1-10-1635/7 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 1-10-1635

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2010. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-1635 (09257000374) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Kriminaalasi V.P süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Marelle Ulla Süüdistatav

V.P – isikukood xxx, elukoht *,

mobiiltelefon *, *, *haridus, emakeel * keel, töökoht *, karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistatud üks kord - 21.05.2007 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel rahatrahviga

19 350 krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 10 kuuks (trahv tasutud 15.04.2008); väärteomenetluse korras karistatud üks kord - 12.09.2006 Põhja PP poolt LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahv 9000 krooni ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine

3 kuuks (trahv tasutud 05.01.2007). Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. KrMS § 217 alusel kinni peetud 27.11.2009 kell 15.10 kuni 28.11.2009 kell 09.25 /tlk 7-8/. Kaitsja Vandeadvokaat Alla Raudsepp RESOLUTSIOON

1. Süüdi mõista V.P KarS § 424 karistada vangistusega 3 kuud.

järgi ja (kolm)

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kuriteo toimepanemisega seoses V.P eelvangistuses viibimise aeg alates 27.11.2009 kell 15.10 kuni 28.11.2009 kell 09.25, s.o 2 päeva, mistõttu lugeda (kaks) (kakskümmend kaheksa) ärakandmata karistuseks 2 kuud 28 päeva vangistust.

Ärakiri 1-10-1635

3. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jätta vangistus V.P suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 2 (kahe) kuu 28 (kahekümne kaheksa) päevalist vangistust ei pöörata täitmisele kui V.P (kaheksateistkümne)

kuulise katseaja

jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

3.1. Määrata V.P katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg

1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid:

3.1.1. elama oma alalises elukohas *;

3.1.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3.1.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

3.1.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

3.1.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

3.2. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 10. märts 2010. a.

3.3. Kui V.P katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS §

75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

4. Tühistada V.P suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.

5. V.P-lt lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus (neljaks) , mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. kuuks

6. Välja mõista V.P-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu

/tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank, arveldusarve nr

221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-10-

1635 ning nõude liik (sundraha, kaitsjatasu vms)/: - (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) sundraha 6525 krooni; - (viissada nelikümmend) määratud kaitsjatele makstud tasu 540 krooni.

Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

7. 1848 Jätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu (üks tuhat kaheksasada nelikümmend kaheksa)

krooni.

8. Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses kokkuleppemenetluse normide rikkumisega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul arvates otsuse kuulutamisest ja apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolele on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse

Ärakiri 1-10-1635

kuulutamisest. Süüdistus

V.P

süüdistatakse selles, et tema, 27.novembril 2009.a kella 15.10 ajal juhtis Lääne maakonnas Ridala vallas Uuemõisa alevikus Ehitajate tee 5 juures liikudes Ehitajate tee

7 suunas Swedbank Liising AS kuuluvat ja enda kasutuses olevat mootorsõidukit – sõiduautot Opel Astra Caravan registreerimismärgiga 223 BBX isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,31 mg/l +- 0,12 mg/l, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,19 mg/l, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 20 lõike 31 p 1 sätetest, mille kohaselt „Juht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi“ juhtis V.P mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis.

Eeltoodu alusel süüdistatakse V.P KarS § 424 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.

Prokuröri poolt kohtus V.P-le nõutud karistus: Kohtus nõudis prokurör süüdistatavale karistuseks KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistusaeg 27.-28.11.2009 s.o 2 päeva vangistust ja ärakandmisele kuulub 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel vabastada V.P vangistusest tingimisi 18 kuulise katseajaga, mille kestel on ta kohustatud järgima KarS §

75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid. KarS § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks.

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku

(edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine.

Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab V.P süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Asitõendid puuduvad. Tõkend – V.P suhtes on 28.11.2009. a kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 12/, mis tuleb tühistada. V.P on KrMS § 217 alusel kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 27.11.2009 kell 15.10 kuni 28.11.2009 kell 09.25 /tl 7-8/, mis tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Menetluskulud

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb V.P-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 6525 krooni (1,5 * 4350). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale A. Raudsepp V.P kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses summas 1080 krooni /tl 43-45/ ning kohtumenetluses summas 1308 krooni, kokku 2388 krooni.

Ärakiri 1-10-1635

Kohus jätab riigi kanda kaitsjale makstud sõidukulu ja tasu õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest, kuna kaitsja on määratud riigi poolt ja eelnimetatud kulud on tekkinud sellest, et kaitsja on väljastpoolt menetlustoimingute piirkonda. Seega kaitsjale makstud tasudest kuulub V.P-lt väljamõistmisele 540 krooni ja riigi kanda tuleb jätta 1848 krooni.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige