3-20-119/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTagastada AA, BB, CC, DD, EE, FF, GG, HH, II ja JJ tasutud riigilõiv kokku summas 300 eurot. Muus osas jätta võimalikud kohtukulud menetlusosaliste endi kanda.
Legislator headnote
AI generated3-20-119/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Muus osas jätta võimalikud kohtukulud menetlusosaliste endi kanda.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Tristan Ploom
Määruse tegemise aeg ja koht
31.01.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-119
Haldusasi
AA, BB, CC, DD, EE, FF, GG, HH, II ja JJ kaebus
Andmekaitse
Inspektsiooni,
Prokuratuuri
ja
Kaitsepolitseiameti vastu
Menetlusosalised ja
nende esindajad
Kaebajad: AA, BB, CC, DD, EE, FF, GG, HH, II ja JJ
Kaebajate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Mari-Liis
Orav
Vastustajad:
Andmekaitse
Inspektsioon,
Prokuratuur,
Kaitsepolitseiamet
RESOLUTSIOON
1. Tagastada AA, BB, CC, DD, EE, FF, GG, HH, II ja JJ kaebus.
2. Jätta kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus läbivaatamata.
3. Tagastada AA, BB, CC, DD, EE, FF, GG, HH, II ja JJ tasutud riigilõiv kokku summas
300 eurot. Muus osas jätta võimalikud kohtukulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab isik, kelle õigusi määrusega puudutatakse, esitada määruskaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, §
203 lg 1, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1. AA, BB, CC, DD, EE, FF, GG, HH, II ,JJ ja KK (edaspidi ühiselt nimetatud kaebajad) tööandja
Tallinna Sadam AS (edaspidi TS) on kannataja kriminaalasjas 1-17-9149 (kriminaalasi), mida
menetleb Harju Maakohus.
2. Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO) nõudis kohtueelses menetluses TS-lt paljude toonaste
ning endiste töötajate e-postkastide väljastamist, mida TS ka tegi. Nende e-postkastide hulka
kuulusid ka kõigi kaebajate omad. Kaebajate e-postkastid sisaldavad u 10 aasta vältel peetud
kirjavahetust, sh nii tööalast kui ka eraelulist. Kaebajatele teadaolevalt on nende e-postkastidest
võetud välja mõned e-kirjad, mis on kriminaalasjas tõendiks, mida on vaadeldud, ning mis on
lisatud ka kriminaaltoimikusse ja tehtud kaitsjatele kättesaadavaks. Ülejäänud e-postkastide sisu
ei ole Prokuratuuri hinnangul kriminaalasjas tõendiks ega oluline ning see on kriminaaltoimikust
eraldatud.
3. Kaebajatele teadaolevalt taotlesid kaitsjad kriminaalasja menetlevalt kohtult, et neile antaks
üle kõigi Prokuratuuri ja KAPO valduses olevate TS-i töötajate, sh kaebajate e-postkastid.
4. Kaebajatele teadaolevalt andis kohus kriminaalasja 29.10.2019 toimunud istungil
Prokuratuurile korralduse täies mahus kõigi Prokuratuuri ja KAPO valduses olevate TS-i endiste
ja praeguste töötajate e-postkastide üleandmiseks kaitsjatele, kuna kohtu hinnangul on tegemist
kriminaaltoimikuga, mille koopiat on kaitsjatel kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS)
§ 224 lg 1 alusel õigus saada.
5. Kaebajad esitasid kriminaalasjas 07.11.2019 rikkumise ennetamiseks menetlusväliste
isikutena määruskaebuse, millega taotlesid Harju Maakohtu 29.10.2019 määruse, millega
kohustati Prokuratuuri kaitsjatele edastama kaebajate e-postkastide koopiad, tühistamist ja
kaebajate e-postkastide kaitsjatele väljastamata jätmist. Maakohus edastas kaebajate
määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, kes leidis oma 29.11.2019 määruses, et maakohtu
poolt tehtud 29.10.2019 protokolliline kohtumäärus ei ole vaidlustatav ning et kaebajatel puudub
kaebeõigus. Kaebajad esitasid 13.12.2019 ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2019 määruse
peale määruskaebuse, mille menetlusse võtmist ei ole Riigikohus otsustanud.
6. Kaebajad kui andmesubjektid esitasid 08.11.2019 KAPO-le ja Prokuratuurile taotluse enda
kui andmesubjektide õiguste teostamiseks. Kaebajad palusid kinnitada, et KAPO ja Prokuratuur
töötlevad kaebajate isikuandmeid ning teha teatavaks kogu isikuandmete kaitse seaduse
(edaspidi IKS) § 24 lg-s 1 nimetatud teave ning IKS § 25 lg 3 p-de 1 ja 2 alusel kaebajate
isikuandmed kustutada, kuna isikuandmete töötlemine ei ole seaduse alusel lubatud ja
isikuandmete töötlemisel ei arvestata isikuandmete töötlemise põhimõtetega; või alternatiivselt
piirata isikuandmete kustutamise asemel nende töötlemist IKS § 25 lg 4 p-i 2 alusel.
7. Prokuratuur vastas kaebajatele 08.11.2019 e-kirjaga ning teatas, et Prokuratuuri on jõudnud
kriminaalmenetluses määruskaebused, milles on vaidlustatud kohtumäärus andmete
väljastamiseks ja Prokuratuur peab enne kaebajate taotlusele vastamist vajalikuks
määruskaebusi analüüsida. Prokuratuur ega KAPO ole kaebajatele tänaseni vastanud.
8. Kaebajad esitasid 16.12.2019 kaebuse Andmekaitse Inspektsioonile (edaspidi AKI), milles
palusid IKS § 56 lg 3 p-de 1, 3, 4, 5 ja 7 alusel, et AKI viivitamata kehtestaks KAPO-le ja
Prokuratuurile kaebajate isikuandmete, v.a e-kirjad, mis on esitatud kriminaalasjas 1-17-9149
tõendina, töötlemise keelu vähemalt kaebuse lõpliku lahendamiseni; hoiataks KAPO-t ja
Prokuratuuri, et kui nad esitavad kaebajate e-postkastid ilma kaalumata ja tervikuna
kriminaalmenetluses 1-17-9149 kaitsjatele, rikuvad nad IKS-i; nõuaks, et KAPO ja Prokuratuur
kustutaks kaebajate isikuandmed, v.a e-kirjad, mis on esitatud kriminaalasjas 1-17-9149
tõendina, või alternatiivselt nõuaks, et KAPO ja Prokuratuur piiraks kaebajate isikuandmete
töötlemist, v.a e-kirjad, mis on esitatud kriminaalasjas 1-17-9149 tõendina; nõuaks, et KAPO ja
Prokuratuur lõpetaks kaebajate isikuandmete töötlemise, hävitaks need või edastaks arhiivi.
9. AKI teavitas 20.12.2019 kaebajaid järelevalvemenetluse algatamata jätmisest, kuna tal
puudub pädevus sekkuda kriminaalmenetlusse, teostada Prokuratuuri ja KAPO üle järelevalvet
kriminaalmenetluses kogutud andmete osas ning anda hinnanguid, millises mahus andmete
kogumine on põhjendatud.
10. Tallinna Halduskohtule saabus 20.01.2020 kaebajate kaebus, milles kaebajad esitasid
järgmised nõuded:
1) Kohustada AKI-t lahendama kaebajate 16.12.2019 kaebus sisuliselt;
2) Alternatiivselt:
3.1.kohustada Prokuratuuri ja KAPO-t andma kaebajatele IKS § 24 lõikes 1 loetletud teave
nende isikuandmete töötlemise kohta või põhjendama, miks teavet saab anda piiratud
ulatuses või selle andmisest keelduda;
3.2.kohustada Prokuratuuri ja KAPO-t kustutama IKS § 25 lõike 3 alusel nende valduses olevad
kaebajate isikuandmed, v.a e-kirjad, mis on esitatud kriminaalasjas 1-17-9149 tõendina, või
põhjendama, miks nad sellest keelduvad;
3.3.Juhul, kui esineb alus mitte kustutada Prokuratuuri ja KAPO valduses olevaid kaebajate
isikuandmeid, kohustada Pprokuratuuri ja KAPO-t piirama IKS § 25 lõike 4 alusel nende
valduses olevate kaebajate isikuandmete töötlemist, v.a e-kirjad, mis on esitatud
kriminaalasjas 1-17-9149 tõendina, või põhjendama, miks nad sellest keelduvad;
3) Keelata Prokuratuuril ja KAPO-l anda kaebajate e-postkastid või nende koopiad
kriminaalasjas 1-17-9149 kaitsjatele üle;
4) Juhul, kui esineb alus mitte keelata Prokuratuuril ja KAPO-l anda kaebajate e-postkastid või
nende koopiad kriminaalasjas 1-17-9149 kaitsjatele üle, kohustada Prokuratuuri ja KAPO-t
andma kaebajate e-postkastid või nende koopiad kriminaalasjas 1-17-9149 kaitsjatele üle
ilma kaebajate eraelulise teabeta.
11. Koos kaebusega esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse taotluse (edaspidi EÕK), milles
taotlesid EÕK korras keelata Prokuratuuril ja KAPO-l anda üle kaebajate e-postkastide koopiad
kaitsjatele kriminaalasjas 1-17-9149, v.a e-kirjad, mis on esitatud kriminaalasjas 1-17-9149
tõendina. Kaebajad põhjendasid EÕK taotlust järgmiselt:
11.1. Prokuratuur ja KAPO ei ole siiani vastanud kaebajate 08.11.2019 taotlusele. Prokuratuur
on kaebajatele teadaolevalt andnud ka vastakaid signaale, leides ühel hetkel, et kaebajate e-
postkastid ei ole kriminaaltoimiku osa, siis et on. Samuti on Prokuratuur teinud kaebajatele
teadaolevalt ettevalmistusi kaebajate e-postkastide kaitsjatele ja öelnud, et nad on teinud
omapoolsed ettevalmistused materjalide koheseks üleandmiseks, kui vastav kriminaalmenetluses
tehtud kohtumäärus jõustub.
11.2. Ainult kaebuse esitamisest ei piisa tagamaks, et Prokuratuur ja KAPO ei väljasta kaebaja
e-postkaste kohtumenetluse ajal. Pärast kaebajate e-postkastide jõudmist kolmandate isikute
kätte on kaebajate edasised võimalused nimetatud andmete salajasuse tagamiseks äärmisel
piiratud, sest neil puuduvad tõhusad võimalused säilitada täielik ülevaade, kellel on või on olnud
kokkupuude ning kuidas on kasutatud nende isikuandmeid ja eraelulist teavet. Isegi, kui
apellatsiooniastmes leitakse, et e-postkastide selline avaldamine oli õigusvastane ning isegi, kui
kaebajatele mõistetaks välja kahjuhüvitis, ei heasta see nende põhiõiguste sellist riivet.
11.3. Kaebajad on kaebust põhjalikult põhjendanud ning puudub alus jätta EÕK-d kohaldamata
ka kaebuse ilmse perspektiivituse tõttu.
11.4. Kaebajate jaoks puudub muu sobiv EÕK abinõu, mis samaaegselt piiraks avalikku huvi
vähem. EÕK taotluse rahuldamata jätmisel saaks kaebajate õigused pöördumatult kahjustatud –
e-postkastide ja kaebajate isikuandmete ja eraelulise teabe hilisem tagastamine ei hoiaks ära ega
heastaks kaebajatele tekitatud kahju. EÕK taotluse rahuldamisel ning kaebuse rahuldamata
jätmisel lükkuks võimalike teiste huvide realiseerumine üksnes edasi. Kaebajatele teadaolevalt
on võimalik ka kriminaalmenetlusega edasi minna ilma kaebajate e-postkaste kaitsjatele
väljastamata.
12. Halduskohus küsis 23.01.2020 kohtunõudega AKI-lt, KAPO-lt ning Prokuratuurilt seisukoha
kaebajate EÕK taotluse kohta.
12.1. AKI esitas 27.01.2020 oma seisukoha, milles leiab, et kui vaidlusaluste e-postkastide sisud
edastatakse koopiatena kriminaalasjas nr 1-17-9149 kaitsjatele ning kui samas kriminaalasjas või
käesolevas kohtuasjas peaks hiljem leitama, et nende väljastamine ei ole õiguspärane, siis on
sellega eraelu riive toimunud ning seda ei saa tagasi pöörata. Seetõttu on eelduslikult kaebajatel
olemas vajadus EÕK-ks. Tegemist on perspektiivika taotlusega ning proportsionaalne.
Eraldiseisev küsimus on, kas halduskohus saab kriminaalasjas maakohtu antud kohtumääruse
täitmist takistada. See on seotud halduskohtu pädevuse kindlaks tegemisega.
12.2. Prokuratuur on oma 27.01.2020 vastuses seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus EÕK
kohaldamiseks, kuivõrd kriminaalmenetluses on tagatud TS-i töötajate eraeluliste andmete
kaitse. Prokuratuur viitab nii kriminaalasjas nr 1-17-9149 kaebajate poolt esitatud
määruskaebusele kui ka haldusasjale nr 3-19-2110, milles kohus leidis, et halduskohus ei saa
asuda hindama maakohtu kohtuniku konkreetse menetlusliku otsuse põhjendatust. Prokuratuur
leiab, et vaidluse lahendamine kuulub kriminaalkohtu pädevusse.
12.3. KAPO leiab 28.01.2020 vastuses, et EÕK taotlus tuleb jätta rahuldamata. KAPO leiab, et
vaidlus, kas ja mis mahus võib e-postkastide sisu kriminaalasjas 1-17-9149 esitada kaitsjatele,
on kriminaalkohtu pädevusse kuuluva küsimusega ning halduskohus ei saa asuda hindama
maakohtu kohtuniku konkreetse menetlusliku otsuse põhjendatust ega otsustada menetluslike
küsimusi, mis võivad mõjutada kriminaalasja lahendamist. KAPO lisab, et kuivõrd
kriminaalkohtu määrus, millega kohustatakse kaitsjatele TS e-postkastide sisu andma kaitsjatele,
on praegusel hetkel Riigikohtus, siis senikaua kuni ei ole Riigikohtu seisukohta, ei anta kaitsjatele
kõnealuseid e-kirju. Seetõttu puudub praegusel juhul EÕK kohaldamiseks sisuline vajadus. EÕK
kohaldamata jätmine ei muuda praeguse haldusasja põhivaidlust ebaefektiivseks, kuid EÕK
kohaldamine seaks takistusi kriminaalasja 1-17-9149 kohtulikule uurimisele.
KOHTU SEISUKOHT
Kaebuse tagastamine
13. Halduskohus kontrollib HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt seda, kas ei esine alust kaebuse
tagastamiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle
esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus leiab, et kaebuse
lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning tagastab selle HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
14. Kaebaja on KAPO ja prokuratuuri (HKMS § 17 lg 1 on haldusorganiks Prokuratuur) vastu
esitanud
keelamiskaebuse
(keelata
e-postkastide
üleandmine)
ning
alternatiivselt
kohustamiskaebuse (anda e-postkastid üle ilma kaebajate eraelulise teabeta), mille osas märgib
kohus järgnevat.
14.1. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud
vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
14.2. Puudub vaidlus, et Harju Maakohus tegi 29.10.2019 protokollilise määruse, millega
kohustas Prokuratuuri üle andma kaitsjatele Prokuratuuri ja KAPO valduses olevate TS-i endiste
ja praeguste töötajate e-postkastide sisu (kriminaalasi nr 1-17-9149).
Harju Maakohtu otsustusele eelnes kaitsjate vastav taotlus, mis oli suunatud tõendite kogumisele.
Kriminaalasja kohtumenetluses tuleb kohtul arvestada isikuandmete kaitse küsimustega. See
nõue tuleneb KrMS § 152 lg-st 2 koosmõjus IKS § 1 p-ga 2, § 16 lg-ga 2, mille kohaselt tegutseb
kohus isikuandmete töötlemisel kriminaalmenetluse raames õiguskaitseasutusena, kelle ülesanne
isikuandmete töötlemisel on arvestada isikuandmete kaitsega. Kriminaalkohtu korraldus anda üle
isikuandmeid sisaldavad e-kirjad on isikuandmete töötlemine, sest kohus otsustab, et kaitsjatel
on
kriminaalmenetluse
eesmärkidel
õigus
tutvuda
kolmandate
isikute
e-kirjadega.
Kriminaalkohus võib isikuandmeid töödelda seaduse alusel, kui nende töötlemine on vajalik
süüteo menetlemise eesmärgist tuleneva ülesande täitmiseks (IKS § 15).
Harju Maakohtu määrus on esimese astme kohtumenetluses tehtud määrus (KrMS § 383 lg 1),
mille edasikaebeõiguse üle otsustavad ringkonnakohus ja Riigikohus (KrMS 15. ptk). Kui
kaebeõigus on olemas, saab Harju Maakohtu määruse põhjendatuse üle otsustada sisuliselt.
Halduskohtul puudub pädevus hinnata kriminaalkohtu tehtud otsustuse põhjendatust. Kuivõrd
kriminaalkohtu poolt tõenditele juurdepääsu üle otsustamise (KrMS § 297, 2861) vaidlustamine
toimub KrMS regulatsiooni kohaselt, on tegemist avalik-õiguslik vaidlusega, mille
lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Seega ei ole Harju Maakohtu määruse
seaduslikkuse, kohtumäärus täitmise üle otsustamine halduskohtu pädevuses. Kohus nõustub
Prokuratuuriga, et sama küsimuse lahendamine erinevates kohtuharudes koos erinevate
õiguskaitsevahendite kasutamisega muudab kohtupidamise kriminaalasjades ebaselgeks ja
ebatõhusaks.
15. Kaebaja esitas AKI vastu kohustamisnõude (vaadata kaebus sisuliselt läbi), mille osas märgib
kohus järgmist.
15.1. AKI jättis kaebajate avalduse alusel järelevalvemenetluse algatamata, selgitades kirjaga, et
AKI-l puudub pädevus hinnata Harju Maakohtu määruse seaduslikkust ja kohtumäärus täitmist,
viidates IKS § 2 lg-le 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679.
15.2. Kohus nõustub AKI seisukohaga. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2016/680
artikkel 45 lg 2 kohaselt näevad liikmesriigid ette, et nende järelevalveasutused ei ole pädevad
valvama kohtute isikuandmete töötlemise toimingute järele, kui kohtud täidavad
õigusemõistmise funktsiooni. Direktiiv on Eesti õigusesse üle võetud peaasjalikult IKS 4. peatüki
regulatsiooniga.
Kohtusüsteemi sõltumatuse kaitsmiseks kohtumenetlusega seotud ülesannete täitmisel,
sealhulgas otsusetegemisel, ei peaks järelevalveasutuste pädevus hõlmama isikuandmete
töötlemist
juhul,
kui
kohtud
täidavad
oma
õigust
mõistvat
funktsiooni.
Selliste
andmetöötlustoimingute järelevalve peaks olema võimalik teha ülesandeks liikmesriigi
kohtusüsteemi konkreetsetele asutustele, kes peaksid eelkõige tagama määruse eeskirjade
järgimise, teavitama kohtunikke nende (käesoleva määruse kohastest) kohustustest ning
käsitlema selliste andmetöötlusega seotud toimingute suhtes esitatud kaebusi. Seega on
käesoleva seaduse ning isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamisalast väljas kohtute
õigusemõistmise funktsioon (IKS seaduseelnõu 679 seletuskiri, lk 6).
Eeltoodust tulenevalt ei saa AKI sekkuda kohtu õigusmõistmise funktsiooni teostamisse ega
teostada IKS alusel kohtumenetluses tehtud kohtu otsustuste osas järelevalvet.
15.3. AKI poolt järelevalvemenetluse alustamata jätmise kohta märgib kohus järgmist.
Riigikohus leidis 23.03.2016 määruses asjas nr 3-3-1-85-15 järgmist. Kolleegium on varasemas
praktikas (vt nt 13. oktoobri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-44-10, p 15; 23. oktoobri 2013. a
määrus asjas nr 3-3-1-29-13, p 17; 22. otsus nr 3-3-1-42-14, p 12) leidnud, et isikul puudub
subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist
kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette
kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks.
Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga
nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme
rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema
õigushüve.
Käesoleval juhul on olukord erinev. Puudub vaidlus selles, et kaebajate subjektiivsed õigused on
kaalul, kuid õiguslik raamistik ütleb üheselt, et isikuandmete kaitse küsimuses seonduvalt
kriminaalmenetlusega puudub AKI-l järelevalvemenetluse pädevus. Seetõttu ei saa tekkida
küsimust, kas AKI on kaalutlusõigust õigesti teostanud või mitte. Järelikult ei ole halduskohtul
võimalik teostada kohtulikku kontrolli kaalutlusõiguse rakendamise kohta järelevalvemenetluse
alustamata jätmisel.
16. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus selgitab,
et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega
sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei
ole kohtu menetluses olnud. HMKS § 104 lg 5 p 2 alusel kuulub tasutud riigilõiv tagastamisele.
HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud, mh kaebuse tagastamise korral.
Kaebaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. AKI, KAPO ega Prokuratuur ei ole
menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Kohtule ka võimalike menetluskulude kandmist ei
nähtu. Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud (v.a tagastamisele kuuluv
riigilõiv) nende endi kanda.
EÕK taotluse lahendamine
17. Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse
kaebaja EÕK kohta (HKMS § 249 lg 1). EÕK kohaldamise eesmärk on kaitsta kaebaja õigusi
kaebuse menetlemise ajal halduskohtus. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse, siis puudub kohtul
vajadus hinnata EÕK taotluse põhjendatust. Seetõttu jätab kohus EÕK taotluse läbivaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tristan Ploom