2-19-17706/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-17706

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Määruse

avalikult

teatavakstegemise aeg

31. jaanuar 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-17706

Tsiviilasi

Estla Houses OÜ pankrotiavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik Estla Houses OÜ (rk 12898532; asukoht Vinkli tn 8, 50411

Tartu),

seaduslik

esindaja

Andrus

Umbleja,

e-post

andrus.umbleja@gmail.com;

ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus (Soola 3 IV k, 51013 Tartu; e-

post tiia.kalaus@civilex.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

6. jaanuar 2020

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Estla Houses OÜ, registrikood 12898532; asukoht Vinkli tn 8, 50411 Tartu; juhatuse

liige Andrus Umbleja, pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu.

2. Määrata ajutise halduri Tiia Kalause tasu suuruseks Estla Houses OÜ ajutises menetluses

1848,40 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 609,97 eurot; kokku 2458,37 eurot.

3. Välja mõista solidaarselt Estla Houses OÜ-lt ja Andrus Umblejalt (isikukood XXX) ajutise

halduri tasu 1848,40 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 609,97 eurot, kokku 2458,37 eurot,

Tiia Kalausele (arvelduskonto nr XXX Swedbank).

4. Kohustada ajutist pankrotihaldurit Tiia Kalaust likvideerima Estla Houses OÜ kui

juriidilisest isikust võlgnik kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates

likvideerimismenetluseta.

5. Määrata Estla Houses OÜ raamatupidamisdokumentide hoidjaks Estla Houses OÜ

juhatuse liige Andrus Umbleja (isikukood XXX e-post XXX).

Pankrotimenetluse lõpetamisest teatada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja määruse

ärakiri edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Asjaolud

Estla Houses OÜ esitas kohtule 12.11.2019 võlgniku pankrotiavalduse.

Avalduse kohaselt on Estla Houses OÜ asutatud 18.08.2015 ning tegevust alustati oktoobris 2015,

põhitegevusalaks oli kokkupandavate puitehitiste ja nende elementide tootmine. Estla Houses OÜ-l

on kohustusi 396 738,27 euro ulatuses: võlgnevus aruandvate isikute ees (sh juhatuse liikmed)

28 740,13 eurot; laenukohustus OÜ Tehnotaip ees 4650 eurot; kohustus Norske Laftehus AS ees

77 808,60 eurot; hankijatele tasumata arved 111 760,10 eurot; Maksu- ja Tolliametile 53 486,24

eurot; töövõtjatele 88 450 eurot. Vara nende kohustuste täitmiseks osaühingul puudub ja välja on

kujunenud alaline maksejõuetus.

Kohus nimetas 05.12.2019 määrusega Estla Houses OÜ-le ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause.

Kohtu põhjendused

Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et Estla Houses OÜ on

maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja

see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4

kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse.

Üldandmed

Estla Houses OÜ, äriregistri kood 12898532, juriidiline aadress Vinkli t 8 Tartu linnas, äriregistri

esmakanne 19.08.2015. Juhatuse liikmeteks on olnud perioodil 19.08.2015 – 16.09.2015 Ainar

Arak (ik XXX) ja 16.09.2015 – k.a Andrus Umbleja (ik XXX). Äriregistri kohaselt on osakapitali

suuruseks 5300 eurot. Osanik OÜ Tehnotaip (registrikood 12200230) on osakapitali suurendanud

22.06.2018 2500 eurolt 5300 euroni. Ainuosanik alates 14.09.2015 – k.a on OÜ Tehnotaip

(registrikood 12200230). OÜ Tehnotaip osanik ja juhatuse liige on Andrus Umbleja. Võlgniku

tegevusalaks registri kohaselt on kokkupandavate puitehitiste (saunad, suvilad, majad) ja nende

elementide tootmine; muud tegevusalad: puidu ja puidu esmatöötlustoodete hulgimüük (alates

2018). Võlgnik on esitanud registrile viimase majandusaasta aruande 2016. aasta eest.

Vara

1.1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel Estla Houses OÜ nimele kinnisvara registreeritud

ei ole. Võlgniku juriidilise asukohana registreeritud Vinkli t 8 Tartu linnas (end aadress Ravila tn 59

Tartu) omanikuks on AS Tiigi Keskus (registrikood 10666591). AS Tiigi Keskus tegevusalaks on

enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. Juhtorgani liikmed ei ole registri kohaselt

võlgniku juhtorgani liikmetega seotud isikud. Seega, on ühing registreeritud aadressil, millel

puudub seos võlgnikuga või tema juhtorgani liikmetega. Juhatuse liikme esitatud info kohaselt üüris

võlgnik oma majandustegevuseks ja tootmiseks vajalikke hooneid ja seadmeid. Äriruumi üürileping

oli sõlmitud 01.10.2015 Optimus Holding OÜ-ga (registrikood 12762436). Üürilepingu kohaselt oli

üüritavaks varaks kinnisasi (registriosa XXX ) koos oluliste osade ja päraldistega asukohaga XXX.

Lepingu kohaselt oli see esialgselt sõlmitud kehtivusega 1 aasta, mis pikenes automaatselt 1 aasta

võrra, kui pooled ei teatanud 3 kuud enne lepingu tähtaja möödumist lepingu lõpetamisest.

Üürilepingu kohaselt oli üür 2000 eurot/kuus, millele lisaks pidi üürnik (võlgnik) tasuma vastavalt

esitatud kuluarvetele jooksvad kommunaalkulud ja sideteenuste eest. Juhatuse liige selgitas

täiendavalt, et pärast seadmete üürile võtmist selgus nende kehv seisukord, mistõttu tuli koheselt

nende töös hoidmiseks teostada hooldust ja remonti ning sellega seoses vähendati rendihinda kuus

480 euroni. Teatise üürilepingu lõpetamiseks esitas üürileandja võlgnikule 29.07.2019 ning see

allkirjastati poolte poolt üürniku majandustegevuse täielikul lõppemisel 31.10.2019. Üürileandja

Optimus-Holding OÜ (registrikood 12762436) asutaja ja ainuosanik on Norske Laftehus AS

(registreeritud Norras 914 329 213) ning juhatuse liikmeks Jon Morten Johansen (ik XXX).

Eeltoodule tuginedes registri kohaselt võlgniku ja üürileandja juhtorgani liikmed ei olnud seotud

osapooled ning juhtorgani liikmete osas kattuvust ei esine. Küll aga oli võlgniku toodangu tellijaks

ja võlgniku poolt valmistatavate puitmajade projekteerimine ja realiseerimine seotud üürileandja

osaniku ja juhatuse liikmega. Seega teostas võlgnik toodangut tootmisseadmete üürileandjaga

seotud isikutele.

1.2. Maanteeameti liiklusregistri andmetel Estla Houses OÜ nimele on registreeritud käesoleval

ajal:

-

mahtuniversaal FIAT DOBLO (v.l 2008); Juhatuse liige on esitanud 01.02.2019 sõlmitud ostu-

müügilepingu, mille kohaselt sõiduk võõrandati Arellos OÜ-le. Viimane on sõiduki eest tasunud

420 eurot võlgniku kontole juba enne müügilepingu vormistamist 27.12.2018. Juhatuse liikme

kinnitusel oli tegemist Norras avarii teinud sõidukiga, mis müügi hetkel ei olnud liikluskõlbulik.

Uus omanik pole käesoleva ajani omanikuvahetust registris teostanud.

-

kaubik CITROEN JUMPER (v.l 2007); Sõiduk on registrist kustutatud seoses võõrandamisega

välisriiki - Ukrainasse. Juhatuse liikme kinnitusel oli sõiduk kasutusel 2017 Norras

paigaldusmeeskonna sõiduvahendina. Nimetatud teenuse lõpetamisel vajas sõiduk olulist

remonti, kuhu võlgnik ei soovinud täiendavaid investeeringuid teha. Sõiduk müüdi Ukrainasse.

-

kaubik RENAULT TRAFIC (v.l 2004). Sõiduk asub käesoleval ajal võlgniku esindaja poolt

valvataval

territooriumil.

Sõiduki

taustauuringust

ilmneb,

et

sõiduk

on

osalenud

kindlustusjuhtumis ning omanikule hüvitati sõiduki turuväärtus üle 2000 euro. Esindaja

kinnitusel teostas võlgnik avariilise sõiduki liikluskõlblikuks tegemise ning kasutas seda oma

igapäevases majandustegevuses. Registri kohaselt on kehtiv tehnoülevaatus kuni 31.12.2019

(ajutisele haldurile teadaolevalt uut ülevaatust läbinud ei ole). Käesoleval ajal vajab sõiduk

normaalse kasutamiskõlblikkuse tagamiseks remonti suurusjärgus ca 1000 eurot. Arvestades

kõike eeltoodut on sõiduki prognoositav väärtus käesoleval ajal ca 2000 eurot.

1.3. Muud vallasvara (põhivara, käibevara) ei ole võlgniku nimel registrites tuvastanud. Muu

käibevara, väärtpaberid, mitterealiseeritav vara puudub. Juhatuse liige selgitas, et tootmistegevusest

jäänud jäägid, peamiselt hakkepuit on müüdud Reinpaul OÜ-le. Rahalised vahendid on kantud

võlgniku pangakontole. Ajutine haldur on tuvastanud, et alates juulist 2019 on kõik võlgnikule

makstud tulud inkasso korras läinud Maksu- ja Tolliametile, kes arestis võlgniku kontod seoses

maksuvõlaga juulis 2019. Võlgnik on enne ajutise halduri nimetamist võõrandanud frontaallaaduri

Case hinnaga 15 000 eurot. Tegemist on seadmega, mis ei ole kantud liiklusregistrisse. Vara

võõrandati OÜ-le Hilaris Invest (registrikood 11004024), kelle kasuks oli kommertspandiregistrisse

seatud kommertspant esimesele järjekohale summas 100 000 eurot. Vastavalt 01.10.2019 sõlmitud

kokkuleppele teostasid võlgnik ja OÜ Hilaris Invest tasaarvelduse summas 44 556,08 eurot ning

võlgnevuse katteks võõrandati eelpool nimetatud laadur ja 156,25 m3 männilafetti. Kuigi tehing on

teostatud tasaarvestusena ning enne ajutise halduri nimetamist, siis ajutise halduri hinnangul

käesolevaks ajaks kogutud andmete kohaselt ei ole tagasivõitmine otstarbekas, sest lepingupooleks

on isik, kes ka pankrotimenetluses oleks sama vara osas olnud eelistatud pandipidajana.

1.4. Võlgnikul on krediidiasutuste andmetel avatud järgmised arvelduskontod: arvelduskonto nr

XXX Swedbank, saldo 0,00 eurot ja arvelduskonto nr XXX LHV Pank, saldo 0,00 eurot. Ajutine

haldur on tutvunud konto väljavõtetega perioodil 2019 ega tuvastanud tehinguid, millega oleks

teostatud sularaha väljavõtmist. Kontol toimuvad tehingud kajastavad tavapärast majandustegevust,

hankijatele arvete tasumist, töötajatele töötasu maksmist. Ajutine haldur tuvastas väljamakseid

aruandvatele isikutele (juhatuse liige, tootmisjuht), kellele on teostatud kuluarvete tasumist.

Juhatuse liige on selgitanud, et aruandvate isikute kuluaruannete tasumine teostati pangakontolt

kuludokumentide alusel. Tehingute teostamine 2019 on Swedbank kontol olnud märkimisväärselt

väiksem moodustades vaid 4630 eurot. LHV Panga kontol on teostatud põhiline osa ettevõtte

rahalistest tehingutest ning see moodustab 2019. aastal 450 000 eurot. Kontodel oli allkirjaõiguslik

isik juhatuse liige. Ülejäänud krediidiasutustes võlgnikul lepingulised suhted puuduvad. Kassat

juhatuse liikme andmetel praktiliselt ei kasutatud. Kassas on hetkel juhatuse andmetel rahaliste

vahendite jääk 128 eurot, mis oli antud AS Norske Laftehus poolt ajal, mil kontod olid arestitud.

Kassasse antud rahaliste vahendite arvelt teostati jooksvaid kulumakseid.

1.5. Nõuded kolmandate isikute vastu puuduvad.

Võlgnikule kuulub varana sõiduk Renault Trafic, mille väärtus on hinnanguliselt 2000 eurot ja

kassas rahaliste vahendite jääk 128 eurot.

Kohustused

2.1. Pandiga tagatud nõuded puuduvad.

2.2. Täitemenetluste registri andmetel ei ole võlgniku vara suhtes alustatud täitemenetlusi.

2.3. Hankijate ees on kohustusi kokku 111 760 eurot. Analüüsides hankijate ees olevaid kohustusi,

nähtub, et suurem osa nõudeid on jäänud tasumata 2019. aastal. Suurem osa tasumata kohustusi on

tekkinud 2019 kevad-suvel, kui juba aktiivne tootmine puudus. Suurimad võlausaldajad on: AS

Eesti Energia (tasumata arved aprill – oktoober 2019) 8161,75 eurot; Laskana-Mežs SIA (tasumata

arved mai – juuli 2019) 41 257,10 eurot; Optimus-Holding OÜ (tasumata arved juuli 2018 – august

2019) 6388,20 eurot; Osaühing ProInkasso (tasumata arved juuni 2019) 12 978,63 eurot; Võlupuu

OÜ (osaliselt tasumata arve veebruar 2019) 5000 eurot. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna teatel

on Võlupuu OÜ esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse 6400 euro nõudes; lahend puudub.

Võlgniku esindaja on märkinud, et kavatseb viiviste osas vastuväite esitada.

2.4. Maksu- ja Tolliametile on võlgnevus maksude osas põhivõla ulatuses 61 630,12 eurot.

Maksuhalduri teatel oli võlgnikul esitamata KMD november 2019 eest. Maksunõuded tekkisid

võlgnikul juba 2019 suvel, sest maksuhaldur on väljastanud korralduse maksuvõla tasumiseks ning

teostanud ka võlgniku konto arestimise.

2.5. Töötajatega on töölepingud seisuga 12.12.2019 lõpetatud. Kuni ajutise halduri nimetamiseni

olid lepingud töötajatega kehtivad ning ajutise halduri nõusolekul esitas juhatuse liige töötajatele

teatised töösuhte lõpetamisest alates 12.12.2019. Teadaolevalt on teatised töötajatele kätte

toimetatud allkirja vastu. Samuti on võlgnik täitnud juba töötajate ees kohustuse koondamishüvitise

väljamaksmiseks, kelle tööstaaž töösuhte lõpetamisel oli kestnud viis ja rohkem aastat. Kokku on

ajutisele haldurile teadaolevalt töösuhe lõpetatud 21 isikuga. Juhatuse poolt esitatud andmete

kohaselt on töötajatel osaliselt saamata töötasu juba alates maikuust 2019 ning alates septembrist on

töötasud välja maksmata praktiliselt kõikidele töötajatele. Hinnanguliselt võib viimase kolme kuu

eest (september – detsember 2019) olla töötajatel ainuüksi saamata töötasu võlgnevus ca 70 000

eurot, millele lisanduvad veel hüvitised kasutamata puhkuse eest ja töösuhte lõpetamisel makstav

hüvitis (sh etteteatamistähtaja mittejärgmise eest makstav hüvitis). Pankrotiavalduses on võlgnik

esitanud töötajate võlgnevuse summas 88 450 eurot. Käesoleval ajal võlgnik veel teostab lõplikku

töötajate nõuete arvestust, kuid kohustuste täpne summa ei muuda lõppkokkuvõttes võlgniku

olukorda ega ajutise halduri hinnangut. Pankroti väljakuulutamisel või ka pankrotiavalduse

menetluse lõppemisel raugemisega, on võimalik enamuses töötajate nõuete rahuldamist taotleda

Eesti Töötukassalt. Arvestada tuleb siiski seadusest tulenevate piirangutega ning tõenäoliselt kogu

nõude ulatuses töötajate nõudeid ei ole Eesti Töötukassa kaudu võimalik rahuldada.

2.6. Pankrotiavalduses on võlgnik märkinud võlgnevuseks muudele isikutele 111 198,73 eurot ja

esitanud bilansi seisuga 12.11.2019, sh on võlgnikul täitamata kohustusi: aruandvate isikute ees (sh

juhatuse liige) 28 740,13 eurot; tagastamata laenukohustus ainuosanikule Tehnotaip OÜ-le 4650

eurot; täitmata kohustus toodangu ettemaksu osas Norsk Laftehus AS-le 77 808,60 eurot.

Võlgnikul on teadaolevaid sisse nõutavaks muutunud kohustusi 354 588,85 euro ulatuses

28.12.2019 seisuga.

Menetluse raugemine

Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku toodangule tellimuste

puudumine. Maksejõuetuse tekkimise ajaline periood on kevad-suvi 2019. Võlgniku esindaja on

selgitanud, et 2015 alustati koostööd tellimuste tegemiseks Norra äriühinguga Norske Laftehus AS.

Kuna tootmises kasutati Norske Laftehus AS tehnoloogilisi lahendusi, oli ettevõttel keelatud toota

maju teistele tellijatele ning tellijana kohustus Norske Laftehus AS tagama võlgnikule kasumlikuks

ettevõtluseks piisavalt tellimusi. Kõik võlgniku poolt toodetud käsitööpalkmajad ja abihooned

eksporditi Norra Kuningriiki. 2015 – 2017 tegeleti peale tootmise Eestis ka toodangu

paigaldamisega Norras. Kahjuks paigaldusmeeskonna hulgas oli suur kaadrivoolavus, millega

kaasnes paratamatult vähene tööviljakus. Ühingu juhtkond otsustas 2017. aastal lõpetada

paigaldusteenuse osutamise, mis tõi kaasa käibe vähenemise, kuid samuti vähenesid oluliselt

ettevõtte kulud. Tegevusperioodi jooksul oli probleeme ka tootmisseadmete ja kinnistul asuvate

hoonetega. Tuli teha investeeringuid töötingimuste parendamisse ning seadmete hooldamisse.

Samuti oli püsivalt probleeme töötajatega, kellest osadel oli hulgaliselt täitemenetlusi ning kel

puudus motivatsioon tasu saamiseks, mis oleks olnud suurem minimaalsest; osadel oli probleeme

töödistsipliinist kinni pidamisega. Üldine töökultuur ettevõttes kannatas ning juhtidel oli raske

teostada vajalikke planeerimisi ja prognoose tootmise efektiivseks muutmiseks. 2018 leiti endise

haigestunud tootmisjuhi asemele uus isik, kellega juhtkonna koostöö sujus paremini ning leiti

võimalusi oluliselt tootmise efektiivsemaks muutmiseks. Oluline osa oli Ukrainast palgatud

võõrtööjõul, kes oli enam motiveeritud paremate töötulemuste saavutamisele. Selline ladus tegevus

lõppes 2018 lõpul, kui ilmnes, et tellijana Norske Laftehus AS ei suuda enam tagada piisavalt

tellimusi majade müügiks ja paigaldamiseks. 2019 I kvartalis olid erimeelsused juhatuse ja

palkmajade ehitajate vahel, mis suudeti taastada aprillis. Kahjuks sealt edasi ei laabunud koostöö

tellijaga, kes ei suutnud ka suve jooksul tagada majade müüki Norras. Tekkis likviidsete vahendite

puudujääk, mis ei võimaldanud võlgnikul täita jooksvaid kohustusi. Kuni pankrotiavalduse

esitamiseni ei esitanud Norra firma enam ühtegi tellimust, mistõttu puudus prognoos ka

rahavoogude taastamiseks. Võlgnik lõpetas majandustegevuse ning esitas pankrotiavalduse.

Võlgnikul on varana sõiduk Renault Trafic, mille hinnanguliseks väärtuseks on 2000 eurot ja

kohustusi 354 588,85 euro ulatuses. Võlgnikul ei jätku rahalisi vahendid pankrotimenetluse

läbiviimiseks.

Käesolevaks ajaks teadaolevalt võimalikud tagasivõitmise alused puuduvad. Teoreetiliselt võiks

küll olla aluseid võõrandatud vara tagasivõitmiseks, kuid see ei tagaks võlausaldajate nõuete

rahuldamist, kuna tehing on tehtud pandipidajaga, kelle nõue talle võõrandatud ja tagasivõidetava

vara osas oleks ka pankrotimenetluses eelistatud võrreldes teiste võlausaldajatega.

Juhatus on tegutsenud seadusest tulenevalt ning esitanud ise avalduse pankroti väljakuulutamiseks.

Asjas kogutud materjalide kohaselt ei ole ajutine haldur tuvastanud asjaolusid, mille kohaselt oleks

maksejõuetus põhjustatud juhatuse liikme poolt tahtlikult, mistõttu ei saa kinnitada, et tegemist

oleks kuritahtliku maksejõuetuse põhjustamisega pankrotiseaduse mõttes. Juhatus oli seotud

tegevuse algfaasis sõlmitud koostöölepinguga Norske Laftehus AS-ga ning seega puudus võimalus

kasutada üüritud tootmisseadmeid teiste projektlahenduste alusel palkmajade tootmiseks ning

tellimuste täitmine teistele hankijatele osutus võimatuks.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus

esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 2500 eurot ja

maksmise tähtajaks 27.01.2020 ning teatanud 06.01.2020 väljaandes Ametlikud Teadaanded

võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole

määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Vara tagasivõitmise võimalused puuduvad. Eeltoodu

alusel kohus leiab, et Estla Houses OÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel

lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul

pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui

pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri

tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Estla Houses OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus

äriühingu juhatuse liikme Andrus Umbleja.

Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis

PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust

ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv

aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja

tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse,

millega palub määrata ajutise halduri tasuks 1848,40 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 609,97

eurot, kokku 2458,37 eurot. Ajutine haldur on arvestanud tööaja sisse ka raugemise korral

töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse esitamise töötajatele hüvitise

maksmiseks saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise

eest (21 töötajat a´ 40 eurot). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust

ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Tiia Kalausele tuleb tasuks ajutise halduri

ülesannete täitmise eest määrata 1848,40 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 609,97 eurot, kokku

2458,37 eurot. Ajutise halduri tasu tuleb TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel välja mõista solidaarselt Estla

Houses OÜ-lt ja juhatuse liikmelt Andrus Umblejalt, kes on kokkuleppel ajutise halduriga

nõustunud puudujäävas ulatuses võtma kulud enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik