4-19-5209/41 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.02.2020.a Tallinnas Väärteoasja number 4-19-5209 Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungi sekretär Leili Merila Kohtuasi

S Ši (isikukood: xxx) ja xxx väärteokaebus nr 4-19-5209 Vaidlustatud lahend Maksuja Tolliameti maksuauditi osakonna 23.09.2019 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 930018000995

Asja läbivaatamise kuupäev 03.02.2020.a

Istungil osalenud isikud menetlusalused isikud, nende kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja ei ilmunud kohtulahendi kuulutamisele. Kohtu loal ei olnud nad kohustatud kohtulahendi kuulutamisel osalema.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada menetlusaluse isiku kaitsja kaebus ja kohtuvälise menetleja taotlus ning tühistada väärteoasjas nr 930018000995 Maksuja Tolliameti 23.09.2019.a otsus nr 930018000995/32 ja Maksuja Tolliameti 07.10.2019.a otsus nr 930018000995/33, ja lõpetada väärteomenetlus S Ši väärteoasjas MKS § 1531 lg 1 ja xxx väärteoasjas MKS § 1531 lg 2 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 2. VTMS § 23 alusel mõista Eesti Vabariigilt menetlusaluse isiku S Ši kasuks välja valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu summas 1817,92 (üks tuhat kaheksasada seitseteist eurot ja üheksakümmend kaks senti) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Väärteoasi nr 4-19-5209

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

23.08.2019.a koostas kohtuväline menetleja Maksuja Tolliamet väärteoprotokolli, mille kohaselt süüdistatakse S Ši selles, et olles xxx (xxx) juhatuse liige on xxx 2017. aasta juuli käibedeklaratsioonil (edaspidi: KMD) deklareeritud tahtlikult valeandmeid. xxx kajastas nimetatud perioodil sisendkäibemaksu hulgas alusetut tehingut xxx-ga, vähendades sellega äriühingu maksukohustust 2300 euro võrra. Protokolli kohaselt on väärtegu toime pandud S Ši poolt, kes vähendas xxxx juuli 2017. aasta käibedeklaratsioonil äriühingu maksukohustust 2300 euro võrra. Väärteoprotokolli kohaselt on väärteokvalifikatsioon: MKS § 1531 lg 1. Maksuja Tolliameti 23.09.2019 otsusega karistati S Ši MKS § 1531 lg 1 alusel rahatrahviga 600 (kuus sada) eurot. 05.09.2019.a koostas kohtuväline menetleja Maksuja Tolliamet väärteoprotokolli, mille kohaselt süüdistatakse xxx-d (xxx) selles, et xxx esitas 22.08.2017.a oma 2017. aasta juuli käibedeklaratsioonil (edaspidi: KMD) deklareeritud tahtlikult valeandmeid. xxx kajastas nimetatud perioodil sisendkäibemaksu hulgas alusetut tehingut xxx-ga, vähendades sellega äriühingu maksukohustust 2300 euro võrra. Väärteoprotokolli kohaselt on väärtegu kvalifitseeritud MKS § 1531 lg 2 järgi. 07.10.2019.a üldmenetluse otsusega karistas kohtuväline menetleja MTA xxx-d MKS § 1531 lg 2 alusel rahatrahviga 4480 eurot. Mõlema väärteoprotokolli kohaselt esitas 16.10.2017.a xxx MTA-le oma 2017. aasta juuli käibedeklaratsiooni paranduse, millega vähendati sisendkäibemaksu summani 0 eurot. Tasumisele kuuluvat käibemaksu deklareeriti summas 2564 eurot. KMD INF B osal ostutehinguid ei kajastatud. xxx 2017. aasta juuli käibedeklaratsiooni on esitanud ja parandanud xxx „emaksuameti/e-toll“ kontolt ainukese volitatud isiku S Ši poolt, kes oli xxx ainuke juhatuse liige alates 21.02.2017-24.07.2019.a. Protokollide kohaselt on väärtegu toime pandud S Ši poolt, kes vähendas xxx juuli 2017.a aasta käibedeklaratsioonil äriühingu maksukohustust 2300 euro võrra. Väärtegu on toime pandud xxx huvides, kuna S Š tegutses äriühingu majandustegevuse raames ning maksudeklaratsioonidel tahtlikult valeandmete esitamisega vähendas äriühingu maksukohustust, mis on ettevõttele otseselt kasumlik.

07.11.2019.a määrusega ühendas Harju Maakohus S Ši ja xxx kaitsja kaebused ühte menetlusse.

Menetlusaluse isiku S Ši ja xxx kaitsja esitas kohtule kaebused, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuste tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist, leides kokkuvõtlikult, et väärteoprotokoll ei vasta nõuetele, samuti ei ole põhjendatud isikutele määratud karistused.

Harju Maakohtu 07.11 2019.a määrusega otsustati arutada S Ši ja xxx kaitsja kaebusi avalikul kohtuistungil 17.01.2020.a. Nimetatud kohtuistungil rahuldas kohus menetlusaluse isiku xxx taotluse seadusliku esindaja haigestumisega seoses tema taotluse lükata kohtuistung edasi ning määras uueks istungi toimumise ajaks 03.02.2020.a.

24.01.2020.a esitas kohtuväline menetleja taotluse, milles teatas, et loobub menetlusalustele isikutele esitatud süüdistustest ning palub kohtul 03.02.2020.a määratud kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi väljakutsumata vaidlusalused otsused VTMS § 132 p 3 alusel tühistada ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti nõustub kohtuväline menetleja mõistliku suurusega tasu väljamõistmisega menetlusaluste isikute kasuks.

28.01.2020.a esitas menetlusaluse isiku kaitsja vastuse kohtuvälise menetleja taotlusele, milles nõustub väärteomenetluse lõpetamisega. Kaitsja taotleb hüvitada menetlusalusele isikule VTMS

3 § 23 alusel kaitsjatasu summas 1824,11 eurot. 30.01.2020.a täpsustas kaitsja menetluskulude nimekirja ja taotleb hüvitada kaitsjatasu summas 1817,92 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et praegusel juhul on kohtuväline menetleja oma taotlusega juba enne kohtuliku uurimise algust loobunud kõigist menetlusalustele isikutele tehtavatest etteheidetest. Seega on tegu analoogse olukorraga, kui prokurör loobub süüdistusest KrMS § 301 järgi, mis näeb tagajärjena ette isiku õigeksmõistmise. Kuigi taotlus esitati enne kui alustati kohtulikku uurimist, ei pea kohus põhjendatuks tõendite uurimist jätkata, sest menetleja loobumine süüdistusest tingib vältimatult väärteomenetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja taotlus ja kaitsja vastus üheselt mõistetavad ega tingi vajadust istungi korraldamiseks, et täiendavalt nende seisukohti selgitada. Kohtuvälise menetleja esindaja taotlusest nähtub ühemõtteliselt, et väärteomenetluse käigus on kohtuväline menetleja loobunud menetlusalustele isikutele süüksarvatud tegusid neile ette heitmast. Sellises olukorras on põhjendatud asja sisuliselt arutamata väärteomenetlus lõpetada. Sellist praktikat toetab ka vastav Riigikohtu praktika (viimati nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.2016.a otsus asjas nr 3-1-1-21-16, p 7–8).

Täiendavalt saab märkida, et VTMS § 133 p 1, 2 ja 3 alusel tuleb asja arutaval kohtul lahendada esimestena küsimused sellest, kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; kas teo on pannud toime menetlusalune isik ja kas teo on pannud toime menetlusalune isik. Seega suunavad nimetatud normid kohut esmalt kontrollima just neid aspekte väärteoasjas tehtud etteheidete osas, mis on isikute vastutuse absoluutseks eelduseks ja millede osas kohtuväline menetleja ei taotle kohtuliku uurimise jätkamist. Samuti, vastavalt Riigikohtu praktikale, võib kohus, tuvastades mõne VTMS § 29 lg-s 1 loetletud väärteomenetlust välistava asjaolu, jätta kohtuotsuses VTMS § 133 p-des 2 kuni 9 loetletud küsimused käsitlemata (RKKKo 3-1-1-66-06, p 6.1). Ka seda arvesse võttes peab kohus võimalikuks mitte käsitleda täpsemalt ülejäänuid VTMS §-s 133 toodud küsimusi.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 2, KrMS §-st 301 ja VTMS § 29 lg 1 p-st 1 lõpetab kohus väärteomenetluse S Ši väärteoasjas MKS § 1531 lg 1 ja xxx väärteoasjas MKS § 1531 lg 2 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Menetluskulud

Käesolevas kohtuasjas kuulub väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. VTMS § 23, § 38 lg 1 ning KrMS § 181 lg 1 ja § 183 lg 1 koosmõju toob vältimatult kaasa vajaduse hüvitada isiku kantud menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks mh valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega ning millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte (vt nt RKKKo 1-15-9051, p-d 38 ja 46). Kohus leiab, et lähtudes kaitsja poolt esitatud arvetest jt dokumentidest, mis avavad ka kaitse tegevust aga ka käesoleva kohtuasja sisust, saab pidada taotletavat tasu täies mahus põhjendatuks ning mõistlikuks. Seejuures jääb kaitsja tunnitasu suurus Riigikohtu uuemas praktikas väljendatud mõistliku tunnitasu juurde asjades, mis on samuti seotud mõnevõrra keerukamate või mahukamate vaidlustega (nt RKKKo 26. aprilli otsus asjas nr 1-16-4665, p 31; 12. oktoobri 2018.a otsus asjas nr 1-17-5176, p 24). Kohus leiab, et eelpool viidatud Riigikohtu praktikat arvestades tuleb nii, nagu taotleb seda ka kaitsja, pidada mõistlikuks tasumääraks kuni 130-eurost tunnitasu, millele lisandub käibemaks. Kohus märgib, et

4 kuivõrd kaitsja sõnul toimus kaitsetegevus xxx osas pro bono, kuulub hüvitatav kaitsjatasu hüvitamisele üksnes S Šile, kes reaalselt kulud kandis. Viimast kinnitavad kaitsja poolt lisatud arved kaitsjatasude kohta.

Kõike eelnevat arvestades peab kohus põhjendatuks hüvitada S Šile tema kaitsja poolt taotletud kaitsjatasud kogusummas 1817,92 eurot täies ulatuses. Lähtudes VTMS §-st 23 ja asjaolust, et MKS §-le 1531 vastavate väärtegude menetlejaks on Maksuja Tolliamet ehk riigiamet, tuleb jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

Kohus juhindub VTMS § 2, § 23; § 109-111, § 132 p 3, § 133-135, § 155-156; KrMS § 301.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste Kohtunik