3-19-1621/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.01.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1621

Haldusasi

X kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks

kaebaja

suhtes

rakendatud

sunniraha

(3000

euro)

tagastamiseks ning kahju 672 eurot (s.o täitemenetluse

alustamise ja kohtutäituri tasu) hüvitamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja Madis Truber

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Eva Vanamb

ja Karel Raudmann

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 02.03.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) algatas aadressil xxxxxxx, Tallinn (katastritunnus

xxxxxxxxxx) asuva kinnistu suhtes riikliku järelevalvemenetluse seoses asjaoluga, et kinnistul

on alustatud hoone püstitamise ehitustöödega, kuid nõutav dokumentatsioon selle kohta

puudub. xxxxxxx kinnistu omanik on X.

2. TLPA koostas Xle 03.01.2019 ettekirjutuse nr 1912899/00003 (tl 8-9), millega kohustati

peatama xxxxxxxx kinnistul kõik ehitustööd ettekirjutuse teatavaks saamise hetkest, kuid mitte

hiljem kui 03.01.2019 (nõue 1) ning ehitustöid on lubatud jätkata/teostada üksnes pärast

nõuetekohase ehitusprojekti kinnitamist ameti poolt ja ehitusloa väljastamist või ehitusteatise

2(6)

registreerimist (nõue 2). Ettekirjutuses hoiatati, et ettekirjutuse mis tahes nõude täitmata jätmise

korral rakendatakse sunniraha 1500 eurot ettekirjutuse adressaadi suhtes.

3. TLPA poolt 25.03.2019 xxxxxxx kinnistul teostatud paikvaatluse käigus tuvastati, et

ehitustöid on kinnistul jätkatud, kuigi ehitustööde teostamiseks puudus jätkuvalt nõutav

dokumentatsioon. TLPA koostas 26.03.2019 hoiatuse nr 1912899/00003-1, millega rakendas

ettekirjutuses määratud sunniraha 1500 eurot. Ühtlasi hoiatati, et ettekirjutuse jätkuva

mittetäitmise eest on uus sunniraha määr 3000 eurot (tl 10). X tasus 1500 euro suuruse

sunniraha 02.04.2019.

4. X esitas 29.03.2019 TLPA-le taotluse, milles palus luba teostada ehitise konserveerimisega

seotud ehitustöid ning teatas, et ehitusobjektil peatatakse ehitustegevus alates 08.04.2019 (tl

53). TLPA teostas 29.04.2019 xxxxxxx kinnistul paikvaatluse, mille käigus tuvastati, et ehitis

on täies ulatuses kaetud koormakattega (nähtav üksnes ukseava). TLPA teavitas 30.04.2019 X,

et loeb konserveerimistööd lõpetatuks ning keelas mis tahes ehitustöödega jätkamise.

5. TLPA teostas 24.07.2019 xxxxxxx kinnistul paikvaatluse, mille käigus tuvastati, et ehitustöid

on jätkatud ning ka paikvaatluse teostamise ajal teostati ehitustöid (kipslagede ehitus,

maalritööd, põrandate tasandamine seguga, seinte tasandamine jne). Hoonele on paigaldatud

aknad ja uksed, kinnistu territooriumil on tehtud kaevetöid ja rajatud kanalisatsioonitorustik

koos vahekaevudega (tl 58-64). TLPA 24.07.2019 hoiatusega nr 1912899/00003-2 rakendati

X suhtes 26.03.2019 hoiatuses nr 1912899/00003-1 määratud sunniraha 3000 eurot, kohustades

see tasuma hiljemalt 31.07.2019 ja hoiatades, et sunniraha tasumata jätmisel nõutakse sunniraha

sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ühtlasi hoiatati, et ettekirjutuse jätkuva

mittetäitmise eest on uus sunniraha määr 6000 eurot (tl 12-13).

6. X esitas 24.08.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega.

Kohus jättis 03.09.2019 määrusega rahuldamata kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotluse.

27.12.2019 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse heastamis- ja hüvitamisnõuetes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebuse (viimati täiendatud 13.01.2020) põhjendused on kokkuvõtvalt alljärgnevad:

1) Kaebaja on 2018. a novembris alustanud ehitustegevuse planeerimist xxxxxxx kinnistule

elamu püstitamiseks ning esitanud vastustajale eskiisi. Kui kaebaja oleks juba eskiisi

menetluses saanud selgituse detailplaneeringu (DP) muutmise või osaliselt kehtetuks

tunnistamise vajalikkuse kohta, siis ei oleks menetluses tekkinud olulist viivitust. Kaebaja sai

sellest võimalusest teada alles 2019. a jaanuaris ning DP osaline kehtetuks tunnistamine

otsustati alles 03.06.2019. Kaebaja esitas koheselt projekteerimistingimuste taotluse, mis võeti

menetlusse 05.06.2019. Projekteerimistingimusi ei ole kaebuse esitamise seisuga väljastatud.

Vastustaja on rikkunud hea halduse põhimõtet. Kaebaja oli arvamusel, et alustab töödega ja siis

saab kohe ka ehitusloa. Kaebaja ei suutnud ette näha, et menetlus venib üle aasta pikkuseks.

2) Juhul, kui vastustaja oleks projekteerimistingimused väljastanud tähtaegu järgides, oleks

kaebaja esitanud nõuetekohase ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse ning kaebaja saanud

ehitusloa, vältides sellega vajadust sunniraha rakendamiseks. Vastustaja poolt kohustuste

eiramine on viinud olukorrani, kus kaebaja on sunnitud tegelema ehitamisega ilma kinnitatud

ehitusprojekti ja ehitusloata. Need asjaolud on sunniraha määramisel jäänud arvestamata.

Kaebaja on omaltpoolt teinud kõik kohustuse täitmiseks. Ehitusloa taotlemise protsessis on

pooltel vastastikused kohustused, mida mõlemad pooled peavad täitma. Kui üks pool oma

kohustusi rikub, ei saa eeldada ka teiselt poolelt kohustuste täitmist.

3(6)

3) Kaebaja ei vaidlusta 24.07.2019 paikvaatluse aktis tuvastatud faktilisi asjaolusid, kuid leiab,

et sunniraha rakendamine ei ole proportsionaalne ja põhjendatud. Haldusorgan ei ole teostanud

nõuetekohaselt kaalutlusõigust. Haldusorgani viivitus projekteerimistingimuste väljastamise

protsessis on oluline asjaolu, mida sunniraha rakendamisel tulnuks arvestada. Kaebaja tegi juba

29.03.2019 taotluse lubada tal jätkata töödega, mis on vajalikud maja konserveerimiseks.

Veninud protsess muutis senised konserveerimistoimingud kasutuks ja kaebaja oli sunnitud

astuma samme kahju ärahoidmiseks. Vastustajal oli kohustus kaaluda asjaolusid, mis

välistaksid sunniraha rakendamise või tagaksid rakendatava sunniraha proportsionaalsuse.

Kaebaja oli olukorras, kus ettekirjutuse nõuete täitmine oli võimatu. Kui ei ole väljastatud

projekteerimistingimusi, ei saa esitada ka ehitusprojekti ja ehitusloa taotlust ning maja vee-,

niiskus- ja külmakindlaks muutmisega seotud tööde mittetegemist ei saanud kaebaja suurema

kahju vältimise eesmärgil endale lubada. Kaebaja möönab, et oli kergeusklik ning lootis, et saab

kiirelt ehitusloa ning ehitise seadustatud.

4) Sunniraha rakendamise vaidluses peab haldusorgan kontrollima vaid sunnivahendi

rakendamise, mitte ettekirjutuse tegemise eeldusi. Seega ei tähenda kehtiva ja õiguspärase

ettekirjutuse olemasolu veel seda, et sunniraha rakendamine ei oleks õigusvastane. Vastustaja

üritab eristada projekteerimistingimuste väljastamise menetlust ja järelevalvemenetlust, kuid

kuna need toimuvad ühe subjekti ja objekti kohta, siis on selline eristamine põhjendamatu.

Ilmselge on see, et kui vastustaja oleks 06.07.2019 väljastanud projekteerimistingimused, siis

oleks kaebajal olnud võimalus ehitusloa saamiseks nõuetekohase ehitusprojekti alusel. Sellisel

juhul ei oleks kaebajale sunniraha määratud.

5) Kaebaja palub menetluskulud välja mõista vastustajalt.

8. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.

1) Kaebaja on kategooriliselt eiranud 03.01.2019 ettekirjutust ning jätkanud ebaseaduslikku

ehitamist, vaatamata korduvatele hoiatustele ning sunniraha rakendamistele. Kaebaja on ka ise

selgitanud, et ei sea kahtluse alla 03.01.2019 ettekirjutust ning on peale 26.03.2019 hoiatust

vabatahtlikult tasunud sunniraha summas 1500 eurot. Olukorras, kus ettekirjutuse adressaat

jätkab ettekirjutuse eiramist, ei jää muud üle kui rakendada korduvalt sunniraha. 24.07.2019

hoiatusega sunniraha rakendamine ei olnud õigusvastane, sest tehtud ettekirjutus on kehtiv seda

ei oldud täidetud 26.03.2019 ega 24.07.2019 hoiatuse ajal.

2) Projekteerimistingimuste menetlus ei ole seotud käesolevas asjas tehtud ettekirjutuse,

hoiatuste ega sunniraha rakendamise õiguspärasusega. See, et vastustaja ei ole

projekteerimistingimuste väljastamisel järginud ehitusseadustiku § 31 lg-s 2 sätestatud

tähtaegu, ei saa olla käesoleval juhul argument. Kaebaja on alustanud ehitamist juba enne

03.01.2019, kuid projekteerimistingimuste taotlus on esitatud alles 05.06.2019. Ehitamine on

toimunud ilma õigusliku aluseta ning see on vahet pidamata jätkunud kuni selleni, et maja

ehitati valmis.

3) Arusaamatuks jäävad kaebajad väited, et ta tegi kõik endast oleneva, et täita ettekirjutust

ning kaebaja oli sunnitud tegema samme hoidmaks ära suuremaid kahjusid. Esiteks, kaebaja on

ise otsustanud ehitada ebaseaduslikult ning teinud seda kuni ehitise valmimiseni. Teiseks,

03.01.2019 paikvaatluse fotodelt on näha, et valatud on betoonpõrand ning välja on toodud

tehnosüsteemide osad. Arusaamatuks jääb, miks ei peatatud ehitamist 03.01.2019 paikvaatluse

fotodelt nähtavas staadiumis kuni õigusliku aluse tekkimisele. Ilmselgelt oleks betooni saanud

lihtsasti konserveerida. Kui kaebaja oleks koheselt peatanud ehitustööd, siis oleks täidetud

ettekirjutuse nõue 1 ning sisuliselt ka ettekirjutuse nõue 2, sest ettekirjutuse nõude 2

mittetäitmine realiseerus olukorras, kui jätkati ehitamist ilma ehitusprojekti kinnitamise ja

4(6)

ehitusloata. Seega on asjakohatu viidata, et ettekirjutuse nõuete täitmine oli võimatu. Vastustaja

ei oleks rakendanud sunniraha, kui oleks nähtavalt tuvastatud, et ehitamine ei ole jätkunud.

4) Sunniraha rakendamine oli proportsionaalne. Kuna varasemalt määratud sunniraha summad

ei ole sundinud kaebajat täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust, on vastustaja

suurendanud sunniraha määra, mis võimalikult vähe kahjustades sunniks täitma kaebajale

ettekirjutusega pandud kohustust. Koormav tagajärg (sunniraha rakendamine) ei ole ulatuslik

ja intensiivne võrreldes saavutatava eesmärgiga (ettekirjutuse täitmine), arvestades, et

ettekirjutust ei ole peale korduvaid hoiatusi täidetud. On oluline, et ettekirjutus oleks täidetud,

kuna elamu on ehitatud ebaseaduslikult ning sellest tulenevalt tuleb eeldada, et ehitis pole

ohutu. Lisaks eeltoodule on arvestatud seda, et ebaseaduslik ehitamine on olnud korduvatele

hoiatustele ja varasemale sunniraha rakendamisele vaatamata jätkuv ning ka isiku

majanduslikku seisundit, sest maja ehitamine eeldab keskmisest jõukamat isikut.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Pooltel on vaidlus selles, kas kaebajalt TLPA 03.01.2019 nr 1912899/00003 ettekirjutuse

tähtaegselt täitmata jätmise eest TLPA 26.03.2019 hoiatuses määratud ja 24.07.2019 hoiatusega

rakendatud sunniraha (3000 euro) sissenõudmine oli õiguspärane.

Puudub vaidlus, et TLPA 03.01.2019 ettekirjutusega pandud kohustuseks, mille täitmata

jätmise eest kaebajalt 3000 euro suurune sunniraha sisse nõuti, oli xxxxxxx kinnistul kõikide

ehitustööde peatamine alates 03.01.2019 (nõue 1) ning töödega oli lubatud jätkata pärast ameti

poolt nõuetekohase ehitusprojekti kinnitamist ja ehitusloa väljastamist või ehitusteatise

registreerimist (nõue 2). Vaidlust ei ole ka selles, et TLPA 03.01.2019 ettekirjutus on kehtiv

haldusakt, mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et enne sunniraha

rakendamist teostas TLPA 24.07.2019 (tl 58-64, aktis on märgitud ebaõige kuupäev, aktile

lisatud fotodel on õige kuupäev) xxxxxxxxx kinnistul paikvaatluse ning kaebaja nõustub

24.07.2019 paikvaatluse aktis tuvastatud faktiliste asjaoludega. Kaebajat on eelnevalt hoiatatud,

et 03.01.2019 ettekirjutuse täitmata jätmise korral tuleb tal tasuda sunniraha 3000 eurot (vt

TLPA 26.03.2019 hoiatus nr 1912899/00003-1).

10. Sunniraha kui ühe sunnivahendi liigi rakendamise õiguslikud alused on sätestatud

asendustäitmise ja sunniraha seaduses (ATSS). ATSS § 2 lg 1 kohaselt rakendatakse

sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul

täitmata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib sunnivahendit rakendada kuni ettekirjutusega

taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt. Sunnivahendit on lubatud rakendada, kui kehtiva

ettekirjutuse adressaati on hoiatatud sunnivahendi rakendamise eest, ettekirjutuse adressaat on

jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtpäevaks täitmata, ettekirjutus ja hoiatus on

adressaadile teatavaks tehtud, ei esine sama seaduse §-s 12 sätestatud erandeid (vt ATSS § 8

lg 1). Lisaks peavad sunnivahendi liik ja selle kohaldamise viis olema proportsionaalsed.

11. Vaidlus puudub selles, et TLPA 03.01.2019 ettekirjutus on kaebajale teatavaks tehtud ning

see kehtib. Ka ilma ettekirjutuseta on kaebaja algusest peale olnud teadlik, et ehitamiseks

puudub tal õiguslik alus, kuna 10.01.2019 selgituste protokollis (tl 71) on fikseeritud kaebaja

selgitus, et ta alustas ehitusloata ehitamist rahalistel põhjustel. Kehtiv ettekirjutus on täitmiseks

kohustuslik olenemata selle võimalikust õigusvastasusest (haldusmenetluse seaduse (HMS) §

60 lg 1). TLPA 03.01.2019 ettekirjutus on kaebajale täitmiseks kohustuslik sõltumata sellest,

kas vastustaja on projekteerimistingimuste väljastamisega viivitanud. Vaidlus puudub, et

kaebaja ehitas juba enne 03.01.2019 ettekirjutuse tegemist kinnistul ilma õigusliku aluseta ning

on peale ettekirjutusest ja ehitustööde peatamise kohustusest teadasaamist järjepidevalt

jätkanud ehitustegevust kinnistul (paikvaatluste aktid tl 49-50, 55-56, 58-64). Sunniraha

5(6)

rakendati kaebaja suhtes seetõttu, et ta vastavalt kehtivale ettekirjutusele ja hoiatustele oma

kinnistul ehitustöid ei peatanud. Kaebajale pandud kohustuse – s.o mitte jätkata mis tahes

ehitustööde

tegemist

–

täitmine

ei

saanud

mingil

moel

sõltuda

sellest,

kas

projekteerimistingimused on väljastatud või mitte. Ettekirjutus näeb selgelt ette, et kõik

ehitustööd tuleb peatada ja lubatud on jätkata alles seejärel, kui ameti poolt on kinnitatud

ehitusprojekt ja väljastatud ehitusluba või registreeritud ehitusteatis. Kohtule ei nähtu kaebusest

ühtki mõistlikku argumenti, mis oleks saanud kaebajat takistada oma kinnistul ehitustegevust

peatama selleks ajaks, kuni väljastatakse vajalik ehitusluba või registreeritakse ehitusteatis.

Kohus jätab tähelepanuta kaebaja väited, mis seonduvad projekteerimistingimuste

menetlusega, kuna need ei ole käesolevas vaidlused asjakohased. See, et vastustaja on

viivitanud projekteerimistingimuste väljastamisega, ei muuda sunniraha rakendamist

õigusvastaseks. Kaebaja oleks saanud sunniraha rakendamist vältida seeläbi, et täidab kehtivat

ettekirjutust ning peatab kinnistul koheselt ehitustööde tegemise. Projekteerimistingimuste

väljastamisega viivitamise korral olnuks kohane õiguskaitsevahend kohustamiskaebus.

Omavoli ei loeta õiguspäraseks meetmeks.

12. Väär on kaebaja arusaam, et ta oli sisuliselt olukorras, kus ettekirjutuse nõuete täitmine oli

võimatu ning ta tegeles ehitise konserveerimisega suurema kahju ärahoidmiseks. Asja

materjalidest nähtuvalt teatas kaebaja 29.03.2019 TLPA-le, et teostab ehitusobjektil

konserveerimistöid ja lõpetab need hiljemalt 08.04.2019 (tl 53). Konserveerimistööd luges

vastustaja lõpetatuks 30.04.2019 ning kaebajat hoiatati, et mis tahes ehitustööde

jätkamine/teostamine ei ole lubatud ja ehitustööde jätkamisel rakendatakse sunniraha 3000

eurot. 24.07.2019 paikvaatlusel tuvastati, et ehitustöid on jätkatud ja ka paikvaatluse ajal tehti

hoones ulatuslikke sisetöid (kipslagede ehitus, maalritööd, põrandate tasandamine seguga,

seinte tasandamine jne). Hoonele oli paigaldatud aknad ja uksed ning kinnistu territooriumil

tehtud kaevetöid ja rajatud kanalisatsioonitorustik koos vahekaevudega. Kohus märgib esiteks,

et ehitise konserveerimine ei ole igasugune suvaline ehitamine, vaid ehitisele suurema ohu ja

kahju ärahoidmiseks tehtavad hädavajalikud tööd, mis tagavad ehitise säilimise olemasoleval

kujul. Kaebaja poolt teostatud eelviidatud töid ei saa mingil juhul käsitleda ehitise

konserveerimisena. Teiseks tuleb arvestada, et kui kinnistul on keelatud igasugune

ehitustegevus, siis ei ole lubatud tegeleda ka ehitise konserveerimisega ilma vastustajalt

konkreetsetele töödele eelnevalt nõusolekut saamata. Puudub vaidlus, et 24.07.2019

paikvaatlusel tuvastatud tööd ei ole vastustajaga kooskõlastatud. Asja materjalidest nähtub, et

kaebaja alustas ehitamisega teadlikult ebaseaduslikult ning ehitas õigusvastaselt ja nahaalselt

hoone sisuliselt lõpuni ning mingit tema poolt väidetavat sundolukorda ei esinenud. Ka kahju

ärahoidmise argumendile asus kaebaja tuginema alles 16.12.2019 ja 13.01.2020

menetlusdokumentides.

13. Kuna TLPA 03.01.2019 ettekirjutus on kaebajale kätte toimetatud, see kehtib ja kaebaja ei

ole seda tähtaegselt täitnud, siis oli vastustajal õigus kohaldada sunnivahendit, mõjutamaks

kaebajat ettekirjutust täitma (ATSS § 2 lg 1, § 8 lg 1). Kaebajat hoiatati eelnevalt sunnivahendi

rakendamise eest (ATSS § 7). Antud juhul ei esine ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunniraha

rakendamist välistavaid aluseid. Sunniraha on rakendatud EhS §-s 133 sätestatud määra

järgides – kohustuse täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400

eurot. Sunniraha suuruse kindlaksmääramisel on järelevalveorganil avar kaalutlusruum.

Sunniraha peab olema piisavalt suur, et see oleks tõhus ja sunniks ettekirjutuse adressaati

ettekirjutust täitma, samas ei tohi see olla korrarikkumise või ohu tõsidust arvestades

ülemäärane. Vastustaja on rakendanud kaebaja suhtes sunniraha 3000 eurot, st 26.03.2019

hoiatuses määratud suuruses. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja suhtes rakendatud sunniraha

ebaproportsionaalselt suur, arvestades ettekirjutusega kaitstavaid huvisid ja seda, et kaebaja on

6(6)

hoolimata varasemalt rakendatud sunnirahast (1500 eurot) teadlikult vältinud kehtiva

ettekirjutuse täitmist ning järjepidevalt jätkanud oma kinnistul ehitustegevust. Sunniraha peab

olema piisavalt suur selleks, et isikule ei oleks kasulikum õigusrikkumisega jätkata. TLPA

24.07.2019 hoiatuses on kaebajale nõuetekohaselt määratud ka tähtaeg sunniraha

vabatahtlikuks tasumiseks.

14. Eeltoodu põhjal ei pea kohus kaebaja suhtes 24.07.2019 hoiatusega rakendatud sunniraha

03.01.2019 ettekirjutuse täitmata jätmise eest õigusvastaseks. Kuna sunniraha rakendamine oli

õiguspärane, puudub ka alus kohustada vastustajat kaebajale temalt sisse nõutud sunniraha

tagastama (RVastS § 11 lg 1). Kuna kohus jätab heastamiskaebuse rahuldamata, ei esine alust

ka hüvitamiskaebuse rahuldamiseks.

Kohus jätab seega kaebuse tervikuna rahuldamata.

15. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, mistõttu

jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/