1-18-9395/35 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

03. veebruar 2020, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-18-9395 Kohtunik Anu Ammer

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Keili Rosar

Riina Palmi Prokurör

Ain Tali

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid L.P vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu

L.P , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel xxxx : Karistuse kandmise algus 21.08.2019 ja lõpp 14.07.2020.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 21.01.2020 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta enne tähtaega L.P vangistusest tingimisi elektroonilise valve alla vabastamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 30.12.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.P vangistusest tingim elektroonilise valve alla. isi enne tähtaega vabastamiseks L.P on süüdi tunnistatud KarS §424 lg Viru Maakohtu 10.12.2018 otsusega järgi ja usega 11 kuud. KarS §74 lg 2 alusel kuulus mõistetud teda karistati vangist

karistusest koheselt ärakandmisele 7 päeva vangistust. KarS §74 lg 1, 3 alusel jäeti ülejäänud vangistus 10 kuud 23 päeva täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat. Katseaja jooksul oli L.P kohustatud järgima KarS §75 lg 1 p

– 6 sätestatud

kontrollnõudeid ja KarS §75 lg 2 p 2 sätestatud lisakohustust. Kohtuotsus jõustus 28.12.2018.

Viru Maakohtu 04.07.20 Viru Maakohtu

19 määrusega pöörati L.P-le

10.12.2018 akandmata karistus 10 kuud 23 otsusega mõistetud är päeva vangistust täitmisele.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korda ja vanglas viibib isik samuti teist korda. Mõlemal korral on isik toime pannud mootorsõiduki juhtimise olles alkoholijoobes. Kuriteod on jäänud sarnaseks, soodusteguriks on alkoholi tarvitamine

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kurit toetab eo toimepanemise tõenäosust Viru Vangla kinnipeetava vabastamist. tingimisi ennetähtaegset

Kohtuistung

L.P taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja avaldas, et elama hakkab omaenda korteris. ema, kaks poega ja endise abikaasa. Avaldas, et Lähedasteks nimetas

alkoholi probleemi polegi varem püüdnud lahendada, kuna ravi jaoks puudusid rahalised vahendid. Lubas, et nüüd vabanedes hakkab alkoholismi meditsiiniliselt ravima lähedaste abiga. Nõuete tasumise lubas ajatada.

Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab kinnipeetava enn . Oma etähtaegset vabastamist seisukohta prokurör põhjendanud pole.

Kohtumääruse põhjendused

KarS

t tme § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus eise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese as kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike

9 sätestatud elektroonilise valve

2 punktis kohaldamisega. Käesoleva gemise ajaks on L.P ära kandnud 10 päevasest lahendi te -kuulisest 23-

vangistusest 5 kuud ja 13

ning on päeva ehk üle ühe kolmandiku mõistetud karistusajast nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Seega on isiku elektroonilise valve alla enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi

enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud 2- korral ning korduvkaristatus l viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasem karistus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist.

L.P käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91- seks tingimuseks vangistatu

06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluli õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidet ud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel.

Kriminaalhooldusa kinnipeetav asuks elama metniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt talle endale kuuluvasse 2-toalisesse korterisse, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Seega on kinnipeetaval olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.

Isiku lähedaseks on ema ja kaks poega, kellega on suhted head ning toetavad. Ema suhtleb pojaga telefonitsi ja kirja teel.

Samas ei saa jätta märkimata, et üks poegadest on kriminaalkorras karistatud ning on käesoleval ajal vangistusest ennetähtaega vabastatud ja allutatud elektroonilisele valvele. Ka on kinnipeetava enda sõnul tal mõned kriminaalse taustaga tuttavad, kuid oma sõnul ta ei lase neil end mõjutada. oma käitumisele mõju avaldad Samas laseb kinnipeetav a konfliktidel ja olukordadel, kuna viimane kuritegu (sõiduki juhtimine alkoholijoobes) on toime pandud peale konflikti endise abikaasaga.

Positiivseks loeb kohus asjaolu, et alates 07.10.2019 alustas isik riigikeele õppimist A1 tasemel. Individuaalse raames ei ole

täitmiskava talle ette nähtud muid taasühiskonnastavaid tegevusi, kuna tema karistusaeg on selleks liiga lühike.

Vabanemise korral ei esitanud ta kriminaalhooldajale andmeid puudub isikul töökoht või võimaliku tööandja kohta. l võimalus registreeruda Töötukassas, Samas on ta et oleks tagatud

riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Kinnipeetaval on osaline töövõimetus. Kinnipeetav on omandanud elektrilukksepa eriala, mis aitab tal tööturul edukamalt konkureerida. Tal on ka keevitaja kutsetunnistus, ta on teinud erialast tööd tööstusseadmete remondi, hoolduse ja häälestuse lukksepana, on ametlikult töötanud metallilõikajana ning palkmajade monteerijana. Kinnipeetava majanduslikku toimetulekut hakkavad aga piirama tasuma -raha andmetel on summas 8643 eurot. ta nõuded, mida K

L.P on probleeme alkoholi tarvitamisega, jõi kanget alkoholi enamasti üksi, vahel jõi mõned nädalad järjest. Isiku enda sõnul on alkoholi tarvitamise põhjuseks stress. Kinnipeetav tunnistab probleemi, on korduvalt üritanud alkoholi kuritarvitamist kontrolli alla saada, kuid tulutult. M sooritatud alkoholijoobes, seega on alkoholi õlemad kuriteod on tarvitamisel ja isiku kriminaalse käitumise vahel otsene seos. Kohus ei sea kahtluse alla isiku soovi kaineks eluks, kuid alkoholi taastarvitamisest tulenev uue kuriteo toimepanemise oht jääb püsima ja seda olukorras, kus isik ise peab alkoholi tarvitamise peapõhjuseks stressi, kuid stressirikas -

võib olla nii elu kui ka töökeskkond.

Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava enesehinnang hea ja puuduvad andmed vägivaldse käitumise kohta ning kriminaalseid hoiakuid isik ei väljenda. Samas alkoholijoobes võib isik käituda impulsiivselt. Probleemide lahendamise oskus on kasin.

Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ja kohustust läbida alkoholivastane ravi, isiku kohta esitati katseajal kohtusse 3 erakorralist ettekannet ja karistus pöörati täitmisele. võtta Ka ei suutnud isik registreerimiskohustuse täitmist tõsiselt ja leidis erinevaid põhjuseid mitteilmumiseks. Ja kuigi kinnipeetav nõustus lisakohustusena läbima alkoholivastase ravi, ei võtnud ta selle kohustuse täitmiseks ise midagi ette, seega ei püüdnud ega pingutanudki alkoholi tarvitamisest loobuda.

Kohus on seisukohal, et varasem tingimuslik karistus ei ole L.P-le mõju avaldanud ning ta ei ole osanud hinnata talle antud võimalust kanda karistust vabaduses. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul o seeko suudab n karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav rd ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita.

Samuti on kohus seisukohal, et toimepandud kuriteo raskus ja asjaolud olukorras, kus joobes juhtide

süül hukkub ja saab vigastada Eestis igal aastal sadu inimesi, on käesoleval juhul kahtlemata kaalukamad kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Maanteeameti andmetel toimus aastal 2018 joobes sõidukijuhi osalusel inimkannatanuga 148 liiklusõnnetust, milles said viga 209 inimest ja hukkus 13 inimest (allikas: https://www.mnt.ee/et/ametist/liiklusaasta-

2018/luhiulevaade-liiklusohutuse-olukorrast-2018-aastal/joobes-soidukijuhi). 2019.aasta andmeid ei ole veel avaldatud. Kuna kinnipeetav ei ole aru saanud oma tegude tõsidusest ning ohtlikkusest, siis ei ole karistuse eesmärk (hoida ära uute kuritegude toimepanemine) L.P puhul saavutatud ning seetõttu on teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende elu ja tervise kaitseks – põhjendatud jätta kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuse puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning L.P tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem karistatus, kriminaalhooldusele mitteallumine ja riskitegurina alkoholi kuritarvitamine.

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Anu Ammer Kohtunik