3-19-1989/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-19-1989

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-19-1989 Määruse kuupäev ja koht

3. veebruar 2020 Kohtunik Ülle Polluks

Kohtuasi

M. F kaebus seoses Politseija Piirivalveameti menetlustoimingu peale (pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlus) Resolutsioon

Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1. M. F esitas 24.10.2019 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse seoses Politseija Piirivalveameti (PPA) poolt alustatud menetlusega (pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlus). Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja rahul PPA poolt tema suhtes alustatud menetlusega, mis võib kesta vangistuse aja lõpuni. Kaebaja leiab, et alustatud menetlus võib negatiivselt mõjutada tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetlust, kuna kohus võib arvestada sellega, et PPA on alustanud pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlust, mis kestab juba 18 kuud. Samuti võib alustatud menetlus mõjutada kaebaja üleviimist avatud tüüpi vanglasse. Menetluse pikaajaline kestvus tekitab kaebajale ja tema emale emotsionaalset pinget, mis mõjutab negatiivselt kaebaja ja tema ema vaimset tervist. Sellest tulenevalt palub kaebaja kohtul hinnata PPA tegevuse õiguspärasust. Ühtlasi taotleb kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist, asja läbivaatamist kirjalikus menetluses koos dokumentide tõlkimisega vene keelde.

Kohtu seisukoht

2. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku HKMS § 120 lg 1 p-le 8, kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

3. Kohus on seisukohal, et hetkel puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus.

3-19-1989

4. Vastavalt HKMS § 44 lg-le 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 45 lg 3 kohaselt menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

5. Kohus selgitab, et PPA poolt menetluse alustamine, mille raames otsustatakse kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise üle, on menetlustoiming, millega alustati haldusmenetlust. Kohus on seisukohal, et eelpoolnimetatud menetlustoiminguga ei riiva PPA mingil moel kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Kohus selgitab, et PPA poolt menetluse alustamine ja läbiviimine menetlustoiminguna ei saa olla siduv ei vanglale kaebaja iseloomustuse koostamisel ega maakohtule kaebaja tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel (vt Justiitsministri 12.08.2010 määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ § 8 lg 2). See ei saa olla kaalukaks asjaoluks ka juhul, kui hakatakse otsustama kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise üle (Justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 2). Kohus möönab, et haldusmenetluse pikaajaline kestvus, eriti küsimuses, mis puudutab elamisloa kehtivust, võib tekitada isikule emotsionaalseid pingeid, kuid peale vaimsete üleelamiste ei too see kaebajale mingeid negatiivseid õiguslikke tagajärgi. Menetluse kestvuse ajal on kaebajal endiselt olemas kehtiv elamisluba ja vajadusel saavad sellega arvestada nii riigiasutused kui ka kaebaja ise. Kohus selgitab täiendavalt, et menetluse pikaajaline kestvus ei riiva samuti kaebaja mittemenetluslikke õigusi.

6. Järelikult, kaebuse eitamine PPA poolt alustatud ja läbi viidava menetluse peale ei ole HKMS § 45 lg-st 3 tulenevalt lubatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 45 lg-st 3 ja § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse selle esitajale läbivaatamatult. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus menetlusabi taotluse lahendamiseks ja kohus jätab selle läbi vaatamata.

7. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja saab tõhusalt kaitsta enda õigusi siis, kui on juba langetatud teda puudutav otsus, kas seoses tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmisega, avavanglasse ümberpaigutamata jätmisega või pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamisega.

/allkirjastatud digitaalselt/