3-18-1489/51 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohtuasja number

3-18-1489

Otsuse kuupäev

31.01.2020

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

Kaltsiumkarbonaat

OÜ

kaebus

Lüganuse

Vallavolikogu

28.06.2018 otsuse nr 81 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja

Lüganuse Vallavolikogule kohustava ettekirjutuse tegemise

nõudes – kaaluda uuesti nõusoleku andmist Keskkonnaametile

kaevandamise loa väljastamise menetluses

Menetlusvorm

Kohtuistung 23.09.2019 ja kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Kaltsiumkarbonaat OÜ, esindaja Timo Kullerkupp

Vastustaja Lüganuse vald, esindaja vandeadvokaat Pirkka-Marja

Põldvere, Enno Vinni

Kaasatud haldusorgan –Keskkonnaamet, esindajad Signe Lehtme

ja Tiit Rahe

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Lüganuse Vallavolikogu 28.06.2018 otsus nr 81 õigusvastaseks ja

kohustada vastustajat otsustama uuesti arvamuse andmine Lüganuse lubjakivimaardla

Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldisel ehituslubjakivi kaevandamisloa menetluses

kahe kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

2. Jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 4015 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 2.03.2020 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks

esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14

päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada

menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-18-1489

Asjaolud ja menetluse käik

1. Kaebaja esitas Keskkonnaametile 10.08.2016 esialgse taotluse ja 9.03.2017 parandatud

taotluse maavara kaevandamiseks keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) saamiseks

Lüganuse lubjakivimaardla Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldisel ehituslubjakivi

kaevandamiseks. 15.02.2018 saatis MaaPS § 49 lg 6 kohaselt Keskkonnaamet 10.08.2016

taotluse ja taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu „Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa

andmine Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldisele ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine“ kirjaliku arvamuse saamiseks Lüganuse vallale, kes on kavandatava

kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksus.

2. 26.02.2018 leidis vallavolikogu keskkonnakomisjon, et OÜ Alkranel eksperthinnangus

ning selle alusel koostatud eelhinnangus on küll käsitletud mõju ümbritsevale keskkonnale

(põhjavesi, vibratsioon, tolm ja müra), kuid on jäetud hindamata eeltooduga seotud

häiringud, mis võivad mõjutada inimese heaolu, tervist ja vara (sh kinnisvara väärtust 15

aasta perspektiivis). Komisjon asus seisukohale, et otsustaja (nii arvamust andev kohalik

omavalitsus kui Keskkonnaamet) peab otsuse tegemiseks omama kindlatel alustel

informatsiooni ning selleks ei piisa eelhinnangu järeldusest „eeldatavasti puudub oluline

keskkonnamõju“ .

3. 17.04.2018 kirjaga nr 1.2-1/2605 keeldus Terviseamet taotluse kohta antud eelhinnangu

kooskõlastamisest, kuna eelhinnangust tulenevalt ei ole selge kavandatavast tegevusest

mõjutatud inimeste arv, ei ole võimalik hinnata mõju joogivee varustusele ning see ei

sisalda järeldust keskkonnamõju hindamise algatamiseks või algatamata jätmise kohta.

4. 23.04.2018 korraldusega nr 225 otsustas Lüganuse Vallavalitsus korraldada alla lihthanke

piirmäära hanke „Lüganuse lubjakivikarjääri rajamisega kaasnevate häiringute uurimine ja

analüüsi koostamise teenus“. Vald taotles arvamuse andmise tähtaja pikendamist kuni

1.10.2018.

5. 05.06.2018 kirjas leidis Terviseamet, et „planeeritud tegevuse elluviimisel ei saa välistada

negatiivse mõju esinemist ümbritsevale elukeskkonnale (müra, joogivesi, tolm).“

Terviseamet leidis, et kui Keskkonnaamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamata

jätta, tuleks kaevandamisloa andmise tingimusi müra ja joogivee osas täiendada,

„arvestades aga asjaolu, et tegemist on uue kaevandusalaga kohe tiheasustuse (Lüganuse

alevik) külje all ja keskkonna kvaliteedi piirväärtuse (nt. müra) tagamine ei välista

keskkonnahäiringute esinemist ning kavandatavale tegevusele on kohalike elanike (sh

kohaliku omavalitsuse) vastasseis (põhjustatud karjääri lähedusest elamualadele), siis

soovitati otsustajal siiski kaaluda kohalike elanike soove keskkonnamõjude hindamise

algatamise osas“.

6. 15.06.2018 korraldusega nr 311 otsustas Lüganuse Vallavalitsus tunnistada varasemalt

väljakuulutatud hanke kehtetuks, kuna muudetud hanke puhul poleks võimalik tagada uute

pakkujate ja pakkumuse juba esitanud isikute võrdset kohtlemist.

7. 15.06.2018 korraldusega nr 312 otsustas Lüganuse Vallavalitsus korraldada uue alla

lihthanke piirmäära hanke „Lüganuse lubjakivikarjääri rajamisega kaasnevate häiringute

analüüsi ja leevendus- või kompensatsioonimeetmete koostamise teenus“. Hanke

3-18-1489

tulemusel sõlmis kohalik omavalitsus uuringu läbiviimiseks Tartu Ülikooliga. Uuringu

aruande esitamise tähtaeg oli 06.11.2018.

8. 21.06.2018 kirjaga nr 12-2/18/44-45 teatas Keskkonnaamet, et ei pikenda täiendavalt

arvamuse andmise tähtaega, põhjendades seda asjaoluga, et kavandatav uuring ei annaks

ameti hinnangul Lüganuse lubjakivikarjääri kaevandamisloa menetlemiseks täiendavat

sisendit. Mittepikendamise otsust põhjendades juhtis amet tähelepanu, et vald ei pea

nõusolekut andma, vaid võib sellest ka keelduda.

9. 28.06.2018 võttis Lüganuse Vallavolikogu vastu otsuse nr 81, millega otsustas mitte

nõustuda

Kaltsiumkarbonaat

OÜ

kaevandamisloa

taotluse

alusel

koostatud

Keskkonnaameti 15.02.2018 maavara kaevandamiseloa eelnõuga, kuna eelhinnangus ja

korralduse eelnõus ei ole arvestatud kõikide võimalike ning vajalike leevendusmeetmetega

kaevandustegevusest tulenevate häiringute minimeerimiseks. Otsuses on märgitud, et peale

vastavate

häiringute

ning

nende

võimalike

ja

vajalike

leevendus-

või

kompensatsioonimeetmete välja selgitamist ning Arendajapoolset valmisolekut meetmeid

mõistlikus ja vajalikus ulatuses rakendada, on vallavolikogu valmis oma otsuse ümber

hindama.

10. 25.07.2018 esitas Kaltsiumkarbonaat OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse Lüganuse

Vallavolikogu 28.06.2018 otsuse nr 81 peale.

Menetlusosaliste seisukohad

11. Kaebaja täiendas ja täpsustas oma kaebust 08.08.2018;19.09.2018 ja esitas seisukohti

01.10.2018;19.11.2018;25.11.2018;25.01.2019;13.03.2019;25.03.2019;1.04.2019;29.05.2

019; 27.06.2019; 16.09.2019. Kaebaja leiab, et vaidlustatav otsus ei sisalda ühtegi

kaalutlust ega põhjendust, mis annaks vastustajale õiguspärase aluse kaevandamisloa

andmisega mittenõustmiseks. Vastustaja on otsuse tegemisel soovinud isetegevuslikult

ning õiguslikult irratsionaalsetel kaalutlustel hinnata ümber Keskkonnaameti poolt tehtud

keskkonnaalaseid järeldusi, väljudes sellise tegevusega MaaPS § 49 lg 6 alusel arvamuse

avaldamisel täielikult kohaliku omavalitsuse pädevuse piiridest. Ühtlasi on vastustaja

kaalutlused, mis otseselt ei välju kohaliku omavalitsuse pädevuse piiridest, sisus

asjakohatud, need põhinevad ebaõigetel andmetel või on vastustaja asunud lubamatult

kujundama vastuolulist halduspraktikat ning hindama ümber varasemates menetlustes

kujundatud seisukohti. Kaebaja juhib tähelepanu, et vastustaja on korduvalt viidanud nii

otsuses endas kui ka 02.05.2019. a edastatud seisukohas, et vastustaja ei ole põhimõtteliselt

vastu kaevandamisloa väljastamisele. Vastustaja on pidanud vajalikuks tuua 02.05.2019. a

menetlusdokumendis põhjalikult välja kaebajaga peetud läbirääkimiste käiku ning jätkuvat

soovi teha koostööd. Samas on vastustaja teinud sellele vaatamata otsuse, mille kohaselt ei

pidanud võimalikuks kaevandamisloa andmiseks nõusolekut anda. Kaebaja on seisukohal,

et kui vastustaja ei ole põhimõtteliselt vastu kaevandamisloa andmisele, tulnuks vastustajal

sõnastada täiendavad tingimused, mille täitmisel oleks kaebajale kaevandamisloa andmine

lubatav. Arvestades siinkohal ka vastustaja kaalutluste määratlematust ning kohaliku

omavalitsuse pädevusest väljuvat soovi midagi täiendavalt uurida ja ise tuvastada, ei saa

kaevandamisloa andmisega mittenõustumist igal juhul pidada proportsionaalseks HMS §

3 lg 2 mõttes.

12. Vastustaja esitas 2.05.2019 vastuse ja 5.07.2019; 23.10.2019 ja 4.12.2019 seisukohad

kaebusele ning menetluskulude nimekirja. Lüganuse vald palub jätta kaebus rahuldamata

ja menetluskulud kaebaja kanda. Vaidlusaluse kaebuse esemeks on volikogu 28.06.2018

otsus, mis oli tehtud olukorras, kus täiendavaid analüüse (TÜ uuringut) veel tehtud ei

olnud, kuid vald pidas kogukonna tervise ja heaolu languse riski arvestades täiendavaid

3-18-1489

uuringuid vajalikuks. Kaebuse hindamisel tuleb lähtuda otsuse tegemisel teada olnud

asjaoludest (mitte anda täna olemasoleva info alusel hinnang sellele, kas KOV oleks

pidanud andma positiivse või negatiivse arvamuse). Käesoleva vaidluse peamine küsimus

on selles, kas kohalik omavalitsus (KOV) on kaevandusloa andmise menetluses üksnes

kummitempel või on vallal õigus lähtuda oma põhiseaduslikust pädevusest ja kogukonna

vajadustest ning hinnata ka (keskkonna)häiringutega seotud küsimusi Keskkonnaametist

erinevalt. Vald on vaidlusalust otsust tehes selgitanud enne keskkonnariskiga tegevuse

lubamist välja häiringud: vesi, tolm, müra ja tervis. Tänaseks on TÜ uuring häiringud ja

vajalikud leevendusmeetmed välja selgitanud. Otsus tehti olukorras, kus vastavad andmed

puudusid, kuid üleval olid küsimused, mis vajasid täiendavat analüüsimist. Otsus on nii

formaalselt kui materiaalselt õiguspärane. Vald ei ole otsuse vastuvõtmisel teinud

kaalutlusvigu. Kohtul ei ole (mh kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust arvestades)

antud juhul õigust valla poolt kaalutlusõiguse teostamisse sekkuda. Olukorras, kus

kaevandamisega seonduvad igal juhul keskkonna, tervise- ja heaolu häiringute riskid (mis

on kaevandamisloa andmise otsustamisel asjakohased kaalutlused!), ei saa kohus antud

juhul asuda valla poolt kaalutud asjaolusid sisuliselt ümber hindama. Kaebaja väide, justkui

poleks vald MaaPS § 49 lg 6 sätestatud tähtajast kinni pidanud, on ebaõige. Otsus on tehtud

Keskkonnaameti poolt pikendatud tähtaja jooksul. Kuna seadus ei näe KOV-le ette

võimalust tähtaega omaalgatuslikult pikendada ja Keskkonnaamet keeldus tähtaega

täiendavalt pikendamast, oligi vald sunnitud olemasolevate andmete alusel tegema

negatiivse otsuse.

13. Kaasatud haldusorgan Keskkonnaamet (edaspidi ka KKA) on kirjalikus arvamuses

leidnud, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju juhul, kui

kaevandamine toimub kaevandamisloa taotluses kirjeldatud viisil ning lisaks tehakse

ennetavat veeseiret (eelnõu p 2.1) ning on seadnud rida täiendavaid tingimusi ehk

leevendusmeetmeid, mis KKA hinnangul on piisavad keskkonnahäiringu leevendamiseks

ja vältimiseks (eelnõu p 3.2.9.1-3.2.9.8). Lisaks peab Keskkonnaamet vajalikuks välja

tuua, et olenemata sellest, kas vastavad leevendusmeetmed on kaevandamisloale kantud

või mitte, ei tohi kaevandaja minna vastuollu õigusaktides sätestatud keskkonnahäiringute

normtasemetega. Seega tuleneb eeltoodust, et käesoleval juhul on kohalikul kogukonnal

KeÜS § 10 teisest lausest tulenev talumiskohustus.

Otsuse nr 81 p 3 on vastustaja välja toonud eelnõu puudused millest tulenevalt ei ole

vastustaja pidanud võimalikuks kaevandamisloa andmisega nõustuda enne täiendavate

häiringute ja leevendusmeetmete väljaselgitamist. Keskkonnaameti hinnangul ei ole

otsuses nr 81 p 3 välja toodud Keskkonnaameti keskkonnakaitseliste kaalutluste olulisi

puudusi. Samuti ei ole otsuses nr 81 p 3 välja toodud, kuidas kavandatav tegevus tooks

kaasa rasked tagajärjed kohaliku kogukonna heaolule.

Keskkonnaameti järeldustega mittenõustumisel tulnuks vastustajal vähemalt ära näidata,

millisel õiguslikul alusele otsuses nr 81 toodud seisukohad tuginevad ja milliste raskete

tagajärgede

saabumine

kaevandamisloale

kantud

leevendamismeetme

kohase

kaevandamistegevusega kohalikule kogukonnale vältimatult kaasneb.

Vastustaja on kaevandamisloa andmise aluseks olevaid andmeid pidanud põhjendamatult

ebapiisavaks (kaebuse p.2.4.1); Vastustaja otsuse aluseks on põhjendamatu kahtlus

ülemäärase häiriva tolmu suhtes (kaebuse p.2.4.2); Vastustaja otsuse aluseks on

põhjendamatu kahtlus ülemäärase müra suhtes(kaebuse p.2.4.3); Vastustaja on tuginenud

ebaõigetele faktilistele asjaoludele (kaebuse p.2.4.4); Vastustaja seab põhjendamatult

kahtluse alla kaebaja tellitud eksperdi erapooletuse( kaebuse p.2.4.5).

3-18-1489

Vastustaja on otsuse nr 81 p 5 välja toonud Terviseameti 17.04.2018 kirjas nr 1.2-1/2605

„Arvamuse küsimine Lüganuse lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotlusele

koostatud eelhindamise eelnõu kohta“ toodud seisukoha, mille kohaselt on Terviseamet

„keeldunud eelhinnangu kooskõlastamisest, kuna eelhinnangust tulenevalt ei ole selge

kavandatavast tegevusest mõjutatud inimeste arv, ei ole võimalik hinnata mõju joogivee

varustusele ning see ei sisalda järeldust keskkonnamõju hindamise algatamiseks või

algatamata jätmise kohta.

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et Terviseamet on 05.06.2018 kirjas nr 9.3-4/3499

„Lüganuse

lubjakivikarjääri

maavara

kaevandamise

loa

taotlusele

koostatud

keskkonnamõju eelhindamise eelnõu“ ülaltoodud seisukohta muutnud märkides

“Terviseamet on tutvunud täiendatud Lüganuse lubjakivikarjääri maavara kaevandamise

loa taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhindamise eelnõuga ja sellega seotud

dokumentatsiooniga ning märgib, et planeeritud tegevuse elluviimisel ei saa välistada

negatiivse mõju esinemist ümbritsevale elukeskkonnale (müra, joogivesi, tolm). Juhul, kui

Keskkonnaamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamata jätta, siis tuleks

kaevandamisloa andmise tingimusi täiendada müra ja joogivee osas. Juhul kui ülaltoodud

märkustega (müra ja joogivesi) ja juba eelnõus kirjeldatud kaevandamisloa tingimuste

täitmisega arvestatakse, siis ei esita Terviseamet täiendavaid vastuväiteid.“. Seega on

otsuse nr 81 p 5 eksitav.

Otsuse nr 81 p 6 on vastustaja kahtluse alla seadnud eelhinnangu usaldusväärsuse.

Vastustaja märgib, et „arvestades, et keskkonnamõjude hindamise eelhinnangu koostamise

tellijaks on Arendaja, on vallal tekkinud soov saada kaevandamisega kaasnevate

keskkonnahäiringute leevendamiseks erapooletu ning objektiivne hinnang kaaludes

ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi. Ka

seetõttu peab vald vajalikuks kavandatava riigihanke raames püstitatud küsimuste osas

täiendavate andmete ja hinnangute saamist“. Vastustaja peab analüüse ebausaldusväärseks

vaid põhjusel, et need on tellinud arendaja. Keskkonnaameti hinnangul on otsuse nr 81 p 6

alusetu

ja

paljasõnaline.

Keskkonnaametil

ei

ole

põhjust

kahelda

andmete

usaldusväärsuses.

MaaPS § 49 lg 6 kohaselt tuleb aga kohaliku omavalitsuse üksusel anda oma seisukoht

kahe kuu jooksul. Seega ei ole selliselt antud otsus nr 81 kooskõlas MaaPS § 49 lg 6. Otsus

nr 81 on reservatsiooniga otsus, st otsuse nr 81 otsustava osa p 2 kohaselt on vastustaja

valmis teatud tingimuste saabumisel otsuse nr 81 ümber hindama.

KeÜS ega ka MaaPS ei pane kaevandamisloa andjale kohustust küsida kohalikult

omavalitsuse üksuselt korduvalt arvamust kaevandamisloa andmiseks. Seega tuleb

Keskkonnaametil otsust nr 81 käsitleda vastustaja lõpliku seisukohana, mis välistab ilma

Vabariigi Valitsuse nõusolekuta kaevandamisloa andmise. MaaPS § 49 lg 6 kohaselt tuleb

aga kohaliku omavalitsuse üksusel anda oma seisukoht kahe kuu jooksul. Seega ei ole

selliselt antud otsus nr 81 kooskõlas MaaPS § 49 lg 6.

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et kohalikul omavalitsuse üksusel on õigus esitada

täiendavaid seisukohti tuginedes KeÜS § 43 lg 2 ka edasise menetluse käigus. Samuti

juhul, kui kaevandamisluba on juba antud ja hiljem selgub, et sellega siiski kaasneb

keskkonnaoht või muutub keskkonnariski suurus, on võimalik tulenevalt KeÜS § 59 ja §

62 kaevandamisloa tingimusi muuta või kaevandamisluba kehtetuks tunnistada.

Seega on vastustajal võimalik oma seisukohti esitada ka peale otsuse nr 81 otsustava osa p

2 toodud asjaolude selgumist edasise menetluse käigus, sh teha ettepanekuid

kaevandamisloale täiendavate leevendusmeetmete kandmiseks. Kuid otsuses nr 81

3-18-1489

pidanuks olema ära näidatud Keskkonnaameti keskkonnakaitseliste kaalutluste olulised

puudused, mida aga vastustaja teinud ei ole. Üheks avatud menetluse eesmärgiks on saada

täiendavat informatsiooni kaevandamisloa andmise menetluses, et Keskkonnaameti poolt

antav haldusakt oleks kõigi osapoolte huve võrdselt arvestav ja kaalutlusvigadeta. Üheks

selliseks täiendava informatsiooni saamise allikaks on ka kohaliku omavalitsuse üksuse

MaaPS § 49 lg 6 kohane arvamus. Seega, kui kohalik omavalitsuse üksus oleks leidnud, et

kaevandmine teatud tingimustel oleks lubatav, oleks ta saanud teha otsuses nr 81

Keskkonnaametile ettepaneku seada kaevandamisloale kohaliku omavalitsuse üksuse

hinnangul paremini oma eesmärki täitvaid leevendusmeetmeid. Sellisel juhul oleks

Keskkonnaamet saanud nendega kaevandamisloa andmisel arvestada. Käesoleval juhul on

aga vastustaja teinud keelduva otsuse, mis on MaaPS § 55 lg 2 p 11 kohaselt

kaevandamisloa

andmisest

keeldumise

aluseks

ning

mille

ümberhindamiseks

Keskkonnaametil pädevus puudub.

Kohtu põhjendused

14. Halduskohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada.

15. Kaebus on esitatud kohustamisnõudes (HKMS § 5 lg 3) ning eraldi taotlusena

menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamiseks (HKMS § 5 lg 1 p 6; § 37 lg 2 p 6)

kohtuotsuse resolutsioonis. Kohustamisnõude rahuldamine eeldab õigusvastasuse

tuvastamist.

Kaebaja

põhjendas

19.09.2018

kaebuse

puuduste

kõrvaldamise

menetlusdokumendis eraldi õigusvastasuse tuvastamise vajadust põhjendatud huvi

olemasolul. Riigikohtu praktika kohaselt võib kaebaja põhjendatud huvi olemas olla

näiteks juhul, kui isikul on kavatsus esitada hiljem kahju hüvitamise nõue. Kaebaja on

sellist kavatsust ka kaebuses väljendanud. Kuid hilisem hüvitamiskaebus ei ole kaebaja

ainsaks põhjendatud huviks. Kaebaja põhjendatud huvi tuleneb ka asjaolust, et kaebajal on

õigustatud

huvi

saada

õiguspärase

menetluse

tulemusena

Keskkonnaametilt

keskkonnaluba maavara kaevandamiseks Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldisel.

Kaebaja õigustatud huvi toetab detailplaneering, mille kohaselt on Murru kinnistul lubatud

maavara (v.a turvast) kaevandada. Kehtiv planeering on vastustajale siduv. Järelikult on

eraldiseisvas planeerimismenetluses maavara kaevandamise küsimust juba analüüsitud ja

läbi planeeringu kehtestamise kaebajale õiguspärane ootus loodud jne.

16. Kohus leiab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu

vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi,

sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus

tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu

tegemise (HKMS § 45 lg 3).

17. Seega konkreetsel juhul on põhjendatud huvi olemasolul eraldiseisev õigusvastasuse

tuvastamine põhjendatud, kuna nähtuvalt kohaliku omavalitsuse vastusest kaebusele, ei ole

peetud vajalikuks lähtuda nõusoleku andmisest keeldumisel taotluse sisulise põhjendatuse

hindamisest kõigi tähtsust omavate asjaolude alusel, mida kohalik omavalitsus peab

tuvastama ja hindama. Lähtutud on pelgalt kogukonna eeldatavast vastuseisust

kaevandamisloale. Samuti ei saa välistada vähemalt taotluse menetlusega seotud kulusid

kui varalist kahju. KOV keeldumine on seadusest tulenevalt kaevandamisloa väljastamisest

keeldumise aluseks, mis takistab kaebaja poolt plaanitud majandustegevust.

18. 01.01.2017 jõustunud maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 130 lg 2 kohaselt enne

01.01.2017 esitatud kaevandamisloa taotlustele kohaldatakse taotluse menetlusse võtmise

ajal kehtinud menetlusõigusnorme, kui selles menetluses on algatatud keskkonnamõju

hindamine (edaspidi ka KMH) või kaevandamisloa andja on andnud eelhinnangu tegevuse

3-18-1489

olulise keskkonnamõju kohta. Kuna 10.08.2016 taotluse osas läbiviidud haldusmenetluses

ei olnud seisuga 01.01.2017 Keskkonnaamet andnud eelhinnangut tegevuse olulise

keskkonnamõju kohta ega läbi ei olnud viidud KMH-d, kuulus 10.08.2016 taotluse osas

läbiviidavas haldusmenetluses kohaldamisele nii menetlus- kui ka materiaalõiguse osas

01.01.2017 jõustunud MaaPS redaktsioon.

19. Vaidlust ei ole selles, et kaevatav otsus nr 81 ei ole haldusakt, mis peab vastama HMS

haldusaktile sätestatud nõuetele. Otsus nr 81 on menetlustoiming kaevandamisloa andmise

menetluses, mis peab sarnaselt haldusaktiga olema proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja

selles sisalduvad põhjendused peavad olema küllaldased tõhusa kaebeõiguse tagamiseks,

kuid menetlustoimingule ei ole seatud nii kõrgeid nõudmisi kui haldusaktile (HKMS § 45

lg 3 viimase lauseosa kohaselt).

20. MaaPS § 48 kohaselt on kaevandamisloa andmine sh kaevandamisloa andmisega seotud

keskkonnakaitselised kaalutlused Keskkonnaameti pädevuses. Seega pidi vastustaja

arvestama eelnõus väljendatud keskkonnakaitseliste kaalutlustega ning nendega

mittenõustumisel pidanuks vastustaja ära näitama Keskkonnaameti järelduste olulised

puudused (RK 18.10.2016 3-3-1-31-16, p 23). Riigikohtu uus 9.oktoobri 2019 otsus nr 3-

17-796 selgitas ja täpsustas, milliseid kaalutlusi võib kohalik omavalitsus oma seisukohta

kujundades arvestada ning kui määrav on seejuures Keskkonnaameti arvamus.

21. Varasemalt (haldusasjas 3-3-1-31-16) oli Riigikohus leidnud, et keskkonnakaitselistes

küsimustes peaksid kohalikud omavalitsused eelduslikult lähtuma Keskkonnaameti

seisukohast või näitama, miks oli viimane puudulik. Vaidlust ei ole selles, et kõik

keskkonnakaitselised küsimused on tihedalt seotud kohalike, sotsiaalset laadi küsimustega.

Uue lahendi kohaselt ei ole KOV viimastes küsimustes Keskkonnaameti seisukohtadega

seotud. Riigikohus märkis, et kaevandamisloa kooskõlastamise üle otsustamisel peab KOV

lähtuma omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest ning mh kaaluma

keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente. Maapõueseaduse (MaaPS) §-s 55

sätestatud kaevandamisloa andmisest keeldumise alused puudutavad Keskkonnaameti

võimalust loa andmisest keelduda ning KOV kui kooskõlastaja (mitte loa andja) ei ole

nendega jäigalt seotud.

22. Riigikohus selgitas, et keskkonnariskiga tegevuste suhtes tuleb otsuse tegemisel selgitada

välja nende mõju keskkonnale (keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) § 11 lg 2).

Lisaks kohustab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 selgitama välja haldusmenetluses

tähtsust omavad asjaolud, kogudes vajadusel selleks omal algatusel tõendeid. Vaid piisava

teabe olemasolul saab otsustaja seada tingimusi keskkonnariski vähendamiseks

võimalikult suurel määral. Teabe kogumine on vajalik ka kooskõlastusest keeldumise

andmiseks, kui keeldumine on vajalik keskkonnaohu vältimiseks. Kohalik omavalitsus

(KOV) saab keeldumisel tugineda kaevandamisega seotud negatiivsetele mõjudele, mis

avalduvad konkreetse kohaliku omavalitsuse elanikkonnale, keskkonnale, majandusele jne.

23. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarides selgitatakse „KeÜS § 1 esimene

punkt rõhutab, et keskkonnaalase regulatsiooni eesmärk ei ole keskkonnahäiringute ehk

keskkonnale avaldatava ebasoodsa mõju täielik vältimine. Inimühiskonna eksistents on

paratamatult seotud teatud ebasoodsate keskkonnamõjudega. Seetõttu tuleb seaduse

eesmärgi –vähendada keskkonnahäiringuid võimalikult suures ulatuses –elluviimisel alati

kaaluda erinevaid huve (keskkonnaalaseid ja sellega konkureerivaid) ning ennekõike

majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte. Samas tuleb siinjuures arvestada ka keskkonna

kõrgetasemelise kaitse põhimõttega (vt KeÜS § 8 kommentaare), mis nõuab keskkonna

kaitsmisel ambitsioonikate eesmärkide seadmist ning ei anna keskkonnaalaste huvidega

konkureerivatele majanduslikele ja sotsiaalsetele huvidele automaatset ülekaalu“. KeÜS §

3-18-1489

52 lg 1 p 6 kohaselt tuleb kaevandamisloa andmisest keelduda juhul, kui kaevandamisega

kaasneb keskkonnaoht, mida ei ole võimalik vältida. KeÜS § 10 teine lause sätestab, et

keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik

ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise

keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud leevendusmeetmed.

24. MaaPS § 55 lg 2 p 11 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku

omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Kohus nõustub kaebajaga, et

viidatud sätte kohaldamine on loa andja (KKA) pädevuses. MaaPS § 55 lg 4 kohaselt võib

kaevandamisloa andja (KKA) taotleda loa andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt, kes

võib loa anda ülekaaluka riigi huvi korral. Maavarade kaevandamise üle lõpliku otsuse

tegemine ei ole kohaliku elu, vaid riigielu küsimus (RKPJK otsus asjas nr 3-4-1-9-09, p

25). Samuti puudub vaidlus, et KOV-i nõusoleku puudumine ei ole absoluutne alus

kaevandamise loa väljastamisest keeldumiseks, kuid KOV-i otsustuspädevusse kuuluvates

küsimustes ei saa loa andja võtta teistsugust seisukohta. Keskkonnaametil on õigus

kaevandamisluba anda üksnes juhul, kui kaevandamisloa andmisega nõustub Vabariigi

Valitsus ning sedagi üksnes lähtuvalt üleriigilistest sotsiaalsetest, keskkonnahoiu- või

majandushuvidest. Seega, KOV seisukohti ei saa edasise menetluse käigus ümber hinnata

ka Vabariigi Valitsus (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3- 1-38-10, p 18).

25. Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes

ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest huvidest ja vajadusest

tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis (RKPJK otsus asjas nr 3-4-1-9-09, p 25).

KOV saab arvamuse andmisel tugineda üksnes enda pädevusele, st keeldumise

otsustamisel saab ta välja tuua omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvid. Kohaliku

elu küsimused on lähtuvalt sisulisest kriteeriumist need küsimused, mis võrsuvad

kohalikust kogukonnast ja puudutavad seda ega ole vormilise kriteeriumi kohaselt haaratud

või põhiseadusega antud mõne riigiorgani kompetentsi (RKPJK 08.06.2007 otsus asjas nr

3-4-1-4-07, punkt 12). KOV-l on otsustamisel ulatuslik kaalutlusõigus.

26. Riigikohus on selgitanud, et kohus võib sekkuda kaalutlusõiguse teostamisse muuhulgas

juhul, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest

kaalutlustest,

mistõttu

tekkivad

kahtlused

otsuse

ratsionaalsuses

(Riigikohtu

halduskolleegiumi 12.05.2008 otsus asjas nr 3-3-1-18-08, p 13 ja 14.10.2003 otsus asjas nr

3-3-1-54-03, p 40). Kui vaidlustatud otsuses on suur hulk asjakohatuid või põhjendamatuid

argumente, ei ole kohtul võimalik veenduda, et vastustaja on kaalutlusõigust teostanud

õiguspäraselt (RKHK lahend asjas 3-3-1-37-15, p 20).

27. Kohus leiab, et käesolevas asjas on tegemist samasuguse olukorraga nagu viidatud lahendis

ehk kohus ei saa hinnata keeldumise sisulist õiguspärasust, kuna vastustaja on lähtunud

asjakohatutest kaalutlustest, jätnud asjakohase kaalumise teostamiseks vajalikud asjaolud

välja selgitamata ning menetlustoimingu vajalikul määral põhjendamata. Kohtumenetluses

esitatud vastusest nähtub, et kaalumine on lähtunud sisuliselt kohaliku kogukonna

protestist, mille põhjendatust pole kohalik omavalitsus ratsionaalselt kaalunud ega

motiveerinud. Menetlustoimingu põhjendamise ulatuse osas on Riigikohus asjas nr 3-3-1-

62-08 leidnud, et menetlustoimingutele ei saa otseselt laiendada HMS §-s 56 sätestatud

nõudeid haldusaktide motiveerimisele. See ei tähenda siiski, et menetlustoiminguid ei

peaks üldse põhjendama. Motiveerimise nõue on haldusmenetluse üldine nõue, mis peab

tagama Põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse.

Menetlustoimingute põhjendamise nõue tuleneb haldusmenetluse üldpõhimõtetest.

28. Kohus nõustub kaebajaga, et kuna kaevandamisloale nõusoleku andmisest keeldumine

võib kaasa tuua ettevõtlusvabaduse riive ning tegemist on ulatusliku kaalutlusõiguse alusel

3-18-1489

tehtava otsustusega, peaks seda põhjendama tavapärasest põhjalikumalt. Kui

omavalitsusüksus nõusoleku andmisest keeldumisel ei põhjenda, millised on need

omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvid, mille tõttu konkreetses asukohas ei peaks

olema võimalik kaevandada, pole Vabariigi Valitsusel võimalik teha igakülgselt kaalutud

otsust. Samuti pole kohtul võimalik hinnata kaalutlusotsuse sisulist õiguspärasust.

29. Puudub vaidlus, et Lüganuse Vallavolikogu kehtestas 07.10.2004 määrusega nr 38

Lüganuse valla Matka küla Murru kinnistu detailplaneeringu, mille kohaselt Murru

kinnistu sihtotstarbe on 65% mäetööstusmaa ja 35% tootmismaa. Seega on lubatud

kinnistul maavara (v.a turvast) kaevandada ja töödelda toona kehtinud Vabariigi Valitsuse

23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“

§ 6 punkti 11 ning hetkel kehtiva maakatastriseaduse § 181 lg 10 järgi; KKA hinnangul

puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju juhul, kui kaevandamine toimub

kaevandamisloa taotluses kirjeldatud viisil ning lisaks tehakse ennetavat veeseiret (eelnõu

p2.1); Keskkonnaamet on eelnõu p 3.2.9 (eelnõu p 3.2.9.1-3.2.9.8) seadnud rida

täiendavaid tingimusi ehk leevendusmeetmeid, mis KKA hinnangul on piisavad

keskkonnahäiringu leevendamiseks ja vältimiseks. Seega tuleneb eeltoodust, et käesoleval

juhul on kohalikul kogukonnal KeÜS § 10 teisest lausest tulenev talumiskohustus;

kaebajale

kuulub

katastriüksusel

43701:001:0167

Murru

kinnistu

Lüganuse

lubjakivimaardla (reg nr 788) maa-ala kasutamise õigus ning kohalikud elanikud esitasid

vastustajale pöördumise, milles palusid välja selgitada kavandatava karjääri mõju inimese

tervisele, heaolule ja kinnisvarale.

30. 28.06.2018 võttis Lüganuse Vallavolikogu vastu otsuse nr 81, millega otsustas mitte

nõustuda

Kaltsiumkarbonaat

OÜ

kaevandamisloa

taotluse

alusel

koostatud

Keskkonnaameti 15.02.2018 maavara kaevandamiseloa eelnõuga, kuna eelhinnangus ja

korralduse eelnõus ei ole arvestatud kõikide võimalike ning vajalike leevendusmeetmetega

kaevandustegevusest tulenevate häiringute minimeerimiseks. Vaidlusalune otsus nr 81 on

tehtud reservatsiooniga keeldumise, st otsuse nr 81 otsustava osa p 2 kohaselt on vastustaja

valmis teatud tingimuste saabumisel otsuse nr 81 ümber hindama. Ka selline n-ö

reservatsiooniga keeldumine on käsitatav nõusolekust andmisest keeldumisena MaaPS §

55 lg 2 p 1 mõttes ning sellel on MaaPS § 55 lgs 4 sätestatud tagajärjed. Seetõttu on

puudutatul isikul õigus nõuda kohtulikku kontrolli, kas keeldumisel oli õiguslik alus ning

kas kaalutlusreeglitest peeti kinni. KeÜS ega ka MaaPS ei pane kaevandamisloa andjale

kohustust küsida kohalikult omavalitsuse üksuselt korduvalt arvamust kaevandamisloa

andmiseks. Seega tuleb Keskkonnaametil otsust nr 81 käsitleda vastustaja lõpliku

seisukohana, mis välistab ilma Vabariigi Valitsuse nõusolekuta kaevandamisloa andmise.

Arvestades KOV-le MaaPS-ga tagatud ulatuslikku võimalust kaevandamisloa andmist

mõjutada, esitab see kõrgemad nõudmised ka nõusoleku andmisele, iseäranis nõusoleku

andmisest keeldumisele.

31. Kohtus tuleb kontrollida esiteks seda, kas KOV on keeldumisel tegutsenud temale

seadusega antud pädevuse piires. Halduskohus leiab, et vastustaja on nõusolekust

andmisest keeldumisel realiseerinud KOVle põhiseadusest (PS § 154) ja teistest seadustest

(KOKS, MaaPS) tulenevat pädevust. Teisalt tuleb kontrollida, kas kaalutlusreegleid on

järgitud.

32. Vaidlusaluses otsuses nr 81 on tuginetud KOKS § 22 lg 2; MaaPS § 49 lg 6, HMS § 56 lg

1. Otsuse põhjendustes on viidatud ka KeÜS § 1 lg 1 ja § 3 lg 1, MaaPS § 13.

Vaidlustatud otsuse nr 81 resolutsiooni p.1 on otsustatud: „mitte nõustuda kaebaja

kaevandamisloa taotluse alusel koostatud Keskkonnaameti 15.02.2018 maavara

kaevandamiseloa eelnõuga, kuna eelhinnangus ja korralduse eelnõus ei ole arvestatud

3-18-1489

kõikide võimalike ning vajalike leevendusmeetmetega kaevandustegevusest tulenevate

häiringute minimeerimiseks ja p 2 otsustatud : peale vastavate häiringute ning nende

võimalike ja vajalike leevendus- ja/või kompensatsioonimeetmete väljaselgitamist ning

arendajapoolset valmisolekut meetmeid mõistlikus ja vajalikus ulatuses rakendada, on

vallavolikogu valmis käesoleva otsuse ümber hindama“.

Keeldumise põhjusena on otsuses nr 81 välja toodud järgmised argumendid: Täpsustamist

vajavad

kaevetööde

täpsem

tehnoloogia,

toodangu

transpordikorraldus,

kaevandamisjärgne rekultiveerimise täpsem lahendus, eksperthinnangu erisuste põhjused,

mõjud ja mõjuala ulatus, samuti tuleb läbi viia kaevude inventuur. Tegelikkuses tuleks

vältida tolmu levikut väljapoole karjääri ala nii, et lähiümbruse elanikel ei tekiks kaebusi

tolmu suhtes…, arvesse ei ole võetud hüdrovasara töötamisest põhjustatud heli tugevust ja

selle levikut soodsate ilmastikutingimuste korral. Eelhinnangus tõdetakse, et kumulatiivne

mõju maavara kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müra- ja tolmuallikate

koosmõjul…pole arvestatud eksperthinnangutes esitatud soovituslike meetmetega, mis

leevendaksid kaevandamise mõjusid põhjaveele ja tolmu levikule. Vastustaja on leidnud,

et ei ole võimalik ilma häiringute väljaselgitamiseta anda eelnõule ka positiivset arvamust.

Hinnangut ei ole antud kaudsetele mõjudele inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale,

kultuuripärandile ega varale.

33. Kohtu arvates on KOV-l võimalik loa andjale esitada ka keskkonnahoiu ja sotsiaalseid

kaalutlusi. Arvamuse keskkonnamõjude leevendusmeetmete piisavusest kohalike elanike

või huvide kaitseks saab esitada KOV ka loataotluse menetluses, kuna siis saavad selgeks

leevendusmeetmed, mida kavatseb ette näha loa andja. Loa andjal on kohustus KOV

keskkonnahoiu ja sotsiaalseid kaalutlusi arvestada ning tal on võimalik lisada loale

täiendavaid tingimusi. KOV antud juhul kaevandamisloa osas ettepanekuid teinud ei ole,

vaid on keeldunud nõusoleku andmisest.

Vastustaja ei ole oma keskkonnakaalutlusi puudutavaid väiteid põhjendanud muul moel

kui, et enne keskkonnariskiga tegevuse lubamist tuleb välja selgitada häiringud: vesi, tolm,

müra ja tervis nn negatiivne mõju kogukonnale, põhistamata ka seda, miks loa eelnõus

toodud leevendusmeetmed ei ole piisavad.

34. Kohus nõustub kaebajaga, et vallal on MaaPS § 49 lg 6 alusel arvamuse esitamisel

kaalutlusruum, kuid HMS § 4 lg 2 kohaselt ei tohi kaalutlusotsust langetada mitte

suvaliselt, vaid kaaluda tuleb kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve, sh asjakohaseid

poolt ning vastu argumente. Kuna eelnõu avaldamise ja volikogu istungi toimumise

vaheline aeg oli lühem kui põhimäärus ette näeb, puudus kaebajal võimalus esitada

suuliselt või kirjalikult oma seisukohti vallavolikogu liikmetele.

Juhul kui kaebajale oleks tagatud ärakuulamisõigus, oleks kaebaja saanud esitada otsuse

eelnõule vähemalt järgmised seisukohad: 1) kaevandamistaotluse alusel kinnistul kehtib

detailplaneering, kus on määratud maa sihtotstarbeks 65% mäetööstusmaa ja 35%

tootmismaa. Seega on kaebajal õigustatud ootus kaevandamistegevuseks enda kinnistul; 2)

Otsuse aluseks olevaid andmeid on põhjendamatult peetud ebapiisavaks ning kartused

põhjavee, müra ja tolmu osas on alusetud (vt all ptk-d 2.4.1-2.4.3); 3) mitmed Otsuses

toodud väited on eksitavad ja ebaõiged (vt all ptk 2.4.4); 4) Otsuses ettekäändeks toodav

valla tegevus seoses täiendavate mõjude hindamise ja mh häiringute uuringu hanke

läbiviimisega, mis aprillis-mais 2018 ebaõnnestus ja mida kavandatakse korrata, on

õiguslikult problemaatiline (vt all ptk 2.3); 5) kaebaja oleks siiski ise vabatahtlikult nõus

kaevandamisloal

täiendavate

leevendusmeetmete

kehtestamisega,

sh

lisama

kaevandamisloa eritingimuste hulka järgmised tingimused: a. kivimi raimamisel ei

kasutata hüdrovasarat; b. vajadusel (kohalike elanike kaevude vee alanemisel) asendatakse

3-18-1489

Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldisest kuni 1 km kaugusele jäävad olemasolevad

kaevud sügavamate, ordoviitsiumi - kambriumi veekihist toituvate kaevudega. Kaevude

rajamise ja karjääri tegevusest põhjustatud vee alanemise vahelisel ajal tagab kaeveloa

omaja kohalike elanike veevarustuse paakautodega; c. loa omaja teavitab minimaalselt 5

päeva enne paejäätmete purustamist kohalikku omavalitsust planeeritavast tegevusest ja

selle kestvusest.

35. Halduskohus nõustub KKA kohtule esitatud seisukohtade ja põhjendustega käesoleva

otsuse p-s 13 ega korda neid.

36. Kahtlemata kaasnevad igasuguse kaevandamisega negatiivsed mõjud, kuid neid tuleb hinnata

koosmõjus teiste asjassepuutuvate asjaoludega, sh ka kaebaja ärihuviga. Arvestamata ei saa

jätta KKA eelnõus ette nähtud leevendusmeetmeid. KOV peab otsuses välja tooma asjaolud

kuidas kavandatav tegevus tooks kaasa rasked tagajärjed kohaliku kogukonna heaolule,

neid tuleb ka põhistada ja vastustaja seisukohad peavad olema tõendatud.

37. Kohus leiab, et kaevandamine tagab Ida-Viru maakonna sh Lüganuse valla

sotsiaalmajandusliku stabiilsuse ja riigi maavarade heaperemeheliku kasutuse. Vald on

vaidlusalust otsust tehes selgitanud enne keskkonnariskiga tegevuse lubamist välja

häiringud: vesi, tolm, müra ja tervis. Paraku on kõik need vastustaja seisukohad tõendamata,

neid pole otsuses isegi põhistatud. Samuti puudub otsuses viide otsuse aluseks olevatele

dokumentidele nn otsuse lisadele, millele on KOV oma arvamuse andmisel tuginenud.

Vastustaja pole oma seisukohti sidunud KKA arvamuses tuvastatuga, et kavandataval

tegevusel

puudub

oluline

keskkonnamõju

juhul,

kui

kaevandamine

toimub

kaevandamisloa taotluses kirjeldatud viisil; lisaks tehakse ennetavat veeseiret (eelnõu p

2.1); KKA on seadnud rida täiendavaid tingimusi ehk leevendusmeetmeid, mis KKA

hinnangul on piisavad keskkonnahäiringu leevendamiseks ja vältimiseks (eelnõu p 3.2.9.1-

3.2.9.8), mistõttu pole mõistetav, miks KOV ei nõustu seal antud hinnangutega. Halduskohus

leiab, et vallavolikogu otsus pole kohtulikult kontrollitav. Vastavat põhistust pole esitatud ka

kohtumenetluses. KeÜS ega ka MaaPS ei pane kaevandamisloa andjale kohustust küsida

kohalikult omavalitsuse üksuselt korduvalt arvamust kaevandamisloa andmiseks. Seega

tulebki vaidlustatud otsust nr 81 käsitleda vastustaja lõpliku seisukohana, mis välistab ilma

Vabariigi Valitsuse nõusolekuta kaevandamisloa andmise. MaaPS § 49 lg 6 kohaselt tuleb

aga kohaliku omavalitsuse üksusel anda oma seisukoht kahe kuu jooksul. Seega ei ole

selliselt antud otsus nr 81 kooskõlas MaaPS § 49 lg 6.

38. Vastustaja ei ole kohtumenetluses esitanud ühtegi tõendit selle kohta, palju kohalikke

elanikke on üldse kaevandamise vastu ja kas vastasseis püsib ka pärast leevendusmeetmete

loa eelnõus ettenägemist. Seda tulnuks selgitada juba haldusmenetluses. Piiratud hulga

kohalike elanike huvi ei pruugi olla käsitletav avaliku huvina, vaid erahuvina, mida tuleb

samuti arvestada, kuid siis ei saa esitada väidet avalike huvide kaalumisest. Väljaselgitatud

ega kaalutud pole üldse omavalitsusüksusele laiemalt kaasnevat kasu (töökohad, ettevõtlus,

kaevandamistasud jm). Seega on ilmne, et kui olulised asjaolud on välja selgitamata ja

kaalumata, ei ole kohtul võimalik hinnata, kas kaalutlusotsus on sisuliselt õiguspärane.

Kohus ei saa teha kaalutlusotsust kohaliku omavalitsuse eest. Õige on ka kaebaja väide

menetlusse kaasamise nõude (HMS § 40 lg 2) rikkumisest. Kuigi KOV sooritab

menetlustoimingu kaevandamisloa menetluses, kuhu loa taotleja on kaasatud, ei tähenda

see seda, et menetlustoimingu eelselt ei peaks KOV puudutatud isikut ära kuulama. Just

menetlusse kaasamine saab aidata KOV-l välja selgitada asjas tähtsust omavad huvid ja

selle, kuidas KOV ja kohalike elanike jaoks probleemseid küsimusi lahendada (nt kas loa

eelnõus pakutud leevendusmeetmeid saaks täiendada vms). Olukorras, kus KOV teeb

keeldumise kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostamata ning viitab kohtus, et arendaja peaks

selles menetlusfaasis asuma elanikega läbirääkimisi pidama, ei täida KOV oma rolli

3-18-1489

kohaliku elu korraldajana. Keeldumine (nõusoleku mitteandmine) tuleb tunnistada

õigusvastaseks (HKMS § 5 lg 1 p 6) ja kohustada vastustajat nõusoleku andmist uuesti

otsustama (HKMS § 5 lg 1 p 2), selle sisu osas konkreetset ettekirjutust tegemata, kuna

tegemist on kaalutlusotsusega.

39. Kohus ei pea vajalikuks käsitleda muid poolte väiteid ja põhjendusi. Kaebuse rahuldamisel

on kaebaja palunud kohtul kooskõlas HKMS § 38 lõikega 6 ja § 168 lõikega 1 määrata 1

kuuline tähtaeg otsuse täitmiseks. Kohus määrab kohustamisnõude täitmiseks 2 kuud,

kuna volikogu ei käi koos igapäevaselt ning vastustaja peab tegema täiendavaid

menetlustoiminguid.

40. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Vastustaja menetluskulud jäävad selle sätte alusel tema enda kanda. Kulude

väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada kulude nimekiri ja kuludokumendid, ilma milleta

kulusid välja ei mõisteta (HKMS§ 109 lg 1). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja on nõutud dokumendid esitanud

ja taotleb vastustajalt menetluskulu (õigusabikulu, riigilõiv) väljamõistmist summas

10527.67 eurot. Tasutud riigilõiv summas 15 eurot tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja

mõista. Kohus arvestades haldusasja vähest mahtu ja keerukust, sh korduva seisukoha

esitamiseks vajaduse puudumist, peab vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks 4000

eurot, mis tuleb vastustajalt välja mõista. Kokku tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja

mõista 4015 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)