2-19-7135/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2020. a., Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-7135

Tsiviilasi

R M (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlusosalised

Menetlustoiming

Avaldaja/võlgnik: R M (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-

post xxxx)

Pankrotihaldur: Raivo Piirla (asukoht Õigusbüroo Edikte

osaühing, L. Koidula tn 4/2-3, Tallinn 10125, telefon 50 14

261, e-post edikte@edikte.ee)

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega pärast pankroti

väljakuulutamist,

võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse algatamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada R M (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist.

2. Iga võlausaldajate tunnustatud nõuete osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata:

Võlausaldaja

Rahuldamisjärk Tunnustatud

nõue

(eurodes)

Rahuldamata

nõude jääk

(eurodes)

Bandora Servicer OÜ

II (PankrS §

153 lg 1 p 2)

6591,20

6591,20

Aktiva Finants OÜ

II (PankrS §

153 lg 1 p 2)

378,04

378,04

PlusPlus Capital AS

II (PankrS §

153 lg 1 p 2

733,82

733,82

Kohtutäitur Marek

Laanemets

II (PankrS §

153 lg 1 p 2

894,94

894,94

Võlgnik R M (pankrotis) võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole.

3. Vabastada

Raivo

Piirla

pankrotihalduri

kohustustest

R

M

(pankrotis)

pankrotimenetluses.

4. Määrata R M (pankrotis) pankrotihalduri Raivo Piirla tasuks 510 eurot (sh

käibemaks).

5. Määrata R M (pankrotis) pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei

mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks.

6. Maksta riigi vahenditest välja pankrotihalduri tasu katteks 476,40 eurot (sh

käibemaks) Õigusbüroo Edikte OÜ arvelduskontole nr EE271010002051978001.

7. Algatada R M (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, jätta

usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku

kohustusi.

8. Kohustada võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse

jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik

oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike

teostatud väljamaksete kohta. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele

tuleb võlausaldajatele väljamakseid teha üks kord aastas.

9. Avaldada teade pankrotimenetluse raugemise ja võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

10. Kohtumäärus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule, täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja

esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest.

Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib

määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite.

Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja

kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja

või

Eesti

Vabariik

Rahandusministeeriumi

või

rahandusministri

määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse.

Asjaolud

Harju Maakohtu 10.06.2019.a määrusega kuulutati välja R M pankrot. Pankrotihalduriks on

kohtu poolt määratud Raivo Piirla.

22.01.2020 esitas pankrotihaldur Raivo Piirla Harju Maakohtule taotluse R M (pankrotis)

pankrotimenetluse

lõpetamiseks

raugemise

tõttu

pärast

pankroti

väljakuulutamist.

Pankrotihaldur palub kinnitada pankrotihalduri tasu summas 510 eurot (sh käibemaks).

Pankrotihaldur palub rahuldada pankrotihalduri taotlus ja määrata halduri tasu hüvitamiseks

menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot, millele lisandub

käibemaks. Pankrotihaldur teeb ettepaneku teha huvitatud isikutele ettepanek kanda R M

(pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks

deposiidina summa 1500 eurot. Raugemise korral palub pankrotihaldur vabastada ennast

pankrotihalduri kohustustest ning rahuldada R M (pankrotis) avaldus võlgadest vabastamise

menetluse alustamiseks ja jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma

usaldusisiku ülesandeid.

Pankrotihaldur Raivo Piirla poolt R M (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule

esitatud taotlus ning aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse

raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest

viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab

sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et

pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse

raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise

ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja

nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei

lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik

maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud

kontole kohtu poolt määratud summa.

Kohtule halduri poolt 22.01.2020 esitatud taotluse kohaselt puuduvad R M (pankrotis)

pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia.

Kohus on Harju Maakohtu 23.01.2020 määruse alusel teinud ettepaneku väljaandes Ametlikud

Teadaanded R M (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige

võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks selleks

ettenähtud arvelduskontole 1500 eurot hiljemalt 30. jaanuaril 2020. Tähtaja jooksul ei ole

võlausaldajad

ega

kolmas

isik

avaldanud

kohtule

valmisolekut

kanda

võlgniku

pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus

pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et R M (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb

lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Vaidlused nõuete ja nende

rahuldamisjärkude üle puuduvad. Teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Pankrotihaldur ei

ole tuvastanud, et R M (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu.

Kohus nõustub halduri põhjendustega ning leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

pankrotiseaduse tähenduses.

Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt ulatuses,

milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses

rahuldamata, on käesolev kohtumäärus R M (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata

jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Halduri taotlusel määrab

kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 halduri

tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse

tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Ka

arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi.

Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes

1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul.

R M (pankrotis) pankrotihaldur taotleb tasu määramist lähtudes PankrS § 23 lõigetest 1-3, mis

reguleerivad ajutisele haldurile makstavat tasu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 8

lg 2 kohaselt rakendatakse menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral sätet, mis

reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Seega palub haldur määrata tasu vastavalt

ülesannete täitmisele kuuluvale ajale. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist ajatasu põhimõttel

arvestusega 85 eurot tunnis. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on tunnitasu ülemmäär 96,00 eurot.

Pankrotihaldur on pärast pankroti väljakuulutamist oma ametiülesannete täitmisele kulutanud

kokku 5 tundi ehk tasu moodustab 510 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et märgitud

summas tasu on mõistlik, põhjendatud, kooskõlas tehtud töö mahuga ning ei riku

võlausaldajate ega võlgniku huve.

Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja R M (pankrotis)

pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule

pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu

hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot, millele

lisandub käibemaks. Vastavalt pankrotihalduri taotlusele maksta vastav summa välja

Õigusbüroo Edikte OÜ arvelduskontole nr EE271010002051978001.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Raivo Piirla tuleb vabastada R M (pankrotis)

pankrotihalduri kohustustest.

R M (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema

kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173

nimetatud kohustusi. Võlgniku poolt on avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud

õigeaegselt kooskõlas PankrS § 170 lg 1.

Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada

kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule

esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab,

et tuleb algatada R M (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.

PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib

kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa

põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise

täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku

kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest

nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Kuna

usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatult liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole

võimeline täiendavalt kandma, tuleb jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku

ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega

ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik

viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik

käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib

asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik

usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS §

172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need

vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja

maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab

muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik

täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus

kohustab võlgnikku, kui iseenda usaldusisikut, esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva

määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud

jaotistele tuleb teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 1¹ kohaselt võib

kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse

algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui

võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate

nõudeid arvestatavas ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik