4-20-203/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-20-203

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2020, Tallinn Väärteoasja number 4-20-203 (2302,19,017650) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2, § 224 lg 2, § 223 lg 1, § 236 lg od ettenähtud väärte Menetlusalune isik

K.M; ik: XXX; elukoht: xxx; töökoht: ei tööta, xxx Kohtuvälise menetleja esindaja

Jaak Paju, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON

1. K.M

süüdi tunnistada LS

201 lg 2, § 224 lg 2 § ja § 223 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemises ning mõista KarS § 63 lg 1 LS § 224 lg 2 ja alusel karistuseks arest 20 ( )

kakskümmend päeva.

2. K.M süüdi tunnistada LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks arest 3 (kolm

) päeva.

3. Väärtegude kogumi eest lugeda mõistetud karistuseks arest 23 (kakskümmend kolm) päeva.

4. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.t tegemisele kuulub 23 (kakskümmend kolm)

tundi üldkasulikku tööd.

5. KarS § 69 lg 3 alusel määrata 2 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 2 (kaks) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest.

6. K.M Määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju

Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla (Pärnu mnt 142, Tallinnas, tel 6 637 076).

7. KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 31.01.2020. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

16.12.2019 2302,19,017650 koostatud väärteoprotokollist nr nähtuvalt koostati

väärteoprotokoll selles, et 02.11.2019 kell 04:00 juhtis K.M xxx mootorsõidukit

reg.märgiga isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoh xxx olisisaldus mitte

väiksem kui 0,63 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,68 +/- 0,05 mg/l. Juhtis mootorsõidukit ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks ega vähendanud ,

kiirust, mille tõttu kaotas sõiduki üle juhitavuse ning sõitis teelt välja vastu tänavavalgustusposti. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju xxx -ile AS

ja xxx -

AS ile (mis on fikseeritud liiklusõnnetuse akti, fototabeliga ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga). Juht l t teatamata, kuigi ahkus sündmuskohalt politseile liiklusõnnetuses varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3, § 50 lg 3 p 2; § 169 lg 4 p 4, 5 ja § § 90 lg 1 lg 5, ning p 1 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime LS § 224 lg 2, § 223 lg 1, § 236 lg 1, §

201 lg 2

ettenähtud väärteod.

Kohtuistungil

menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis esitatud süüdistus on arusaadav ja tunnistab end süüdi. Läks sõbra juurde xxx peole ja seal tarvitati palju alkoholi. Kolme paiku hakkas koju minema ja jõudis taksoga koju kella poole nelja ajal. Võttis ema käekotist auto võtme, kõik teised magasid. Kaugele sõita ei jõudnud Tee oli märg, libe, keeras . küljega vastu posti. Kodu oli lähedal ja läks koju ning mõtles, mida nüüd teha. Varsti tuli ema ja ja küsis mida sa tegid. 10 minutit hiljem kutsus endale ise politsei. Sellest ajast ei ole enam sellistes kogustes alkoholi tarvitanud ja on piirdunud vaid mõne õllega. Kahetseb oma tegu väga, ei ole tahtnud kellelegi halba. Eelmine kord kui kõrvaldati roolist, siis ei olnud ühtegi kainet juhti. Oli ARKis eksamil käinud, kuid kukkus läbi. Püsivat sissetulekut ei ole, käis xxx praktikal, sai rahalisi vahendeid. Kuna praktika on tehtud, siis ei pea enam praktikale minema ning on kaks kuud vaba. On nõus tegema üldkasulikku tööd.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on tõendamist leidnud, isik on nende toimepanemist ka ise tunnistanud. Teod olid ohtlikud, pani ohtu enda elu, samuti seadis pere raskesse olukorda. Menetlusalune isik on xxx, isiklik sissetulek puudub, mistõttu ei pea rahatrahviga karistamist otstarbekaks. On võimalik kas arest või selle asendmaine üldkasuliku tööga. Ka arest ei ole esialgu vajalik, ehk teeb järeldusi kui asendada üldkasuliku tööga. Taotleb menetlusaluse isiku süüditunnistamist LS § 223 lg 1, §

224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi ja karistamist KarS § 63 lg 1 ja LS § 224 lg 2 alusel arestiga 20 päeva. LS § 236 lg 1 alusel arestiga 5 päeva. Kuivõrd isik on end näidanud isikuna, kes esialgselt ei peaks aresti kandma, siis asendada üldkasuliku tööga 25 tundi üldkasuliku töö tegemise tähtajaga 2 kuud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus, menetlusaluse isiku selgitused kuulanud ära ja kohtuvälise menetleja esindaja

arvamuse, kontrollinud väärteoasja s kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et de m

enetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud.

LS § 224 lg 2

Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati

02.11.2019.a kella 05:47 kuni 05:50 ajal menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM-0066 (taatlemistunnistuse nr

TTRC-19-00079 ). Tõendusliku alkomeetri näidud olid mõlemal juhul

0,68 alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatus +/ 0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0, - mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja xxx, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat.

Puutuvalt süüteokoosseisu peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt LS § 69 lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi

0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,63 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu. Sellest tulenevalt on menetlusalune isik toime pannud LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise tunnustega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10 0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. - Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, samuti teadmist eelnevast alkoholi tarvitamisest, teadis menetlusalune isik oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima ning ei kontrollinud enne sõitma asumist enda juhile lubatavat seisundit. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime LS

§ 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

§ 223 lg 1 Peale selle

süüdistatakse menetlusalust isikut selles, et ta ei kohandanud oma sõiduki kiirust liiklusolukorrale vastavaks ning ei vähendanud kiirust, mille tõttu kaotas sõiduki üle juhitavuse ning sõitis teel välja vastu tänavavalgustusposti. Sellise tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju xxx -ile ja xxx - . AS AS ile

Väärteotoimikus leiduvast sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi sündmuskohta xxx tn (xxx juures). Sõidutee on kahesuunaline. Sündmuskohal on xxx poole suunduva sõiduraja laius 3 m ja . Sündmuskohal on nullpunktiks xxx poole suunduva raja laius 2,8 m võetud xx tn (xxx tn poolse) teeserva pikenduse ja xxx tn teeserva pikenduse ristumise koht.

Nullpunktist on tõmmatud sirge mööda xxx tn teeserva suunaga xxx pst poole 2,8 m, kus algavad sõiduki rehvi jäljed. Nullpunktist on tõmmatud sirge mööda Xxx tn teeserva suunaga xxx pst poole 38,6 m ja sealt risti vasakule 1 m, kus asub kahjustatud tänavavalgustuspost ja kus lõppevad rehvi jäljed. Nullpunktist on tõmmatud sirge mööda Xxx tn teeserva suunaga xxx pst poole 59,7 m ja sealt risti paremalt 1,2 m, kus asub sõidua reg.märgiga uto xxx xxx parem esirehv. Nullpunktist on tõmmatud sirge mööda Xxx tn teeserva suunaga xxx pst poole 61 m ja sealt risti paremalt 3,4 m, kus asub sõid reg.märgiga rehv. Muid jälgi uauto xxx xxx parem taga ei leitud. Sõiduki vasakpoolne külg on saanud kahjustusi ning kahjustusi on saanud ka puidust tänavavalgustuspost.

Puutuvalt menetlusalusele isikule inkrimineeritud LS § 223 lg 1 väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. LS § 223 lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist ja sõiduki fotodest nähtuvalt on tuvastatud vigastused sõidukil nii xxx

reg.märgiga kui ka tänavavalgustuspostil. Fikseeritud vigast xxx, used eeldaks ilmselgelt

sõiduki taastamisremonti ja uue tänavavalgustusposti paigaldamist. Sellest teeb kohus järelduse, et sõiduki ja tänavavalgustusposti omanike on tekitatud varalist kahju. Eeltoodust le

asub kohus seisukohale, et varali Subaru üheselt on tuvastatud se kahju tekkimine sõiduki reg.märgiga xxx omanikule AS-le xxx ja xxx -ile. Seega on AS väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et tegemist on liiklusõnnetusega LS § 2 p 32 mõttes.

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega.

Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule toime pandud väärteos ette heitnud LS § 50 lg 3 p 2 rikkumist, s.o juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust ja vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.

Antud juhul on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ei kohandanud kiirust vastavalt olukorrale ega tulnud valesti valitud sõidukiiruse tõttu sõiduki juhtimisega toime ning sõitis teelt välja vastu posti. Arvestades sündmuskohal olevat märga teekatet, ebatasast sõiduteed ja lauget kurvi saab väita, et sõidukijuhi poolt oli valitud sõidu oludele mittevastav kiirus ning lubatud sõidukiirusega sõites või seda vähendades oleks teelt välja sõitmine olnud välistatud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalune isik ei valinud olukorrale sobivat sõidukiirust, et tulla toime sõiduki juhtimisega ning sõitis teelt välja ja vastu tänavavalgustusposti. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumises on tuvastatud LS § 50 lg 3 p 2 rikkumine. Vaadates põhjustatud vigastusi nii autole kui postile, siis pidi sõidukiirus olema küllaltki suur ja juhi reageerimiskiirus küllaltki aeglane. Juhul, kui menetlusalune isik oleks valinud teeoludele vastava sõidukiiruse, oleks liiklusõnnetuse tekkimine olnud välditav.

Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei kohandanud kiirust vastavalt olukorrale, siis on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Isik pidi võimalikuks pidama, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, siis tekitab ta liiklusohu, mis võib põhjustada liiklusõnnetuse.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega

on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus § § 50 lg 3 p 2 nõudeid ja pani toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki uhi poolt liiklusnõuete j rikkumise, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

§ 236 lg 1

Lisaks

eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut LS § 169 lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete rikkumises ja LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.

Menetlusaluse isiku selgitustest nähtuvalt ronis ta läbi auto turvakardina autost välja ja hakkas kodu poole jooksma, palvetades samal ajal, et tegemist oleks unenäoga. Koju jõudis ta umbes

20 minutit hiljem ja läks oma tuppa. Mõne aja pärast sai ema kõne, et tema autoga on toimunud õnnetus. Seejärel tunnistas ta üles, mis juhtus ja kutsus endale politsei. Seega on kogutud tõenditega tuvastatud, et liiklusõnnetuses osalenud sõiduki menetlusalusest isikust juht lahkus sündmuskohalt, jättes liiklusõnnetusest politseile teatamata ning seda on ta ka ise tunnistanud.

Nagu juba eelpool on tõendamist leidnud oli tegemist liiklusõnnetusega, mille tagajärjel on tekitatud varalist kahju.

LS § 169 sätestab juhi kohustused liiklusõnnetuse korral. Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt LS § 2 p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati ka varaline kahju -ile xxx ja xxx - nii liiklusõnnetuses osalenud sõiduki omanikule AS AS ile. LS § 169 lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendeid, et menetlusalune isik oleks sündmuskohal olles või vahetult pärast liiklusõnnetust pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks. Menetlusalune isik tunnistas juhtunud teo üles alles pärast seda, kui politsei oli võtnud ühendust tema emaga ning teatanud, et tema kasutuses olnud xxx

sõidukiga on juhtunud liiklusõnnetus.

LS § 169 lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt sätestatud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama. LS § 169 lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ise ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb vaadata kogumis sama lõike teiste punktidega ning see punkt on vaid üheks osaks loetletud tingimustest, kuivõrd liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese tervise kahjustamisest, vaid ka varalise kahju tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimusteks LS § 169 lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud LS §

169 lg 4 p 5 sätteid järgides, ei leidu. Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka LS § 169 lg 4 märgitud tingimusi. Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kui juht täitnud LS § 169 lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata. LS § 169 lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Kuivõrd menetlusalune isik oli tänavavalgustusposti maha sõitnud, pidi ta aru saama, et ka tänavavalgustuspost kuulub kellelegi, keegi on selle paigaldanud ja pärast maha sõitmist peab selle keegi ka asendama või parandama, s.o kandma kulu, mistõttu oli ta posti maha sõites tekitanud asja omanikule varalist kahju. Menetlusalune isik aga lahkus sündmuskohalt, mistõttu ei saanud talle ka kahju saaja teada olla ja sellest tulenevalt oli tal ka sel juhul teatamise kohustus. Menetlusaluse isiku käitumisest saab aga järeldada, et teda ei kahju tekitamine ega kahju saaja ei huvitanud, vaid kõige olulisem oli sündmuskohalt võimalikult kiiresti lahkumine, et teda kui liiklusõnnetuse põhjustajat ei tuvastataks. Ühe variandina tuleks kõne alla olukord, kus kahju tekitajat ei ole sündmuskohal ning antud juhul lahkuski menetlusalune isik sündmuskohalt.

Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes LS § 169 lg 4 p 2-4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada LS §

169 lg 4 p 5 märgitud dokument. Antud vaidlusalusel juhul LS § 169 lg 4 sätestatud asjaolud puudusid. Samasugusel seisukohal on ka omaksvõetud kohtupraktika. Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõuete rikkumine.

Peale liiklusõnnetuse põhjustamist tuli menetlusalune isik oma autost välja ja lahkus sündmuskohalt ilma politseisse teatamata. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud teadlikult ja tahtlikult. Menetlusalune isik pidi liiklussituatsiooni arvestades aru saama sellest, et ta oli põhjustanud liiklusõnnetuse, samuti pidi ta teadma, et sellisel juhul tuleb teatada politseisse, kuid ta lahkus sündmuskohalt. Liiklusõnnetusest teatas hoopis politsei menetlusaluse isiku emale ning pärast seda tunnistas menetlusalune isik üles, et oli tõepoolest liiklusõnnetuse põhjustanud. Seega on süütegu toime pandud kava tsetult.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo.

§ 201 lg 2 LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt moot kellel ei ole vastava kategooria orsõidukit ei tohi juhtida isik, või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust Maanteeameti liiklusregistri väljavõt . test nähtuvalt juhtimisõigus K.M 02.11.2019 puudus. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 nõuet, juhtides mootorsõidukit mootorsõiduki juhtimisõigust vastava kategooria omamata. puudub. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus

Lisaks sellele oli ta isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuivõrd teda kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt oli kinni peetud samasuguse väärteo ka 13.08.2019 kui toimepanemiselt, s.t ta oli LS § 90 lg 1 p 3 märgitud isikuks. Sellegi poolest asus menetlusalune isik, keda on samalaadse süüteo eest karistatud ja kes on üheselt teadlik teo keelatusest, taas mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja eesmärgipäraselt, s.o kavatsetult

Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime LS §

201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja kes on mootorsõiduki juhtimiselt isikuna, k

õrvaldatud.

Karistuse mõistmine

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid as

jaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus.

LS § 224 lg 2 m ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse ootorsõiduki,

maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt kelle ühes grammis veres on ,

alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 0,74 milligrammi kuni 30 – rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemis ootorsõiduki e eest karistatakse m -, maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud -

teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päev või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

a

LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest liiklusõnnetuses osalenud karistatakse sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik

rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteod, s.o LS § , § 201 lg 2 ja § 223 lg 1 ettenähtud väärteod toime

224 lg 2

pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 224 lg

2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS § 224 lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel. LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo eest tuleb mõista eraldi karistus.

Kuivõrd KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistust mõistes tuleb lähtuda LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsioonist kui raskeimat karistust ette nägevast seadusesättest, siis LS § 224 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest

karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on ühel korral karistatud varasemalt mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata. klusalase väärteo Eelnimetatud lii

eest, s.o mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata, karistati isikut rahatrahviga. K.M on rahatrahvi tasunud, kuid teinud seda alles pärast käesolevas väärteoasjas menetlusesemeks olevate väärtegude toimepanemist See on ilmekas näide sellest, .

et eelmisest karistusest toimepanemise eest kaebuse esitaja oodatud liiklusalase väärteo järeldusi teha suutnud ole ja ta on jätkanud süütegude toimepanemist ja liikluse ohustamist. ei

Kaebuse esitajale määratud rahatrahv on küll tasutud, kuid sellegipoolest viitavad taolised karistusandmed sellele, et eelnenud karistuse rangus ega liik oma eesmärki täitnud ei ole. Arvestada tuleb sedagi, et menetlusalune isik on enda sõnul õpilane ning omandab tulevikuks erialaseid teadmisi n e sissetulek ning seega ing seetõttu puudub tal püsiv ja legaaln võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul lisaks sellele, et rahatrahv pole oodatud mõju avaldanud, puuduvad tal ka piisavad rahalised vahendid rahaliste mõjutusvahendite maksmiseks. Puutuvalt rahatrahvi kui tulemuseta jäänud karistusliiki, näitab ka uue väärteo teadlik ja eesmärgipärane toimepanemine – isik on taaskord vaatamata juhtimisõiguse puudumisele juhtinud sõidukit isikuna, kellel puudub juhtimisõigus , põhjustades olles samal ajal ka juhile keelatud seisundis ka liiklusõnnetuse. Selline asjaolu näitab, et menetlusalune isik teadlikult ignoreerib määratud karistust, juhtimisõiguse puudumist ja jätkab järjekindlalt liikluses juhina osalemist ning liikluse ohustamist ning võrreldes eelmise väärteoga on tema käitumine liikluses muutunud ohtlikumaks. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uut Puutuvalt karistuse e süütegude toimepanemisest. kohaldamisse LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest peab kohus võimalikuks karistuse mõista alla LS § 236 lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemisel üle keskmise, kuivõrd lubatud alkoholipiirmäära on ületatud üle LS § 224 lg 2 sätestatud keskmise määra. Samas on tuvastatud, et menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud veel kaks liiklusalast väärtegu, mis muudab menetlusaluse isiku süü veelgi suuremaks.

Hinnates süü suurust LS § 224 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipida

63 mg/l kohta. mise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,

Arvestades sellist näitu juhib kohus tähelepanu asjaolule, et vaid 0, mg/l suurema näidu korral oleks olnud tegemist juba kuriteoga ning sellele oleks järgnenud kriminaalkaristus. Seega võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on maksimaalse lähedane ning kuivõrd menetlusalune isik on ühe teoga toime pannud kolm erinevat väärtegu, siis seda enam on süü suurem. Taoline asjaolu tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni ülemmääras. Samas leiab kohus, et kuivõrd kehtivate karistusandmete kohaselt ei ole menetlusalust isikut varem arestiga karistatud ja menetlusalune isik on toimepandut kahetsenud, mida saab arvestada kergendava asjaoluna, siis võib esimesel korral mõista karistuse , mis sunniks menetlusalust küll üle keskmise määra, kuid oluliselt alla ülemmäära isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest või välistama samalaadsete väärtegude toimepanemise vähemalt aresti kandmise ajal ning annaks menetlusalusele isikule arusaama, et järgmise süüteo toimepanemisel saab karistus olema oluliselt rangem. Mis puudutab karistust LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel, siis vaatamata sellele, et menetlusaluse isiku teos on väärteokoosseis ja alus tema karistamiseks vähemalt keskmises määras, leiab kohus, et kuna menetlusalune isik teatas, seda küll pärast süütegude asetleidmist ja politsei poolt avastamist, ise politseisse, et ta on need teod toime pannud, peab kohus seda siiraks kahetsusavalduseks, mistõttu võib karistuse mõista oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd menetlusalu isikul on õpingud pooleli ja ta nõustus mõistetava aresti asendamisega sel üldkasuliku tööga, leiab kohus, et kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, ta jätkab õpinguid ning on toimepandut kahetsenud, võib mõistetava karistuse asendada üldkasuliku tööga, andes selle tegemiseks piisava ajavahemiku, mil menetlusalune isik ei ole otseselt õpingutega seotud.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/