2-19-117393/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-19-117393 Otsuse tegemise aeg ja koht 31.jaanuar 2020.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) hagi R. N.i vastu 2 560,26 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes.

Kohtuistungi toimumise aeg 16.12.2019 Hagihind 2966,14 eurot Menetlusosalised Hageja: Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, registrikood 70007340, asukoht Lõkke 4, Tallinn, 10122) Hageja esindaja: T. N. (volikirja alusel, e-post: xxx) Kostja: R. N. (isikukood xxx, viibimiskoht xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) hagi R. N.i vastu

2 560,26 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes.

2. Välja mõista R. N.ilt Eesti Vabariigi (Saare Maavalitsus) ja R. N.i ja erastaja vahel 10.07.2001 aastal sõlmitud lepinguga nr. 3151, millega võlgnik võttis üle erastamise lepingust tuleneva järelmaksukohustuse, tuleneva võlgnevuse 2 560,26 (kaks tuhat viissada kuuskümmend eurot 26 senti) eurot Eesti Vabariigi kasuks. Võlgnevus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 AS-s SEB Pank. Viitenumber: 10262113547000. Makse selgitus: Kurase.

3. Välja mõista R. N.ilt Eesti Vabariigi kasuks viivis tasumata põhivõlalt alates 07.08.2019 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teise lause sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud kostja R. N. kanda ja välja mõista R. N.ilt Eesti Vabariigi kasuks hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu hüvitamiseks 275 (kakssada seitsekümmend viis) eurot.

5. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul Maksuja Tolliameti arveldusarvele vastavalt määrusele lisatud makseinfole (unikaalne viitenumber) ning tasumisel märkida selgitusse „tsiviilasi nr 2-19-117393, riigilõiv“.

6. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 468 lg.1 p.1)

2(4) EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

R. N. (nime vahetanud, endise nimega R. K., edaspidi ka võlgnik) omandas 10.07.2001 aastal kinnistu asukohaga: Saare maakond xxx (reg. nr xx). Kinnistu oli erastatud järelmaksuga H. S. (edaspidi erastaja) poolt ja vastavalt 12.05.2000 sõlmitud maa ostumüügilepingule (lisa1, edaspidi erastamise leping) võttis erastaja kohustuse tasuda riigile erastamise järelmaksu makseid vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Võlgnik võttis 10.07.2001 aastal sõlmitud ja notariaalselt tõestatud kinnistu ostumüügi ja võla ülekandmise lepingu nr 3151 (lisa 2, edaspidi leping) alusel üle kohustuse tasuda riigile eelnimetatud järelmaksu makseid. Võlgnik kohustus tasuma intressi 2,5% aastas tasumisele kuuluvast summast. Nõusoleku võlakohustuse üle võtmiseks andis Eesti Vabariigi nimel Saare maavanem korraldusega nr 760, 19.06.2001 (lisa 3). Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) hallata on 01.01.2018 aastast (Vabariigi valitsuse seaduse (VVS) § 10512 lg 2 ja Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus § 15 lg 1 punktide 7, 10 ja 101 alusel) maa erastamise järelmaksu nõuded, sh nõuded, mida varasemalt haldas Eesti Vabariigi nimel Saare Maavalitsus. Lepingu punktidest 2.1 kuni 2.3 tuleneb, et võlgnik kohustus tasuma erastamise lepingust tuleneva võlakohustuse jäägi (1158672 krooni, s.o. 74052, 64 eurot) järelmaksu makseid Maksegraafiku kohaselt on võlgnik kohustatud tasuma osamakseid kaks korda aastas (kuupäevadel

10.05 ja 10.11), igakord 765,53 eurot põhiosa ja intressi 38,28 eurot. Võlgnik on kohustatud tasuma maksegraafiku makseid kuni võlakohustuse täieliku tasumiseni (viimase järelmaksu osamakse tähtaeg on 10.05.2050). Võlgnik on jätnud maksegraafiku järgsed maksed tasumata ja praeguse seisuga on sissenõutavad ja võlas 3 makset (põhinõue: 2217,92 eurot). Maksmata on maksed tähtaegadega 10.05.2018, 10.11.2018 ja 10.05. 2019. Järelikult on kostja oma kohustust hageja ees rikkunud. Erastamise lepingust tulenevate võlakohustuste üle võtmisel võlaõigusseaduse seaduse (edaspidi VÕS) § 175 lõike 1 ja § 177 lõike 1 järgi ning vastavalt võlgniku, Eesti Vabariigi (Saare Maavalitsus) ja erastaja vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud lepingule on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist (VÕS §

101 lg 1 p1). RTK on võlgnikku teavitanud tähtajaks tasumata summade suuruse ning palunud võlgnevus tasuda (Lisa 4). Kuna kostja ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, pöördus hageja 20.06.2019 kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega. Käesolev hagiavaldus esitatakse tsiviilasjas nr 2-19-117393 maksekäsu kiirmenetluses esitatud menetluse käigus. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist 0,05% päevas. Käesoleval juhul on ajavahemikus 27.07.2018 - 07.08.2019. kogunenud viivist summas 265,78 eurot. Tulenevalt TsMS § 367 palume välja mõista viivise tasumata põhivõlalt alates 07.08.2019 kuni põhivõla tasumiseni VÕS 113 lg 1 teise lause sätestatud määras. Võlgnikul on tasumata intress summas 76,56 eurot (5% aastas 10.05.2018 - 10.05.2019) eurot. Seisuga 07.08.2019.a on hageja nõude suuruseks 2 560,26 eurot, mis tuleneb põhivõlast 2 217,92 eurot, intressist 76,56 eurot ning viivisest 265,78 eurot (Lisa 5).

3(4) Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 145 on riigilõivu ja kautsjoni tasumisest vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline. Tegemist on siiski menetluskuluga ning riigilõivuseadus ei näe selles osas ette riigilõivu vabastust. Seega kui otsus tehakse riigi kasuks, tuleb kostjalt menetluskuluna ka riigilõiv välja mõista. Muid menetluskulusid hagejal ei ole käesolevas tsiviilasjas tekkinud. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv, tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 138 lõigetest 1 ja 2 ning § 162 lõikest 1. Hageja palus: 1) Välja mõista R. N.ilt Eesti Vabariigi (Saare maavalitsus) ja R. N.i ja erastaja vahel 10.07.2001 aastal sõlmitud lepinguga 3151, millega võlgnik võttis üle erastamise lepingust tuleneva järelmaksukohustuse, tuleneva võlgnevuse 2 560,26 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Võlgnevus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 AS-s SEB Pank. Viitenumber: 10262113547000. Makse selgitus: Kurase. 2) Välja mõista viivise tasumata põhivõlalt alates 07.08.2019 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teise lause sätestatud määras. 3) Välja mõista R. N.ilt tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 138 lõigetest 1 ja 2 ning § 162 lõikest 1 riigilõiv 275 (kakssada seitsekümmend viis) eurot Eesti Vabariigi kasuks. Riigilõiv tuleb tasuda otsusele lisatud makseinfo lehel olevale arvelduskontole ja tasumisel märkida viitenumber.

2. Kostja Raine N. võttis hagi õigeks, kuid tegi ettepaneku kompromissi sõlmimiseks.

3. Hageja ei nõustunud kostja poolt pakutud kompromissiga ja palus hagi rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

5. Hagi ese: 12.05.2000 sõlmitud maa ostumüügilepingus kokkulepitud järelmaksu võlgnevus summas kokku 2 560,26 eurot.

6. Kostja tunnistas hagi täies ulatuses.

TsMS § 440 lg.1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

TsMS § 444 lg.3 kohaselt võib õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Tulenevalt sellest, et kostja tunnistas hagi täies ulatuses, rahuldab maakohus hagi täies ulatuses ja teeb otsuse ilma põhjendava osata.

7. TsMS § 468 lg.1 p.1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2).

TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Tsiviilasjamaterjalide kohaselt võlgnik R. N. esitas maksekäsu kiirmenetluses 17.07.2019 nõudele vastuväite.

4(4) TsMS § 145 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasumisest vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline. Hagiavalduse esitamisel tuli TsMS § 139 lg 2 ja RLS § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi riigilõivu tasuda

275 eurot. Hageja leiab, et tegemist on menetluskuluga ning riigilõivuseadus ei näe selles osas ette riigilõivu vabastust. Seega kui otsus tehakse riigi kasuks, tuleb kostjalt menetluskuluna ka riigilõiv välja mõista. Muid menetluskulusid hagejal ei ole käesolevas tsiviilasjas tekkinud. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv (TsMS § 138 lg 1 ja 2, § 162 lg 1).

Kuna kohus rahuldab hagi ja hageja oli hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu 275 eurot TsMS § 179 lg 1 alusel. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul ning tasumisega viivitamisel tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 5 ja 9).

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson kohtunik