3-20-119/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Määruse tegemise aeg ja koht

31.01.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-119

Haldusasi

AA, BB, CC, DD, EE, FF, GG, HH, II ja JJ kaebus

Andmekaitse

Inspektsiooni,

Prokuratuuri

ja

Kaitsepolitseiameti vastu

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Kaebajad: AA, BB, CC, DD, EE, FF, GG, HH, II ja JJ

Kaebajate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Mari-Liis

Orav

Vastustajad:

Andmekaitse

Inspektsioon,

Prokuratuur,

Kaitsepolitseiamet

RESOLUTSIOON

1. Tagastada AA, BB, CC, DD, EE, FF, GG, HH, II ja JJ kaebus.

2. Jätta kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus läbivaatamata.

3. Tagastada AA, BB, CC, DD, EE, FF, GG, HH, II ja JJ tasutud riigilõiv kokku summas

300 eurot. Muus osas jätta võimalikud kohtukulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab isik, kelle õigusi määrusega puudutatakse, esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, §

203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. AA, BB, CC, DD, EE, FF, GG, HH, II ,JJ ja KK (edaspidi ühiselt nimetatud kaebajad) tööandja

Tallinna Sadam AS (edaspidi TS) on kannataja kriminaalasjas 1-17-9149 (kriminaalasi), mida

menetleb Harju Maakohus.

2. Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO) nõudis kohtueelses menetluses TS-lt paljude toonaste

ning endiste töötajate e-postkastide väljastamist, mida TS ka tegi. Nende e-postkastide hulka

kuulusid ka kõigi kaebajate omad. Kaebajate e-postkastid sisaldavad u 10 aasta vältel peetud

kirjavahetust, sh nii tööalast kui ka eraelulist. Kaebajatele teadaolevalt on nende e-postkastidest

võetud välja mõned e-kirjad, mis on kriminaalasjas tõendiks, mida on vaadeldud, ning mis on

lisatud ka kriminaaltoimikusse ja tehtud kaitsjatele kättesaadavaks. Ülejäänud e-postkastide sisu

ei ole Prokuratuuri hinnangul kriminaalasjas tõendiks ega oluline ning see on kriminaaltoimikust

eraldatud.

3. Kaebajatele teadaolevalt taotlesid kaitsjad kriminaalasja menetlevalt kohtult, et neile antaks

üle kõigi Prokuratuuri ja KAPO valduses olevate TS-i töötajate, sh kaebajate e-postkastid.

4. Kaebajatele teadaolevalt andis kohus kriminaalasja 29.10.2019 toimunud istungil

Prokuratuurile korralduse täies mahus kõigi Prokuratuuri ja KAPO valduses olevate TS-i endiste

ja praeguste töötajate e-postkastide üleandmiseks kaitsjatele, kuna kohtu hinnangul on tegemist

kriminaaltoimikuga, mille koopiat on kaitsjatel kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS)

§ 224 lg 1 alusel õigus saada.

5. Kaebajad esitasid kriminaalasjas 07.11.2019 rikkumise ennetamiseks menetlusväliste

isikutena määruskaebuse, millega taotlesid Harju Maakohtu 29.10.2019 määruse, millega

kohustati Prokuratuuri kaitsjatele edastama kaebajate e-postkastide koopiad, tühistamist ja

kaebajate e-postkastide kaitsjatele väljastamata jätmist. Maakohus edastas kaebajate

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, kes leidis oma 29.11.2019 määruses, et maakohtu

poolt tehtud 29.10.2019 protokolliline kohtumäärus ei ole vaidlustatav ning et kaebajatel puudub

kaebeõigus. Kaebajad esitasid 13.12.2019 ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2019 määruse

peale määruskaebuse, mille menetlusse võtmist ei ole Riigikohus otsustanud.

6. Kaebajad kui andmesubjektid esitasid 08.11.2019 KAPO-le ja Prokuratuurile taotluse enda

kui andmesubjektide õiguste teostamiseks. Kaebajad palusid kinnitada, et KAPO ja Prokuratuur

töötlevad kaebajate isikuandmeid ning teha teatavaks kogu isikuandmete kaitse seaduse

(edaspidi IKS) § 24 lg-s 1 nimetatud teave ning IKS § 25 lg 3 p-de 1 ja 2 alusel kaebajate

isikuandmed kustutada, kuna isikuandmete töötlemine ei ole seaduse alusel lubatud ja

isikuandmete töötlemisel ei arvestata isikuandmete töötlemise põhimõtetega; või alternatiivselt

piirata isikuandmete kustutamise asemel nende töötlemist IKS § 25 lg 4 p-i 2 alusel.

7. Prokuratuur vastas kaebajatele 08.11.2019 e-kirjaga ning teatas, et Prokuratuuri on jõudnud

kriminaalmenetluses määruskaebused, milles on vaidlustatud kohtumäärus andmete

väljastamiseks ja Prokuratuur peab enne kaebajate taotlusele vastamist vajalikuks

määruskaebusi analüüsida. Prokuratuur ega KAPO ole kaebajatele tänaseni vastanud.

8. Kaebajad esitasid 16.12.2019 kaebuse Andmekaitse Inspektsioonile (edaspidi AKI), milles

palusid IKS § 56 lg 3 p-de 1, 3, 4, 5 ja 7 alusel, et AKI viivitamata kehtestaks KAPO-le ja

Prokuratuurile kaebajate isikuandmete, v.a e-kirjad, mis on esitatud kriminaalasjas 1-17-9149

tõendina, töötlemise keelu vähemalt kaebuse lõpliku lahendamiseni; hoiataks KAPO-t ja

Prokuratuuri, et kui nad esitavad kaebajate e-postkastid ilma kaalumata ja tervikuna

kriminaalmenetluses 1-17-9149 kaitsjatele, rikuvad nad IKS-i; nõuaks, et KAPO ja Prokuratuur

kustutaks kaebajate isikuandmed, v.a e-kirjad, mis on esitatud kriminaalasjas 1-17-9149

tõendina, või alternatiivselt nõuaks, et KAPO ja Prokuratuur piiraks kaebajate isikuandmete

töötlemist, v.a e-kirjad, mis on esitatud kriminaalasjas 1-17-9149 tõendina; nõuaks, et KAPO ja

Prokuratuur lõpetaks kaebajate isikuandmete töötlemise, hävitaks need või edastaks arhiivi.

9. AKI teavitas 20.12.2019 kaebajaid järelevalvemenetluse algatamata jätmisest, kuna tal

puudub pädevus sekkuda kriminaalmenetlusse, teostada Prokuratuuri ja KAPO üle järelevalvet

kriminaalmenetluses kogutud andmete osas ning anda hinnanguid, millises mahus andmete

kogumine on põhjendatud.

10. Tallinna Halduskohtule saabus 20.01.2020 kaebajate kaebus, milles kaebajad esitasid

järgmised nõuded:

1) Kohustada AKI-t lahendama kaebajate 16.12.2019 kaebus sisuliselt;

2) Alternatiivselt:

3.1.kohustada Prokuratuuri ja KAPO-t andma kaebajatele IKS § 24 lõikes 1 loetletud teave

nende isikuandmete töötlemise kohta või põhjendama, miks teavet saab anda piiratud

ulatuses või selle andmisest keelduda;

3.2.kohustada Prokuratuuri ja KAPO-t kustutama IKS § 25 lõike 3 alusel nende valduses olevad

kaebajate isikuandmed, v.a e-kirjad, mis on esitatud kriminaalasjas 1-17-9149 tõendina, või

põhjendama, miks nad sellest keelduvad;

3.3.Juhul, kui esineb alus mitte kustutada Prokuratuuri ja KAPO valduses olevaid kaebajate

isikuandmeid, kohustada Pprokuratuuri ja KAPO-t piirama IKS § 25 lõike 4 alusel nende

valduses olevate kaebajate isikuandmete töötlemist, v.a e-kirjad, mis on esitatud

kriminaalasjas 1-17-9149 tõendina, või põhjendama, miks nad sellest keelduvad;

3) Keelata Prokuratuuril ja KAPO-l anda kaebajate e-postkastid või nende koopiad

kriminaalasjas 1-17-9149 kaitsjatele üle;

4) Juhul, kui esineb alus mitte keelata Prokuratuuril ja KAPO-l anda kaebajate e-postkastid või

nende koopiad kriminaalasjas 1-17-9149 kaitsjatele üle, kohustada Prokuratuuri ja KAPO-t

andma kaebajate e-postkastid või nende koopiad kriminaalasjas 1-17-9149 kaitsjatele üle

ilma kaebajate eraelulise teabeta.

11. Koos kaebusega esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse taotluse (edaspidi EÕK), milles

taotlesid EÕK korras keelata Prokuratuuril ja KAPO-l anda üle kaebajate e-postkastide koopiad

kaitsjatele kriminaalasjas 1-17-9149, v.a e-kirjad, mis on esitatud kriminaalasjas 1-17-9149

tõendina. Kaebajad põhjendasid EÕK taotlust järgmiselt:

11.1. Prokuratuur ja KAPO ei ole siiani vastanud kaebajate 08.11.2019 taotlusele. Prokuratuur

on kaebajatele teadaolevalt andnud ka vastakaid signaale, leides ühel hetkel, et kaebajate e-

postkastid ei ole kriminaaltoimiku osa, siis et on. Samuti on Prokuratuur teinud kaebajatele

teadaolevalt ettevalmistusi kaebajate e-postkastide kaitsjatele ja öelnud, et nad on teinud

omapoolsed ettevalmistused materjalide koheseks üleandmiseks, kui vastav kriminaalmenetluses

tehtud kohtumäärus jõustub.

11.2. Ainult kaebuse esitamisest ei piisa tagamaks, et Prokuratuur ja KAPO ei väljasta kaebaja

e-postkaste kohtumenetluse ajal. Pärast kaebajate e-postkastide jõudmist kolmandate isikute

kätte on kaebajate edasised võimalused nimetatud andmete salajasuse tagamiseks äärmisel

piiratud, sest neil puuduvad tõhusad võimalused säilitada täielik ülevaade, kellel on või on olnud

kokkupuude ning kuidas on kasutatud nende isikuandmeid ja eraelulist teavet. Isegi, kui

apellatsiooniastmes leitakse, et e-postkastide selline avaldamine oli õigusvastane ning isegi, kui

kaebajatele mõistetaks välja kahjuhüvitis, ei heasta see nende põhiõiguste sellist riivet.

11.3. Kaebajad on kaebust põhjalikult põhjendanud ning puudub alus jätta EÕK-d kohaldamata

ka kaebuse ilmse perspektiivituse tõttu.

11.4. Kaebajate jaoks puudub muu sobiv EÕK abinõu, mis samaaegselt piiraks avalikku huvi

vähem. EÕK taotluse rahuldamata jätmisel saaks kaebajate õigused pöördumatult kahjustatud –

e-postkastide ja kaebajate isikuandmete ja eraelulise teabe hilisem tagastamine ei hoiaks ära ega

heastaks kaebajatele tekitatud kahju. EÕK taotluse rahuldamisel ning kaebuse rahuldamata

jätmisel lükkuks võimalike teiste huvide realiseerumine üksnes edasi. Kaebajatele teadaolevalt

on võimalik ka kriminaalmenetlusega edasi minna ilma kaebajate e-postkaste kaitsjatele

väljastamata.

12. Halduskohus küsis 23.01.2020 kohtunõudega AKI-lt, KAPO-lt ning Prokuratuurilt seisukoha

kaebajate EÕK taotluse kohta.

12.1. AKI esitas 27.01.2020 oma seisukoha, milles leiab, et kui vaidlusaluste e-postkastide sisud

edastatakse koopiatena kriminaalasjas nr 1-17-9149 kaitsjatele ning kui samas kriminaalasjas või

käesolevas kohtuasjas peaks hiljem leitama, et nende väljastamine ei ole õiguspärane, siis on

sellega eraelu riive toimunud ning seda ei saa tagasi pöörata. Seetõttu on eelduslikult kaebajatel

olemas vajadus EÕK-ks. Tegemist on perspektiivika taotlusega ning proportsionaalne.

Eraldiseisev küsimus on, kas halduskohus saab kriminaalasjas maakohtu antud kohtumääruse

täitmist takistada. See on seotud halduskohtu pädevuse kindlaks tegemisega.

12.2. Prokuratuur on oma 27.01.2020 vastuses seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus EÕK

kohaldamiseks, kuivõrd kriminaalmenetluses on tagatud TS-i töötajate eraeluliste andmete

kaitse. Prokuratuur viitab nii kriminaalasjas nr 1-17-9149 kaebajate poolt esitatud

määruskaebusele kui ka haldusasjale nr 3-19-2110, milles kohus leidis, et halduskohus ei saa

asuda hindama maakohtu kohtuniku konkreetse menetlusliku otsuse põhjendatust. Prokuratuur

leiab, et vaidluse lahendamine kuulub kriminaalkohtu pädevusse.

12.3. KAPO leiab 28.01.2020 vastuses, et EÕK taotlus tuleb jätta rahuldamata. KAPO leiab, et

vaidlus, kas ja mis mahus võib e-postkastide sisu kriminaalasjas 1-17-9149 esitada kaitsjatele,

on kriminaalkohtu pädevusse kuuluva küsimusega ning halduskohus ei saa asuda hindama

maakohtu kohtuniku konkreetse menetlusliku otsuse põhjendatust ega otsustada menetluslike

küsimusi, mis võivad mõjutada kriminaalasja lahendamist. KAPO lisab, et kuivõrd

kriminaalkohtu määrus, millega kohustatakse kaitsjatele TS e-postkastide sisu andma kaitsjatele,

on praegusel hetkel Riigikohtus, siis senikaua kuni ei ole Riigikohtu seisukohta, ei anta kaitsjatele

kõnealuseid e-kirju. Seetõttu puudub praegusel juhul EÕK kohaldamiseks sisuline vajadus. EÕK

kohaldamata jätmine ei muuda praeguse haldusasja põhivaidlust ebaefektiivseks, kuid EÕK

kohaldamine seaks takistusi kriminaalasja 1-17-9149 kohtulikule uurimisele.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse tagastamine

13. Halduskohus kontrollib HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt seda, kas ei esine alust kaebuse

tagastamiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle

esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus leiab, et kaebuse

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning tagastab selle HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

14. Kaebaja on KAPO ja prokuratuuri (HKMS § 17 lg 1 on haldusorganiks Prokuratuur) vastu

esitanud

keelamiskaebuse

(keelata

e-postkastide

üleandmine)

ning

alternatiivselt

kohustamiskaebuse (anda e-postkastid üle ilma kaebajate eraelulise teabeta), mille osas märgib

kohus järgnevat.

14.1. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

14.2. Puudub vaidlus, et Harju Maakohus tegi 29.10.2019 protokollilise määruse, millega

kohustas Prokuratuuri üle andma kaitsjatele Prokuratuuri ja KAPO valduses olevate TS-i endiste

ja praeguste töötajate e-postkastide sisu (kriminaalasi nr 1-17-9149).

Harju Maakohtu otsustusele eelnes kaitsjate vastav taotlus, mis oli suunatud tõendite kogumisele.

Kriminaalasja kohtumenetluses tuleb kohtul arvestada isikuandmete kaitse küsimustega. See

nõue tuleneb KrMS § 152 lg-st 2 koosmõjus IKS § 1 p-ga 2, § 16 lg-ga 2, mille kohaselt tegutseb

kohus isikuandmete töötlemisel kriminaalmenetluse raames õiguskaitseasutusena, kelle ülesanne

isikuandmete töötlemisel on arvestada isikuandmete kaitsega. Kriminaalkohtu korraldus anda üle

isikuandmeid sisaldavad e-kirjad on isikuandmete töötlemine, sest kohus otsustab, et kaitsjatel

on

kriminaalmenetluse

eesmärkidel

õigus

tutvuda

kolmandate

isikute

e-kirjadega.

Kriminaalkohus võib isikuandmeid töödelda seaduse alusel, kui nende töötlemine on vajalik

süüteo menetlemise eesmärgist tuleneva ülesande täitmiseks (IKS § 15).

Harju Maakohtu määrus on esimese astme kohtumenetluses tehtud määrus (KrMS § 383 lg 1),

mille edasikaebeõiguse üle otsustavad ringkonnakohus ja Riigikohus (KrMS 15. ptk). Kui

kaebeõigus on olemas, saab Harju Maakohtu määruse põhjendatuse üle otsustada sisuliselt.

Halduskohtul puudub pädevus hinnata kriminaalkohtu tehtud otsustuse põhjendatust. Kuivõrd

kriminaalkohtu poolt tõenditele juurdepääsu üle otsustamise (KrMS § 297, 2861) vaidlustamine

toimub KrMS regulatsiooni kohaselt, on tegemist avalik-õiguslik vaidlusega, mille

lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Seega ei ole Harju Maakohtu määruse

seaduslikkuse, kohtumäärus täitmise üle otsustamine halduskohtu pädevuses. Kohus nõustub

Prokuratuuriga, et sama küsimuse lahendamine erinevates kohtuharudes koos erinevate

õiguskaitsevahendite kasutamisega muudab kohtupidamise kriminaalasjades ebaselgeks ja

ebatõhusaks.

15. Kaebaja esitas AKI vastu kohustamisnõude (vaadata kaebus sisuliselt läbi), mille osas märgib

kohus järgmist.

15.1. AKI jättis kaebajate avalduse alusel järelevalvemenetluse algatamata, selgitades kirjaga, et

AKI-l puudub pädevus hinnata Harju Maakohtu määruse seaduslikkust ja kohtumäärus täitmist,

viidates IKS § 2 lg-le 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679.

15.2. Kohus nõustub AKI seisukohaga. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2016/680

artikkel 45 lg 2 kohaselt näevad liikmesriigid ette, et nende järelevalveasutused ei ole pädevad

valvama kohtute isikuandmete töötlemise toimingute järele, kui kohtud täidavad

õigusemõistmise funktsiooni. Direktiiv on Eesti õigusesse üle võetud peaasjalikult IKS 4. peatüki

regulatsiooniga.

Kohtusüsteemi sõltumatuse kaitsmiseks kohtumenetlusega seotud ülesannete täitmisel,

sealhulgas otsusetegemisel, ei peaks järelevalveasutuste pädevus hõlmama isikuandmete

töötlemist

juhul,

kui

kohtud

täidavad

oma

õigust

mõistvat

funktsiooni.

Selliste

andmetöötlustoimingute järelevalve peaks olema võimalik teha ülesandeks liikmesriigi

kohtusüsteemi konkreetsetele asutustele, kes peaksid eelkõige tagama määruse eeskirjade

järgimise, teavitama kohtunikke nende (käesoleva määruse kohastest) kohustustest ning

käsitlema selliste andmetöötlusega seotud toimingute suhtes esitatud kaebusi. Seega on

käesoleva seaduse ning isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamisalast väljas kohtute

õigusemõistmise funktsioon (IKS seaduseelnõu 679 seletuskiri, lk 6).

Eeltoodust tulenevalt ei saa AKI sekkuda kohtu õigusmõistmise funktsiooni teostamisse ega

teostada IKS alusel kohtumenetluses tehtud kohtu otsustuste osas järelevalvet.

15.3. AKI poolt järelevalvemenetluse alustamata jätmise kohta märgib kohus järgmist.

Riigikohus leidis 23.03.2016 määruses asjas nr 3-3-1-85-15 järgmist. Kolleegium on varasemas

praktikas (vt nt 13. oktoobri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-44-10, p 15; 23. oktoobri 2013. a

määrus asjas nr 3-3-1-29-13, p 17; 22. otsus nr 3-3-1-42-14, p 12) leidnud, et isikul puudub

subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist

kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette

kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks.

Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga

nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme

rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema

õigushüve.

Käesoleval juhul on olukord erinev. Puudub vaidlus selles, et kaebajate subjektiivsed õigused on

kaalul, kuid õiguslik raamistik ütleb üheselt, et isikuandmete kaitse küsimuses seonduvalt

kriminaalmenetlusega puudub AKI-l järelevalvemenetluse pädevus. Seetõttu ei saa tekkida

küsimust, kas AKI on kaalutlusõigust õigesti teostanud või mitte. Järelikult ei ole halduskohtul

võimalik teostada kohtulikku kontrolli kaalutlusõiguse rakendamise kohta järelevalvemenetluse

alustamata jätmisel.

16. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus selgitab,

et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud. HMKS § 104 lg 5 p 2 alusel kuulub tasutud riigilõiv tagastamisele.

HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud, mh kaebuse tagastamise korral.

Kaebaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. AKI, KAPO ega Prokuratuur ei ole

menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Kohtule ka võimalike menetluskulude kandmist ei

nähtu. Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud (v.a tagastamisele kuuluv

riigilõiv) nende endi kanda.

EÕK taotluse lahendamine

17. Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse

kaebaja EÕK kohta (HKMS § 249 lg 1). EÕK kohaldamise eesmärk on kaitsta kaebaja õigusi

kaebuse menetlemise ajal halduskohtus. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse, siis puudub kohtul

vajadus hinnata EÕK taotluse põhjendatust. Seetõttu jätab kohus EÕK taotluse läbivaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom