3-20-191/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-191

Määruse kuupäev

3. veebruar 2020

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X-i riigi õigusabi taotlus (seoses töövõimetus-pensioni

maksmise lõpetamisega)

Menetlusosalised

Taotleja X

RESOLUTSIOON

1. Jätta taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

2. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte-

toimetamisest.

3. Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

Asjaolud

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 30.01.2020 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi

saamiseks, see jõudis kohtusse 31.01.2020. Taotleja soovis riigi õigusabi esindamiseks

kohtueelses menetluses ja kohtus.

Taotleja soovib pöörduda kohtu poole seoses sellega, et alates detsembrist 2019 ei maksta

talle töövõimetuspensioni. Taotleja on raske puudega ja tal puudub töövõime. Taotlejale

maksti töövõimetuspensioni vangistusseaduse (VangS) § 40 alusel, kuna ta tasus selle arvel

elatist oma lastele. Taotlejal ei ole töövõime puudumise tõttu muud võimalust lapsi ülal

pidada.

Kohtu seisukoht

2. Taotleja soovib riigi õigusabi selleks, et saavutada talle kui töövõimetule isikule toetuse

(pensioni) maksmine ning soovib sel eesmärgil pöörduda haldusorgani ja kohtu poole.

Taotletavaks riigi õigusabi liigiks on isiku esindamine haldusmenetluses ja halduskohtu-

menetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5 ja 6). Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1, 2 ja 31 kohaselt on

taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule.

3. Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna asjaoludest tulenevalt on

taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

Kuni 31.12.2016 oli isikul püsiva töövõimetuse korral õigus saada riikliku

pensionikindlustuse seaduses (RPKS) sätestatud töövõimetuspensioni. Selle määramise

aluseks oli isiku püsivalt töövõimetuks tunnistamine, mida sai teha kuni viieks aastaks (RPKS

§ 14, § 16 lg 7).

Kuni 30.06.2016 kehtinud VangS § 40 sätestas, et kinnipeetavale, kellel on ülalpeetavaid,

makstakse töövõimetuspensioni ka kinnipidamise ajal. Alates 01.07.2016 on VangS § 40

kehtetu.

Alates 01.01.2017 reguleerib vähenenud töövõimega inimesele sissetuleku tagamist

töövõimetoetuse seadus (TVTS). Selle seaduse § 11 põhjal makstakse isikule osalise või

puuduva töövõime korral töövõimetoetust. Töövõimet hindab ning töövõimetoetust määrab ja

maksab Eesti Töötukassa (TVTS § 3). TVTS § 12 lg 6 sätestab, et töövõimetoetusele ei ole

õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all.

4. RPKS § 619 lg 2, § 6114 lg 5 ja § 6113 lg 1 tuleneb, et enne tööjõureformi läbiviimist

püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule maksti töövõimetuspensioni määratud suuruses kuni

määratud tähtajani (töövõimetuse ehk korduvekspertiisi tähtajani). Korduvekspertiisi tähtaja

saabudes tuli isikul esitada töövõime hindamise taotlus töötukassale.

Tõenäoliselt ongi taotlejaga juhtunud see, et talle jätkati varem määratud töövõimetuspensioni

maksmist kuni töövõimetuks tunnistamise kestuse lõppemiseni. Praegu kehtivate seaduste

järgi töövõimetuspensioni enam olemas ei ole. Töövõimetoetusele taotlejal kui kinnipeetaval

õigust ei ole. Kohtule ei ole äratuntav, et TVTS § 12 lg 6 võiks olla vastuolus Eesti Vabariigi

põhiseadusega. Eeltoodut arvestades on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene

ning riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.

5. RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. See tähendab, et

eelnimetatud sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on

riigi õigusabi saama õigustatud isik. Seetõttu ei ole RÕS § 7 lg 1 toodud aluse esinemisel vaja

kontrollida taotleja majanduslikku seisundit.

6. Kohus selgitab taotlejale, et kui ta siiski soovib algatada vaidluse talle töövõimetoetuse

maksmise üle, siis tuleb tal

- esitada töötukassale taotlus tema töövõime hindamiseks,

- kui töötukassa on hinnanud taotleja töövõime osaliseks või puuduvaks, siis esitada

töötukassale taotlus töövõimetoetuse saamiseks. Taotlejal tuleb selles välja tuua, et ta vajab

toetust oma laste ülalpidamiseks,

- kui töötukassa keeldub taotlejale töövõimetoetuse määramisest, siis esitada

halduskohtule kaebus keelduva otsuse tühistamise ja taotluse uueks läbivaatamiseks

kohustamise nõudes. Kui töötukassa tugineb sellele, et taotlejal kui kinnipeetaval ei ole

õigust töövõimetoetusele, siis tuleb taotlejal esitada kaebuses ka taotlus tunnistada TVTS §

12 lg 6 põhiseadusega vastuolus olevaks.

Täpsemate juhiste ja taotluse vormide saamiseks võib taotleja pöörduda Eesti Töötukassa

poole aadressil Lasnamäe 2, 11412 Tallinn või Riia 2, 51004, Tartu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik