2-19-13894/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-13894

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-13894 Tsiviilasi

R. R. hagi K. R. vastu isaduse vaidlustamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: R. R. (isikukood XXX, aadress XXX, e-post XXX) Kostja: K. R. (isikukood XXX), seaduslik esindaja (eestkostja) T.

L. (e-post XXX) Kolmas isik hageja poolele: S. S. R. (ik XXX, elukoht XXX, e-post XXX , tel XXX) Menetlus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R. R. u hagi K. R. u vastu isaduse vaidlustamiseks.

2. Tuvastada, et K. R. (isikukood XXX) ei põlvne R. R. ust (isikukood XXX) ning ebaõige on sünniakti tehtud kanne, mille kohaselt R. R. on K. R. u isa.

3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele ning saata pärast jõustumist Tartu linnakantselei rahvastikuja perekonnaseisutoimingute teenistusele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda, ekspertiisikulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

ASJAOLUD

1.

R. R. esitas 10.09.2019 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palus tuvastada, et K. R. (sünd.XX.XX.XXXX) ei põlvne R. R. ust. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt ei olnud K.

R. u sündimise ajal R. R. ja S. S. R. enam abielus, kuid kuna abielu lahutamisest oli möödunud vähem kui 300 päeva, kanti K. R. u isana rahvastikuregistrisse hageja. 2.

K. R. u ema S. S. R. on 20. novembril 2019 toimunud kohtuistungil kinnitanud, et R. R. ei ole K. R. u isa (tlk 16). Tsiviilasi nr 2-17-7260

3. Kostja, K. R. u, ajutine eestkostja T. L. on oma 29.11.2019 vastuses märkinud, et kui DNAekspertiis tuvastab et R. R. ei ole K. R. u bioloogiline isa, siis ei ole kostjal vastuväiteid hagi rahuldamise osas. R. R. u hagi rahuldamine ei kahjusta K. R. u huve (tlk 29).

KOHTU PÕHJENDUSED 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 5. TsMS § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas ja põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Kohus ei ole õigeksvõtuga seotud ka asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Kui kohus ei võta õigeksvõttu vastu, teeb kohus selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub. 6. Perekonnaseaduse (PKS) § 91 I lause kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Eeltoodust tulenevalt on R. R. ul õigus esitada hagi isaduse vaidlustamiseks.

7. Kohus on määranud DNA ekspertiisi. XX.XX.XXXX ekspertiisiakti nr XXX kohaselt ei saa R. R. olla K. R. u bioloogiline isa. Kohus leiab, et eeltoodu alusel tuleb tuvastada, et K. R. ei põlvne R. R. ust ning ebaõige on sünniakti tehtud kanne, mille kohaselt R. R. on K. R. u isa.

8. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

9. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 2 ja § 22 kohaselt viiakse muudatused põlvnemise osas sisse rahvastikuregistrisse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 10. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et arvestades vaidluse asjaolusid, on õiglane jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda, ekspertiisikulud riigi kanda. 11. Tartu Maakohtu 20.12.2019 määrusega andis kohus hagejale menetlusabi ning kohustas hageja pärast kinnipidamisasutusest vabanemist tasuma ekspertiisitasu summas 171 eurot, 6 kuu jooksul igakuiste osamaksetena summas 28,50 eurot. Kohus muudab Tartu Maakohtu 20.12.2019 määrust ning jätab ekspertiisikulud riigi kanda, kuna hageja kanda ekspertiisikulude jätmine oleks ilmselt ebaõiglane arvestades asjaolu, et R. R. kanti K. R. u isana rahvastikuregistrisse ajal, mil ta viibis Tartu Vanglas, K. R. u ema S. S. R. teadis, et R. R. ei ole K. R. u bioloogiline isa ning R. R. u majanduslik olukord ei võimalda käesoleval ajal vastavat kohustust täita, kuna ta kannab karistust kinnipidamisasutuses ning tema kinnipidamisasutusest vabanemise aeg ei ole kohtule teada. Eeltoodud asjaolusid arvestades vabastab kohus R. R. u menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest (TsMS § 190 lg 7) /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik