2-16-19005/77 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-19005

Tsiviilasi

Marje Johansoni hagi Nele Annuki, Kadri Okase,

Tuuli Tasa ja Reemet Vahlbergi vastu kahju

tekitamisest ja alusetust rikastumisest tuleneva

hüvitise saamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

1604 eurot 93 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. aprilli 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Marje Johansoni apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

14. jaanuar 2020

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant

(hageja):

Marje

Johanson

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindajad vandeadvokaat Andrus

Lillo ja vandeadvokaadi abi Artur Maljukov

Vastustajad (kostjad I – II): Nele Annuk (isikukood

XXXXXXXXXXX)

ja

Kadri

Okas

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ain Laansalu

Kostja III: Tuuli Tasa (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Ain Laansalu

Kostja

IV:

Reemet

Vahlberg

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 23. aprilli 2018 otsus

muutmata.

2. Jätta Nele Annuki ja Kadri Okase menetluskulud ringkonnakohtus ja Riigikohtus Marje

Johansoni kanda.

3. Välja mõista Marje Johansonilt Nele Annuki kasuks menetluskulud ringkonnakohtus

275 eurot ja Kadri Okase kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 275 eurot.

4. Määrata, et Marje Johansonil tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda

kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Määrata, et Nele Annukil ja Kadri Okasel puuduvad Riigikohtus hüvitatavad

menetluskulud.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Marje Johanson (hageja) esitas 19. detsembril 2016 Tartu Maakohtule hagi Nele Annuki

(kostja I), Kadri Okase (kostja II), Tuuli Tasa (kostja III) ja Reemet Vahlbergi (kostja IV) vastu

omandi rikkumisest ja alusetust rikastumisest tuleneva hüvitise saamiseks.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on pooled XXXXXXXXXXX asuvate korteriomandite

omanikud. Hageja on korteri 3 omanik ning oli kuni 11. oktoobrini 2016 ka korteri 4 omanik.

Kostja I on korteri 1 omanik. Kostja II on korteri 2a omanik. Kostjad III ja IV on korteri 7

kaasomanikud. Kostjad on teinud elamu kaasomandi osa arvel juurdeehitusi korteriomandi

reaalosade suurendamiseks ilma kõigi korteriomanike nõusolekuta ning ilma, et oleks ostnud

kaasomandis olevaid pindu teistelt korteriomanikelt välja. Ruutmeetrite vale arvestuse tõttu pidi

hageja tasuma fassaaditööde eest ja kommunaalmakseid rohkem, kui oli tegelikult tema

kohustuseks. Kostjatel tuleb hagejale hüvitada kaasomandi arvel suurenenud reaalosa pindade

maksumus (kahju tekitamisest tulenev nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi, alternatiivselt

alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS § 1037 lg 1 järgi). Kahjuhüvitis tuleks välja mõista

kasutustasuna aja eest, mil kostjad kasutasid kaasomandi osa ettenähtust rohkem, või

alternatiivselt ostuhinnana. Kostjatel tuleb hagejale hüvitada ka enamtasutud fassaaditööde ja

kommunaalkulude maksumus (alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS § 1041 lg 1 järgi).

Hageja palus hagiavalduses:

1) mõista kostjalt I hageja kasuks välja kahjuhüvitis 2102 eurot 67 senti, alusetust rikastumisest

tulenevalt fassaaditööde eest 152 eurot 63 senti ning enam tasutud kommunaalkulude eest

157 eurot 33 senti;

2) mõista kostjalt II hageja kasuks välja kahjuhüvitis 3486 eurot, alusetust rikastumisest tulenevalt

fassaaditööde eest 92 eurot 4 senti ning enam tasutud kommunaalkulude eest 256 eurot 80 senti;

3) mõista kostjalt III hageja kasuks välja kahjuhüvitis 1217 eurot 33 senti ning alusetust

rikastumisest tulenevalt enam tasutud kommunaalkulude eest 45 eurot 54 senti;

4) mõista kostjalt IV hageja kasuks välja kahjuhüvitis 608 eurot 67 senti ning alusetust

rikastumisest tulenevalt enam tasutud kommunaalkulude eest 45 eurot 54 senti.

2. Tartu Maakohus rahuldas 24. aprilli 2017 vaheotsusega osaliselt kostjate taotluse aegumise

kohaldamiseks. Maakohus tunnistas aegunuks hageja nõude kostjate I ja II vastu kaasomandi osa

arvel korteriomandi reaalosa suurendamise eest hüvitise väljamõistmiseks ja lõpetas selles osas

menetluse. Asja menetlus jätkus hageja nõudes kostjate III ja IV vastu kaasomandi osa arvel

korteriomandi reaalosa suurendamise eest hüvitise saamiseks, samuti hageja nõudes kostjate vastu

enam makstud fassaaditööde ja kommunaalkulude eest hüvitise saamiseks.

3. Hageja palus 8. jaanuari 2018 täpsustatud haginõudes:

1) mõista kostjalt I hageja kasuks välja alusetust rikastumisest tulenevalt fassaaditööde eest

91 eurot 31 senti ning enam tasutud kommunaalkulude eest 201 eurot 11 senti;

2) mõista kostjalt II hageja kasuks välja alusetust rikastumisest tulenevalt fassaaditööde eest

110 eurot 23 senti ning enam tasutud kommunaalkulude eest 242 eurot 81 senti;

3) mõista kostjalt III hageja kasuks välja kahjuhüvitis 211 eurot 67 senti ning alusetust

rikastumisest tulenevalt fassaaditööde eest 32 eurot 84 senti ja enam tasutud kommunaalkulude

eest 72 eurot 35 senti;

4) mõista kostjalt IV hageja kasuks välja kahjuhüvitis 211 eurot 67 senti ning alusetust

rikastumisest tulenevalt fassaaditööde eest 32 eurot 84 senti ja enamtasutud kommunaalkulude

eest 72 eurot 35 senti.

Hageja taotles kaasata kostjana XX linna ja XXXXXXXXXXX korteriühistu. Hageja palus

alternatiivselt, kui kohus rahuldab taotluse korteriühistu kaasamiseks, mõista korteriühistult välja

hageja kasuks enam tasutud fassaaditööde eest kokku 267 eurot 22 senti ning kommunaalkulude

eest kokku 588 eurot 62 senti.

4. Kostjad ei tunnistanud hagi. Kostjate I-III vastuväidete kohaselt ei ole nad hageja omandit

rikkunud. Ümberehitused (I korrusel koridori ja trepi likvideerimine) tehti enne, kui hageja korteri

omandas. Hageja ei ole kunagi pööningut kasutanud, pööningule (4,4 m2) pääseb ainult

korterist 7. Vaidlusalune pööning on korteri 7 reaalosa. Kui see ei ole korteri 7 reaalosaks, on

omandikaotusest tekkinud kahju väärtus hageja jaoks 0 eurot. Hageja väited on arusaamatud ja

vastuolulised. Hageja ei saa nõuda korteriühistule (või selle õiguseellasele) tasutud summasid

kostjatelt. Korteriühistu menetlusse kaasamine ei ole põhjendatud. Kostja IV palus jätta hagi

rahuldamata.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohus jättis 23. aprilli 2018 otsusega hagi rahuldamata. Samuti jättis kohus

rahuldamata hageja taotluse kaasata korteriühistu kostjana menetlusse. Maakohus jättis

menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostjate I-III kasuks välja menetluskulud 225 eurot

kostja kohta.

Maakohus ei kaasanud korteriühistut kostjana menetlusse, leides, et hageja ei ole põhistanud

korteriühistu menetlusse kaasamiseks õigustatud huvi ning see venitaks asjatult menetlust.

Maakohus tuvastas vaheotsuses, et korterite 1, 2a ja 7 eluruumide tegelikult kasutatavad pindalad

on suuremad kinnistusraamatus näidatust. Erinevused on tingitud ümberehituse tulemusel

korteriomandite reaalosade suurendamisest kaasomandi arvel. Poolte avaldatust ja tõenditest

nähtuvalt on tuvastatud, et ümberehitustega on kostja I hõivanud 7,6 m2, kostja II 10,5 m2 ning

kostjad III ja IV 5 m2.

Hageja nõude kostjatelt III ja IV kahjuhüvitise saamiseks jättis maakohus rahuldamata.

Kasutustasuna arvestatava hüvitisnõude aluseks saab eelkõige olla kasutuseelise nõue. Hageja ei

ole põhjendanud hüvitise kasutustasuna arvestamise aluseid, perioodi ega arvestuskäiku.

Erandjuhtudel võib kasutuseelise väärtus olla ka 0. Kohtu siseveendumuse järgi on hageja

kaasomandi osa kaotatud kasutuseelis kostjate III ja IV korteriomandiga liidetud pinna puhul 0.

Pööningupinna kasutamisel ei ole kuigi suurt rahalist väärtust. Hageja ei ole pööningupinda kunagi

kasutanud ega põhistanud oma kavatsust seda kasutama hakata. Pooled on kinnitanud, et

pööningule pääseb ainult korterist 7. Hageja ei ole esile toonud, milliseid kahjulikke või

ebamugavaid tagajärgi on pinna (5 m2) kasutamisest ilmajäämine talle põhjustanud või milline oli

tema majanduslik või isiklik huvi seda pinda kasutada. Kuna hagejal ei ole hüvitatavat kahju

tekkinud, ei saa hageja kasuks välja mõista ka hüvitist n-ö ostuhinnana.

Hageja nõue kostjate vastu enam makstud fassaaditööde ja kommunaalkulude hüvitamiseks jääb

rahuldamata, sest VÕS § 1041 kohaldamise eeldused ei ole täidetud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks või alternatiivselt teha uus otsus, millega mõista kostjalt I hageja kasuks välja

hüvitis 838 eurot 94 senti, kostjalt II hüvitis 549 eurot 79 senti ning kostjatelt III-IV solidaarselt

2995 eurot 53 senti. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt tuli praegune asi lahendada hagita menetluses.

Kohus oleks saanud ise koguda vajalikud tõendid, mille alusel oleks saanud tuvastada hüvitise

suuruse.

Maakohus on põhjendamatult jätnud menetlusse kaasamata korteriühistu.

Maakohus ei ole täitnud selgitamiskohustust. Maakohtu otsus on hageja jaoks üllatuslik.

Maakohus ei ole lahendanud hageja nõuet kostjate I ja II vastu suurema pinna kasutamise eest

hüvitise saamiseks. Maakohus on tuvastanud, et kostja I hõivatud pind on tema mõttelisest osast

suurem 7,6 m2 ja kostja II hõivatud pind on tema mõttelisest osast suurem 10,5 m2 võrra. Kuigi

maakohus on lahendanud hageja nõude kostjate III ja IV vastu, on maakohtu põhjendused

asjakohatud ja vastuolus seadusega. Ei ole õige maakohtu järeldus, et kasutuseelise kaotuse väärtus

on null.

Hageja ei ole õigusteadmistega isik ega oska hinnata, millal ja millistel tingimustel on tal õigus

kaasomandisse kuuluvat vara kasutada. Alles apellatsioonkaebuse esitamisel sai hageja teada, et

tegemist on kostjate ebaseadusliku tegevusega. Hageja soovib kasutada hõivatud pinda. Pinna

suurusel võib olla tähtsus ainult kasutuseelise hüvitise suuruse määramisel, kuid mitte hagi

rahuldamise üle otsustamisel.

Hageja nõue kasutuseelise hüvitamiseks tuli rahuldada mh asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 2,

VÕS § 115 ja §-de 1037-1039 alusel.

Selleks, et tuvastada, kui palju suuremat pinda kostjad kasutavad, tuleb võtta aluseks

kinnistusraamatu andmed iga kostjale kuuluva korteri mõttelise osas suuruse kohta ja võrrelda neid

hagiavalduse lisana 6 lisatud „X XXXXXXXXXXX korterelamu rekonstrueerimise“ tehnilise

(ehitus)projekti andmetega. Hageja nõustub maakohtuga selles, et korter 1 kasutab suuremat pinda

7,6 m2 ja korter 2a 10,5 m2 võrra. Korter 7 on hõivanud pööningu pindalaga 10,8 m2 ja üldkoridori

osa 1,9 m2.

Hageja ei ole maakohtu menetluses kostjate vastu esitatud kahju hüvitamise nõuetest loobunud.

7. Kostjad I – III vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Kostja IV jäi varem esitatud seisukohtade juurde.

EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS

8. Tartu Ringkonnakohus jättis 31. jaanuari 2019 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis

hagejalt kostjate I – III kasuks välja menetluskulud 175 eurot kostja kohta ja viivise

menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni kulude tasumiseni.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maakohus põhjendatult jätnud korteriühistu

menetlusse kostjana kaasamata. Hageja on võimalik esitada korteriühistu vastu eraldi nõue.

Maakohus lahendas õigesti asja hagimenetluses. Hageja on esitanud konkreetsete kaasomanike

vastu nende kaasomandi kasutamisest tuleneva tasunõude ja esitatud asjaoludel saab lahend olla

siduv üksnes hageja ja hagis märgitud kostjate suhtes.

Maakohus ei rikkunud menetluses selgitamiskohustust. Maakohus on otsuses lähtunud hageja

esitatud kahju hüvitamise nõudest. Kostjate I ja II vastu esitatud nõudes oli hüvitise osas

kohtuotsus jõustunud. Hageja ei esitanud maakohtu vaheotsuse peale apellatsioonkaebust, milles

ta oleks saanud vaidlustada maakohtu tuvastatut. Maakohus jättis põhjendatult hageja nõuded

kostjate III ja IV vastu kahjuhüvitise saamiseks rahuldamata. Hageja väitel soovib ta kahjuhüvitist

kasutustasuna aja eest, mil kostjad III ja IV on kasutanud kaasomandi osa ettenähtust suuremas

osas. Tegemist ei ole VÕS § 115 alusel esitatud nõudega, kuna tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 62 lg 1 järgi on kaotatud kasutuseeliste eest saadava kahjuhüvitise arvestamisel üldjuhul

lähtekohaks kasu, mida hüvitise nõudja võinuks saada, maha tuleb arvata kulutused. Hageja ei ole

tuginenud sellele, et kostjad III ja IV oleksid saanud kaasomandi osa kasutamise eest kasu. Hageja

ei ole välja toonud ka asjaolusid, mis viitaksid kostjate III ja IV rikastumisele.

Hagejal ei ole kostjate III ja IV vastu nõuet ka AÕS § 71 lg 2 alusel. See säte ei kohaldu, sest

hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Maakohus on vaheotsuses aegumise kohaldamise

kohta leidnud, et kostjad III ja IV on „korduvalt kinnitanud soovi pind välja osta“, mõistes vajadust

kasutatav lisapind teistele kaasomanikele hüvitada. Seega on kostjate tasu maksmise soov seotud

kasutatud kaasomandi osa muutmisega eriomandi osaks. Hagejale oli asja materjalide põhjal

kostjate III ja IV ostusoov teada. Ainuüksi korteri peal asuva väga väikese pööningu

väljaehitamine ja enda tarbeks kasutamine ei ole aluseks hagejale perioodilise hüvitise

väljamõistmisele.

Ringkonnakohus

nõustus

maakohtu

põhjendustega

enam

makstud

fassaaditööde

ja

kommunaalkulude hüvitamise nõude rahuldamata jätmise kohta, märkides, et hageja ei ole

maakohtu otsust selles osas mõistlikult arusaadaval kujul vaidlustanud.

9. Hageja palus kassatsioonkaebuses tühistada maa- ja ringkonnakohtu otsused ja saata asi tagasi

uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumisse.

Kostjad vaidlesid kassatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

10. Riigikohus tühistas 11. septembri 2019 otsusega ringkonnakohtu otsuse osas, milles

ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse resolutsiooni osas, millega maakohus jättis

hageja hagi kostjate I ja II vastu rahuldamata, ning saatis asja selles osas uueks läbivaatamiseks

ringkonnakohtule. Samuti tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse menetluskulude jaotuse

kohta maa- ja ringkonnakohtus kostjaid I ja II puudutavas osas. Muus osas (s.o osas, milles

ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hageja hagi

kostjate III ja IV vastu rahuldamata, samuti osas, milles jäeti rahuldamata hageja taotlus

korteriühistu menetlusse kostjana kaasamiseks) jäi ringkonnakohtu otsus muutmata. Muutmata jäi

ka ringkonnakohtu otsus menetluskulude jaotuse kohta maa- ja ringkonnakohtus kostjaid III ja IV

puudutavas osas. Kassatsioonkaebus rahuldati osaliselt.

Riigikohus ei nõustunud ringkonnakohtuga selles, et kõik hageja nõuded on lahendatavad

hagimenetluses. Hageja esitas hagi maakohtule, kui kohaldus enne 1. jaanuari 2018 kehtinud

TsMS, mille § 613 lg 1 p 1 järgi tuli osa hageja nõuetest lahendada hagita menetluses ning olid

seega lahendatavad koos haginõuetega TsMS § 613 lg 4 järgi hagimenetluses. Kuivõrd

seadusemuudatus ei kohustanud kohut valitud menetlusliiki muutma, võis kohus jätkata asja

lahendamist hagimenetluses, kuid järgides hagita menetluse reegleid. Seega tuli kohtul hageja

nõude lahendamisel järgida hagita menetluse reegleid. Samas ei ole ringkonnakohus asja

lahendamisel hagimenetluses rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kõik asjassepuutuvad

korteriomanikud on praeguse menetluse osalised. Lisaks tugines hageja alles apellatsioonkaebuses

sellele, et asi lahendati ebaõigesti hagimenetluses. Samuti ei saaks asja lahendamine hagita

menetluses hageja nõuete lahendust mõjutada.

Hageja lõplikud nõuded kostjate I ja II vastu jäävad hagi täpsustusi arvestades ebaselgeks. Kuivõrd

hageja nõuded olid sõnastatud eri menetlusdokumentides erinevalt, pidanuks kohus välja

selgitama, kas hageja soovis kostjate I ja II vastu esitatud nõudest hüvitise saamiseks kaasomandi

osa kasutamise eest loobuda või selle tagasi võtta, ning selle määrusega fikseerima. Kuna hageja

menetluslik positsioon jäi maakohtu menetluses ebaselgeks, selgus hagejale alles kohtuotsusest,

millised haginõuded olid lõplikult maakohtu menetluses.

Samuti on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et pärast vaheotsuse jõustumist ei saa hageja esitada

ja tõendada oma nõuet kostjate I ja II vastu hüvitise saamiseks kaasomandi osa kasutamise eest.

Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et maakohus andis vaheotsuses hinnangu hageja VÕS § 1043

ja § 1037 lg 1 alusel esitatavate nõuete aegumisele, kuid mitte AÕS § 71 lg 2 alusel esitatava

nõude aegumisele (ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt on hageja nõue hüvitise saamiseks

kaasomandi osa kasutamise eest esiletoodud asjaoludel kvalifitseeritav ka AÕS § 71 lg 2 alusel).

Seega ei ole asjas otsustatud, et hageja nõue kostjate I ja II vastu AÕS § 71 lg 2 alusel oleks

aegunud. Vaheotsus ei mõjutanud kohtu kohustust hinnata hageja nõude rahuldamise võimalusi

kostjate I ja II vastu AÕS § 71 lg 2 alusel.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul välja selgitada, kas hageja nõuab kostjatelt I ja II

ka hüvitist kaasomandi osa kasutamise eest, ning otsustada sellest tulenevalt hageja selle nõude

lahendamise üle AÕS § 71 lg 2 alusel. Ringkonnakohtul tuleb anda poolte väidete ja vastuväidete

alusel hinnang, kas nõue AÕS § 71 lg 2 alusel on kostjate I ja II vastu aegunud ning kas nõue

AÕS § 71 lg 2 alusel kostjate I ja II vastu on kooskõlas hea usu põhimõttega.

Kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks osas, milles hageja

nõuded kostjate III ja IV vastu jäid rahuldamata. Mis puudutab hageja nõuet kostjate vastu hüvitise

saamiseks enam makstud fassaaditööde ja kommunaalkulude eest, siis hageja ei ole

kassatsioonkaebuses esitanud väiteid selle kohta, et ringkonnakohus oleks rikkunud selle nõude

lahendamisel oluliselt menetlusõiguse norme või kohaldanud valesti materiaalõiguse norme.

Ringkonnakohus nõustus selle nõude osas maakohtu põhjendustega, märkides ühtlasi, et hageja ei

ole apellatsioonkaebuses maakohtu otsust selles osas mõistlikult ja arusaadaval kujul vaidlustanud.

Pärast maakohtu vaheotsuse jõustumist ei saa hageja enam järgnevas menetluses aegumist

puudutavaid vastuväiteid esitada. Seda hoolimata asjaolust, et kohtul tuli kaaluda TsÜS § 150 lg 2

kohaldamise võimalust sõltumata sellest, kas hageja oli sellele menetluses tuginenud või mitte.

Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks kostjaid I ja II puudutavas osas, jääb

menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine neid puudutavas osas TsMS § 173 lg 3 teise

lause ja § 174 lg 6 alusel ringkonnakohtu otsustada.

11. Asja uuel läbivaatamisel palub hageja ringkonnakohtul tühistada maakohtu otsus täies ulatuses

ning saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kui ringkonnakohus leiab, et

seda nõuet ei ole võimalik rahuldada, siis palub hageja tühistada maakohtu otsus, hagi rahuldada

ja mõista kostjalt I hageja kasuks välja hüvitis 905 eurot 56 senti ja kostjalt II hüvitis 699 eurot

37 senti. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

Hageja selgitab, et tema nõude puhul on tegemist seadusest tuleneva kasutuseelise nõudega ja see

tuleb rahuldada mh AÕS § 71 lg 2 alusel. Selleks peab olema tuvastatud, et kaasomanik(ud)

kasutab tema kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa, sh kui kaasomanik(ud) kasutab oma

kaasomandi mõttelisest osast suuremat kasulikku pinda. See on praeguses asjas ka tuvastatud.

AÕS § 71 lg 2 on iseseisnev nõudenorm ja selle alusel esitatakse nõue erikoosseisu alusel. Selle

alusel esitatavale nõudele kohaldatakse TsÜS § 149.

Hageja nõue kuuluks rahuldamisele ka muudel alternatiivsetel alustel (nii VÕS § 115 kui ka

§-de 1037-1039 alusel).

Selleks, et tuvastada, kui palju suuremat pinda kostjad kasutavad, tuleb võtta aluseks

kinnistusraamatu andmed iga kostjale kuuluva korteri mõttelise osa suuruse kohta ja võrrelda neid

hagiavalduse lisana 6 esitatud „X XXXXXXXXXXX korterelamu rekonstrueerimise“ tehnilise

(ehitus)projekti andmetega. Seega kasutab korter 1 oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat

kasulikku pinda 7,6 m2 ja korter 2a suuremat kasulikku pinda 10,5 m2.

Hagejal on korteri 3 omanikuna kasutuseelise väärtus järgmine: 1) korteri 1 puhul mõttelisest osast

7,6 m2 suurema pinna kasutamise eest perioodil 11. jaanuarist 2013 kuni 11. novembrini 2019 on

543 eurot 36 senti (5066,62 x (191/1781); 2) korteri 2a puhul mõttelisest osast 10,5 m2 suurema

pinna kasutamise eest perioodil 25. juunist 2015 kuni 11. novembrini 2019 on 509 eurot 8 senti

(4746,95 x (191/1781).

Hagejal on korteri 4 omanikuna kasutuseelise väärtus järgmine: 1) korteri 1 puhul mõttelisest osast

7,6 m2 suurema pinna kasutamise eest perioodil 11. jaanuaril 2013 kuni 30. septembrini 2016 on

362 eurot 20 senti (2611,66 x (247/1781); 2) korteri 2a puhul mõttelisest osast 10,5 m2 suurema

pinna kasutamise eest perioodil 25. juunist 2015 kuni 30. septembrini 2016 on 190 eurot 29 senti

(1359,23 x (247/1781).

12. Kostjad I ja II paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Kostja märgivad, et hageja arusaam geomeetriast on jätkuvalt ekslik. Tõenditest nähtub, et

ühiskasutuses olnud koridori arvel on korter 1 saanud juurde ruumiosa suurusega 4,7 m2. Korter 2

on saanud enda valdusse esiku (5,6 m2) ja duširuumi (4,3 m2) ehk kokku 9,9 m2. Kas ja kuidas on

korteri pind suurenenud eriomandi piires tehtud ümberehituse tulemusel, ei ole praegusel juhul

oluline.

Ringkonnakohus ei saa menetleda nõuet, mida hageja on esitanud korteri 4 endise omanikuna.

Korteriomanike vahel on sisuline eriomandite muutmise kokkulepe korteriomandiseaduse (KOS)

§ 9 tähenduses.

AÕS § 71 lg 2 alusel esitatud nn kasutuseelise hüvitamise nõue on aegunud ning vastuolus hea

usu põhimõttega. AÕS § 71 lg 2 kohaldamine võib tulla kõne alla sellistes kaasomanike vahelistes

suhetes, kus omanikud ei ole kaasomandit jaganud. Lisaks ei ole hageja faktiliselt midagi

kaotanud. Hageja ei ole teinud ühtegi kulutust nende ruumiosade eluruumideks muutmiseks.

Kostjad on omandanud korterid pärast koridori likvideerimist praeguse ruumilahendusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. TsMS § 693 lg 1 kohaselt ringkonnakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks

saatmise korral jätkub menetlus ringkonnakohtus seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise

lõpetamist.

Riigikohus tühistas 11. septembri 2019 otsusega Tartu Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2019 otsuse

tsiviilasjas nr 2-16-19005 osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata samas tsiviilasjas tehtud

Tartu Maakohtu 23. aprilli 2018 otsuse resolutsiooni osas, millega maakohus jättis Marje

Johansoni hagi Nele Annuki ja Kadri Okase vastu rahuldamata, ning saatis asja selles osas uueks

läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Samuti tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse

menetluskulude jaotuse kohta maa- ja ringkonnakohtus Nele Annukit ja Kadri Okast puudutavas

osas. Muus osas jättis Riigikohus ringkonnakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, milles

Tartu Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2019 otsus tühistati ja saadeti uueks läbivaatamiseks

ringkonnakohtule, arvestades TsMS § 693 lg-t 2, mille kohaselt Riigikohtu otsuses esitatud

seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule

kohustuslikud.

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus osas, milles Riigikohus saatis asja uuesti

läbivaatamisele ringkonnakohtus, tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 23. aprilli 2018 otsus

muutmata.

Siinkohal märgib ringkonnakohus, et asjakohatu on hageja taotlus asja uuel läbivaatamisel

tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ning saata asi tühistatud osas maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Riigikohus on 11. septembri 2019 otsuses märkinud, millises osas Tartu

Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2019 otsus tühistati ja millises osas jäeti otsus muutmata. Tulenevalt

TsMS § 694 lg-st 2 on Riigikohtu otsus jõustunud ja ringkonnakohtul puudub pädevus muuta

Riigikohtu otsust, s.o ei ole võimalik enam täielikult tühistada maakohtu otsust.

14. Riigikohtu otsuse p-s 13 antud juhise kohaselt „…tuleb ringkonnakohtul asja uuel

läbivaatamisel välja selgitada, kas hageja nõuab kostjatelt I ja II ka hüvitist kaasomandi osa

kasutamise eest, ning otsustada sellest tulenevalt hageja selle nõude lahendamise üle AÕS § 71

lg 2 alusel. Ringkonnakohtul tuleb anda poolte väidete ja vastuväidete alusel hinnang, kas nõue

AÕS § 71 lg 2 alusel on kostjate I ja II vastu aegunud ning kas nõue AÕS § 71 lg 2 alusel kostjate I

ja II vastu on kooskõlas hea usu põhimõttega.“

Hageja on selgitanud ringkonnakohtule, et tema nõude puhul on tegemist seadusest tuleneva

kasutuseelise nõudega ja see tuleb rahuldada mh AÕS § 71 lg 2 alusel. Hageja nõude kohaselt on

tal korteri 3 omanikuna kasutuseelise väärtus järgmine: 1) korteri 1 puhul mõttelisest osast 7,6 m2

suurema pinna kasutamise eest perioodil 11. jaanuarist 2013 kuni 11. novembrini 2019 on

543 eurot 36 senti (5066,62 x (191/1781); 2) korteri 2a puhul mõttelisest osast 10,5 m2 suurema

pinna kasutamise eest perioodil 25. juunist 2015 kuni 11. novembrini 2019 on 509 eurot 8 senti

(4746,95 x (191/1781). Hagejal on korteri 4 omanikuna kasutuseelise väärtus järgmine: 1) korteri

1 puhul mõttelisest osast 7,6 m2 suurema pinna kasutamise eest perioodil 11. jaanuaril 2013 kuni

30. septembrini 2016 on 362 eurot 20 senti (2611,66 x (247/1781); 2) korteri 2a puhul mõttelisest

osast 10,5 m2 suurema pinna kasutamise eest perioodil 25. juunist 2015 kuni 30. septembrini 2016

on 190 eurot 29 senti (1359,23 x (247/1781).

Kostjate seisukoha järgi on hagejapoolne pinnaarvestus ebaõige, sest korter 1 on saanud juurde

ühiskasutuses olnud koridori arvel ruumiosa suurusega 4,7 m2 ja korter 2 on saanud enda valdusse

esiku (5,6 m2) ja duširuumi (4,3 m2) ehk kokku 9,9 m2. Samuti vaidlevad kostjad vastu hageja

nõudele, mille ta on esitanud korteri 4 endise omanikuna, sest maakohtus ei ole sellist nõuet

esitatud. Kostjate väite kohaselt on AÕS § 71 lg 2 alusel esitatud nn kasutuseelise hüvitamise nõue

aegunud ning vastuolus hea usu põhimõttega.

15. Otsustamaks, kas hageja hüvitise nõue kostjate vastu kaasomandi osa kasutamise eest

AÕS § 71 lg 2 alusel on aegunud või mitte, tuleb kindlaks teha, millal hageja on esitanud vastava

nõude maakohtule.

Hageja väitel esitas ta nõude kostjate vastu kasutuseelise hüvitamiseks hagiavalduses (I kd tl 2-8).

Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja muuhulgas nõudnud kostjatelt kahjuhüvitist seoses

kaasomandi osa vähenemisega (nn hageja kasutuseelise kaotus), kuid mitte kostjate kasutuseelise

hüvitamist. Hageja on nõudnud kostjatelt AÕS § 71 lg 2 alusel kasutuseelise hüvitamist alles

23.05.2018 esitatud apellatsioonkaebuses (III kd tl 1-8). Samas tuleneb asjas tehtud Riigikohtu

otsuse p-st 13, et „/…/jäävad hageja lõplikud nõuded kostjate I ja II vastu hagi täpsustusi

arvestades ebaselgeks. Kuivõrd hageja nõuded olid sõnastatud eri menetlusdokumentides

erinevalt, pidanuks kohus välja selgitama, kas hageja soovis kostjate I ja II vastu esitatud nõudest

hüvitise saamiseks kaasomandi osa kasutamise eest loobuda või selle tagasi võtta/…/maakohus

andis vaheotsuses hinnangu hageja VÕS § 1043 ja § 1037 lg 1 alusel esitatavate nõuete

aegumisele, kuid mitte AÕS § 71 lg 2 alusel esitatava nõude aegumisele/…/Seega ei ole asjas

otsustatud, et hageja nõue kostjate I ja II vastu AÕS § 71 lg 2 alusel oleks aegunud. Kolleegium

nõustub hageja kassatsioonkaebuse väitega, et maakohtu vaheotsus ei mõjutanud kohtu kohustust

hinnata hageja nõude rahuldamise võimalusi kostjate I ja II vastu AÕS § 71 lg 2 alusel.“

Lähtudes eeltoodud Riigikohtu seisukohast ringkonnakohtus leiab, et hageja esitas hüvitise nõude

kostjate vastu kaasomandi osa kasutamise eest hagiavalduses 19.12.2016.

Hageja on nõudnud AÕS § 71 lg 2 alusel korteri 1 omanikult kasutuseelise hüvitamist alates

11. jaanuarist 2013 ja korteri 2a omanikult alates 25. juunist 2015. Hagi on esitatud 19.12.2016.

Ringkonnakohtu arvates on tegemist seadusest tuleneva nõudega, mille aegumistähtaeg on

TsÜS § 149 kohaselt kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Antud juhul ei ole seaduses sätestatud teisiti ning arvestades väidetava nõude

sissenõutavaks muutumise aega ning hagi esitamise aega ei ole nõue aegunud.

16. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja nõue kostjate I ja II vastu AÕS § 71 lg 2 alusel on

vastuolus hea usu põhimõttega ning seetõttu tuleb jätta AÕS § 71 lg 2 kohaldamata.

AÕS § 71 lg 2 järgi kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust,

kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti.

AÕS § 71 lg 2 alusel on kaasomanikul õigus esitada teise kaasomaniku vastu, kes kasutab

kaasomandi

mõttelisest

osast

suuremat

reaalosa,

nõue

kasutuseeliste

hüvitamiseks.

Kasutuseeliseks on ka see, kui kostja kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat

kasulikku pinda (vt Riigikohtu 20. detsembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-10, p 12). Kohus

võib jätta AÕS § 71 lg 2 kohaldamata ja eelnimetatud hüvitisnõude rahuldamata, kui hageja nõue

on vastuolus hea usu põhimõttega (vt TsÜS § 138 ja VÕS § 6).

17. Samas ei tulene kasutuseelise hüvitamise nõue automaatselt sellest, et üks kaasomanik kasutab

suuremat pinda, kui tema kaasomandi osa eeldab. Näiteks võib, sõltuvalt juhtumi asjaoludest,

kaasomaniku hüvitisnõue olla vastuolus hea usu põhimõttega juhul, kui ta nõuab hüvitist

tagantjärele olukorras, kus teine kaasomanik võis mõistlikult võttes hüvitisnõude esitanud

kaasomaniku käitumisest aru saada, et kaasomanikud on sõlminud vaikimisi kokkuleppe, mille

järgi hüvitist ei nõuta, või et kaasomanik ei kavatse hüvitisnõuet esitada (vt Riigikohtu otsused

nr 3-2-1-137-10, p-d 13-14; nr 3-2-1-149-10, p 13).

Tartu Maakohus on 24. aprilli 2017 otsuses tuvastanud, et hageja on olnud teadlik sellest, et

korteri 1 ja korteri 2a kasutatav reaalne pindala on suurem kinnistusraamatusse kantud pindalast,

juba korteri 3 ostmisel 2005. aastal. Seega kostja I korteri 1 omanikuks saamisel 11.01.2013 ja

kostja II korteri 2a omanikuks saamisel 25.06.2015 oli hageja teadlik nimetatud korterite reaalselt

kasutuses olnud pindalade erinevusest kinnistusraamatusse märgitust.

Asja materjalide kohaselt on hageja nõudnud alates kostja I poolt korteri 1 ostmisest kostjalt I

kinnistusraamatusse märgitud korteri pindala ületava pinna väljaostmist. Nähtuvalt kostja I ja

hageja vahelisest e-kirjavahetusest jaanuaris 2013 juba enne kostja I poolt korteri ostmist (I kd

tl 135-136) selgitas hageja kostjale I, et ta peab välja ostma korteri 1 kasutuses oleva kaasomandi

mõttelise osa, s.o kinnistusraamatusse märgitud korteri pindala ületava pinna. Kostja I on soovinud

maksta hüvitist teistele kaasomanikele juhul, kui kaasomandi osa muutub eriomandi osaks, ning

hageja on sellest teadlik (korteriühistu üldkoosolek 17.10.2016 – I kd tl 100-101). Kuna hageja ei

ole nõustunud kostja I pakutud ja teiste korteriomanike poolt heakskiidetud 1 m2 väljaostu hinnaga,

siis on siiani asi lahendamata ning kinnistusraamatu kanne ei ole vastavuses reaalse olukorraga.

18. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue kostja I vastu kasutuseelise hüvitamiseks on vastuolus

hea usu põhimõttega seetõttu, et ta nõuab hüvitist tagantjärele olukorras, kus kostja I võis

mõistlikult võttes hüvitisnõude esitanud hageja käitumisest aru saada, et kaasomanikud on

sõlminud vaikimisi kokkuleppe, et kostja I peab välja ostma kaasomandi mõttelise osa, mis on

liidetud korteriga 1 (kasutuses oleva kaasomandi mõttelise osa väljaostmisega on kostja I ka

nõustunud). Asja materjalidest (enne apellatsioonkaebust) ei nähtu hageja kavatsust esitada kostja

I vastu kasutuseelise hüvitamise nõuet.

19. Ringkonnakohtu arvates on ka hageja nõue kostja II vastu kasutuseelise hüvitamiseks

vastuolus hea usu põhimõttega.

Hageja e-kirjavahetusest korteri 2a eelmise omanikuga (I kd tl 130-132) nähtub, et hageja on

omanikku teavitanud korteri 2a koosseisus oleva kaasomandi osa väljaostmise vajadusest. Kostja

on alates korteri 2a omanikuks saamisest soovinud maksta hüvitist teistele kaasomanikele juhul,

kui kaasomandi osa muutub eriomandi osaks, ning hageja on sellest teadlik (korteriühistu

üldkoosolek 17.10.2016 – I kd tl 100-101). Kuna hageja ei ole nõustunud ka kostja II pakutud ja

teiste korteriomanike poolt heakskiidetud 1 m2 väljaostu hinnaga, siis on korteri 2a osas samuti asi

lahendamata ning kinnistusraamatu kanne ei ole vastavuses reaalse olukorraga.

Ringkonnakohus märgib, et kaasomanike vaikimisi sõlminud kokkulepet, mille järgi korteri 1 ja

korteri 2a omanikelt ei nõuta kasutuseelise hüvitamist kaasomandi osa eest, mis on liidetud korteri

1 ja korteri 2a pindalaga, tõendab muuhulgas asjaolu, et hageja ei ole vastavat nõuet esitanud kostja

I ja kostja II eriõiguseellastele, kuigi ta pidi olema teadlik, et korteri 1 ja korteri 2a kasutatav

reaalne pindala on suurem kinnistusraamatusse kantud pindalast, juba korteri 3 ostmisel

2005. aastal.

20. Lähtudes eeltoodust on hageja nõue kostjate I ja II vastu AÕS § 71 lg 2 alusel vastuolus hea

usu põhimõttega ning seetõttu tuleb jätta AÕS § 71 lg 2 kohaldamata ja hagi rahuldamata.

21. Kuna ringkonnakohus jätab hageja kasutuseelise hüvitamise nõude kostjate vastu rahuldamata,

siis ei võta ringkonnakohus seisukohta selles, mitme m2 võtta on suurenenud korteri 1 ja korteri 2a

pindala kaasomandi osa arvelt. Siinkohal peab aga ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kuna

poolte seisukohtade kohaselt on korterite suurenemine kaasomandi arvelt toimunud erinevas

suuruses (hageja väitel on korter 1 suurenenud kaasomandi osa arvelt 7,6 m2 võrra ja korter 2a

10,5 m2 võrra; kostjate vastuväite kohaselt on korter 1 suurenenud kaasomandi osa arvelt 4,7 m2

võrra ja korter 2a 9,9 m2 võrra ning ülejäänud osas on vaidlusaluste korterite pindalad suurenenud

eriomandi piires tehtud ümberehituse tulemusel), siis peaksid pooled vaidluse lahendamiseks

arvatavasti pöörduma asjatundja poole, kes teeks kindlaks, kuivõrd on korterite pindalad

suurenenud kaasomandi osa arvelt. Sellest, kui palju kasutavad kostjad oma kaasomandi

mõttelisest osast suuremat kasulikku pinda, oleneb hüvitise suurus teistele kaasomanikele

väljaostetava kaasomandi osa eest.

22. Riigikohus saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks kostjaid I ja II puudutavas osas

ning jättis menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise neid puudutavas osas

TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel ringkonnakohtu otsustada.

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Samal alusel jäävad menetluskulud Riigikohtus samuti

hageja kanda.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kostjate I ja II menetluskulude nimekirja kohaselt on nende menetluskulud ringkonnakohtus

kokku 550 eurot (ilma käibemaksuta; asja eelmisel läbivaatamisel tekkinud kulud 175 x 2 + asja

praegusel läbivaatamisel tekkinud kulud 200 eurot). Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjate

menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud apellatsioonimenetluses esitatud dokumente ja

menetluse asjaolusid arvestades. Ringkonnakohus märgib, et 550 euro suurused menetluskulud

hõlmavad kostjate I ja II esindamist nii asja eelmisel kui ka praegusel läbivaatamisel

ringkonnakohtus. Seega tuleb hagejalt mõista kummagi kostja kasuks välja menetluskulud

275 eurot (550/2). VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb hagejatelt kostja kasuks väljamõistetud

menetluskuludelt alates lahendi jõustumiseni kuni täitmiseni välja mõista viivis.

Riigikohtus ei ole kostjad I ja II menetluskulude nimekirja esitanud. Eelneva tõttu määrab

ringkonnakohus, et Riigikohtus puuduvad kostjatel I ja II hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson