4-19-6375/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2020.a Tallinn, Tallinna kohtumaja

Väärteoasja nr

4-19-6375 (2302,19,018163)

Kohtunik

Karin Olentšenko

Väärteoasi

M.H kaebus PPA

prefektuuri Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.12.2019.a otsusele 2302,19,018163 väärteoasjas nr

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja M.H (isikukood: XXX – ; elukoht: xxx X) ; töökoht:

K

prefektuuri ohtuväline menetleja – PPA Põhja

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus otsustas:

M.H kaebus rahuldada ja

tühistada osaliselt PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse – 17.12.2019 otsus nr 2302,19,018163 M.H-le

3 lg 1 LS § 22 järgi määratud karistuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine

2-kuuks osas ning LS § 2 lg 1 järgi äratud karistuse mä mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4-kuuks osas.

Teha M.H M.H-le karistamise osas uus otsus: mõista karistuseks LS §

223 lg 1 järgi rahatrahv trahviühiku ulatuses, s.o 360 eurot ning LS § 236 lg 1 järgi rahatrahv eurot

130 trahviühiku ulatuses, s.o 520 . Muus osas jätta 17.12.2019 otsus nr 2302,19,018163 muutmata.

Rahatrahv tasuda

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas või a/a nr EE932200221023778606

Swedbank pangas või a/a EE701700017001577198 Luminor Bank, viitenumber 4100081886.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus

1. 17.12.2019.a otsusega PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse väärteoas liiklusseaduse (LS) § 22 jas nr 2302,19,018163 karistati M.H

3 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks ning LS § 236 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis M.H 13.11.2019.a kella

19:13 ajal xxx juures Tallinnas mootorsõidukit, oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, mille tagajärjel sõitis otsa pargitud sõiduautole Toyota reg.märgiga , MB reg.märgiga mänguväljaku p XXX XXX ja xxx iirdeaiale. Oma tegevusega

põhjustas liiklusõnnetuse ja ile, Sõle 58 KÜ varalise kahju

le,

V. L.

O. K. -le ja Swedbank

Liising AS-le (fikseeritud liiklusõnnetuse akti ja fototabelitega). Juht lahkus sündmuskohalt politseid eavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult liiklusõnnetusest t oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Samas otsuse kohaselt juhtis M.H 13.11.2019.a kell 19:35 ajal xxx juures Tallinnas mootorsõidukit, oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, mille tagajärjel sõitis otsa pargitud sõiduautole MB reg.märgiga Oma tegevusega põhjustas

. XXX

liiklusõnnetuse ja varalise kahju

ile ja Swedbank Liising -le (fikseeritud S. T. AS

liiklusõnnetuse akti ja fototabelitega). Juht lahkus sündmuskohalt politsei liiklusõnnetusest d

teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.

17.12.2019 koostas PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist väärteoasjade ühendamise määruse, millega ühendas väärteoasjad nr 2302,19,018163 ja 2302,19,018159 ühiseks menetluseks ning luges ühendatud väärteoasja numbriks 2302,19,018163.

Kaebuse sisu

2. Eelnimetatud otsusele esitas M.H kohtule kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus määratud karistuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas ning palub talle mõista karistuseks rahatrahv. Kaebuses on osundatud, et oli 13.11.2019 emotsionaalselt läbi, kuna tema alaealine poeg oli ajavahemikul 02.11 – 11.11.2019 kadunud ja ta tegeles aktiivselt oma töö kõrvalt poisi otsinguga, poeg leiti elusana. Lisaks oli tal sel päeval kõrge palavik ning oli ajavahemikul 13.11.-08.12.2019 haiguslehel. Alates 08.10.2019 on osalise töövõimega isik (depressioon). Tunnistab oma süüd ja väga kahetseb toimunut. T s äpsusta , et tema poolt toimepandud väärteos inimesed viga ei saanud. On füüsilisest isikust ettevõtja ning tegevusalaks on taksovedu. Alates 25.07.2019 töötab frantsiisilepingu alusel taksofirmas AS X. See on tema ainus töökoht, ainuke tuluallikas, kus ta elatist teenib. Peab igakuiselt maksma alimente, korteriüüri, autoliisingut, Maksuja Tolliameti maksud.

Juhilubadeta ilmajäämine toob automaatselt kaasa töökoha kaotamise, maksude ja teiste kohustuste maksmata jätmise. On nõus kirjaliku menetlusega.

Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus 3. eja esitas 15.01.2020.a kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, Kohtuväline menetl

leides, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud kohtuvälise menetleja 17.12.2019 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega muutmine, mistõttu palub jätta kaebuse rahuldamata. M.H-le etteheidetavad rikkumised Kohtuväline menetleja on seisukohal, et on leidnud täielikku tõendamist, on kvalifitseeritud õigesti, menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme ja määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumistega. Samuti on menetlusalune isik ka ise oma süüd tunnista Menetlusalune isik on pannud toime väga nud.

ühiskonnaohtlikud teod, millega seadis ohtu mitte ainult teiste isikute vara, vaid ka kaasliiklejate elu ja tervise. Samuti püüdis ta pääseda vastutusest, jättes liiklusõnnetusest nõuetekohaselt teavitamata istuse määramisel on otsuse tegija arvestanud kaebaja isikut, . Kar tema poolt toime pandud tegusid, süü suurust, kuid ka seda, et menetlusalune isik pani lühikese aja jooksul toime mitu enamohtlikku liiklusalast rikkumist. M.H poolt kaebuses välja toodud seisukohad on kohtuvälise menetleja hinnangul paljasõnalised ning ennastõigustavad. Kuigi menetlusalune isik on selgitanud, et on väärteo toimepanemises süüdi, siis on ta sellest hoolimata leidnud erinevaid põhjendusi, miks need aset leidsid. Kõik see viitab asjaolule, et kaebaja ei ole aru saanud tema poolt toime pandud tegude tõsidusest ega ole teinud ka sellest enda jaoks järeldusi. Karistuse kandmine peabki olema isikule tuntav ega saagi olla meeldiv või mugav. Määratud karistus vastab kaebaja süü suurusele ja on vajalik, et isik ei paneks enam toime uusi õigusrikkumisi ning on põhjendatud ka õiguskorra kaitsmise huvides. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebust on võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

5. 26.11.2019 1581339 (2302,19,018159) kohaselt juhtis koostatud väärteoprotokolli nr AB

M.H 13.11.2019.a kell 19:13 Tallinnas, xxx Mitsubishi juures mootorsõidukit Outlander reg.märgiga , oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist XXX

vara, mille tagajärjel sõitis otsa pargitud sõiduautole Toyota reg.mär Corolla k XXX, Mercedes Benz reg k ja xxx .mär XXX mänguväljaku piirdeaiale. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja ile, Sõle 58 korteriühistule varalise kahju

le,

V. L.

O. K. ja Swedbank Liising

AS-i le le (fikseeritud liiklusõnnetuse akti ja fototabelitega). Lahkus sündmuskohalt politsei liiklusõnnetusest teatamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimeta mata kahju tekitamise eest vastutav isik. Oma tegevusega rikkus M.H LS § lg 1, § 169 lg 4 p 4,5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes toime LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad d. väärteo

26.11.2019 koostatud väärteoprotokolli nr AB1581338 (2302,19,018163) kohaselt juhtis

M.H 13.11.2019.a kell 19:35 Tallinnas, xxx Mitsubishi juures mootorsõidukit Outlander reg.märgiga , oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist XXX

vara, mille tagajärjel sõitis otsa pargitud sõiduautole M reg.märk ercedes Benz

. Oma XXX

tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju ile ja Swedbank Liising AS-ile

S. T.

(fikseeritud liiklusõnnetuse akti ja fototabelitega). ahkus sündmuskohalt politsei L le

liiklusõnnetusest teatamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Oma tegevusega rikkus M.H LS § 16 lg 1, § 169 lg 4 p 4,5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes toime LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

6. LS § lg 1 järgi peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § iiklusõnnetusest politseile teatada, kui on

169 lg 4 p 4,5 kohaselt ei ole vaja l nimetatud

varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ning liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2 4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla – kirjutanud.

LS § 169 lg 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.

7. LS § 2 p 32 järgi on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

Selle kohta, et 13.11.2019.a kella 19:13 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas, Sõle tn 58 juures, kus M.H poolt juhitud sõiduk sõitis otsa pargitud Mitsubishi Outlander

sõiduautole Toyota Corolla reg.märgiga , Mercedes Benz reg.märk XXX XXX ja xxx mänguväljaku piirdeaiale, põhjustades sellega Laanemä Sõle 58 varalise kahju

V. ele,

ile,

O. K.

korteriühistule ja Swebank Liising AS , on kogutud järgmised tõendid -ile : 13.11.2019 on koostatud akt 2512 salenud liiklusõnnetuse , millest nähtuvad liiklusõnnetuses o sõidukid: 1) reg.märgiga Mitsubishi Outlander XXX (omanik Swedbank Liising ), millel AS

on kahjude kirjeldusena märgitud vigastused paremal ja vasakul pool esiosal, vasakul tagaosal; 2) Toyota Corolla reg.märgiga pargitud sõiduk, mille XXX ( omanik on

),

V. L.

kahjude kirjeldusena on märgitud, et parempoolne esiuks on kahjustatud (tl 1); 3) MB C200CDI XXX on

), kahjude kirjeldusena reg.märgiga (pargitud sõiduk, mille omanik

O. K. on märgitud, et itiib ning põrkeraua nurk on kahjustatud vasakpoolsed uksed, esimene por (tl

2). Liiklusõnnetuse esmase kirjelduse kohaselt sõitis sõiduauto Mitsubishi otsa pargitud sõiduautodele Toyota ja MB ning lahkus sündmuskohalt Samas liiklusõnnetuse aktis on (tl 1).

märgitud, et liiklusõnnetuses osales ka Sõle 58 KÜ ning vigastatud on mänguväljaku piirdeaed (tl 2A); 13.11.2019 on koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, kus vaatluse alla on võetud Sõle 58 hoone kõrval olev sõidutee, mis on kahesuunaline. Sõidutee parempoolse teeääres asuvad pargitu XXX ning . d sõiduautod MB C200CDI reg.märgiga Toyota Corolla reg.märgiga XXX Sõidu õiduk Toyota Coro k MB on esiosaga Kaera tn poole ning s lla on esiosaga Sitsi tn poole (tl 3);

Skeem, mis on sündmuskoha vaatlusprotokolli lisa ning millest nähtuvad sõidukite MB reg.märgiga ning Toyota Corolla reg.märgiga asetused sündmuskohal XXX XXX xxx juures (tl 4); Fototabel, kus on kajastatud sündmuskoht, liiklusõnnetuses osalenud sõidukid C200CDI MB

reg.märgiga Toyota Corolla reg.mär XXX ja giga ning nende vigastused (tl 5-20 XXX ).

Kahjustunud mänguväljaku piirdeaed nähtub fotolt lk 27. M.H sõiduauto Mitsubishi Outlanderi vigast -50. used nähtuvad fotodelt lk 28 Eeltoodud tõenditega haakuvaid ütlusi on andnud ka tunnistaja na ülekuulat te ud

ja

.

O. K.

V. L.

Tunnistaja

O. K.i ütluste kohaselt 13.11.2019 umbes kella 19.15 ajal, olles kodus Tallinn, xxx, nägi aknast, kuidas auto tagurdas otsa laste väljakule ja siis väljakeeramisel riivas parema küljega tema auto ning sõitis minema. t XXX ja naabri autot Toyota numbriga xxx Hindas juhi seisundi ebaadekvaatseks. Tema autol on vigastatud juhi esiuks, vasak esitiib ja pamper, Toyotal on vigastatud parem esiuks (tl 21). Tunnistaja

V. L. ütluste kohaselt oli 13.11.2019 natukene peale kella 19 aknal ja nägi, et auto sõitis kõigepealt haljasalale ja xxx

siis kaks korda tagurdas vastu laste mänguväljaku aeda. Siis liikus suunas, kõigepealt xxx sõitis vastu Mercedes Benzi , kaldus korraks vasakule ja siis riivas tema autot Toyota XXX

Corolla, kahjustades tema auto parempoolset esiust. Arvas, et otsasõitnud autol on kahjustused ees paremal pool kaitseraual ja tagumisel põrkeraual vasakul pool. Kõik see juhtus aadressil xxx maja taga. lah XXX kus sündmuskohalt. Alles paar nädalat tagasi väljastas sellele sõidukile parkimisloa, mis nüüd sai tühistatud (tl 23).

8. Selle kohta, et 13.11.2019.a kell 19:35 xxx juures, kus M.H poolt toimus liiklusõnnetus

juhitud XXX pargitud mootorsõidukit Mitsubishi Outlander reg.märgiga sõitis otsa sõiduautole Mercedes Benz reg.märgiga , põhjustades o XXX ma tegevusega varalise kahju

S. T.ile ja Swedbank Liising AS-

ile, on kogutud järgmised tõendid: 13.11.2019 on koostatud li 2511 iklusõnnetuse akt , millest nähtuvad liiklusõnnetuses osalenud sõidukid: 1) Mitsubishi Outlander reg.märgiga xxx (omanik Swedbank Liising), millel on kahjude kirjeldusena märgitud, et tagumise stange vasakpoolne nurk kahjustatud, vasakpoolne tagumi ; 2) MB ne külg kahjustatud, parempoolne esimene rehv tühi ja velg kahjustatud C22 XXX

), kahjude kirjeldusena on CDI reg.märgiga (pargitud sõiduk, mille omanik on S. T.

märgitud, et Liiklusõnnetuse e esistange vasakpoolne nurk kahjustatud (tl 56). smase

kirjelduse kohaselt sõitis sõiduauto Mitsubishi otsa pargitud sõiduautole MB ja lahkus sündmuskohalt;

13.11.2019 on koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, kus sündmuskohta (xxx) vaadeldakse piki hoonete xxx esist teed, mille laius on 6,3 m. Skeem dmuskoha ilt, mis on sün

vaatlusprotokolli lisa, nähtuvad sõidukite Mitsubishi Outlander reg.märgiga xxx MB ja reg.märgiga asetused sündmuskohal XXX xxx juures (tl 58 ).

Fototabel, kus on kajastatud sündmuskoht, liiklusõnnetuses osalenud sõidukid Mitsubishi Outlander reg. xxx ja MB reg.nr X ning nende vigastused (tl -72 märgiga XX ).

Eeltoodud tõenditega haakuvaid ütlusi on andnud ka tunnistaja na ülekuulatud te S. ja M. P.. T.

Tunnistaja

XXX aadressile xxx umbes

S. T.i ütluste kohaselt parkis ta oma auto numbriga kuu aega tagasi, 05.10.2019 oli masin korras. Talle helistas politsei ja teatas, et autosse sõideti sisse, kahjustatud esipamper, kahju 300-400 eurot (tl 73). Tunnistaja

M. P. ütluste kohaselt 13.11.2019 umbes 19.35 paiku kodus olles kuulsid tänavalt imelikku häält (nagu oleks auto põhjakaitse lahti tulnud ja hõõrub vastu asfaldit). Vaatasid aknast välja ja nägid xxx maja ees kummaliselt sõitvat autot, mis püüdis esmalt parkida MB ette, kuid siis otsustas ära sõita ning lõpuks tagurdas vasaku stangega parkiva MB juhipoolse esinurga vastu. Seejärel tagumise sõitis avarii teinud auto edasi ja parkis maja ette. Autost väljus xxx meesterahvas, kellel olid

tugeva joobe tunnused (kõndis taarudes). Helistasid 112. Avarii põhjustanud sõiduk oli Mitsubishi (tl 75). XXX

9. Kaebuse esitaja M.H (Mitsubishi Outlanderit juhtinud isik) on mõlemas episoodis andnus esmalt ütlusi tunnistajana. 25.11.2019 tunnistajana antud ütlustes kinnitas M.H, et juhtis 13.11.2019 sõiduautot aadressil hoovis. Tema ütluste kohaselt mingit kontakti xxx

teiste sõidukitega ei olnud, tema sõiduki parempoolne esiratas oli täielikult tühi (tl 52).

Samuti , et 13.11.2019 kella 19.30 paiku parkis oma andis 25.11.2019 tunnistajana ütlusi

sõiduauto Mitsubishi Outlander reg.nr . Parkimise ajal ei olnud ühtegi XXX aadressile xxx sõidukit (ei ees ega taga) ning parkimise ajal juhtis oma sõidukit ise. Paremja vasakpoolsete vigastuste päritolust ei ole teadlik, parempoolsest esiratta vigastusest on teadlik (tl 83).

26.11.2019 andis M.H mõlemas episoodis ütlusi menetlusaluse isikuna, jäädes oma

25.11.2019 tunnistajana antud ütluste juurde. Lisas, et kahetseb, kui on kellelegi mittetahtlikult tekitanud materiaalse kahju, liiklustrassoloogia ekspertiisi ei soovi (tl 53, 88).

10. Kuigi kohtuvälises menetluses M.H eitas, et oleks seisvatele sõidukitele otsa sõitnud, siis kohtule esitatud kaebuses tunnistab ta oma süüd. Lisaks süü omaksvõtule kinnitavad kohtuvälises menetluses kogutud tõendid selgelt, et 13.11.2019.a kell 19:13 xxx juures ning

13.11.2019 kell 19:35 xxx juures toimusid , mida ole liiklusõnnetused ks saanud ära hoida ainult M.H, kui ta oleks arvestanud teiste liiklejatega ning oma käitumises hoidunud kõigest, mis võis takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Tuginedes kohtuvälises menetluses tuvastatule s poolt LS § aab asuda seisukohale, et M.H

, tuues kaasa lg 1 tuleneva liiklusnõude täitmata jätmise tõttu toimusid liiklusõnnetused varalise kahju tekkimised

ile,

- , Swedbank Liising AS-le

V. Laanemäele, O. K. Sõle 58 KÜ le

ja

. Kog , fotod ) kinnitavad

S. T.ile utud tõendid (liiklusõnnetuse aktid ja tunnistajate ütlused

kahjustusi sõidukitel ja mänguväljaku piirdeaial ehk varalise kahju tekitamist. 13.11.2019 koostatud liiklusõnnetuse aktist nähtub, et liiklusõnnetuses osalenud sõiduki 2512 Mitsubishi Outlander reg.märgiga Toyota Corolla reg.märgiga xxx omanikuks on Swedbank Liising , AS XXX V. XXX

O. K. omanikuks on

ning L. MB C200CDI reg.märgiga omanikuks on

ning

vigastatud on

- kuuluv . 13.11.2019 koostatud Sõle 58 KÜ le mänguväljaku piirdeaed

liiklusõnnetuse akt nähtub, et MB C22CDI reg.märgiga ist 2511 XXX omanikuks on

S. T..

Kohtuvälises menetluses tuvastatud ka vastuväiteid kahjustustele ei ole kaebuse esitaja esitanud.

11. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M.H realiseeris LS § 223 lg 1 objektiivse koosseisu. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohtul puuduvad andmed, et M.H oleks teo toime pannud tahtlikult. Küll aga saab

M.H idada kergemeelseks isik paneb teo toime käitumist p KarS § 18 lg mõttes, st kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohtu hinnangul M.H, juhtides

parkivate sõidukite vahel ning lasteaia piirdeaia läheduses hooletult mootorsõidukit, pidi võimalikuks pidama ka liiklusnõuete rikkumisest tingitud kahju tekitamist. Seda enam, et liiklusõnnetuse toimumise koh ei olnud seal seisvate sõidukite tõttu nööverdamiseks tades ma

palju ruumi, mis oleks vastutustundliku juhi käitumist mõjutanud olema tähelepanelikum ja hoolsam Kohtu hinnangul realiseeris M.H ka LS § 223 lg 1 subjektiivse koosseisu, st pani väärteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis.

12. Kogutud tõendite pinnalt puudub kohtul alus kahelda ka selles, et isik ei oleks aru saanud

13.11.2019 kell 19:13 ja 19:35 test ning enda osalusest nendes. aset leidnud liiklusõnnetus

Kuigi sõidukitel fikseeritud vigastusi ei saa pidada ulatuslikeks, olid need piisavad, et isik tunne ks k Ka ta a sõiduki riivamisest tingitud lööki (survet) vastu autot. mänguväljaku piirdeaiale tekitatud kahjustus ei olnud väike ning sellele otsasõit pidi olema piisavalt tugev liiklusõnnetuse tajumiseks. ütlusi, mille kohaselt Siinjuures arvestab kohus ka tunnistaja

M. P.

kuulis , nagu oleks auto 13.11.2019 umbes 19.35 paiku kodus olles tänavalt imelikku häält põhjakaitse lahti tulnud ja hõõru Kuivõrd pargitud sõidukile otsasõit oli nud vastu asfalti.

kuulda ka toas viibivale isikule, ei ole kahtlust, et see pidi olema kuulda ja tuntav ka M.H-le kui otsasõidu põhjustajale. Põhjustades liiklusõnnetuse, pidi aga M.H kui juhtimisõigusega isik teadma ka LS § s 169 sätestatud kohustusi, st juhi tegutsemist -

liiklusõnnetuse korral. Kuivõrd lahkus sündmuskohalt teadmata, kellele kahju M.H põhjustas jättes fikseerimata ning ja kirjalikult vormistamata kahju tekitamise eest vastutava isiku, rikkus M.H M.H LS § 169 lg 4 p 4,5 ja § 169 lg 5 nõudeid. Kohtu hinnangul pani väärteo toime otsese tahtlusega. , lahkudes pärast liiklusõnnetuses osalemist M.H

sündmuskohalt liiklusõnnetusest politseid teavitamata, teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Seega on M.H oma tegevusega täitnud LS § 236 lõikes 1 sätestatud väärteokoosseisu, mille kohaselt on karistatav liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik.

13. Eeltoodust M.H käitumine sisaldab LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 ettenähtud süüteokoosseise, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju od ning liiklusõnnetusest mitteteatamine. Väärte on kohtuvälise

menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Väärteoasjas otsuse teinud ametiisik on välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistus

14. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

15. LS § 223 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

LS § 236 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

Võimal kohtuväline menetleja valinud kergeima ikest sanktsioonialternatiividest ei ole t karistusliiki, s.o rahatrahvi, ga vaid karistanud isikut mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise LS § 223 lg 1 järgi ja LS § 236 lg 1 järgi nelja kaheks kuuks ks kuuks.

16. Hinnates M.H

gude toimepanemisel süü suurust talle inkrimineeritavate väärte arvestab kohus süüteo toimepanemise asjaolusid. õhtusel Suhtudes ajal, liiklejaid ja mil sõidukite parkijaid pärast tööpäeva lõppu snõuete täitmisesse, on rohkesti, hooletult liiklu püsib alati oht kellegi elu ja/või vara kahjustamises. Kuigi M.H poolt tekitatud kahju ei saa pidada ulatuslikuks ning tervisekahjustusi liiklusõnnetustega ei kaasnenud, said antud l t

,

ja

iiklusõnnetus e tagajärjel varalise kahju V. L.

O. K.

S. T., samuti Sõle 58 KÜ ja

Swedbank Liising AS. Liiklusnõuete eiramine näitab hoolimatut ja ükskõikset M.H

suhtumist ühiskonna jaoks olulistesse väärtustesse. vastutusest pääsemiseks Seda enam, et

lahkus M.H sündmuskohalt, jättes liiklusõnnetusest politseid teavitamata. Eelnimetatu kinnitab M.H

tegude ühiskonnaohtlikkust, tema käitumise lubamatust ning õiguskorra kaitsmise huvides oli õiguskaitseorganite tõhus sekkumine vajalik. Kõik isikud peaksid ennast liikluses tundma turvaliselt ning teadma, et rikkumised ei jää tähelepanuta ning neile reageeritakse.

17. Kohtuväline menetleja karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastanud. Samas on M.H väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust kohtule esitatud kaebuses. Järelikult on M.H oma võimalikust teo ohtlikkusest aru saanud ning kohus saab karistust kergendava asjaoluna karistuse liigi ja määra valikul arvestada ka puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti arvestab kohus raskendavate asjaolude puudumist ning asjaolu, et LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärte t gu ei pannud M.H toime tahtlikult.

18. Karistusregistri kohaselt puuduvad M.H kehtivad karistused liiklusalaste rikkumiste eest. Seega ei ole M.H süstemaatiline liiklussüütegude toimepanija või väljakujunenud käitumisega isik ning on alust uskuda, et karistuse mõistmine praegusel juhul ka alla keskmist määra on piisav, mõjutamaks isiku käitumist ja mõtteviisi õiguskuulekusele.

19. Karistuse liigi lusest, et karistus sunnib isikut edaspidi valikul tuleb lähtuda võima loobuma uute süütegude toimepanemisest. poolt sooritatud väärtegusid Kuigi M.H ei saa pidada kergeteks

- kui liiklusalasteks rikkumisteks, piisab kohtu hinnangul antud juhul nii üld eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks põhikaristusena mõistetavast rahatrahvist. Kuivõrd M.H varasemad liiklusalased rikkumised puuduvad, ei saa asuda seisukohale, et mõjutamaks M.H käitumist õiguskuulekuse suunas on vaja teda ilmtingimata karistada kohe juhtimisõiguse äravõtmisega. Juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna ja tuleb näidata, millistele asjaoludele tuginevalt on selline oht tuvastatud. M.H näol ei ole tegemist süstemaatilise liiklu na rahatrahvi ssüütegude toimepanijaga, kelle puhul saaks väita, et põhikaristuse kohaldamine tulemust ei anna. Kuivõrd enda süüd tunnistanud, võib M.H on ka M.H

kahetsust pidada siiraks ning kohtul puudub alus kahelda isiku tahtes jätkata enda osalust liikluses õiguskuuleka isikuna. ohus arvestab karistuse mõistmisel K ka kaebuse esitaja isikut

ja karistuse määramise tagajärgi. aebaja on pööranud tähelepanu enda juhtimisõiguse K vajalikkusele seoses töökohustuste täitmisega. Nimetatu annab kohtule aluse kaaluda, millisel määral võib juhtimisõigusest ilmajäämine mõjutada isiku igapäevaste tööülesannete täitmist ning seega eluliselt vajaliku sissetuleku tagamist. Arvestades kohtule esitatud informatsiooni töö iseloomu kohta (töö eeldab juhtimisõiguse ol , kuna M.H töötab taksojuhina emasolu )

on kohtul alust uskuda, et juhtimisõigusest ilmajäämine võib seada ohtu tema igapäevaste tööülesannete täitmise, mis omakorda võib viia majandusliku seisukorra halvenemiseni.

Käesolevas asjas ei nähtu süüd või tema isikut iseloomustavaid asjaolusid, mis M.H

muudavad teo kordumise võimaluse tavapärasest suuremaks. Pärast käesoleva väärteoasja aluseks olevate väärtegude toimepanemist ja nende eest karistuse saamist on kaebuse esitaja väga hästi teadlik, et oht juhtimisõiguse kaotamiseks on reaalne ning kohtu arvates mõjutab nimetatud asjaolu käituma edaspidi seaduskuulekalt.

20. Eeltoodust tulenevalt ning hinnates karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke ning arvestades, et eksisteerib süüd kergendav asjaolu ning puuduvad raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et ka kergeim karistusliik, s.o on põhikaristusena mõistetav rahatrahv

piisavalt range motiveerimaks M.H hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest.

Eel

osaliselt nevast lähtuvalt kohus tühistab PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.12.2019 otsuse nr 2302,19,018163 ning seda M.H-le LS §

223 lg 1 järgi määratud karistuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 2-kuuks osas ning LS § 236 lg 1 järgi määratud karistuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 4-kuuks osas ning teeb M.H karistamise osas uue otsuse, mõistes M.H-le karistuseks LS §

223 lg 1 järgi rahatrahvi 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 eurot ning LS § 236 lg 1 järgi rahatrahv 130 Selline karistus on kohtu hinnangul trahviühiku ulatuses, s.o 520 eurot.

proportsionaalne toimepandud süüteoga ning süüdlase isikuga. Muus osas jät ab kohus 17.12.2019 otsuse nr 2302,19,018163 muutmata.

Kohtunik / /