajaga

kirjalikku töölepingut, samuti ei vormistatud dokumente töötasu väljamaksete kohta. Kaebajal

pole ka töötundide arvestuslehti. Töötajana ei pidanud kaebaja olema kursis tööandja maksude

deklareerimise ja arvestamisega.

6.5.

Halduskohus ei ole osutanud ühelegi tõendile, mis kaebaja ja EE seletustes väidetu

ümber lükkaks. Kaebaja ja EE on MKS tähenduses kolmandad isikud, kes ei pea kõiki väiteid

dokumentaalsete tõenditega kinnitama. See ei ole ka objektiivselt võimalik. Kaebaja ja EE

suulised seletused on kooskõlas; esinevad vaid mõned vasturääkivused üksikute väidete osas,

mis on seletatavad pika ajavahemikuga kontrolliperioodi ja seletuste andmise vahel. Kaebaja

andis 15.02.2018 üksikasjalikud vastused kõigile maksuhalduri küsimustele, mis puudutasid

tööle asumist, tööülesandeid, nende saamist, tööandja töökorraldust, töötasu maksmist ja

kujunemist.

6.6.

Arusaamatu on maksuhalduri eeldus, et EE ja kaebaja valduses on tõendid osaühingu

töö korralduse kohta. Kaebajal ei ole kohustust koguda maksumenetluses tõendeid ega teha

menetlusvälistele isikutele täitmiseks kohustuslikke korraldusi. See kohustus lasub

maksuhalduril. Maksuhaldur ei kasutanud kõiki seaduses ette nähtud vahendeid, nagu

sunniraha kohaldamine, et hankida teavet äriühingu juhilt. Kaebaja esindaja ning DD ja UU

vaheline e-kirjavahetus kinnitab, et kaebaja töötas Invest Beacon OÜ-s 2014. a kevadel ja suvel,

suhtles klientidega ning töösuhe ei olnud näilik. Ka asjaolu, et Invest Beacon OÜ deklareeris

töötasu väljamakseid kaebajale juba 2014. a mais, mil vanemahüvitise saamise õigus ei olnud

aktuaalne, osutab, et tal oli töösuhe Invest Beacon OÜ-ga. Kaebajale teadaolevalt ei tuvastanud

maksuhaldur 2014. või 2015. a toimunud kontrollis minetusi seoses kaebaja töötamise ja

deklareeritud väljamaksete õigsusega.

7. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

7.1.

Maksuhaldur on viieaastase aegumistähtaja kohaldamist nõuetekohaselt põhjendanud.

Kuigi haldusaktis ei ole eraldiseisvalt viidatud, et maksusumma tahtliku tasumata jätmise

tulemusena kohaldub viieaastane aegumistähtaeg, on tegemist vormilise puudusega, mis ei

mõjutanud asja otsustamist. Olemas on asjakohane regulatsioon ning põhjendatud on maksude

tahtlikku tasumata jätmist.

7.2.

Kaebaja tõlgendus, et MKS ei sisalda võimalust maksuotsusega maksukohustust

vähendada, ei ole kooskõlas maksuõiguse põhimõtetega. MTA-ga sarnasel seisukohal oli ka

Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-17-1430.

7.3.

Maksuhalduril on õigus tuvastada töötamise alustamine ja lõpetamine ning teha

vajaduse korral selle kohta MKS §-s 46 sätestatud tingimustele vastav otsus (MKS § 253 lg 1).

Nimetatud õigus sisaldab endas ka õigust töötamise registri kande muutmiseks, kui

maksuhaldur tuvastab, et puudub kande õiguslik alus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2016

otsus nr 3-15-1334, p 15). Maksuhalduril on õigus anda maksukohustuse kindlaksmääramise

eesmärgil hinnang maksukohustuslaste ja kolmandate isikute vahelistele tehingutele, sh

kvalifitseerida tehinguid maksu õige määramise eesmärgil tühisteks või näilikeks (MKS § 83

lg 1, § 83 lg 4). Maksuhalduril on pädevus sekkuda, kui näiliku tehingu kaudu saaks

maksukohustuslane maksueelise. Kui tehingut pole üldse toimunud, jääb see arvesse võtmata.

3-18-2424

9(11)

7.4.

Maksudeklaratsioone on võimalik käsitada dokumentaalsete tõenditena. Arvestades

aga, et need on esitanud Invest Beacon OÜ raamatupidaja EE, kes on kaebaja ema, ei ole nendes

sisalduvad andmed eraldiseisvalt,

ilma täiendavate objektiivsete tõenditeta suure

tõendusväärtusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Kaebaja seisukoht, et maksuotsusega võib määrata üksnes maksusumma, mis tuleb

deklareeritud maksukohustusele juurde tasuda ehk maksusummat ei saa maksuotsusega

vähendada, ei ole maksuseadustega kooskõlas. Maksukohustuslane peab kajastama

maksudeklaratsioonis tõele vastavad andmed (MKS § 85 lg 5, § 89 lg 1) ja tasuma selle alusel

maksukohustuse (MKS § 105 lg 1). Seaduse mõtteks ei ole koguda maksu rohkem, kui

maksukohustuslane on kohustatud tasuma (MKS § 4 lg 2). Maksuhalduri ülesanne on omakorda

kontrollida maksude arvutamise ja tasumise õigsust ning vajadusel määrata tasumisele kuuluv

maksusumma või tagastada enammakstud maksusumma (MKS § 10 lg 1 ja lg 2 p-d 1–2, § 88

lg 1). Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel

kohustatud arvestama ka maksukohustust vähendavaid asjaolusid (MKS § 11 lg 1).

Maksudeklaratsioonis esitatud andmete tõele vastavus on vajalik muu hulgas põhjusel, et need

andmed võivad olla teiste õigussuhete tekkimise või lõppemise aluseks. Ringkonnakohtu

hinnangul ei nõua maksukohustuse vähendamine täpsemat volitusnormi, kui on sätestatud MKS

§ 92 lg 1 p-s 4, millele maksuhaldur on maksuotsuses viidanud. Maksuhaldur on õigesti

osutanud, et maksuhalduri pädevust maksukohustust maksuotsusega vähendada on tunnustatud

ka kohtupraktikas (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu otsused haldusasjades nr 3-17-1430 ja 3-18-

1876).

10. Halduskohus tegi tõendeid hinnates õige järelduse, et Invest Beacon OÜ ja kaebaja vahel

ei olnud töösuhet. Kaebaja arvates tõendavad töösuhet tema enda ja Invest Beacon OÜ

raamatupidaja EE suulised seletused (dtl 24–29; 67–72) ning äriühingu esitatud

maksudeklaratsioonid (dtl 399–400). Kaebaja hinnangul ei ole maksuhaldur ega halduskohus

osutanud ühelegi tõendile, mis need seletused ümber lükkaks. Ringkonnakohus ei nõustu selle

väitega. Kui haldusmenetluses ja kohtumenetluses on esitatud tõendeid, mis on omavahel

vastuolus, tuleb tõendeid hinnata kogumis ning näidata, missuguseid tõendeid ja mis põhjusel

peab kohus veenvaks ja missuguseid mitte. Ütluste usaldusväärsuse hindamisel võib lähtuda

kirjeldatud asjaolude elulisest usutavusest ehk nende esinemise üldisest tõenäosusest

(Riigikohtu 19.05.2009 otsus nr 3-3-1-32-09, p 19). Maksuhaldur ja halduskohus ei ole andnud

ühelegi tõendile või selle puudumisele ette kindlaks määratud jõudu, vaid on hinnanud tõendeid

kogumis ja vastastikuses seoses. Asjas kogutud tõendid kogumis kinnitavad, et kaebaja ja EE

ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks ning nende kirjeldatud asjaolud ei ole eluliselt usutavad.

Halduskohus on kohtuotsuse p-des 6.2–6.5 vastavat järeldust asjakohaselt ja piisavalt

põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid.

11. Kaebaja etteheide, et maksuhaldur pole kasutanud Invest Beacon OÜ-lt, CC-lt ja BB-lt

teabe saamiseks tulemuslikumaid meetmeid (rakendanud sunniraha), ei ole põhjendatud. MKS

§ 10 lg 3 kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt,

vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse

üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. MKS § 11 lg 2 järgi on

maksuhalduril kaalutlusõigus otsustamaks, milliseid toiminguid on vaja sooritada ja milliseid

tõendeid koguda. Praeguses asjas loeti Invest Beacon OÜ-le ja temaga seotud isikutele teabe ja

3-18-2424

10(11)

dokumentide saamiseks tehtud korraldused kätte toimetatuks Ametlike Teadaannete

vahendusel, sest isikud ei võtnud maksuhalduri korraldusi vastu. Sellises olukorras ei saa

maksuhaldurile ette heita, et ta ei rakendanud nende isikute suhtes sunniraha eesmärgiga

sundida adressaate korraldusi täitma.

12. Maksuhaldur ei saanud kaebaja tööülesannetega seonduvaid asjaolusid täpsemalt

kontrollida, sest kaebaja ei osanud öelda kontrolliperioodi kohta ühegi kliendi nime. Ei ole

eluliselt usutav, et kaebajale ei avaldatud selliseid üksikasju, sh Hiiumaale lähetusse minnes.

Kohtumenetluses esitatud e-kirjavahetus kaebaja lepingulise esindaja ning 2014. a äriühingu

teenuseid kasutanud klientide DD ja UU vahel (vt 22.01.2019 menetlusdokumendi lisad)

kinnitab pigem, et kaebaja oskaks nimetada klientide nimesid, kui ta oleks äriühingus tegelikult

töötanud. Igal juhul ei kajasta e-kirjavahetus kontrolliperioodi, mistõttu ei kinnita see, et

kaebaja oleks kontrolliperioodil äriühingus töötanud. Kaebajal on õigus, et kolmanda isikuna

ei saa temal ega äriühingu raamatupidajal olla kõiki maksumenetluses tähtsust omavaid

tõendeid. Samas ei ole eluliselt usutav ka olukord, et kaebaja töötas Invest Beacon OÜ-s ja sai

sealt töötasu väljamakseid, kuid temal ega äriühingu raamatupidajal ei ole säilinud selle kohta

mitte ühtegi dokumentaalset tõendit. Eluliselt ei ole usutav seegi, et kaebaja töötas äriühingus

väidetavalt juba 2014. a-st, kuid ootas töötasu väljamakseid 2015. a juulikuuni.

Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on küll võimalik sõlmida igasuguse sisuga lepinguid,

kuid asjas kogutud tõendid ei kinnita kaebaja väidetud tingimustel töölepingu sõlmimist.

13. Halduskohus on õigesti leidnud, et maksusumma määramisele kohaldub viieaastane

aegumistähtaeg. Maksuhaldur on maksuotsuse p-s 3.17 ja kontrollakti p-s 1.1.3 märkinud, et

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamine oli tahtlik. Maksuotsus on suunatud sellele, et

näidata, et maksudeklaratsioonides kajastatud andmed ei vasta tegelikkusele ning Invest

Beacon OÜ ja kaebaja vahel ei olnud töösuhet. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

valeandmete esitamine sai olla vaid tahtlik tegevus ning maksuotsuse ja kontrollakti

põhjendused on selles osas piisavad.

14. Maksueelise saamist peab põhjendama olukorras, kus näiliku tehingu eesmärgiks oli teise

tehingu varjamine. Praegu ei soovinud Invest Beacon OÜ ja kaebaja teist tehingut varjata, vaid

äriühingu maksudeklaratsioonis kajastati olematut töösuhet ning sellega seotud väljamakseid.

Näilikke tehinguid ei võeta maksustamisel arvesse (MKS § 83 lg 4).

15. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et maksuotsusega ei saa tühistada TÖR-i kannet.

Maksuhalduri pädevuses on teha järelevalvet töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle

(MKS § 10 lg 2 p 5). Järelevalve hõlmab ka olukordi, kus registrikanne on vale. Kui

maksuhaldur tuvastab maksumenetluses, et äriühing on põhjendamatult deklareerinud ja/või

tasunud tööjõumakse, sest tegelikkuses puudus äriühingul töötajaga töösuhe, on TÖR-i

registrikande kustutamine sellele eelnevas maksumenetluses tuvastatu automaatseks

tagajärjeks (vt ka MKS § 253), sest registrisse saab kanda üksnes need isikud, kelle töösuhe

konkreetse äriühinguga on tuvastatud (vt ka MKS § 251 lg 4; Tallinna Ringkonnakohtu

31.01.2019 otsus nr 3-17-1430, p-d 9–10). SE 575 seletuskirjast ei tulene, et TÖR-i kande

tühistamine tuleks otsustada eraldi haldusaktiga. Eraldi töötamise tuvastamise menetlus saab

toimuda nt siis, kui tööd tegev isik pöördub maksuhalduri kui TÖR-i vastutava töötleja poole

töötamise alustamise või lõpetamise tuvastamiseks, sest tööd võimaldav isik pole töötamist

registreerinud, või maksuhaldur leiab, et töökohas töötab isikuid, keda ei ole TÖR-s

registreeritud. Sellise otsuse alusel ei saa siiski TÖR-i kannet muuta (MKS § 255).

16. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et halduskohus ei kaasanud kolmanda isikuna

menetlusse Invest Beacon OÜ-d, kes oli vaidlustatud maksuotsuse adressaadiks. Invest Beacon

OÜ kustutati äriregistrist 29.07.2019 ja tema õigusvõime on praeguseks lõppenud. Seega ei

mõjuta käesolev vaidlus enam Invest Beacon OÜ õigusi ja kohustusi.

3-18-2424

11(11)

17. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et MTA 30.11.2018 maksuotsuse

tühistamiseks ei ole alust. XX apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata (HKMS § 200 p 1).

18. Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda vastavalt HKMS §

108 lg-le 1 ning vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja enda kanda HKMS § 109 lg 1

alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)