2-18-13183/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 (2)

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2020. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-13183 Tsiviilasi SAKSA-BALTI ARSTIDE SELTSI EESTI SEKTSIOONI likvideerija üle järelevalve teostamine Menetlustoiming Järelevalvemenetluse lõpetamine ja likvideerija tasu ning kulutuste kindlaksmääramine Menetlusosalised ja nende esindajad

Asjast puudutatud isik SAKSA-BALTI ARSTIDE SELTSI EESTI SEKTSIOON (registrikood 80088546, kustutatud) Asjast puudutatud isik (kohtu määratud likvideerija) X V (isikukood xxx, aadress x, elektronpost x)) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohtumääruse resolutsioon

1. Lõpetada järelevalve SAKSA-BALTI ARSTIDE SELTSI EESTI SEKTSIOONI (registrikood 80088546, kustutatud) likvideerija X Xu (X, isikukood xxx) üle.

2. Määrata kindlaks likvideerija X Xu (X, isikukood xxx) kulutuste suurus 57,16 (viiskümmend seitse koma kuusteist) eurot ja tasu 300 (kolmsada) eurot.

3. Toimetada kohtumäärus SAKSA-BALTI ARSTIDE SELTSI EESTI SEKTSIOONILE (registrikood 80088546) avalikult kätte ja avaldada määruse väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord

Juriidilise isiku arvel isikule määratava tasu ja kulutuste suuruse kohta tehtud määruse peale võivad esitada määruskaebuse ametisse nimetatud isik ja juriidiline isik. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie

(5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

2 (2) I. Asjaolude kirjeldus

1. Harju Maakohus lahendas 13.11.2018 määrusega X Xu avalduse SAKSA-BALTI ARSTIDE SELTSI EESTI SEKTSIOONI (juriidiline isik) täiendavaks likvideerimiseks ja likvideerija määramiseks. Kohus määras juriidilise isiku likvideerijaks X Xu. Juriidiline isik kustutati äriregistrist 10.12.2019 likvideerija esitatud avalduse alusel. Likvideerija esitas 16.12.2019 kohtule teate juriidilise isiku registrist kustutamise kohta ja eelnevalt 07.11.2019 menetlusdokumendis avaldas, et likvideerimismenetluse kulud (sh likvideerija tasu) kokku 357,16 eurot ja juriidilisel isikul endal jätkus rahalisi vahendeid nõuete rahuldamiseks ja kulude kandmiseks.

II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 428 lg 1 p 5 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta.

Juriidiline isik kustutati äriregistrist 10.12.2019 likvideerija esitatud avalduse alusel. Juriidilise isiku likvideerimise lõppeesmärk on juriidilise isiku registrist kustutamine ja lõppemine ilma õigusjärgluseta. Äriregistrist nähtuvalt on juriidiline isik lõppenud õigusjärgluseta. Seega on likvideerimise eesmärk saavutatud ning esineb alus TsMS § 4772 lg 1 ja 428 lg 1 p 5 alusel likvideerija üle järelevalve teostamise lõpetamiseks. Kohus lõpetab järelevalve teostamise.

3. TsMS § 605 lg 1 sätestab, et käesoleva seadustiku §-s 602 nimetatud isik võib nõuda juriidiliselt isikult talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Kui isik ei jõua selles juriidilise isikuga kokkuleppele, määrab kohus tasu ja hüvitatavad kulutused avalduse alusel määrusega.

Likvideerija avaldas kohtule, et on teinud juriidilise isiku likvideerimisega seonduvalt järgmised kulud: riigilõiv summas 50 eurot likvideerimismenetluse algatamiseks; riigilõiv summas 7 eurot ametliku teadaande esitamise eest; likvideerimismenetluse kulu, sh likvideerija tasu ligikaudu 300 eurot ja panga teenustasu 0,16 eurot. Kokku 357,16 eurot. Kohus leiab, et likvideerija nõutud tasu

300 eurot on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja likvideerija kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata likvideerija tasuks 300 eurot. Samuti on likvideerija kulud kokku 57,16 eurot vajalikud ja põhjendatud.

4. TsMS § 317 lg 1 p 1 sätestab, et menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

Juriidiline isik on registrist kustutatud, mistõttu ei ole tema aadress kantud registrisse ning tal puudub esindaja. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul võimalik menetlusdokumenti kätte toimetada muul viisil kui avalikult. Kohus määrab käesoleva määruse avalikult kättetoimetamise ja määruse väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli kohtunik