2-19-20382/6 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-19-20382

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht

03. veebruar 2020.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-20382 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi T.V vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 2226,77 eurot Menetlusosalised ja nende sindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht: Tartu mnt 83, Tallinn). Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel (PlusPlus Legal OÜ, e-post: marjana.sestel@plusplus.ee). Kostja: T.V (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht: XXX, e- ). Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista T.V-lt välja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus 1016,30 eurot, enne hagi esitamist (16.12.2019) sissenõutavaks muutunud viivis summas 288,23 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot.

3. Seisuga 16.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 632,58 euro osas jätta hagi rahuldamata.

4. Mõista T.V-lt välja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt (1016,30 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue ise.

5. Jätta menetluskulud 68% ulatuses T.V kanda ja 32% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.

6. Mõista T.V-lt välja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 292,40 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-19-20382

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord Kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 ei anna kohus hagejale luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse esitamisel võetakse see ringkonnakohtusse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale (Lossi 2, Kuressaare, menetlusposti aadress: pmkkuressaare.menetlus@kohus.ee)

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Kohtu selgitused - 20.12.2019 esitas Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi T.V vastu võlgnevuse nõudes. Hagi kohaselt on võlgnevus tekkinud Elisa Eesti AS liitumislepingu nr 8413865 alusel väljastatud 01.03.2016 arve nr 2014807817 summas 22,21 eurot; 01.04.2016 arve nr 2015041784 summas 241,30 eurot; 01.05.2016 arve nr 2015289945 summas 93,61 eurot ja 01.06.2016 arve nr 2015528279 summas 659,18 eurot tasumata jätmisest. Vastavalt hagiavalduse lisa

1.1 olevale Elisa üldtingimuste p-le 7.10 on Elisal õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Sissenõudjal on õigus nõuda ja kostjal lasub Lepingu üldtingimuste punkti 5.2.3. ja 6.1.7 kohaselt kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113² lg.2 ja lg 3 seovad sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113² lg.2 p.1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on kuni 1000 €. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 2226,77 €. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist (s.o 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018 - hagiavalduse lisad nr 4.1 - 4.3) hagejale teadaolevale kostja aadressile,. Seetõttu juhindudes § 113² lg 2 on hagejal õigus nõuda 01.04.2018 võlateatise eest 20 € ning 01.05.2018 ja 01.06.2018 kummagi võlateatise eest 5,00 € s.t. kokku 30 €. Kokku on hagejal tekkinud kulud 30 € ulatuses seoses

2-19-20382

meeldetuletuskirjade edastamisega kostjale. Elisa Eesti AS on arvest tuleneva nõude loovutanud Aktsiaseltsile PlusPlus Capital. - Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 13.01.2020. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud osaliselt. - Tulenevalt TsMS § 436 lg 7 ja TsMS § 438 lg 1 on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise sellele tuginenud.

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 13). (p 17) Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24;

RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 13). Kohtu arvutuste kohaselt kasutades viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) on põhjendatud välja mõista viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt alates arve maksekuupäevale järgnevast päevast kuni 16.12.2019 summas 288,23 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude põhivõlgnevuses 1016,30 euro ja seisuga 16.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 288,23 euro nõudes ning mõistab välja viivise alates 17.12.2019 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhinõudelt kuni põhinõude, so 1016,30 euro täitmiseni; ning sissenõudekulu 30 eurot.

Seisuga 16.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 632,58 euro osas tuleb jätta hagi rahuldamata. - Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist. - Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. - Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse.

Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

2-19-20382

- Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. - Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. - TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi 68% ulatuses, jäävad viidatud sätte alusel menetluskulud 68% osas kostja ning 32% osas hageja kanda. - Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Asja materjalidest ja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv 250 eurot ja õigusabi kulu 420 eurot (dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi, hagiavalduse koostamine 2 tundi, tunnitasu 120 eurot). Kohus edastas menetluskulude nimekirja kostjale seisukoha esitamiseks koos hagiavaldusega, kuid kostja pole kohtule vastanud. Arvestades käesoleva asja mahtu ning vähest keerukust, on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu õigusabile 1,5 tunni ulatuses (so 180 eurot). Riigilõivu väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud. Kokku on põhjendatud menetluskulud 430 eurot, millest 68% jääb kostja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 292,40 eurot. - Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik