2-18-16731/44 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-16731

Tsiviilasi

Marko Poki hagi Kärevere Jahiseltsi vastu juhatuse otsuse

vaidlustamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot, 0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. mai 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MTÜ Kärevere Jahiselts ja Marko Poki apellatsioonkaebused

Kohtuistungi toimumise aeg

21. jaanuar 2020 kell 10.00

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant/vastustaja: MTÜ Kärevere Jahiselts (kostja), rk

80084583; seaduslikud esindajad R.R. ja Jaanus Järvpõld ning

lepinguline esindaja advokaat Janar Kuus

Vastustaja/apellant:

Marko

Pokk

(hageja),

rk

XXXXXXXXXXX; esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 9. mai 2019 otsus menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta 30 %

menetluskuludest hageja ja 70 % kostja kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus

muutmata.

2. Lugeda kohtulahendi resolutsioon sõnastatuks järgnevalt:

2.1. Jätta rahuldamata Marko Poki esimene ja teine nõue Kärevere Jahiseltsi vastu

tuvastamaks, et Kärevere Jahiseltsi juhatuse 5. oktoobri 2018. a otsus, millega arvati

Marko Pokk Kärevere Jahiseltsi liikmete hulgast välja, on tühine või, et sellel otsusel

puuduvad õiguslikud tagajärjed.

2.2. Rahuldada Marko Poki kolmas nõue. Tunnistada Kärevere Jahiseltsi juhatuse

5. oktoobri 2018. a otsus, millega arvati Marko Pokk Kärevere Jahiseltsi liikmete

hulgast välja, kehtetuks.

2.3. Jätta 30 % menetluskuludest Marko Poki kanda ja 70 % Kärevere Jahiseltsi kanda.

3. Jätta Kärevere Jahiseltsi apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Rahuldada Marko Poki apellatsioonkaebus osaliselt.

5. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 30 % Marko Poki kanda ja 70 %

Kärevere Jahiseltsi kanda.

6. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks pärast otsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Marko Pokk (hageja) esitas hagi Kärevere Jahiseltsi (kostja) vastu, milles palus tuvastada

kostja juhatuse 5. oktoobri 2018 otsuse, millega hageja arvati kostja liikmete hulgast välja,

tühisus või õiguslike tagajärgede puudumine või tunnistada otsus kehtetuks.

Kostja juhatuse otsus on tühine, kuna juhatuse koosolekul ei toimunud otsuse üle hääletust. Kui

otsus ei ole tühine, tuleb see tunnistada kehtetuks, kuna hageja väljaarvamiseks ei ole

õiguslikku alust ning otsuse tegemisel on rikutud hea usu põhimõtet. Otsus on vastuolus seaduse

ja kostja põhikirjaga. Kostja on hageja välja arvanud tuginedes kostja põhikirja p-le 6.2; st

sellele, et hageja on kostjat olulisel määral kahjustanud. Juhatuse otsuses ei ole viidatud, milles

seisnevad hageja konkreetsed rikkumised. Asjaolu, et hageja esitas ühingu liikmetele saadetud

kirjades küsimusi ja päringuid, ei saa pidada kostja huvide oluliseks kahjustamiseks.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Kostja on seisukohal, et juhatuse otsus oli nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärane.

Hageja ei ole välja toonud ühtegi rikkumist, mis tooks kaasa juhatuse otsuse tühisuse.

Kostja arvas hageja oma liikmete hulgast välja põhikirja p 6.2 alusel, kuna hageja on

kahjustanud oluliselt kostja mainet ja on tekitanud seltsi liikmete seas ebaterve õhkkonna.

Hageja on kostjat alusetult süüdistanud salaküttimises, juhatuse liikmeid varguses ning

korruptsioonis. Ainuüksi kostja süüdistamine salaküttimises Laeva Jahiseltsi jahipiirkonnas

kahjustas oluliselt kostja mainet. Hageja alusetute süüdistuste tõttu toimus kahe jahiseltsi

juhatuse kohtumine, kus hageja lubas lõpetada kostja alusetu süüdistamise. Hageja süüdistas

korduvalt ja alusetult kostja juhatuse liikmeid metalli varguses. Samuti üritas hageja jätta kostja

liikmetele muljet nagu oleks toimitud septiku ehitamisel ebaseaduslikult.

MAAKOHTU OTSUS

3. Tartu Maakohus tunnistas 9. mai 2019 otsusega Kärevere Jahiseltsi juhatuse 5. oktoobri

2018 otsuse kehtetuks. Riigilõiv jäeti kostja kanda, muud menetluskulud poolte endi kanda.

Määrati, et tasumata menetluskuludelt peab tasuma viivist seadusjärgses määras.

MTÜS § 24 lg 7 koostoimes § 241 lg-tega 1 ja 7 järgi on mittetulundusühingu juhatuse otsus

tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti juhatuse koosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub

mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse

sätet või ei vasta headele kommetele. Maakohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid,

mis tooksid kaasa kostja juhatuse 5. oktoobri 2018 koosoleku otsuse tühisuse.

Sisuliselt saab hageja esitatud asjaoludel lugeda, et otsust ei ole vastu võetud ning sellises

olukorras ei saa rääkida otsuse tühisusest (vt ka Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-55-14, p 21). Asjas on tõendatud, et kostja juhatuse koosolekul tegi enamus kostja

juhatuse liikmeid tahteavalduse otsuse vastuvõtmiseks, st otsus võeti vastu, mistõttu tuleb ka

hageja teine alternatiivne nõue jätta rahuldamata.

MTÜS § 24 lg-te 1 ja 7 kohaselt saab kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus

oleva juhatuse otsuse. MTÜS § 16 lg 1 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata

põhikirjas ettenähtud korras. Kostjal lasub tõendamiskoormis tõendamaks seda, et esines alus

hageja kostja liikmete hulgast väljaarvamiseks, st kostja pidi tõendama, et hageja on kostjat

oluliselt kahjustanud.

Hageja on võtnud omaks 19. septembri 2018 e-kirjade saatmise kostja liikmetele. Kohtule on

esitatud kaks hageja 19. septembri 2018 e-kirja, mis on saadetud kostja liikmetele. Kirjades on

hageja välja toonud, et viimane RT jaht lõppes Laeva jahiseltsi maadel küttimisega naabritele

vahelejäämisega. Samas nähtub tunnistaja R.K. ütlustest, et hageja kirjas toodud väide on õige,

et kostjaga või vähemalt kostja juhatuse liikme Andres Põhjalaga seotud külalisjahimehed

sattusid jahti pidades Laeva jahiseltsi maadele. Tunnistajad V.I. ja J.H. kinnitasid samuti

toimunut, kuigi tõid välja, et seda isiklikult ei näinud. Seega ei sisalda maakohtu hinnangul

hageja 19. septembri 2018 e-kirjad selle kohta valeväiteid.

Põhimõtteliselt ei ole välistatud ka tõese info levitamisega kahju tekitamine. Seda saab info

levitajale ette heita siiski üksnes erandjuhtudel. Praegusel juhul on hageja saatnud e-kirjad

kostja liikmetele, st ta on tõstatanud küsimuse kostja siseselt, mitte ei ole toonud seda

avalikkuse ette. Maakohtu hinnangul ei saa liikme hinnangul ühingus probleemide olemasolul

nende tõstatamist pidada ühingu kahjustamiseks. Eelkõige tulekski ühingu liikmete vahelised

erimeelsused lahendada ühingu siseselt. Ainuüksi erimeelsuste olemasolu ei saa pidada kostja

kahjustamiseks. Samuti ei ole leidnud tõendamist kostja väide, et hageja oli varasemalt lubanud

küsimuse tõstatamisest edaspidi hoiduda ning lugeda teema lõpetatuks. R.R. oma ütlustes

sellise väite küll esitas, kuid tema ütluste kohaselt ei olnud ta ise vastava kokkuleppe

tunnistajaks, mistõttu ei saa seda pidada tema kindlaks teadmiseks. Pigem tuleneb tunnistajate

ütlustest vastupidiselt, et Laeva jahiseltsi ja kostja juhatuste kohtumisel lepiti kokku, et

kohtumisel kõneks olnud probleemidest, sh intsidendist külalisjahimeestega, peab kostja

liikmetega rääkima. Seda ei pidanud tegema hageja, vaid kostja juhatuse esimees Andres

Põhjala, kuid see näitab selgelt, et teema ei olnud vähemalt sel hetkel lõpetatud. Nimetatud

asjaolu nähtub kohtumisel osalenud tunnistajate R.K. ja H.J. ning ka kostja juhatuse liikme K.T.

antud ütlustest. Seega ei saa nimetatud e-kirjade saatmist hagejale ette heita.

Kostja ei ole tõendanud, et nende e-kirjade saatmisega oleks kostjale tekitatud oluline

mainekahju. Naaberjahiseltsi Laeva jahiseltsi liikmete R.K.a ja V.I.e ütlustest nähtub pigem, et

kostja mainet on kahjustanud intsidendid, kus kostjaga seotud isikud on Laeva jahiseltsi maadel

küttinud, mitte hageja saadetud kirjad. V.I.e ütlustest nähtub, et tema teadvustas vastasseisu

hageja ja kostja vahel alles pärast vaidlusalust kostja juhatuse otsust. Tunnistaja H.J. mainis

küll, et tema poole on pöördunud kostja liikmeks mitteolevad isikud seoses kostja sisemiste

probleemidega. Samas ei osanud ta öelda, kust nendeni vastav info jõudis.

Kostja ei ole suutnud konkreetselt välja tuua ega tõendada, milles seisnes hageja kostjat

kahjustav tegevus seoses kostja juhatuse liikmete süüdistamisega metallarmatuuri varguses või

septikuga seonduvalt. Kostja ei ole välja toonud, millist tegevust ta konkreetselt seejuures

hagejale ette heidab. Hageja 19. septembri 2018 e-kirjades neid teemasid ei ole puudutatud.

Asjaolule, et hageja on enne kostja juhatuse otsust küsinud kostja juhatuse liikmelt Andres

Põhjalalt tagasi raudarmatuuri, viitab hageja pärast juhatuse otsust 11. oktoobril 2018 saadetud

e-kiri, milles ta mainib, et palub 5. korda armatuur tagastada. Samas jääb ebaselgeks, kuidas

saab selline nõudmine kostjat oluliselt kahjustada. Veelgi ebaselgemad on kostja väited

septikuga seoses, mille kohta ei ole kostja suutnud välja tuua ega tõendada ühtegi hageja

konkreetset tegu ega seda, kuidas see kostjat kahjustas.

Kostja ei ole suutnud tõendada asjaolu, et hageja oleks kostjat oluliselt kahjustanud, mistõttu ei

esinenud kostja põhikirja p-s 6.1.2 toodud alust hageja kostja liikmete hulgast välja arvamiseks.

Seega oli kostja juhatuse vastav otsus vastuolus kostja põhikirjaga ning tuleb seetõttu kehtetuks

tunnistada. Hageja kolmas alternatiivne nõue tuleb rahuldada.

Olukorras, kus hageja on esitanud kolm nõuet, mille ta on järjestanud, ning neist nõuetest

esimesed kaks jäävad rahuldamata, saab põhimõtteliselt pidada hagi osaliselt rahuldatuks. Isegi

kui lähtuda sellest, et otsusega hageja üks alternatiivne nõue tervikuna rahuldatakse, oleks

äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Seda põhjusel, et pooled on

kandnud esindajakulusid. Kuigi kostja lõpptulemusena oma eesmärgi saavutas, tuleb jätta

esindajakulud TsMS § 163 lg 1 ja § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Hagiavalduselt tasutud

riigilõiv 300 eurot tuleb siiski jätta kostja kanda ning see kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Hagi tagamise taotlustelt tasutud riigilõiv jääb TsMS § 169 lg 3 alusel hageja kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada osas, millega hagi rahuldati, millega mõisteti kostjalt välja hageja kasuks riigilõiv ja

jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Kostja palub teha uue otsuse, millega jätta hagi

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

MtÜS § 16 lg 1 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega

põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Kostja põhikirja punkti 6 alapunkti 2 alusel võib liikme

ühingust välja arvata juhatuse otsusega muuhulgas juhul, kui liige kahjustab ühingut olulisel

määral. Kostja juhatuse 5. oktoobri 2018 koosoleku otsuse punktist 3 nähtub, et hageja arvati

kostja liikmete hulgast välja põhjusel, et hageja on kahjustanud oluliselt kostja mainet ja on

seltsi liikmete hulgas tekitanud ebaterve õhkkonna. Kuna hageja soovis 10. oktoobril 2018

saada kostjalt enda väljaarvamise kohta täpsemaid põhjendusi, siis saatis hagejale vastavad

põhjendused kostja juhatuse liige Andres Põhjala 11. oktoobril 2018. Põhjendustest nähtub, et

hageja arvati kostja liikmete hulgast välja neljal põhjusel: kostja ja kostja juhatuse liikme

alusetu süüdistamine salaküttimises; juhatuse liikmete süüdistamine varguses ja septiku

ehitamisega seoses ka korruptsioonis ning ebaterve õhkkonna loomises.

Vaidlust ei saa olla selles, et hageja on ka varasemalt süüdistanud kostjat ja selle juhatuse liiget

salaküttimises, sest vastasel korral poleks olnud mingisugust mõtet kahel jahiseltsil kohtuda ja

arutada väidetavaid salaküttimise juhtumeid, millest on möödas juba ca 4 aastat.

Kohus on ebaõigesti rakendanud TsMS § 230 lg-st 1 tulenevat tõendamise reeglit. Kohus on

hageja salaküttimise süüdistusi käsitlenud ühe episoodina, kuid tegelikult on tegemist kahe

erineva episoodiga. Kostja juhatuse liikme Andres Põhjala 11. oktoobril 2018 saadetud

põhjendustest nähtub, et kostja heidab hagejale ette seda, et hageja süüdistas kostjat

salaküttimises seoses looma laskmisega Laeva Jahiseltsi maadel. Seda asjaolu pole hageja

tõendanud. Ülejäänud süüdistused ehk metallarmatuuri vargus ja korruptsioonis süüdistamine

seoses septiku ehitamisega on samuti alusetud. Selles kohta pole ka ükski tunnistaja leidnud, et

keegi kostja liikmetest või juhatusest oleks varastanud metallarmatuuri või septiku ehitamises

oleks olnud midagi korruptiivset.

5. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu.

Hageja süüdistus salaküttimise kohta ei ole alusetu ja see ei kahjusta kostjat. JahiS § 23 lg 2

kohaselt käsitletakse jahipidamisena mh jahitulirelvaga looduses viibimist. Juhul, kui

jahitulirelvaga viibitakse teise jahiseltsi aladel ilma teise jahiseltsi vastava loata, on tegemist

ilma loata jahipidamisega ehk salaküttimisega. Jahiseltsi maadel relvastatult nii, et seda saab

käsitleda loata jahipidamisena.

Kostja ei ole tõendanud, et hageja väited salaküttimise kohta on kostjat kahjustanud. Hageja

pöördumine kostja juhatuse liikme Andres Põhjala poole seoses metallarmatuuri tagastamisega

ei kahjusta kostja mainet ega saa olla aluseks hageja kostja liikmete seast väljaarvamiseks.

6. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse osas, millega jäeti poolte esindajakulud poolte endi kanda ja teha tühistatud osas uue

otsuse, millega jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Maakohus ei ole TsMS § 164 lõikele 4 viidates põhjendanud, miks on menetluskulude kostja

kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Alternatiivsete nõuete esitamine ei ole

põhjendamatute nõuete esitamine, hageja saavutas hagiga soovitud eesmärgi.

7. Kostja vaidles hageja apellatasioonkaebusele vastu.

TsMS § 164 lõiget 4, millele hageja viitab, ei ole olemas. Maakohus jättis õigesti TsMS § 162

lg 4 alusel esindajakulud poolte endi kanda. Oleks äärmiselt ebaõiglane olukord, kus hageja

esitab menetluse kestel hagi tagamise taotluse, mis jäetakse rahuldamata ning mitu

alternatiivset nõuet, mida omakorda täpsustati ja mis lõpuks jäeti samuti rahuldamata, kuid

vaatamata sellele peaks kostja kandma hageja lepingulise esindaja kulud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu

otsus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramise osas menetlusnormi

rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega

jätab maakohtus kantud menetluskuludest 30 % hageja ja 70 % kostja kanda. Kostja

apellatsioonkaebuste väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada ja kostja apellatsioonkaebus

jääb rahuldamata. Apellatsioonimenetluses kantud menetluskuludest tuleb 30 % jätta hageja ja

70 % kostja kanda.

9. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja esitas

apellatsioonkaebuse maakohtu otsusele osas, milles kohus tunnistas 5.10.2018 Kärevere

Jahiseltsi (kostja) juhatuse otsuse kehtetuks ja jaotas menetluskulud ning hageja vaidlustas

menetluskulude jaotuse.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendusega, milles maakohus leidis, et

vaidlustatud juhatuse otsus tuleb kehtetuks tunnistada ja kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei korda

neid põhjendusi käesolevas otsuses.

11. MTÜS § 24 lg 1 esimese lause järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi

alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Sama

paragrahvi lg 7 järgi võib sama paragrahvi lg-tes 1-6 sätestatud korras nõuda ka

mittetulundusühingu

teiste

organite

otsuste

kehtetuks

tunnistamist.

Tegemist

on

ühinguõigusliku õiguskaitsevahendiga, mida saavad kasutada ühinguga sisesuhtes olevad

isikud.

Mittetulundusühingu suhe oma liikmetega on seadusega reguleeritud ning sellele kohalduvad

mh TsÜS § 32 (juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku

juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama

üksteise õigustatud huve) ja § 138 lg 1 (õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida

heas usus) ning VÕS § 6 (võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu

põhimõttest lähtuvalt (lg 1); võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat,

kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (lg 2)). Riigikohus on leidnud, et

liikme ühingust väljaarvamise õigsuse hindamisel tuleb otsustada, kas väljaarvamine oli

sisuliselt õigustatud ja mõistlik (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. juuni 2003. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-65-03, p-d 29 ja 30).

12. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja juhatuse 5.10.2018 otsusega arvati hageja kostja

liikmeskonnast välja põhikirja punkti 6.2. alusel, põhjendades otsust sellega, et hageja on

oluliselt kostjat kahjustanud, kuna hageja on kostjat alusetult süüdistanud salaküttimises (1),

hageja on alusetult süüdistanud kostja juhatuse liikmeid varguses (2) ja korruptsioonis (3).

Täiendavalt märkis kostja, et hageja käitumine on tekitanud kostja liikmete hulgas ebaterve

õhkkonna.

MTÜS § 16 lg 1 esimese lause järgi võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse

otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras.

12.1. Kostja on maakohtus väitnud ja jääb selle juurde ka apellatsioonkaebuses, et hageja on

tekitanud kostja liikmete hulgas ebaterve õhkkonna. Ringkonnakohus möönab, et hageja

käitumine võis tekitada kostja liikmete hulgas diskussiooni ja ka ebamugavust, kuid see ei

andnud alust hagejat liikmete hulgast välja arvata.

12.2. Kostja väide, et hageja on kostjat ja kostja juhatuse liiget alusetult süüdistanud

salaküttimises seoses sellega, et kostja külalisjahimehed sattusid jahti pidades võõrale maale,

ei ole õige. Maakohus hindas asjas esitatud tõendeid ning jõudis õigesti järeldusele, et hageja

väited olid õiged ja nende esitamine ei tekitanud kostjale olulist kahju.

Õige on kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei käsitlenud kahte salaküttimise

väitega seonduvat juhtumit eraldi. Lisaks külalisjahimeeste juhtumile oli jutuks juhtum, kus

leiti kütitud loom, kuid ei suudetud kindlaks teha, kes looma lasknud oli. Asja materjalides on

selle kinnituseks, et hageja seisukoha avaldas e-kiri 11.10.2018, milles hageja kirjutas, et

toimusid „salaküttimised luhal (jäi tänu sellele sinnapaika sest laskja oli austatud meie seltsi

jahimees)“. Ringkonnakohus märgib, et pooltel ei ole vaidlust selle üle, et luhalt leiti lastud

loom ning ei suudetud tuvastada, kes oli laskja. Ainuüksi hageja poolt seltsi liikmele avaldatud

arvamus, et laskjaks oli kostja liikmeks olev jahimees, mis tõendina esitatud e-kirjas on

sulgudes, ei ole piisav ega mõistlik põhjus hageja väljaarvamiseks kostja liikmeskonnast.

12.3. Maakohus hindas õigesti asjas esitatud tõendeid ja märkis, et rauast armatuuri tagastamise

nõude esitamine hageja poolt ei saanud kostjale olulist kahju tekitada.

12.4. Asja materjalidest nähtub, et kostja juhatuse liige avaldas e-kirjas hagejale, et septiku

ehitusega seoses võib tekkida huvide konflikt ja selle vältimiseks soovitati kokku kutsuda

üldkoosolek ning teha otsus tagantjärele (lk 93). Ringkonnakohus leiab, et kuna septiku

ehitamisega oli tõusetunud küsitavusi, siis ei tekitanud hageja seisukohad selles osas kostjale

olulist kahju.

13. Mõlemad pooled vaidlustasid maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise

osas.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja esitas TsMS § 370 lg 2 alusel mitu nõuet

selliselt, et hageja palus rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata.

Maakohus rahuldas hageja kolmanda alternatiivina esitatud nõude, mille tulemusena hageja

saavutas kohtusse pöördumise eesmärgi – hageja jääb kostja liikmeks.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus diskretsioonipiire menetluskulude jaotamisel, kuna

lähtus kitsalt õiguslike põhjendustega seotud õigusabikulust. Ringkonnakohus leiab, et ka

alternatiivsete nõuete esitamisel ja lahendamisel on oluline arvestada, et hageja pöördus

kohtusse ja palus oma nõuete läbivaatamist ühes menetluses. Maakohtu lähenemine

menetluskulude jaotusele soosib seda, et hageja võiks kolm erinevat hagi esitada. Oluline on

ringkonnakohtu arvates ka see, et hageja pöördus kohtusse põhjendatult. Käesolevas asjas

rahuldas maakohus hageja kolmanda alternatiivina esitatud nõude, mis annab aluse jätta hageja

kanda 30 % ja kostja kanda 70 % maakohtus kantud menetluskuludest. Menetluskulude

rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks TsMS § 174 lg 4 alusel pärast kohtuotsuse

jõustumist.

14. Kostja apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata ja hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et seetõttu on põhjendatud jätta menetluskulud 30 % hageja

ja 70 % kostja kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson Andra Pärsimägi