3-19-1076/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1076

Haldusasi

XXi kaebus Harju Maakohtu kohustamiseks vaadata

kaebaja 27.04.2019 taotlus (tutvuda YY kriminaalasja

kõigi toimikutega või alternatiivselt kohtuotsuste ja

toimikute sisukordadega) uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: XX

Vastustaja: Harju Maakohus

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 4. märts 2020.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 27.04.2019 esitas XX Harju Maakohtule teabenõude, milles soovis tutvuda ja võimaluse

korral digitaalselt YY seotud kriminaalasja toimikutega (sh kohtulahenditega kui need ei ole

toimiku lahutamatuks osaks), milles YY mõisteti Tallinna Linnakohtu poolt 02.01.1997 surma.

Minimaalset soovib taotleja tutvuda kohtuotsuste ja toimikute sisukordadega. Taotluse esitaja

märkis, et palub tagada juurdepääs vähemalt sellele osale teabest, millele juurdepääsupiirang ei

kehti (tl 5).

2. 07.05.2019 vastas Harju Maakohus XXile: „Terve toimiku tutvustamiseks ei ole Teie puhul

põhjendust. Soovi korral saate tutvuda lahendiga. Selleks palub kirjutage (digi)allkirjastatud

avaldus ja saatke see mulle.“

3. 06.06.2019 saabus Tallinna Halduskohtule XX kaebus tunnistada põhiseadusega vastuolus

olevaks Harju Maakohtu pressiesindaja 07.05.2019 toiming (vastuskiri pöördumisele) ja

kohustada Harju Maakohut kaebajale tutvustama, võimaluse korral digitaalselt, YYga seotud

kriminaalasja toimikuid (sh kohtulahendeid, kui need ei ole toimiku lahutamatuks osaks), milles

toosama isik mõisteti Tallinna Linnakohtu poolt 02.01.1997 surma või alternatiivselt kohustada

Harju Maakohut taotlust uuesti läbi vaatama.

11.06.2019 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse kaebuse nõudes kohustada Harju

Maakohut vaadata kaebaja 27.04.2019 taotlus (tutvuda YY kriminaalasja kõigi toimikutega või

alternatiivselt kohtuotsuste ja toimikute sisukordadega) uuesti läbi. 17.12.2019 määrusega

määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

4.1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 1 järgi on kõrgeima riigivõimu kandja Eestis rahvas. Selleks,

et kõrgeim suverään saaks oma tahet parimal viisil ellu viia, peab ta olema informeeritud.

Kodanikkonna informeerimine toimub paljuski riigi algatusel, samas ei ole vähemtähtis ka

kodanike omaalgatuslik teabe hankimine.

Riigikohtu halduskolleegium on 07.05.2003 kaasuses 3-3-1-31-03 p 33 leidnud, et

demokraatlikus riigis peab isik ka ise oma informeerituse eest hoolitsema. Eesti Vabariigi

põhiseaduse § 44 järgi on igaühel õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat

informatsiooni. Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on

kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma

tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed.

Täiendavalt annab õiguse informatsioonile ka "Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni" (EIÕK) artikkel 10, mis kätkeb eneses vabadust saada ja levitada teavet ning

mõtteid ilma ametivõimude sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest.

4.2. Riigikohtu järjepideva praktika järgi (3-1-1-116-04, 3-3-1-84-15, 3-3-1-58-16, 3-16-11) ei

reguleeri kriminaalmenetluse seadustik, erinevalt halduskohtumenetluse seadustikust või

tsiviilkohtumenetluse seadustikust, pärast kriminaalmenetluse lõppu kuigivõrd kriminaal-

toimikuga tutvumist. Riigikohus leidis ka, et selliste vaidluste lahendamine on halduskohtu

pädevuses. Kaebajale ei nähtu, et regulatsioon selles osas oleks muutunud.

Avaliku teabe seaduse § 28 lg 1 p 29 järgi peab teabevaldaja avalikustama jõustunud

kohtulahendid seadusest tulenevate piirangutega. Elektroonilises Riigi Teatajas on igaühel

ligipääs Harju Maakohtu 24.05.2010 otsusele nr 1-07-8640, millest ilmneb kõige muu hulgas

YY süüdimõistmine ühes järgmises temaga seotud kriminaalasjas. Kaebajale ei nähtu, et ta

peaks selle pdf formaadis elektroonilise dokumendi, s.o kohtuotsuse jaoks Harju Maakohtule

esitama allkirjastatud taotluse. Sellest tulenevalt jääb kaebajale selgusetuks, miks ta peab seda

tegema küsitud lahendite asjus? Avaliku teabe seaduse § 14 lg 1 p 1 järgi peab teabenõudja

esitama oma ees- ja perekonnanime. Kaebaja on seda teinud.

Kuigi tõenäoliselt on seegi nõue põhiseadusega vastuolus, sest viimane riivab kaebaja eraelu

puutumatust ebaproportsionaalselt. Kaebaja ei pea esitama oma ees- ja perekonnanime, kui ta

laeb elektroonilisest Riigi Teatajast alla kohtulahendi nr 1-07-8640. Seetõttu tõusetub küsimus,

millisel otstarbel peaks kaebaja seda tegema teabenõude korral?

4.3. Asjaolu, et avaliku teabe seadus jõustus 2001. aastal, aga kohtuotsused konkreetse

kriminaalasja raames langetati varasemal perioodil, ei ole kaebaja arvates määravaks, sest

põhiseadus, kui hierarhiliselt kõrgemal asuv seadus, millega kõik seadused peavad kooskõlas

olema, kehtib juba alates 03.07.1992, ja eelduslikult on kaebajal õigus sellest päevast alates

saada kohtulahendeid ulatuses, milledele juurdepääsupiirangud ei kehti.

Teadupärast seab 1992. aastal jõustunud ühiskondlik aluslepe nõudmise, et kohtuistungid on

avalikud ja et kohtuotsus kuulutatakse avalikult, kui just kohus ei otsusta asjaosaliste huvides

teisiti ning määra istungeid või kohtulahendi kuulutamist osaliselt või täielikult kinniseks (Eesti

Vabariigi põhiseaduse § 24 lg 3 ja 4). Harju Maakohtu esindaja ei ole viidanud asjaolule, et

kohtumenetlus YY süüasjas oli algusest lõpuni (või äärmisel juhul osaliselt) kinnine. Ilmselt ta

seda ka ei olnud, sest pressiesindaja on viidanud võimalusele, et soovi korral on kaebajal

lahendiga võimalik tutvuda, kui ta end identifitseerib. Täiesti kinnise menetluse puhul oleks

selline lahenduskäik juurdepääsupiirangute tõttu võimatu.

4.4. Kaebaja arvates ei kätke Harju Maakohtu vastuskiri mitte ühtegi selgitust, miks kohus peab

toimima viisil, nagu ta seda tegi. Põhjendamise nõue näib aga olevat õiguse üldpõhimõte, mida

on käesoleval juhul oluliselt rikutud.

4.5. Kaebaja märgib, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 järele on igaühel õigus oma kohtuasja

läbivaatamisel nõuda mh toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist. Õiguskirjanduses, s.o

"Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaandes" (2017) märgitakse järgmist: Avalik-

õiguslik toiming peab olema õiguspärane. Kui avalik-õiguslik toiming on õigusvastane, siis on

see ühtlasi ka põhiseadusvastane, sest riigivõimu tohib vastavalt § 3 lg 1 esimesele lausele

teostada üksnes PS ja seaduse alusel, st õiguspäraselt. Avalik-õigusliku toimingu õiguspärasuse

ja seega ka põhiseaduspärasuse üle on pädev otsustama halduskohus, mõnede

karistusmenetluse raames tehtavate toimingute puhul üldkohus. (paragrahv 15, kommentaar

64). Harju Maakohtu vastuskiri on toiming. Kaebaja palub kaebuse osalise või täieliku

rahuldamise korral tunnistada kohtuotsuse resolutsioonis, et see toiming, et see vastuskiri on

põhiseadusega vastuolus.

4.6. Kaebuse esitaja palub menetluskulud jätta vastustaja kanda.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

5.1. Vastustaja jääb XXi 27.04.2019 esitatud taotluse lahendamisel XXile 07.05.2019 kirjas

esitatud seisukoha juurde.

27.04.2019 esitas kaebaja XX kohtule taotluse menetlusvälise isikuna tutvuda 02.01.1997

Tallinna Linnakohtu otsusega lahendatud YY kriminaalasja kõigi toimikutega või minimaalselt

kõigi kohtuotsustega.

Tallinna Linnakohtu kriminaalasi nr ½-14/97 on kohtus arhiveeritud. Tegemist on erinevaid

isikuandmeid sisaldavate materjalidega, mis on avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 12 alusel

juurdepääsupiiranguga. XX ei ole antud kriminaalasjaga seonduv andmesubjekt, tema taotluses

esitatud põhjendus ei sisalda kohtu hinnangul isikuandmete kaitse seaduse §-des 4, 5 või 6

sätestatud alust ilma andmesubjekti nõusolekuta arhiveeritud kriminaalasja materjalidega

tutvumiseks.

Seoses justiitsministri 27.02.2002 määruse nr 11 „Esimese ja teise astme kohtute statistika ja

lahendite andmekogu pidamise kord“ kehtetuks muutumisega alates 01.10.2016, on 30.09.2016

isikuandmete kaitse huvides lõpetatud avalik juurdepääs enne 2006. aastat jõustunud esimese

ja teise astme kohtulahenditele, mistõttu pidas kohus võimalikuks XXile 02.01.1997 avalikult

kuulutatud kohtulahendi koopia väljastamist peale vastava allkirjastatud taotluse esitamist.

Allkirjastatult kohtulahendi koopia väljastamise taotlust XX kohtule ei esitanud.

5.2. Menetluskulud palub vastustaja jätta kaebaja kanda.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus mõistab kaebuse eesmärki selliselt, et kaebaja soovib saada Harju Maakohtult esiteks

tutvumiseks YY seotud kriminaalasja, milles YY mõisteti Tallinna Linnakohtu poolt

02.01.1997 surma, toimikuid (sh kohtulahendeid kui need ei ole toimiku lahutamatuks osaks).

Alternatiivselt soovib kaebaja tutvuda kohtuotsuste ja toimikute sisukordadega, kui toimikutega

tervikuna tutvumine ei ole võimalik.

Kaebaja leiab, et vastustajal tuli kaebaja poolt palutud teave talle väljastada või esitada

põhjendatud keeldumine. Ühtlasi leiab kaebaja, et temalt allkirjastatud avalduse nõudmine

kohtuotsustega tutvumiseks ei ole seadusega kooskõlas.

Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kuivõrd kohtuasja toimikud sisaldavad

delikaatseid isikuandmeid, siis kohtutoimikutega tutvumine ei ole lubatatud – tegemist on

erinevaid isikuandmeid sisaldavate materjalidega, mis on avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg

1 p 12 alusel juurdepääsupiiranguga. Kohtulahendeid ei ole kaebajale aga edastatud, kuna

kaebaja ei ole esitanud selleks allkirjastatud taotlust nagu vastustaja palus.

7. Kohus märgib asja lahendama asudes, et Riigikohtu halduskolleegium on 03.11.2016

lahendis haldusasjas nr 3-3-1-84-15 märkinud, et kriminaalmenetluse käigus kogutud teave on

sõltuvalt sisust avalik teave ja/või isikuandmed, millele kriminaalmenetluse seadustiku

regulatsiooni puudumisel laienevad vastavalt avaliku teabe seadus ja isikuandmete kaitse

seadus. Kohus märgib, et käesoleval ajal lisandub siia ka Euroopa Liidus kehtiv isikuandmete

kaitse üldmäärus (IKÜM).

Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta tänaseni täpsemat regulatsiooni, kuidas peaks toimuma

menetlusvälise isiku tutvumine kriminaalmenetluse toimikuga peale menetluse lõppemist ja

peale lõpplahendi jõustumist. Samuti puudub täpsem õiguslik regulatsioon, kuidas toimub

menetlusvälise isiku tutvumine kriminaalmenetluse toimikuga ja lahenditega, mis on

arhiveeritud ja milliste menetluste kohtuotsused ei ole avalikult kätte saadavad Riigi Teatajas.

Kohus märgib siinkohal selgituseks, et seoses justiitsministri 27.02.2002 määruse nr 11

„Esimese ja teise astme kohtute statistika ja lahendite andmekogu pidamise kord“ kehtetuks

muutumisega alates 01.10.2016, on isikuandmete kaitse huvides lõpetatud avalik juurdepääs

enne 2006.aastat jõustunud esimese ja teise astme kohtulahenditele.

Kohus on sarnaselt Riigikohtuga seisukohal, et kõige otstarbekam oleks vastavad küsimused

reguleerida täpselt kriminaalmenetluse seadustikus. Kuni seda ei ole tehtud, tuleb kohtul

juhinduda vaidluste tõusetumisel vastava teabe väljastamise osas eelpool viidatud Riigikohtu

lahendist, seal viidatud õigusaktidest ning isikuandmete kaitse üldmäärusest. Seejuures ei ole

õige kaebaja seisukoht selles, et taotluse lahendamisel tuleks juhinduda otse põhiseadusest, sest

õigus teabele on lihtne seadusereservatsiooniga piiratav õigus ja seetõttu tuleb kohtul

võimalusel lähtuda ikkagi olemasolevatest õigusaktidest.

8. Kohus märgib, et vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitas vastustajale 27.04.2019 teabenõude,

milles märkis järgmist: „Mulle teadaolevatel andmetel mõistis 02.01.1997 Tallinna Linnakohus

surma mahalaskmise läbi YY (s. xx xx xxxx). Harju Maakohus on Tallinna Linnakohtu

õigusjärglane.

Sooviksin tutvuda selle kriminaalasja kõigi toimikutega. Politsei ega õiguskantsleri nõunik ma

ei ole, st teabe taotleja on menetlusväline isik ja mingeid volikirju või nõusolekuid

andmesubjektidelt mul esitada ei ole. Minimaalselt sooviksin tutvuda kohtuotsuste ja toimikute

sisukordadega. Võimaluse korral sooviksin teabega tutvuda digitaalses vormis.

Palun tagada juurdepääs vähemalt sellele osale teabest, millele juurdepääsupiirangud ei kehti.

Teabega tutvumise aluseks palun lugeda Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) preambula esimene,

kolmas ja neljas osalause, PS §-id 3, 9, 10, 11, 13, 14, 19, 44, 46 ja 51 ning "Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni" artikkel 10.“ (tl 5).

9. Kohus leiab, et asjas on tõendamist leidnud ka see, et vastustaja nimel vastas kaebaja

teabenõudele 07.05.2019 Harju Maakohtu pressiesindaja Viivika Siplane, kes vastuses mainis

järgmist: „Terve toimiku tutvustamiseks ei ole Teie puhul põhjendust. Soovi korral saate

tutvuda lahendiga. Selleks palun kirjutage (digi)allkirjastatud avaldus ja saatke see mulle.“ (tl

5 pöördel).

10. Kohus leiab, et eeltooduga keeldus vastustaja kaebajale teabe väljastamisest maksimaalses

taotletud ulatuses ning esitas taotluse esitajale nõude kõrvaldada avalduse puudused so esitada

allkirjastatud avaldus, juhul kui taotluse esitaja soovib tutvuda asjas tehtud kohtuotsustega (vt

tl 5p).

11. Kohus on seisukohal, et vaatamata vastuse vähesele konkreetsusele seoses toimiku

sisukorraga tutvumise taotlusega, pidi kaebaja vastustaja 07.05.2019 vastusest aru saama, et

vastustaja on keeldunud tutvustamast talle kogu kriminaalasja toimikut ja sealhulgas toimiku

sisukorda. Küll aga nõustub kohus kaebajaga selles, et vastustaja ei ole nõuetekohaselt

põhjendanud teabenõude osalisest täitmisest keeldumist. Nimelt oleks vastustajal tulnud

vastavalt AvTS § 23 lg 1 p 1 ja lg 3 vastamisel ära näidata keeldumise alus ning esitada

keeldumise põhjendused, mittelihtsalt nentima, et „… toimikuga tutvumiseks ei ole …

põhjendust.“. Kohus märgib, et vastustaja poolt vastava kohustuse täitmata jätmine on

õigusvastane.

Samas arvestades, et vastuses kaebusele on vastustaja põhjendatult välja toonud, et tegemist

on arhiveeritud kriminaalasjaga nr ½-14/97, mis sisaldab erinevaid isikuandmeid sisaldavaid

materjale, mis on AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel juurdepääsupiiranguga, siis ei pea kohus

otstarbekas kohustada vastustajat kaebaja taotlust selles osas uuesti lahendama, kuivõrd selle

tulemuseks oleks uus keeldumine. Lisaks on vastustaja ka õigesti märkinud, et kaebaja ei ole

antud kriminaalasjaga seonduv andmesubjekt, tema taotluses esitatud põhjendus ei sisalda

isikuandmete kaitse seaduse §-des 4, 5 või 6 sätestatud alust ilma andmesubjekti nõusolekuta

arhiveeritud kriminaalasja materjalidega tutvumiseks. Eeltooduga on vastustaja esitanud

asjakohased keeldumise põhjendused kohtumenetluses ja kohus peab tõenäoliseks, et need olid

kaalutlused ka haldusotsuse langetamisel

12. Kohus märgib veel, halduskohtumenetluse seadustikus (vt HKMS § 89) ja

tsiviilkohtumenetluse seadustikus (vt TsMS § 59) sisalduvate normide alusel on

menetlusvälisel isikul õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde

kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju poolte ja kolmandate

isikute nõusolekul ning põhjendatud huvi korral kohtu loal ilma menetlusosaliste nõusolekuta.

Kohus leiab, et viidatud põhimõtted on analoogia korras kohaldatavad ka kriminaalasjas

peetava kohtumenetluse toimikuga tutvumisele.

Vaidlust ei ole selles, et kaebajal puudub poolte nõusolek kriminaalasja toimikuga tutvumiseks.

Samuti ei ole kaebaja ära näidanud sellist põhjendatud huvi, mis võiks tingida kriminaalasja

toimikuga tutvumise ilma menetlusosaliste nõusolekuta. Kohus nõustub vastustajaga, et

seetõttu ei tulnud kaebajale kriminaalasja toimikuid tutvustada.

13. Kohus selgitab lisaks, et käesoleval ajal kehtib lisaks avaliku teabe seadusele, isikuandmete

kaitse seadusele ka isikuandmete kaitse üldmäärus, millest tuleneva põhimõtte kohaselt on isiku

õiguste ja vabaduste kaitseks tema kohta käivatele andmetele juurdepääs piiratud. IKÜM art 4

p 1 järgi on isikuandmeteks igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku ehk

andmesubjekti kohta, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise

identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või

selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku,

kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal.

IKÜM art 10 sätestab, et süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude või nendega

seotud turvameetmetega seotud isikuandmeid töödeldakse artikli 6 lõike 1 kohaselt ainult

ametiasutuse järelevalve all või siis, kui töötlemine on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega,

milles on sätestatud asjakohased kaitsemeetmed andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks.

Süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste terviklikku registrit peetakse ainult ametiasutuse

järelevalve all.

AvTS § 4 lg 3 alusel peab teabele juurdepääsu võimaldamisel olema tagatud isiku eraelu

puutumatus. AvTS § 35 lg 1 p 12 kohaselt teabevaldaja on kohustatud tunnistama

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele

teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust.

Arvestades kõiki eeltoodud põhimõtteid ja õiguslikku regulatsiooni, ei pea maakohus kaebuse

esitajale võimaldama YY kriminaalasja kõigi toimikutega tutvuda (sh tutvuda toimikute

sisukorraga), kuna see rikuks isikute eraelu puutumatust.

14. Teiseks leidis kaebaja, et kui kõigi toimikutega tutvumiseks puudub alus, siis tuleks

kaebajale väljastada asjas tehtud kohtuotsused, mis peavad olema avalikud ja toimikute

sisukord.

Kohus leiab, et toimikute sisukorra väljastamise osas on vastustaja omapoolse keeldumine

teinud (vt käesoleva kohtuotsuse p 9 13).

Mis puudutab aga asjas tehtud kohtuotsuste kaebuse esitajale väljastamist, siis selles osas

märgib kohus järgmist. Kohus leiab, et vastustaja ei ole keeldunud kaebajale kriminaalasjas nr

½- 14/97 tehtud kohtuotsuste väljastamisest, vaid kaebaja vastavat taotlust on käsitletud

puudustega taotlusena ning kaebajale on antud võimalus taotluse puudused kõrvaldada.

Kohus leiab, et kaebajalt allkirjastatud taotluse nõudmine on antud juhul põhjendatud ja lubatud

vaatamata sellele, et vastustaja ei ole oma nõudmist põhjendanud ning kaebaja leiab kaebuses,

et tema allkirjastatud taotlust esitama ei pea.

Nimelt sätestab AvTS § 14 lg 2, et kui isik taotleb teavet, milles sisalduvad tema või

kolmandate isikute juurdepääsupiiranguga isikuandmed, tuvastab teabevaldaja

teabenõudja isiku. Kui isik taotleb juurdepääsupiiranguga isikuandmeid kolmandate isikute

kohta, teatab ta teabevaldajale teabele juurdepääsu aluse ja eesmärgi.

Kohus leiab, et kuivõrd justiitsministri 27.02.2002 määruse nr 11 „Esimese ja teise astme

kohtute statistika ja lahendite andmekogu pidamise kord“ kehtetuks muutumisega alates

01.10.2016, on 30.09.2016 isikuandmete kaitse huvides lõpetatud avalik juurdepääs enne

2006.aastat jõustunud esimese ja teise astme kohtulahenditele, siis on tegemist

juurdepääsupiiranguga isikuandmeid sisaldava teabega, mille edastamiseks tuleb teabevaldajal

teabenõudja isik tuvastada.

Järelikult oli vastustajal kohustus tuvastada kaebaja isik ning anda kaebuse esitajale võimalus

kõrvaldada taotluse puudused lähtudes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15. Kohus märgib,

et seejuures oleks vastustajal tulnud määrata kaebajale ka konkreetne tähtaeg taotluses

esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning taotluse puuduste kõrvaldamata jätmisel määratud

tähtajaks jätta taotlus läbi vaatamata (HMS § 15 lg 3). Käesoleval juhul teavitas vastustaja

kaebajat taotluse puudustest ja palus need kõrvaldada jättes aga tähtaja selleks määramata.

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei ole vastavaid puudusi kaebuse esitamise seisuga ega ajaks,

mil vastustaja vastas kaebusele (07.08.2019), kõrvaldanud.

Kuivõrd kaebaja taotluse puudusi ei ole kõrvaldanud, siis leiab kohus, et vastustajal ei ole ka

tekkinud kohustust kaebaja taotlust, väljastada talle asjas tehtud kohtuotsused, lõplikult

lahendada. Kaebajal tuleb taotluse lahendamiseks esitada enda allkirjastatud taotlus.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kohustamiskaebus ka selles osas põhjendatud ning kohus jätab

kaebuse tervikuna rahuldamata.

15. Kohus peab vajalikuks kaebajale täiendavalt selgitada, et vaatamata asjaolule, et

kohtuotsused on avalikud (PS § 24 lg 3) võivad need sisaldada endas juurdepääsupiiranguga

isikuandmeid. Arvestada tuleb siinjuures ka sellega, et tegemist on arhiveeritud kohtulahendiga,

ning sellega, et asjas nr ½-14/97 tehtud kohtulahendite avalikustamisel kehtisid selle tegemise

ajal teised nõuded, mis ei vasta hetkel kehtiva KrMS §-s 4081 sätestatud nõuetele.

Viidatud sättest tuleneb, et jõustunud kohtuotsus ja jõustunud kohtumäärus, millega menetlus

lõpetatakse, avalikustatakse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus, välja arvatud juhul, kui

kriminaalasjas, milles kohtumäärus tehti, jätkub kohtueelne menetlus. Avaldatud kohtulahendis

avalikustatakse süüdistatava nimi ja isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg. Alaealise

süüdistatava nimi ja isikukood või sünniaeg asendatakse initsiaalide või tähemärgiga, välja

arvatud juhul, kui avaldatav jõustunud kohtulahend on vähemalt kolmas, milles alaealine on

kuriteos süüdi tunnistatud. Teiste isikute nimed ja muud isikuandmed asendab kohus

initsiaalide või tähemärgiga. Kohtulahendis ei avalikustata isiku elukohta. Kui kohtulahendi

põhiosa või põhjendav osa sisaldab eriliiki isikuandmeid või isikuandmeid, mille suhtes kehtib

seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang ning kohtulahend võimaldab isiku tuvastamist

ka vaatamata sellele, et nimed ja muud isikuandmed on asendatud initsiaalide või tähemärgiga,

avalikustab kohus omal algatusel või andmesubjekti taotlusel ainult kohtulahendi sissejuhatuse

ja resolutiiv- või lõpposa. Kui kohtulahendi põhiosa või põhjendav osa sisaldab teavet, mille

suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang, avalikustab kohus omal algatusel

või huvitatud isiku taotlusel ainult kohtulahendi sissejuhatuse ja resolutiiv- või lõpposa. (vt

KrMS § 4081 lg 1-4). Eeltoodu kinnitab veelkord, et kaebaja isiku tuvastamine teabenõude

täitmiseks on käesoleval juhul vajalik ja põhjendatud lähtudes AvTS § 14 lg 2 sätestatud

nõudest.

16. Eelnevat arvestades ei ole kohtul alust kohustada vastustajat kaebaja teabenõude täitmiseks

vaatamata sellele, et vastustaja on rikkunud teabenõude osalisest täitmisest keeldumisel ja

taotluse puuduste kõrvaldamise nõude esitamisel põhjendamiskohustust. Kohus leiab, et ei ole

põhjendatud vastustaja kohustamine koostada kaebaja teabenõudele uus teabenõude täitmisest

keeldumise vastust olukorras, kus kaebaja oma tegelikku kaebuse eesmärki ei saavuta, milleks

on temale kriminaalasja nr ½-14/97 toimiku väljastamine. Kaebuses esitatud alternatiivse

nõude osaline rahuldamine on kaebajal võimalik aga saavutada juhul, kui ta kõrvaldab taotluse

puudused. Seni, kuni kaebaja ei ole taotluse puudusi kõrvaldanud, puudub kohtul alus kaebust

ka selles osas rahuldada, kuivõrd vastustaja nõue taotluse puuduste kõrvaldamiseks (end

identifitseerida võimaldavate andmete esitamiseks) on õiguspärane.

17. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude

hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik

OSALISELT TÜHISTATUD TRK 26.05.2020 KOHTUOTSUSEGA