3-19-2412/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.01.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2412

Haldusasi

Zavod BBDO Osaühingu, OMD Estonia OÜ ja Event Masters

OÜ

(ühispakkujad)

kaebus

Ettevõtluse

Arendamise

Sihtasutuse riigihankega „Reklaamteenus ja meediapindade

vahendus“ (viitenr 183447) seotud minikonkursis „TAKi

reklaam-meedia

teenus

2019-2021“

(viitenr

213066)

21.11.2019 tehtud otsuse ja Riigihangete vaidlustuskomisjoni

17.12.2019 otsuse nr 186-19/213066 kehtetuks tunnistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebajad — Zavod BBDO OÜ, Event Masters OÜ, OMD

Estonia

OÜ

(ühispakkujad);

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Kadri Matteus

Vastustaja — Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, volitatud

esindajad Birgit Vilippus ja Kristi Sikk

Kolmas isik – OÜ Age Reklaam, Division OÜ, Inspired

Universal McCann OÜ (ühispakkujad), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Grete Tark

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista kaebajatel solidaarselt kolmandate isikute kasuks välja menetluskulud summas

1075.20 eurot (sh käibemaks).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 10.02.2020. Kui apellant ei ole

apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus

kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust.

3-19-2412

2(10)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS või hankija) alustas 15.06.2017 avatud

hankemenetlusena läbiviidavat riigihanget „Reklaamteenus ja meediapindade vahendus“ (viitenr

183447). Hanke tulemusena sõlmis Vastustaja raamlepingu kolme pakkujaga: kaebajate

konsortsium, kolmandate isikute konsortsium ning ühispakkujad Tank OÜ ja Osaühing Initiative.

2. Hankija tegi 21.11.2019 tegi otsuse, millega lükkas tagasi kaebajate ja Tank OÜ (10145231) ja

Osaühing Initiative (10459952) ühispakkumuse (kaebajate pakkumuse tagasilükkamise otsus) ning

tunnistas edukaks kolmandate isikute esitatud ühispakkumuse. Hankija edastas kaebajatele

sellekohase teate.

3. Kaebajad esitasid 26.11.2019 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija

21.11.2019 otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

4. VAKO 17.12.2019 otsusega nr 186-19/213066 (VAKO otsus) jäeti vaidlustus rahuldamata.

5. Ühispakkujad Zavod BBDO Osaühing, OMD Estonia OÜ ja Event Masters OÜ esitasid Tallinna

Halduskohtuse kaebuse EAS 21.11.2019 tehtud otsuse ja VAKO 17.12.2019 otsuse nr 186-

19/213066 kehtetuks tunnistamiseks. Kaebajad palusid keelata esialgse õiguskaitse korras

vastustajal hankelepingu sõlmimine kolmandate isikutega kuni kohtulahendi jõustumiseni

käesolevas haldusasjas.

6. Kohus otsustas 30.12.2019 määrusega rahuldada kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse ja

keelata EAS-l hankelepingu sõlmimine minikonkursis „TAKi reklaam-meedia teenus 2019-2021“

(viitenr 213066) kolmandate isikutega kuni käesolevas asjas nr 3-19-2412 lahendi jõustumiseni.

7. Kohus otsustas 14.01.2020 määrusega vaadata kaebus läbi kirjalikus menetluses, määrata

täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtajaks 24.01.2020 ja määras kohtuotsuse avalikult

teatavaks tegemise ajaks 31.01.2020 kell 16.00. Ühtlasi otsustas kohus jätta rahuldamata kaebajate

taotluse tõendite väljanõudmiseks ning kohustas vastustajat esitama infotunni protokolli või

lindistuse hiljemalt 16.01.2020.

8. EAS esitas 16.01.2020 infotunni lindistuse. EAS esitas 20.01.2020 asja juurde vastuseks

kohtunõudele ka minikonkursi aluseks olevad raamlepingud.

9. Kaebajad esitasid 24.01.2020 menetluskulude nimekirja koos täiendavate seisukohtadega.

Kolmandad isikud esitasid 24.01.2020 menetluskulude nimekirja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebajate seisukohad

10. Kaebajad leiavad, et VAKO 17.12.2019 otsus on õigusvastane ning paluvad selle kehtetuks

tunnistada koos EAS-i 21.11.2019 otsusega. VAKO on vääralt tõlgendanud hinnapäringu

dokumente ning jõudnud järeldusele, et kaebajate pakkumus ei vastanud hinnapäringu tekstile.

10.1. Väär on hankija on RHAD tõlgendus, et pakkujad ei tohiks MATKA messi ajal teha ühtegi

tegevust. Esiteks, hinnapäringu lisa 1 p 2.3 ja lisa 3 p 9.1.2 defineerib kampaania perioodina

01.01.2020-31.05.2020.

Teiseks,

eristama

peab

hankelepingu

täitmise

perioodi,

sh

massikampaania ettevalmistust, massikampaania enda perioodist. Kolmandaks, kaks konsortsiumit

kolmest ei tõlgendanud hinnapäringut viisil, et MATKA messi ajal on absoluutselt kõik tegevused

keelatud. Neljandaks, ka infopäeval antud selgitused ei öelnud, et MATKA messil tegevuste

planeerimine tingib pakkumuse tagasilükkamise. Kaebajad said aru, et massikampaania peab

algama pärast MATKA messi, kuid igasuguste ettevalmistavate ja lisandväärtusi pakkuvate

tegevuste absoluutne keeld ei tulene hinnapäringu tekstist ega selle mõttest.

3-19-2412

3(10)

10.2. Hankija seisukohta ei toeta hinnapäringu tekst, kuivõrd üksnes (massi)kampaania peab

toimuma pärast MATKA messi, mitte selle läbiviimiseks vajalikud kõrval- ja ettevalmistavad

tegevused.

10.3. Kaebajad ei ole esitanud tehnilisele kirjeldusele mittevastavat pakkumust, sest kõik hankija

poolt tsiteeritud tegevused loovlahenduse lk-del 11, 15 ja 16 kujutavad endast massikampaania

ettevalmistavat tegevust või lisandväärtust mitte kõrvalekaldumist tehnilisest kirjeldusest

(vaidlustuse lisa 3). Pakkumusega koos esitatud detailne meediaplaan ja flowchart näevad ette, et

massikampaania algab 20.01.2020 (vaidlustuse lisa 4) ja meediaplaani selgitav dokument näeb ette,

et kampaania algab 19.01.2019. Kaebajad selgitasid 10.12.2019 täiendavas seisukohas, et Kaebajad

plaanisid osade tegevustega alustada juba 19.01.2020 peale 18:00, mil suletakse MATKA mess

(https://matka.messukeskus.com/info/?lang=en). Vaidlust ei saa olla selles, et kampaania

alustamine peale MATKA messi lõppemist 19.01.2020 kell 18:00 vastab hinnapäringu lisa 1 p-le

2.2. Kampaania lansseeritakse täismahus 20.01.2020, millest räägib ka meediaplaan. Kui Hankijale

jäi see selgusetuks, siis oleks pidanud ta küsima Kaebajatelt selgitavaid küsimusi.

10.4. Lisaks, pakkujatel on õigus pakkuda positiivseid lisaväärtusi, mis ei muuda ega vähenda

tehnilises kirjelduses nõutud omadusi või funktsionaalsusi.

10.5. Oma 24.01.2020 jäid kaebajad oma varasemate väidete juurde, kuid juhtisid veel täiendavalt

tähelepanu infopäeva lindistusele ja seal arutatud teemadele.

Vastustajate seisukohad

11. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu.

11.1. Hankija lükkas kaebajate pakkumuse tagasi, kuna pakkumuses esitatud kampaania

loovlahendus ei vasta minikonkursi lisa 1 „Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus“ punkti 2.2

tingimustele. Kuivõrd hankija on minikonkursi dokumendi (hinnapäringu) lisa 1 punktis 2.2.

expressis verbis määratlenud kampaania toimumise aja: „pärast MATKA messi, kuid kampaania

peaks lõppema mitte hiljem kui 1. mai 2020.“, tuleb sellest lähtuda ka pakkumuse esitamisel ning

pakkumuste vastavuse kontrollimisel. Hinnapäringu lisa 1 punktis 2.2 on hankija selgelt ja

ühemõtteliselt piiritlenud kampaania toimumise aja ja sidunud selle MATKA messi lõpuga, mis on

19.01.2020. Sama punkti esimeses lauses on väljatoodud MATKA messi toimumise aeg

kuupäevaliselt, s.o. 16.-19.01.2020. Täpne kampaania periood etteantud ajavahemikul ( pärast

MATKA messi, kuid kampaania peaks lõppema mitte hiljem kui 1. mai 2020.“) oli pakkuja valida

ja esitada pakkumuses koos perioodivaliku põhjendusega (hinnapäringu lisa 1, p 2.3.3.1),

saavutamaks kampaania eesmärk parimal võimalikul moel.

11.2. Vastustaja jättis teadlikult MATKA messi perioodi kampaaniast välja ning on selle

minikonkursi dokumendis selgelt välja toonud. Vältimaks lubamatuid läbirääkimisi ja töö tehnilise

kirjelduse vääriti mõistmist, korraldas vastustaja raamlepingu partneritele infotunni.

11.3. Vastustaja ei nõustu Kaebajate väitega, et hinnapäringu lisa 1 punkt 2.3 ja lisa 3 punkt 9.1.2

defineerivad kampaania perioodina 01.01.2020-31.05.2020. Vastustaja on hinnapäringu lisa 1

punktis 2.3 märkinud järgmist: pakkuja peab pakkumuse esitamisel arvestama, et täitja loovutab

lepingus sätestatud tasu eest näitlejate (osalevate isikute), muusika, Voice Over`i kampaanias

osalemist/esitamist puudutavad varalised õigused kampaania perioodiks ehk 01.01.2020-

31.05.2020 ning annab näitlejate (osalevate isikute), muusika, Voice Over`i kampaanias

osalemist/esitamist puudutavate mittevaraliste õiguste osas lihtlitsentsi edasilitsentseerimise

õigusega üle maailma. Tagamaks pakkumuste võrreldavuse, lepiti infotunnis kokku kõikide

raamlepingus osalevate pakkujatega, et hinnapäringus määratletakse autoriõigusi puudutav periood

kuutäpsusega 1.01.2020 – 31.05.2020 (ilma konkreetsete kuupäevadeta poole kuu pealt),

olenemata sellest kui pikaks ajaks pakkujad kampaaniat planeerivad.

3-19-2412

4(10)

11.4. Koos pakkumusega on esitatud loovlahenduse meediaplaani selgitus, milles punktis 1 on

selgelt välja toodud, et kampaania algab 19.01.2020 ehk messi toimumise viimasel päeval.

Eeltoodut kinnitab ka, loovlahenduses slaididel 11, 15 ja 16 esitatud tegevuste kirjeldused.

Vastustaja ei nõustu, et tegemist saaks olla ettevalmistavate tegevustega.

11.5. Kaebajad on alles vaidemenetluse käigus esitatud täiendavates seisukohtades asunud väitma,

et kampaania tegevused algavad 19.01.2020 kell 18.00 ehk täpsustanud kampaania algust

kellaajaliselt. Kuna kampaania alguspäev on oluline tingimus, mida arvestatakse pakkumuse

vastavuse kontrollimisel, siis vastustajal puudus antud olukorra asjaolusid silmas pidades vajadus

küsida selgitusi kampaania alguskuupäeva osas, mida võiks ühtlasi käsitleda pakkumuse sisulise

muutmise lubamisena.

11.6. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on vaidlustatud üksnes põhjusel, et

Kaebajate hinnangul on nende pakkumus tagasi lükatud valesti ja hankija peaks läbi viima ka

Kaebajate pakkumuse hindamise. Kuivõrd hankija otsus kaebajate pakkumuse tagasilükkamise

kohta on õiguspärane, puuduvad põhjendused ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise

otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

Kolmandate isikute seisukohad

12. VAKO ja EAS-i otsused on seaduslikud ning põhjendatud, puudub alus kaebajate kaebuse

rahuldamiseks.

12.1. Kaebajate vastuväited on tagantjärgi otsitud ja alusetud ning need väited ei anna alust EAS-i

vaidlustatud otsuse ega VAKO otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks. Hinnapäringu

lisa 1 punktist 2.2 expressis verbis, et kampaania ei või alata enne MATKA messi lõppu.

12.2. Kaebajad ei eita, et nende poolt on teatud tegevused planeeritud 19.01.2020.a MATKA messi

ajale (nt kaebuse p 2.2.14 viimane lause). Kaebajad on üritanud menetluses väita, et need tegevused

on aga ettevalmistavad või lisandväärtust andvad. Kaebajate poolne „massikampaaniaga

alustamine“ ning „massikampaania läbiviimiseks vajalikud kõrval- ja ettevalmistavad tegevused“

on vaidlustuse ja kaebuse jaoks kunstlikult loodud eristamine.

12.3. Kuna kaebajad olid oma meediaplaanis kampaania algusajana sõnaselgelt märkinud

19.01.2020 (tegemist polnud eksitusega kampaania algusaja märkimisel) ja VAKO otsuse p-st

10.1.1 nähtuvalt olid vaidlusalused tegevused ka tegelikkuses tehtavad MATKA messi ajal (mida

kaebajad ei eita), siis oli hankija jaoks ilmselt üheselt mõistetav kaebajate soov alustada

kampaaniaga 19.01.2020 ning hankija ei pidanud selgitusi küsima.

12.4. Arusaamatuks jäävad kaebajate seisukohad seoses hanketingimuste tõlgendamisega. EAS on

selgelt hinnapäringu lisas 1 märkinud ja toimunud infopäeval selgitanud, et kampaania peab

toimuma pärast MATKA messi. Tingimust „pärast MATKA messi toimumist“ on kõiki

tõlgendamisreegleid kasutades võimalik tõlgendada vaid ühte moodi st, et kampaaniat ei või teha

MATKA messi ajal. Kaebajad on kaebuse punktis 2.2.8 kinnitanud samuti, et nad mõistsid, et

kampaania peab algama pärast MATKA messi. Asjaolu, et Tank OÜ jt pakkumus lükati tagasi

samadel põhjustel kui kaebajate pakkumus ei tähenda, et hanketingimusi tuleb tõlgendada

vastuolus hankealusdokumentides selgesõnaliselt märgitud ja hankija poolt korduvalt väljendatud

hanke tingimustele ning hanke korraldamise eesmärkidele.

12.5. Kolmandate isikute arvates on kaebajad tagantjärgi asunud väitma ka seda, et nende

kampaania pidi algama 19.01.2020 pärast kl 18.00. VAKO otsuse ja kaebajate poolt menetluses

esitatud dokumentide pinnalt järeldub, et kaebajate pakkumuses ei olnud kampaania algusaeg

määratud kellaaja täpsusega, märgitud oli kampaania algusajana 19.01.2020 kuupäeva täpsusega.

Kolmandatele isikutele ei ole avaldatud, milles kaebajate poolt 19.01.2020 planeeritud tegevused

seisnesid, kuid VAKO on tuvastanud (vaidlusaluse otsuse p 10.1.1), et need tegevused on tehtavad

messi ajal. Seega väide, et kampaania algusajana 19.01.2020 märkimisel pidasid kaebajad silmas

3-19-2412

5(10)

19.01.2020.a pärast kl 18.00 kui mess on lõppenud, on ilmselgelt otsitud ja kaebajate poolt

tagantjärgi esitatud, et põhjendada oma alusetut vaidlustust ja kaebust.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

13. Hinnanud asjas esitatud tõendeid ja seisukohti, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Nõustun VAKO 17.12.2019 otsuses nr 186-19/213066 toodud seisukohtadega ega pea vajalikuks

neid korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele selgitan järgmist.

14. Kehtiva RHS § 219 lg 1 kohaselt enne RHS-i jõustumist alustatud riigihanked viiakse lõpuni,

lähtudes varem kehtinud RHS sätestatud nõuetest – s.o 24.01.2007 vastu võetud RHS redaktsioon

(RHSvr). Vaidlusaluses asjas soovib hankija sõlmida hankelepingut 15.06.2017 alustatud

riigihanke tulemusel sõlmitud raamlepingu alusel. Kuna 30.09.2019 alustatud minikonkurss ei ole

uus riigihange, vaid 15.06.2017 alustatud riigihanke raamlepingu alusel sõlmitud, pidi hankija

kohaldama vaidlusaluse riigihanke läbiviimisele RHSvr-i.

15. Hankija lükkas kaebajate pakkumuse tagasi, kuna pakkumuses esitatud kampaania

loovlahendus ei vasta minikonkursi lisa 1 „Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus“ punkti 2.2

tingimustele (hankija 21.11.2019 otsus, kaebuse lisa nr 2). Poolte vahel on seega vaidlus selles, kas

kaebajate pakkumus vastas hinnapäringu lisa nr 1 hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse punktile

2.2.

16. RHS ei näe küll ette minikonkurssi eraldi hankemenetluse liigina ning kohtupraktikas on

leidnud kinnitust, et kuna raamleping sõlmitakse riigihanke tulemusena edukaimaks tunnistatud

pakkumuse esitanud pakkuja(te)ga, siis raamlepingu siseselt ei ole hankijal tarvis hankemenetlust

korrata, sest minikonkursi olukorras on olemas kindlad pakkujad (raamlepingus müüjad), kellel on

võimalus pakkumus esitada, ning hankija ei ole kohustatud valima hankemenetluse liiki, koostama

hankedokumente ja tehnilist kirjeldust, kontrollima pakkuja kvalifikatsiooni, majanduslikku ja

finantsseisundit, tehnilist ja kutsealast pädevust, kuid eeltoodust ei järeldu, et raamlepingu alusel

hankelepingute sõlmimisele ei kohalduks RHS-s sätestatud menetluskord (TlnRnKo nr 3-12-118,

p 1).

17. RHSvr § 32 lg 1 p 2 näeb ette, et tehniline kirjeldus on hankija poolt hankelepingu eseme

kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsuse

astet kasutades kehtestatud asjade või teenuste omaduste ja oluliste tunnuste loetelu. RHSvr § 47

lg-st 1 tuleneb hankija kohustus kontrollida pakkumuste vastavust hanketeates ja

hankedokumentides esitatud tingimustele ning teha põhjendatud kirjalik otsus pakkumuste

vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. RHSvr § 47 lg 2 kohaselt hankija lükkab

pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanketeates või hankedokumentides või juhul, kui hankija teeb

käesolevas seaduses sätestatud korras eraldi pakkumuse esitamise ettepaneku, selles ettepanekus

esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi

kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest.

18. Eeltoodu alusel tuleb asja lahendamiseks vastata küsimustele, milline on tehnilistele

tingimustele vastav kampaania algusaeg (käesoleva otsuse p 20) ning kas kaebajate pakkumus

vastas sellele (käesoleva otsuse p 21).

19. Asjakohased hankelepingu eseme tehnilisi tingimusi kirjeldavad sätted ja infotunnil antud

selgitused on järgnevad:

19.1. Hinnapäringu lisa nr 1 tehnilises kirjelduse punktis 2.2 nähtub järgmine: „Eesti on Soomes,

Helsinkis 16.-19.01.2020 toimuva Põhjamaade suurima reisimessi „MATKA 2020“ partnermaa.

Kampaania sihtgrupp: pärast messi toimumist soovime jõuda maksimaalselt soomlasteni, kes

elavad Helsinkist ca 4h autosõidutee kaugusel, on varem Eestis käinud ja arvavad, et siin on neil

kõik nähtud ja kogetud. Kampaania eesmärk: tahame anda neile uue/lisa põhjuse, miks 2020.

aastal Eestit külastada. Kampaania toimumisaeg: pärast MATKA messi, kuid kampaania peaks

3-19-2412

6(10)

lõppema mitte hiljem kui 1. mai 2020.“ (minikonkursi hinnapäring, hinnapäringu lisa nr 1,

hankelepingu eseme tehniline kirjeldus p 2.2, lk 8).

19.2. Infotunnil konkreetselt kampaania algusaja kohta küsimusi ei küsitud ja täiendavaid selgitusi

antud, kuid hankija selgitas raamlepingu partneritele minikonkursi tingimuste selgitamiseks

korraldatud infotunnil järgmist: „Me kirjutasime nii, et kampaania toimumisaeg peaks olema

pärast pärast MATKA messi, kuid kampaania peaks lõppema mitte hiljem kui 1. mai 2020.“

(infotunni lindistus 29:22 jj). Samuti selgitas hankija: „Eesti on Soome MATKA messi partnermaa.

See MATKA mess toimub jaanuaris, ja 16-19. jaanuar ja me oleme kogu saba ja karvadega selle

üritusega seotud. Et see üritus ei oleks lihtsalt ühekordne projekt, mis kukub pärast seda maha,

tahaks me teha Soomes nn siis järgnevkampaania või jätkukampaania.“ (infotunni lindistus 26:51

jj).

19.3. Poolte vahel puudub vaidlus, et MATKA mess lõpeb 19.01.2020 (kl 18.00). MATKA messi

lõpp on kindel kuupäev, st kampaania algusaja tingimus ei olnud selles osas ebaselge.

19.4. Kõrvutades tehniliste tingimuste p 2.2 teksti infotunnil antud selgitustega, on minu hinnangul

üheselt selge, et hankija on kampaani algusaja sidunud tingimusega „pärast MATKA messi“. Seda

sõnaühendit ei ole võimalik tõlgendada muul viisil, kui selliselt, et kampaania esimene tegevus

saab toimuda peale pärast MATKA messi, mitte messi ajal või selle viimasel päeval. Üheselt on

selge hankija soov, et kampaaniaga alustatakse peale seda, kui MATKA mess on lõppenud. Hankija

on sellekohase soovi põhjendused esitanud ka vaidlusaluses asjas (vastus kaebusele p 2.6 lk 2-3 ja

p 2.11 lk 5), kuid need ei ole käesoleval hetkel vaidluse eseme seisukohast määrava tähendusega.

Hankijal on õigus määrata, millist teenust ta soovib saada (TlnRnKO 3-17-1414, 11; TlnHK 3-16-

1094, p 15). Vaidlusaluses asjas ei ole ka tegelikult vaidlust selle üle, kas hankija kehtestatud

tingimus on mõistlik. Tehnilise kirjelduse tingimusi kaebajad vaidlustanud ei ole ja seega on need

kehtivad. Vaidlusküsimus on selles, kuidas hinnapäringu lisa nr 1 p 2.2 sätestatud tingimust mõista.

19.5. Õige on VAKO poolt väljatoodu, et hinnapäringu lisa 1 p-i 2.4.3 kohaselt pidi pakkuja

esitama pakkumuses muuhulgas pakutava loovlahenduse meediaplaani, mis pidi muuhulgas

sisaldama kampaania perioodi (p 2.4.3.1). Seega kampaania perioodi (sh kampaania alguse)

märkimine oli ka pakkumuse kohustuslik tingimus, millest hankija kõrvale kalduda ei tohi.

Hinnapäringust ega selle lisadest ei nähtu tingimusi, mis võimaldaks asuda seisukohale, et

kampaania alguse aeg oleks läbiräägitav tingimus. Seega ei ole kampaani alguse periood tinglik

periood, vaid konkreetne aeg, millest tuli kaebajatel pakkumise koostamisel ja hankijal pakkumiste

hindamisel lähtuda.

19.6. Kaebajad leiavad, et hinnapäringu lisa 1 p 2.3 ja lisa 3 p 9.1.2 defineerib kampaania

perioodina 01.01.2020-31.05.2020 (kaebus p 2.2.6 lk 4). Leian, et kaebajad toodud argument on

asjakohatu ning kontekstist välja võetud viitega. Nimetatud periood käsitleb hinnapäringu lisa 1 p

2.3 kohaselt sõnaselgelt varaliste õiguste loovutamise mitte aga kampaania alguse perioodi. Sama

kehtib hinnapäringu lisa 3 p 9.1.2 kohta. Liiatigi lepiti infotunnis kokku kõikide raamlepingus

osalevate pakkujatega, et hinnapäringus määratletakse autoriõigusi puudutav periood kuutäpsusega

1.01.2020 – 31.05.2020 (ilma konkreetsete kuupäevadeta poole kuu pealt), olenemata sellest kui

pikaks ajaks pakkujad kampaaniat planeerivad (infotunni lindistus 1:11:09 jj).

19.7. Nõustun siinkohal vastustajaga, et asjaolu, et Tank OÜ jt pakkumus lükati tagasi samadel

põhjustel kui kaebajate pakkumus (kaebuse p 2.2.8 lk 4) ei tähenda, et hanketingimusi tuleb

tõlgendada vastuolus hankealusdokumentides selgesõnaliselt märgitud tingimusega.

19.8. Kokkuvõtvalt olen seisukohal, et tehnilisest kirjeldusest nähtub üheselt, et kampaania

algusperioodiks on „pärast MATKA messi“ ning kampaania varasem alustamine ei vasta

hinnapäringu lisa nr 1 tehnilise kirjelduse punktis 2.2 sätestatule.

20. Edasi tuleb kontrollida, kas kaebajate pakkumus vastas tehnilise kirjelduse punktile 2.2.

3-19-2412

7(10)

20.1. Kaebajad leiavad, et ei ole esitanud tehnilisele kirjeldusele mittevastavat pakkumust, sest

kõik hankija poolt tsiteeritud tegevused loovlahenduse lk-del 11, 15 ja 16 kujutavad endast

massikampaania ettevalmistavat tegevust või lisandväärtust mitte kõrvalekaldumist tehnilisest

kirjeldusest (vaidlustuse lisa 3). Ei ole mõeldav, et MATKA messi jätkukampaania lansseeritakse

20.01.2020 ilma selleks ühtegi ettevalmistavat tegevust tehes. Hankelepingu sõlmimise järgselt

hakkab hankelepingu täitmise periood, mille jooksul täitja teeb kampaaniaks ettevalmistavaid

tegevusi ning viib ka kampaania läbi. Sh on selliseks ettevalmistavaks tegevuseks MATKA messil

teatud tegevuste läbiviimine ning muud loovlahenduses nimetatud tegevused (kaebuse p 2.2.12 lk

5 ja p 2.2.14, lk 6).

20.2. Kaebajate pakkumuse aluseks on järgmised asja juurde esitatud dokumendid:

• loovlahenduse meediaplaan (VAKO toimiku lisa nr 1_1 Aino_meedipalaan_väljavõte

vaidlustaja pakkumusest-konfidents);

• loovlahenduse visuaal (VAKO toimiku lisa nr 1_1HNR190237_Aino (pakkumus-

konfidents));

• loovkampaania selgitused (VAKO toimiku lisa 1_1 Aino_loovkapmaania selgitused

(pakkumus - konfidents));

• Detailne-meediaplaan-ja-flowchart (VAKO toimiku lisa vaidlustus lisadega Lisa nr 4

Detailne-meediaplaan-ja-flowchart-EAS-2020-FINAL KONFIDENTSIAALNE);

• Pikaajalise reklaam-meedia teenuse ühikuhinnad (2_1_Lisa 2 hinnad EAS (pakkumus-

konfidents).docx);

• Kampaania kogumaksumus "Aino" (1_1_EAS hanke kogumaksumus Aino (pakkumus-

konfidtents).pdf).

20.3. Kohtupraktika järgi on erandjuhul võimalik korrigeerida pakkumusega seonduvaid andmeid,

eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead, nii et selle

muudatusega ei kaasneks tegelikult uue pakkumuse esitamist (TlnRnKo 3-17-1731, p 27 ja seal

viidatud lahendid). Kui tegu ei ole ilmselge sisulise või vormilise puudusega, mis vääramatult tooks

kaasa pakkumuse tagasilükkamise, peab hankija esmalt puuduse sisulist tähendust hindama. RHS

§ 47 lg 2 teise lause kohaselt võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine

sisulisi kõrvalekaldeid HT-s või HD-s nimetatud tingimustest (TlnRnKo 3-16-386, p 19).

Pakkumuse ebatäpsuste kõrvaldamine peab olema erandlik ning vältida tuleb olukorda, kus

pakkuja asub hankija järelepärimise peale pakkumust muutma (TlnRnKo 3-16-1219, p 18).

20.4. Kõrvutades pakkumuse kohustuslikke tingimusi kaebajate pakkumusega nähtub pakkumuses

esitatud loovlahenduse meediaplaanist järgnev: „Kampaania algus on 19.01.2020“ (loovlahenduse

meediaplaan p 1 lõik 1). Sealjuures on meediaplaanis sõnaselgelt märgitud, et tegevused toimuvad

messi ajal (loovlahenduse meediaplaan p 1 lõik 2 lause 1). Kaebajate pakkumusest on seega

kampaania kampaania perioodi algusena märkinud ühemõtteliselt 19.01.2020. Eelnevast järeldan,

et kaebajad ei ole tegelikkuses ise eristanud ettevalmistavaid tegevusi reaalsest kampaania

läbiviimisest, vaid on kogumis pidanud ka ise kampaania alguseks oma pakkumuses väljatoodud

aja, s.o 19.01.2020. Kampaaniat ettelvalmistavatele tegevustele ei ole kordagi varasemalt viidatud

kaebaja pakkumuses. Kaebajad toovad selle esmakordselt välja alles vaidlustuses.

20.5. Kõrvutades kaebajate seisukohti pakkumuses tooduga nähtub, et kaebajad on ise väljatoodud

tegevusi pidanud sõnaselgelt oma kampaania osaks, ega ole neid eristanud ettevalmistavate

tegevustena (loovlahenduse meediaplaan p 1 lõik 1). Ühtlasi lähtub ka loovlahenduse meediaplaani

punktist 7, et osad kaebajate väljatoodud tegevused on kampaaniat läbivad tegevused, mis ongi

meediaplaani osaks, mitte üksnes ettevalmistavateks tegevusteks. Märgin, et kaebajate pakkumuse

loovlahenduse visuaali kirjelduses lk 11 on ära toodud eraldi alapealkiri „MATKA MESS“ ja seal

3-19-2412

8(10)

tehtavad tegevused, mis kattuvad üks ühele loovkampaania selgitustes (lk 2 teine alapealkiri ja lk

3 kolmas alapealkiri), toodud tegevustega, mis on kaebajate enda poolt loetud kampaania osaks.

Pakkumuse loovlahenduse visuaali lk-l 11 on sõnaselgelt eraldi tegevusblokina välja toodud

„Matkamess“ ning lk-lt 16 nähtub, et see on kampaania struktuuri osa. See kinnitab üheselt, et ka

kaebaja enda pakkumuse kohaselt on kampaania ühtlasi teostatav MATKA messi ajal. Märkida

tuleb, et ka vaidlustusmenetluses esitatud täiendavates seisukohtades selgitavad kaebajad, et

kampaaniaga seotud tegevused toimuvad juba MATKA messi ajal (kaebaja 10.12.2019 täiendavad

seisukohad vaidlustusmenetluses p 2.1.1 lk 2). Kaebajate poolt MATKA messi ajal pakkumuse

järgi tehtavad tegevused on loovlahenduse kogumaksumuses eelarvestatud. Eristatud ei ole

kaebajate viidatud ettevalmistavaid tegevusi.

20.6. Hinnates hinnapäringu töö tehniliste tingimuste kirjeldust nähtub, et hankija ei ole eristanud

ega eraldiseisvalt välja toonud ettevalmistavaid vms tegevusi, mida tuleks kirjeldada. Hankija on

ühemõtteliselt sidunud kampaania algusperioodi „pärast MATKA messi“. Seega on

ettevalmistavate tegevuste eristamine kampaania raames kaebajate poolt kunstlik ega tugine

tehnilises kirjelduses ega ka kaebaja enda pakkumuses toodule.

20.7. Kaebajad leiavad, et pakkujatel on õigus pakkuda positiivseid lisaväärtusi, mis ei muuda ega

vähenda tehnilises kirjelduses nõutud omadusi või funktsionaalsusi (kaebuse p 2.2.15 lk 6).

Selgitasin eelnevalt, et kampaania perioodi (sh kampaania alguse) märkimine oli ka pakkumuse

kohustuslik tingimus, millest hankija kõrvale kalduda ei tohi. Seega ei saa varasemat kampaania

algust käsitada positiivse lisaväärtusena, mistõttu ei kohaldu ka üldkohtu lahendis nr T-514/09

toodud seisukohad. Liiatigi pakkumuse kohaselt MATKA messi ajal teostatavad tegevused

kattuvad kampaania põhitegevustega. Hinnapäringu punkti 4.4. kohaselt ei või pakkuja siduda

pakkumust muude tingimustega, mis ei tulene hinnapäringust. Nõustun siinkohal VAKO otsuse

punktis 10.1.2. tooduga, et nimetatud nõudest pidid kaebajad muuhulgas aru saama, et nad ei või

siduda pakkumust varasema kampaania algusega kui „pärast MATKA messi“.

20.8. Kaebajad leiavad, et hankija oleks pidanud küsima kaebajatelt täiendavaid selgitusi seoses

kampaania alguse ajaga (kaebuse 2.2.12 lk 5).

20.8.1. Hankija otsuses on märgitud, et „Hankija kaalutles, kas nimetatud tingimuse mittetäitmist

saab pidada mitteoluliseks, kuid leidis, et pakkumuse vastavaks tunnistamisel rikuks hankija

pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet. Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et pakkujatel oleksid

pakkumuste koostamisel võrdsed võimalused ja eeldab, et pakkumused esitatakse kõigi jaoks

samadel tingimustel. Pakkujad pidid pakkumust koostades arvestama kampaania toimumisajaga,

mille algus pidi olema pärast MATKA messi, ehk hankija ei saa tunnistada vastavaks pakkumust,

milles ei ole nimetatud tingimusega arvestatud. Järelikult, sellise pakkumuse arvestamisel käituks

hankija eelistuslikult loovlahenduse AINO esitanud pakkuja suhtes, millega rikuks hankija

pakkumuste kontrollimisel pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ja käituks meelevaldselt.“

(hankija 29.11.2019 otsus, p 2 viimane lõik; kaebuse lisa nr 2).

20.8.2. Kohtupraktikas on seoses pakkumuse vastavuse hindamisel selgituste küsimisega

seonduvalt asutud seisukohale, et RHSvr § 56 lg-st 3 ei nähtu üheselt, et täiendavate dokumentide

esitamine oleks lubatud ka pakkumuse vastavuse kinnitamiseks. Samas võib pakkumuses esitatud

teabe põhjendatud selgitamine, piiritlemine või täpsustamine iseenesest toimuda ka täiendavate

dokumentide esitamisega. Asjaolule, et selline tõlgendus ei oleks tingimata vastuolus regulatsiooni

eesmärgiga ning asjakohast pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimist puudutavat kohtupraktikat saab

vähemasti analoogia korras võtta arvesse ka pakkumuse vastavuse kontrollimise kontekstis, viitab

seegi, et uue riigihangete direktiivi 2014/24/EL art 56 lg 1 punkti a kohaselt peab hankija

kontrollima pakkumuse vastavust HT ja HD nõuetele ning samas näeb direktiivi art 56 lg 3

hankijale selgelt ette ka võimaluse nõuda pakkujalt muu hulgas puuduolevate dokumentide

esitamist tingimusel, et selline nõue esitatakse täielikus kooskõlas võrdse kohtlemise ja

läbipaistvuse põhimõtetega. Pakkumuses esinevate vormiliste puuduste või ebatäpsuste

3-19-2412

9(10)

kõrvaldamise sildi all peavad hankemenetluses olema välistatud mis tahes läbirääkimised hankija

ja pakkuja vahel ning esitatud pakkumust ei või enam muuta pakkuja ega ka hankija algatusel.

Erandina on lubatavaks peetud üksnes ilmsete tehniliste vigade või pakkumuses esitatud andmete

täpsustamist või parandamist, mis ei muuda pakkumuse sisu (TlnRnKo 3-16-370, p-d 18-19 ja seal

viidatud lahendid). Euroopa Kohus on asjas nr C-599/10 otsus p-s 40 selgitanud, et direktiivi

2004/18 art-ga 2 ei ole vastuolus eelkõige see, kui erandjuhul korrigeeritakse pakkumusega

seonduvaid andmeid, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed

tehnilised vead, nii et selle muudatusega ei kaasneks tegelikult uue pakkumuse esitamist.

20.8.3. Leian, et kampaania algusperioodi erisus tehnilises tingimusest sätestatust on käsitatav

sisulise veana, mistõttu ei ole võimalik seda täpsustada või parandada ilma, et kaasneks sisuliselt

uue pakkumuse esitamist. Hankija kaalus kohaselt, kas tegemist on sisulise veaga, mis on käsitatav

hanketingimuste rikkumisena, mille osas hankijal rikkumise tuvastamisel täiendav kaalumisruum

puudub. Hankija seletustest nähtub, et hankija mõistis pakkumust õigesti – st et kaebajad

pakkumuse järgi algas kampaania MATKA messi ajal. Kapmaania algusaja kui tehnilise tingimuse

p 2.2 täitmine oli kontrollitav juba esialgse pakkumise pinnalt ning täiendavate selgituste küsimine

ei oleks saanud kaebajate olukorda muuta ilma, et kaebajad oleks asunud oma pakkumist sisuliselt

muutma. Nimetatu oleks aga vastuolus võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega.

20.8.4. Hinnapäringu 4.5.1 sätestab järgmise: „Minikonkursil toodud pakkumuse tingimuste

eiramist ei peeta inimlikuks eksituseks, vaid pakkuja hoolsuskohustuse rikkumiseks ja see toob

kaasa pakkumuse tagasilükkamise: kui on eiratud minikonkursi dokumendis nõutud tingimusi.“

Vastavalt Euroopa Kohtu otsusele asjas Cartiera dell’Adda nr C-42/13 (punkt 46) ja otsusele asjas

Pippo Pizzo nr C-27/15 (p 49) ei või hankija lubada selliste puuduste mis tahes moel kõrvaldamist,

mis hankedokumentides sõnaselgelt ettenähtu kohaselt peavad kaasa tooma menetlusest

kõrvaldamise. Tolles kohtuasjas on Euroopa Kohus rõhutanud, et see kohustus oli selgelt

hankedokumentides ette nähtud ja selle täitmata jätmise korral oli ette nähtud hankemenetlusest

kõrvaldamine.

20.9. Eelnevat arvestades on hankija kohaselt kaebajate pakkumuse tagasi lükanud ning ei pidanud

andma talle võimalust puuduse kõrvaldamiseks.

20.10. Eeltoodu alusel on asjakohatu ka kaebajate väide, et infopäeval antud selgitused ei öelnud,

et MATKA messil tegevuste planeerimine tingib pakkumuse tagasilükkamise (kaebuse p 2.2.6 lk

10) või täiendavates seisukohtades toodud viide seoses infopäeval arutatuga (kaebajate täiendavad

seisukohad 24.01.2020). Selgitan, et kampaania alguse aeg oli tehniliste tingimuste kohustuslik

tingimus, millest hankija pidi lähtuma ja millele mittevastamisel tuli pakkumus tagasi lükata.

Asjaolu, et hankija iga tehnilist tingimust infopäeval eraldiseisvalt ei selgitanud, ei väära toodud

järeldust.

21. Kokkuvõtvalt olen seisukohal, et hankija tuvastas õigesti, et kaebajate pakkumus ei vasta

tehnilise kirjelduse punktile 2.2, kuna kaebajad soovisid alustada kampaaniaga pakkumise kohaselt

juba MATKA messi ajal.

22. Kaebajad on kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsust vaidlustanud üksnes

põhjusel, et vaidlustaja pakkumus on tagasi lükatud valesti ja nõutav on uue hindamise läbiviimine.

Kuna tuvastasin, et hankija otsus vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta on õiguspärane,

puudub alus ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tühistamiseks.

23. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus rahuldamata jätta.

Menetluskulud

24. Kaebajad ja kolmandad isikud on kohtule esitanud taotlused menetluskulude väljamõistmiseks.

Vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ei ole.

3-19-2412

10(10)

25. HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele.

Kuivõrd otsus on tehtud kaebajate kahjuks, tuleb kolmandate isikute menetluskulud kaebajatelt

välja mõista.

26. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud

(HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada

läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust.

Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema

õiglane. Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele

ettenähtav.

27. Kolmandad isikud on esitanud menetluskulude taotluse koos arve ja selle spetsifikatsiooniga

kokku summas 1075.20 eurot (sh käibemaks) töötunni mahus 7h ja 28 min. Taotluses on küll

tunnihinnaks märgitud 130 eurot, kuid arvelt nähtub siiski, et arvestatud on tunnihinnaga 120 eurot.

Esitatud spetsifikatsioonist nähtub, et õigusabi osutamine on seisnenud VAKO otsuse ja

halduskohtu määrusega tutvumises, seisukoha koostamises, kaebuse ja selle materjalidega

tutvumises, samuti infotunni salvestuse kuulamises ja selle osas seisukoha kujundamises. Minu

hinnangul on õigusabikulud haldusasja mahtu ja keerukust arvestades mõistlikud ning

põhjendatud. Seega tuleb kaebajatelt solidaarselt välja mõista kolmandate isikute õigusabikulud

summas 1075.20 eurot (koos käibemaksuga).

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma