1-10-1545/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märtsil 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-10-1545 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi B.T (B.T) süüdistus KarS § 25 lg-te 1,2 -§ 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg Süüdist...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märtsil 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-10-1545 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi B.T (B.T) süüdistus KarS § 25 lg-te 1,2 -§ 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg Süüdistatav B.T
elu- või asukoht ja aadress: XXXX XX-XX, Tartu isikukood või sünniaeg: XXX
karistatus: kriminaalkorras karistamata
, väärteokorras karistatud 6-l korral tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Riigi poolt määratud korras advokaat Mare Laur
RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada B.T KarS § 25 lg-te 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõista
2 kuud vangistust. (kaks)
KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata
täielikult täitmisele, kui B.T ei pane 1 aasta ja 6 ) kuu pikkuse katseaja (ühe) (kuue jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud järgmisi kontrollnõudeid:
1. elama kohtu määratud alalises elukohas-
2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid
oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui
2 viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha
vahetamiseks.
Määrata B.T katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
Tõkend –elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista välja B.T-lt
menetluskuluna sundraha 2 000.- (kaks tuhat) krooni. Ülejäänud osas jätta menetluskulu riigi kanda.
Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB
Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, 1-10-1545, menetluskulud”.
KrMS § 423 ja § 424 alusel määrata, et B.T on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (ühe)
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu
Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.
Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud
kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse
alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu
Süüdistus: B.T süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, püüdis 30.12.2009.a. kell 15.30 ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus,
Ringtee 75g Rimi Hüpermarketist ühe pudeli õlut Saaremaa X väärtusega 14.70 kr. Kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu.
30.12.2009.a. kell 19.50 püüdis B.T ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus,
Kalda tee 1c Eedeni Konsumist ühe pudeli õlut Saaremaa X väärtusega 13.90 kr. Kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Sellega pani B.T toime KarS § 25 lg. 1,2 - § 199 lg. 2 p.9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. süstemaatilise võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis jäi katse staadiumisse. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: varastatu on tagastatud, tsiviilhagisid ei ole esitatud. Menetluskulu: kaitsjatasu kokkuleppe sõlmimisel 840 kr. Karistuse liik ja määr:
KarS § 25 lg. 1,2 - § 199 lg. 2 p.9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kaks kuud vangistust. KarS § 74 lg.1 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane
3 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid.
II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas
Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega jakuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad,
leiab, et B.T, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et B.T on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse B.T süüdi tunnistada KarS § 25 lg-te 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
III Kohtu seisukoht menetluskulu osas
KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on sundraha suuruseks II astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni.
KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist
seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades B.T
varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid, on põhjendatud tema puhul jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ja anda talle KrMS § 423 ja § 424 alusel võimalus menetluskulud tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Rutt Teeveer Kohtunik