2-17-102454/56 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-102454

Tsiviilasi

AugustESTFIN OÜ hagi Puidutee OÜ vastu võla ja

viivise väljamõistmiseks ning Puidutee OÜ vastuhagi

võla ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. mai 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AugustESTFIN OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

5927,94 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: AugustESTFIN OÜ (registrikood 12710698),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Teet Lehiste

Kostja: Puidutee OÜ (registrikood 12378560), seaduslik

esindaja JK, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel

Viru

Istungi toimumise aeg

14. jaanuar 2020

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 29. mai 2019 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja AugustESTFIN OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolu

1. AugustESTFIN OÜ esitas 08.02.2017 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Puidutee OÜ-lt 3546,11 euro väljamõistmiseks. Maksekäsu

kiirmenetlus lõpetati võlgniku vastuväite tõttu ja asi anti üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. 05.04.2017 hagiavalduses palus AugustESTFIN OÜ välja

mõista Puidutee OÜ-lt põhivõla 2588,40 eurot ja viivise perioodi eest 14.09.2016-

05.04.2017 suurusega 1304,78 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled hageja 18.08.2016 hinnapakkumise nr 1600282

alusel suulise ostu-müügi ja töövõtulepingu biopuhastusseadme ostmiseks ning selle

paigaldamiseks ja käivitamiseks. Töö hind oli kokku 4452 eurot. Kostja tasus 19.08.2016

arve nr 2016113 alusel ettemaksuna 1548 eurot.

3. Paigaldustööd algasid 23.08.2016. Tööd on nõuetekohaselt, tähtaegselt ja kvaliteetselt

lõpule viidud ning nende suhtes kehtib kaheaastane garantii.

4. Hageja esitas kostjale 06.09.2016 arve nr 2016118 2588 euro tasumiseks. Arve kohaselt

oli pretensioonide esitamise ja arve tasumise tähtaeg 13.09.2016. Kostja jättis arve

tasumata, kuid ei esitanud ka ühtegi pretensiooni.

5. Kuna kostja on viivitanud arve tasumisega, tuleb tal maksta tasumata jäänud summalt viivist

0,25% päevas alates 14.09.2016 kuni 05.04.2017.

Kostja vastuväited

6. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

7. Kostja ei ole hagejale tasunud, kuna töö ei vastanud poolte vahel kokkulepitud tingimustele

ja sellel ei olnud kokkulepitud omadusi. Hageja ei järginud tööde teostamisel enda

koostatud hinnapakkumist.

8. Kostja teavitas 25.10.2016 e-kirjas hagejat, et kõiki hinnapakkumises loetletud töid ei ole

teostatud ja tõi eraldi välja, et puuduliku pinnase tihendamise tõttu torustik vajub. Kostja

palus, et hageja viiks kõik tööd lõpule. Hageja vastas 28.10.2016, et pretensioonide

esitamise tähtaeg on möödas ja kostja on minetanud nende esitamise õiguse. Samas kirjas

kinnitas hageja, et ta ei ole kõiki töid teostanud.

9. Hageja ei ole puudusi likvideerinud. Seade ei tööta, kuigi hageja on käinud seda seitsmel

korral kontrollimas. Hageja on kostjaga sõlmitud töövõtulepingut rikkunud. Töö on oluliste

puudustega ega sobi otstarbeks, milleks kostja seda vajab, s.o olme- ja heitvete

puhastamiseks. Hageja tasunõue ei ole seega muutunud sissenõutavaks.

10. Hageja ei ole teostanud järgimisi töid: biopuhastusseadme torustiku süvendit ei täidetud

30cm liivakihiga; süvendi põhja ei kaetud 10-15cm liivakihiga, sh seda ei tambitud kinni ja

ei tasandatud; süvendi põhi täideti killustiku asemel tihendamata pinnasega, mille peale

paigaldati torustik ja torustik vajub; süvendi põhja liiva peale ei pandud betoonplaati ja

biopuhastusseadet ei ankurdatud betoonplaadi külge; biopuhastusseadme ümber ei

puistatud liiva ja seda ei tambitud iga 40cm tagant kinni; torustikku ei kaetud liivakihiga ja

seejärel pinnasega; heakorratöid ei tehtud, paigalduse kohta ei korrastatud ja koristustöid ei

tehtud. Kuni hageja lepingut ei täida, võib kostja oma kohustuse täitmisest keelduda.

Vastuhagi

11. Kostja esitas 20.04.2018 vastuhagi, milles palus mõista hagejalt tema kasuks välja põhivõla

1548 eurot, kahjuhüvitise 360 eurot, vastuhagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise ja viivise seaduses sätestatud määras alates 20.04.2018 kuni põhivõla tasumiseni.

12. Kostja tellis hagejalt kui spetsialistilt biopuhastusseadme, mis on ette nähtud olme- ja

heitvete puhastamiseks, koos paigalduse ja imbväljaku rajamisega. Hageja reklaamis end

valdkonna asjatundjana, kes korraldab ka kõik kooskõlastused ja suhtleb kohaliku

omavalitsusega. Kostja tegevusetuse tõttu seade ei tööta ja olmevesi reostab kostja

kinnisasja ümbrust.

13. Hageja hinnapakkumise p 8 kohaselt pidi hageja puistama biopuhastusseadme ümber liiva,

mis tambitakse kinni iga 40cm tagant. Kui kostja kaevas seadme ümbert lahti 70cm, ilmnes,

et liiva ei ole puistatud. Imbväljaku kontroll-luuk on viltu. Kuna vana reoveemahuti

eemaldamisel pinnast ei tihendatud ja torustik paigaldati tihendamata pinnasele, siis pinnas

vajub koos reoveetoruga (vajumine on toimunud vähemalt 10cm).

14. Hinnapakkumise p 12 kohaselt kohustus hageja kontrollima kõiki torustiku ühenduskohti

ja katma torustiku liivakihiga ning pärast seda pinnasega. Hinnapakkumise p 3 kohaselt tuli

torustiku süvend täita 30cm liivakihiga. Seda ei ole tehtud.

15. Hinnapakkumise p 14 kohaselt pidi hageja teostama heakorratööd ning paigalduskoha

korrastuse ja koristuse. Seda vähest liiva, mida hageja kasutas, ei ole ta ära koristanud.

16. Hageja jättis täitmata hinnapakkumise p-s 6 nimetatud kohustuse - paigaldada süvendi

põhja betoonplaat ja p-s 7 nimetatud kohustuse - paigaldada ja ankurdada biopuhastusseade

betoonplaadi külge. Hageja väide, et betoonist alust ei olnud vaja kasutada, kuna seade

paigaldati paekivikihi peale, on tagantjärele otsitud. Hageja tegi hinnapakkumise, olles

pinnase seisukorrast teadlik. Isegi kui osad tööd ei oleks olnud vajalikud, oleks tulnud

hinnapakkumist muuta ja see kostjaga kooskõlastada. Hageja veebilehelt on näha, et ka

paekivipinnase puhul kasutatakse betoonplaati.

17. Hageja paigaldatud seade ei tööta. Kõik biopuhastusseadme sektorid on täidetud

fekaalidega. Kompressoriruum, mis on pinge all (230V), on osaliselt täitunud veega. Kuna

seade ei tööta, jookseb fekaal imbväljakusse, põhjustades seal reostust.

18. Analüüsiakti kohaselt ei vasta kostja heitvesi kostja kinnisasjal Vabariigi Valitsuse

29.11.2013 määruses nr 6 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise

kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete

täitmise kontrollimise meetmed“ kehtestatud nõuetele.

19. Hageja teostatud töö olulisi puudujääke kinnitas riiklikult tunnustatud ekspert. Muu hulgas

kinnitas ekspert, et puhasti paigaldamisel ei ole järgitud puhasti tootja paigaldustööde

kirjelduse p-te 6, 7, 8 ja 12. Mahuti ei ole ankurdatud. Paigaldamata on betoonplaat ja

ankurduse kinnitusrihmad. Ümber puhasti mahuti ei ole kasutatud nõutavas mahus liiva.

Tagasitäide on teostatud väljakaevatud kohaliku materjaliga (paerähane moreen), mis ei ole

sobiv materjal tagasitäiteks ja võib vigastada plastmahutit. Puhasti sissevoolutorustik on

paigaldatud negatiivse kaldega või on hiljem tekkinud vajumiste mõjul toru kalle muutunud

negatiivseks. Puhasti paigaldamiseks ei viidud läbi ühtegi uuringut, ei koostatud projekti

ega taotletud vajalikke kooskõlastusi ja lubasid. Hageja jättis seetõttu välja selgitamata, et

kostja kinnisasjale ei olegi kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud piirangute tõttu

võimalik imbväljakuga seadet paigaldada.

20. Puhasti paigaldamise kohta ei vormistatud ühtegi kaetud tööde akti, torustike kohta

veetiheduse määramise akti ega muid ehitusprotsessiga kaasnevaid kohustuslikke

dokumente. Hageja ei järginud seaduses ja teistes dokumentides kehtestatud nõudeid.

Ekspert märkis ka seda, et hageja teostatud töö ei vasta olulises osas hinnapakkumisele

nr 1600282. Mahuti paigaldamisel on nii olulised puudused, et nende kõrvaldamine ei ole

sisuliselt ilma uue paigaldustööta võimalik. Nõuetele mittevastava täitematerjali

kasutamine on puhasti mahutit ilmselt kahjustanud, seade ei ole seetõttu uueväärne ja võib

ka korrektse paigalduse korral olla kasutamiskõlbmatu.

21. Puuduste tõttu ei ole kostja töid vastu võtnud. Kostja teavitas hagejat juba 25.10.2016, et

teostatud tööd ei vasta hinnapakkumises toodud kirjeldusele ja palus tööd nõuetekohaselt

lõpetada. Kostja andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks 06.03.2017 täiendava tähtaja

13.03.2017. Samuti on pakutud tööde teostamiseks tähtaega 08.09.-10.09.2017, hiljem

lepiti kokku kuupäevas 18.09.2017. Hageja ei olnud nõus puuduste kõrvaldamisega või

seadis sellele ebamõistlikud lisatingimused, nagu kohtumenetluse kulude kostja kanda

jätmine ja kirjaliku lepingu mittesõlmimine. Hageja ei ole puudusi kõrvaldanud.

22. Kostja taganes hagejaga sõlmitud lepingust 04.04.2018 ja palus lepingu alusel üleantu, s.o

ettemaksuna tasutud 1548 euro tagastada. Hageja seda ei teinud.

23. Kostja sai seoses taganemisavalduse koostamisega kahju 360 eurot, s.o õigusabikulu

3 töötunni eest tunnihinnaga 120 eurot. Esindaja tegi järgmisi toiminguid: nõupidamine

kliendiga, taganemisavalduse aluseks olevate asjaolude analüüs ja avalduse koostamine,

avalduse kooskõlastamine kliendiga. Kulud on seotud kostja tegevusega.

24. Kostja palus tagastada lepingu alusel saadu ja hüvitada kahju hiljemalt 10.04.2018. Kuna

hageja oma kohustust ei täitnud, tuleb tal alates 11.04.2018 tasuda viivist.

Vastus vastuhagile

25. Hageja vaidles vastuhagile vastu, palus jätta selle läbi vaatamata ja menetluskulud kostja

kanda.

26. Kuna vastuhagi rahuldamine ei välista põhihagi nõude rahuldamist, tuleb see jätta läbi

vaatamata. Vastuhagi põhineb biopuhastusseadme müügilepingust taganemise tõttu

tekkinud kahju hüvitamisel. Hageja nõue põhihagi menetluses on tasunõue seadme

paigaldustööde eest. Kostja ei taganenud paigaldustööde töövõtulepingust. Seega puudub

põhi- ja vastuhagil vastastikune seos. Kuna võlaõigusseaduse (VÕS) § 188 lg 2 kohaselt ei

mõjuta taganemine lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust, on

hagejal õigus nõuda teostatud paigaldustööde eest tasu. Kostjal ei ole seega õigust vastuhagi

esitamiseks. Nõude saab läbi vaadata eraldi menetluses.

27. Kostja ei ole müügilepingust kehtivalt taganenud. Täitmata on nii formaalsed kui ka

materiaalsed taganemise eeldused. Kuna kostja tugineb taganemisavalduses asjaolule, et ta

teadis juba sügisel 2016, et biopuhastusseade ei tööta ja et see on oluline lepingu rikkumine,

on taganemisavaldus esitatud hilinemisega. Kostja tugines taganemisavalduses asjaolule, et

ta on andnud hagejale täiendava tähtaja töövõtulepingust tulenevates paigaldustöödes

puuduste kõrvaldamiseks. Kostja ei väitnud, et biopuhastusseade oleks katki või ei töötaks.

Paigaldustööde töövõtulepingust kostja ei taganenud, mida näitab ka see, et kostja soovib

tagasi saada seadme müügisummat, kuid ei soovi tagastada paigaldustööde väärtust.

Täiendavat tähtaega biopuhastusseadme remontimiseks ei ole hagejale antud.

28. Kuna hageja ei ole müügilepingut oluliselt rikkunud, puudub kostjal alus müügilepingust

taganemiseks. Kostja tugineb sellele, et hageja ei ole teinud kõiki töövõtulepingu kohaseid

paigaldustöid, mitte sellele, et biopuhastusseade oleks katki või vajaks remonti. Väide, et

biopuhastusseade on katki ja ei tööta, on tõendamata. Taganemise avalduses tugines kostja

üksnes eksperdi hinnangule, mis ei ole asjakohane tõend. Ekspert andis hinnangu üksnes

paigaldustööde vastavusele kostja hinnapakkumise tööde kirjeldusega. Hinnang ei käsitle

biopuhastusseadme seisukorda ega selle töötamist. Samuti on eksperdi hinnang

ebausaldusväärne. Kostja soovis taganeda biopuhastusseadme müügilepingust, kuid

täiendav tähtaeg anti paigaldustööde tegemiseks. Seega ei saa täiendava tähtaja

möödumisest tuletada olulist rikkumist müügilepingust taganemiseks.

29. Kostja õigusabikulude hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Taganemisavalduse

koostamiseks ei olnud vaja advokaati. Avalduse tegemiseks oleks piisanud ühest lausest,

millega kostja oleks iseseisvalt hakkama saanud. 3 tundi avalduse koostamisele ei ole

põhjendatud ja vajalik ajakulu. Esindaja koostas 3 tunni sees ka nõudeavalduse, mis ei ole

taganemise avalduse puhul põhjendatud ega vajalik. Vastuhagiavalduses loetletud esindaja

tööde kirjeldus on vastuolus asjas tõendina esitatud arve kirjeldusega. Kuna esindaja

esindab kostjat ka käesolevas menetluses, oli ta kõigi faktiliste asjaoludega kursis ega

vajanud selleks eraldi aega. Teades, et hageja taganemisega ei nõustu, oli pikkade

põhjendustega taganemisavalduse koostamine põhjendamatu. Avalduse koostamiseks sai

maksimaalselt kuluda 15-30 minutit.

30. Kuna kostjal ei ole hageja vastu põhinõuet, ei ole tal ka viivise nõuet. Kostja on

vastuvõtuviivituses, sest ei ole valmis biopuhastusseadet hagejale samaaegselt üle andma.

Hageja on olnud valmis seadme tagasi võtma ja soovib seda saada tagasi. Kostja leidis, et

hageja peab tulema ise seadme maa seest välja kaevama. Samas ei ole kostja paigaldustööde

töövõtulepingust taganenud ja keeldub töö eest tasumast. Müügilepingust taganemisel peab

kostja ise seadme maa seest välja kaevama ja tagastama selle hagejale.

31. Kostja väidab, et 30.08.2016 ei olnud paigaldustöid tehtud ega üle antud. Kuna kostja

taganes müügilepingust, ei puutu paigaldustööde tegemine asjasse, samuti paigaldustööde

puudustest teavitamise aeg. Paigaldustööd teostati tegelikult 23.08.2016 ja kostja vaatas

tööd kohapeal üle. Kostja väidab ebaõigesti, et teavitas hagejat 25.10.2016 paigaldustööde

puudustest. Kostja kirjutas hagejale tegelikult põhjusel, et hageja saatis talle 09.10.2016

meeldetuletuse paigaldustööde arve tasumiseks. Arvestades kostja väidet osade

paigaldustööde tegemata jätmise kohta, ei ole tegemist töödega, mis võiksid mõjutada

seadme nõuetekohast toimimist või sihipärast kasutamist.

32. Hageja käis 10.01.2018 kostja kinnisasjal kokkulepitud töid teostamas. Tööde käigus sai

viga seadmest väljuv reovee äravoolutoru, mis oli võimalik kohapeal välja vahetada, kuid

millest kostja keeldus. Pooled olid eri meelt selles, kas väljavoolutoru vigastamisega on

kogu seade katki või mitte. Kostja nõudis uut biopuhastusseadet. Hageja pakkus hea tahte

märgina, et paigaldab 16.01.2018 uue seadme ja teeb tööd otsast peale. Kuigi kostja oli

sellega nõus, keelas ta töö teostamise päeval hagejal tööde tegemise, seades tingimuseks

töövõtulepingu ja tasukokkuleppe kirjaliku fikseerimise. Sellist kokkulepet varem ei olnud.

Seega asus kostja uute ettekäänetega takistama tööde tegemist ja vaidluse lahenemist.

Seetõttu ei olnud kostjal õigust lepingust taganeda (VÕS § 101 lg 3).

33. Kostja tõendid ei ole asjakohased ega seondu biopuhastusseadme müügilepingust

taganemise ega tagasitäitmise võlasuhtega. Ükski tõend ei tõenda, et seade oleks katki ja

annaks olulise rikkumise näol aluse müügilepingust taganemiseks.

Esimese astme kohtu otsus

34. Maakohus jättis hagi rahuldamata, rahuldas vastuhagi ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja

põhivõla 1908 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 173,13 eurot ja viivise alates

30.05.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud

jättis kohus hageja kanda.

35. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 18.08.2016 tegi hageja kostjale hinnapakkumise

nr 1600282 biopuhastusseadme paigaldustööde teostamiseks. Kostja tellis hinnapakkumise

alusel hagejalt reovee biopuhastusseadme, selle paigaldustööd ja käivitamise.

Hinnapakkumise järgi oli seadme ja teenuste hind 4452 eurot (käibemaksuga). 19.08.2016

esitas hageja ettemaksuarve 1548 euro (sh käibemaks) tasumiseks, mille kostja tasus.

23.08.2016 algasid seadme paigaldustööd. 06.09.2016 esitas hageja kostjale parandatud

kujul arve (dateeritud 30.08.2016) 2588 euro tasumiseks. Arve on tasumata. 20.03.2017

esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse 2588,40 sissenõudmiseks ja 05.04.2017

hagi. 04.04.2018 esitas kostja hagejale avalduse lepingust taganemiseks ja 20.04.2018

vastuhagi põhivõla 1908 euro ja viivise väljamõistmiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas

hageja täitis oma lepingust tulenevad kohustused kohaselt ja kas kostja on lepingust

kehtivalt taganenud. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist ja viivist. Kostja

nõuab tagasitäitmise võlasuhtest tulenevalt tasutud summa tagastamist, kahju hüvitamist ja

viivist.

36. Õige ei ole hageja seisukoht, et pooled sõlmisid müügilepingu biopuhastusseadme

müümiseks ja töövõtulepingu selle paigaldamiseks ja käivitamiseks. Poolte vahel on

töövõtulepingust tulenev õigussuhe. Hinnapakkumine sisaldab nii seadme kui ka tööde

maksumust, kuid paigaldustööde hind oli oluliselt kõrgem seadme hinnast, mistõttu

müügilepingu sätteid ei saa VÕS § 208 lg 2 teise lause järgi kohaldada. Hageja tellis

biopuhastusseadme koos paigaldustöödega, st tervikliku teenuse. Vaidlust ei ole selles, et

seade oli vaja kohale transportida, ühendada biopuhastusseadme külge teised seadmed ja

toru, luua imbväljak ja teostada teised biopuhastusseadme paigaldamiseks vajalikud tööd.

37. Hageja nõude rahuldamise eelduseks on töö valmimine (VÕS § 637). Pooltel ei olnud

kokkulepet tööde vastava aktiga üleandmise kohta. Biopuhastusseadme paigaldustööde

vastuvõtmine tellija poolt on tavaline VÕS § 637 lg 4 tähenduses. Hageja pidi seega

tõendama, et ta on töö kostjale üle andnud.

38. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegi töid, kuid üleandmise-vastuvõtmise akti ei vormistatud

ja allkirjastamiseks ei esitatud. Sellest, et hageja märkis 06.09.2016 kostjale esitatud arvel

pretensioonide esitamise tähtaja (7 päeva) järeldub, et ta luges tööd seisuga 06.09.2016

valminuks ja soovis need üle anda. Kostja ei kaotanud 7-päevase tähtaja mittejärgimisega

pretensioonide esitamise õigust, nagu leiab hageja. Hageja ei saa sellist tähtaega ühepoolset

määrata. Selles oleks tulnud eraldi kokku leppida.

39. Kostja informeeris hagejat 25.10.2016 e-kirjaga, et tööd ei vasta hinnapakkumises toodud

kirjeldusele p-de 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 12 osas ning tõi välja, et torustik vajub puuduliku pinnase

tihendamise tõttu. Kostja palus kokkulepitud tööd viia lõpuni. Hageja leidis, et

pretensioonide esitamise tähtaeg on möödunud, kuid kinnitas, et hinnapakkumise p-des 4,

6 ja 7 märgitud tööd jäid ära. 06.03.2017 esitas kostja nõudeavalduse kokkulepitud tööde

teostamiseks. Töö pidi olema vähemalt keskmise kvaliteediga. Vaidlust ei ole, et tellitud

seade on ette nähtud olme- ja sellele analoogiliste heitvete puhastamiseks. Kostja eeldas, et

tänu biopuhastusseadmele saab kogu olmevesi puhastatud.

40. Hageja tööd ei vastanud lepingu tingimustele. Vaidlust ei ole selles, et betoonplaat oli

hinnapakkumises nimetatud (p-d 6 ja 7), kuid seda ei paigaldatud. Väide, et

paekivipinnasele ei pea betoonplaati paigaldama, on tagantjärele otsitud ja vastuolus muude

tõenditega. Hageja veebilehel olevalt fotolt nähtub, et betoonplaat paigaldatakse ka

paekivipinnase puhul.

41. Hageja seadusliku esindaja AV vande all antud seletus on vastuoluline. Ütlustest nähtub,

nagu oleks betoonplaati kasutatud kõrgendusena, mis ei ole aga plaadi kasutamise eesmärk.

Tunnistajana üle kuulatud asjatundja MP selgitusest tuleneb, et betooniplaadi paigaldamata

jätmine ja biopuhastusseadme betoonplaadi külge ankurdamata jätmine on puudus, sest

biopuhasti võib seoses pinnasevee tõusuga hakata maa sees kerkima. Kuna puuduvad

uuringud selle kohta, kuidas käitub pinnasevesi, ei tohtinud hageja jätta betoonplaati

paigaldamata ja biopuhastusseadet ankurdamata. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et kostja

seaduslik esindaja andis mahuti paigaldamise ajal nõusoleku betoonplaadi paigaldamata

jätmiseks. Hageja ei saa sellisele nõusolekule tugineda. Kostja ei oleks nõusolekut andnud,

kui ta oleks plaadi olemasolu ja seadme ankurdamise vajalikkusest teadnud. Hageja seda ei

selgitanud ja otsustas omaalgatuslikult betoonplaadi paigaldamise ja ankurdamise töö jätta

tegemata. Hageja on oma ala asjatundja, kes pidi teadma, kas betoonplaadi paigaldamine

oli vajalik või mitte. Kostjal puudusid selles valdkonnas eriteadmised.

42. Hageja ei puistanud biopuhasti ümber liiva ega tampinud seda iga 40 cm tagant

(hinnapakkumise p 8). Tegemist on puudusega. MP arvamuse ja ütluste kohaselt ei

kasutatud puhasti paigaldamisel kaeviku tagasitäitmisel ümber mahuti perimeetri nõutavas

mahus liiva. Tagasitäiteks kasutati väljakaevatud kohalikku materjali (paerähane moreen),

mis ei ole sobiv ja võib vigastada plastmahutit. Fotodelt nähtub, et mahuti ümber on muld.

MP ütlused tõendavad, et liiva ei paigaldatud, seda ei tambitud ja tegemist on puudusega.

Õige ei ole hageja väide, et tõendina esitatud fotol on näha liiva. Hageja ei saa tõendada

enda juhatuse liikme ütlustega, kes ise paigaldamise juures ei viibinud, seda, et liiva oleks

nõuetekohases koguses paigaldatud.

43. Hageja ei teostanud hinnapakkumise p-des 3 ja 12 märgitud töid, st torustik paigaldati

tihendamata pinnasele, mistõttu pinnas vajub koos reoveega. Pinnase ilmse vajumise või

ebakohase paigaldustöö tõttu on torustiku kalle muutunud negatiivseks. Tegemist on

puudusega biopuhasti paigaldamisel. Kui torustiku kalle on negatiivne, ei jookse reovesi

mitte biopuhastisse, vaid tagasi elamusse. Asjatundja MP arvamuse ja tõendina esitatud

video kohaselt on sissevoolutorustik negatiivse kaldega. Hageja tõendab oma vastupidist

väidet üksnes juhatuse liikme vande all antud seletusega, mille kohaselt torustik kontrolliti

üle kameraalse sondiga, mis pandi majast torustikku biopuhasti suunas. Samas ta selgitas,

et ei tea, millise kaldega sissevoolu toru oli, kuid see pidi olema vähemalt nullis. Seega ei

ole hageja väide veenev. Hageja ei teostanud torustiku kalde osas mõõtmisi ega

vormistanud ühtegi katseprotokolli. Väited torustiku nõuetekohase paigalduse kohta on

tõendamata. Isegi kui kalle ei olnud negatiivne tööde lõpetamise päeval, on see muutnud

negatiivseks, mida võis MP ütluste kohaselt mõjutada asjaolu, et torustiku all ja selle ümber

ei olnud piisavas koguses liiva.

44. Fotoga on tõendatud kostja väide, et 230 V pinge all olev kompressoriruum on osaliselt

täidetud veega. Tegemist on puudusega, sest ilmselgelt ei tohi pinge all olev

kompressoriruum olla veega täitunud.

45. Tõendatud on kostja väide, et fekaalid jooksevad imbväljakusse, reostades keskkonda.

Kohtule esitati reostuse kohta fotod. OÜ Keskkonnauuringute Keskuse 03.07.2017 heitvee

analüüsiakti andmete järgi on ilmne, et heitvesi, mis on kostja kinnisasjal, ei vasta Vabariigi

Valitsuse 29.11.2013 määruses nr 6 kehtestatud tingimustele. Määruse lisas 1 kehtestatud

biokeemiline hapnikutarve tohib olla 40 m/gl, kuid analüüsiakti kohaselt on see kostja

kinnistul 470 m/gl, keemiline hapnikutarve tohib olla 150, kuid kostja kinnistul on see 1000,

heljuvainet tohib olla 35 mg/l, kuid kostja kinnistul on seda 489 mg/l jne.

46. Seadme kõige olulisem puudus on, et see ei tööta. MP arvamuse kohaselt ei ole puhasti

paigaldamisel järgitud tootja paigaldustööde kirjelduse p-te 6, 7, 8 ja 12. Tehtud tööd ei

vasta olulises osas hinnapakkumisele nr 1600282. Mahuti paigaldamisel on niivõrd olulised

puudused, et nende kõrvaldamine ei ole ilma sisuliselt uue ja korrektse paigaldustööta

võimalik. Moreeni täitematerjalina kasutamine on puhasti mahutit ilmselt kahjustanud ja

seade ei ole seetõttu uueväärne ning võib ka korrektse paigalduse korral olla

kasutuskõlbmatu. Biopuhasti paigaldamise puuduste tõttu biopuhasti ei tööta ja olmevesi

reostab kostja kinnisasja ümbrust. Seega ei vasta tööd lepingu tingimustele, sest tööl ei ole

kokkulepitud omadusi ja see ei sobi otstarbeks, milleks kostja seada vajas, nimelt inimeste

igapäevase tegevuse tulemusena tekkinud olmevee puhastamiseks.

47. Tõendamata on kostja väide, et imbväljaku kontroll-luuk on viltu. Isegi kui luuk oleks viltu,

oleks see seda vähesel määral ja seda ei saa lugeda puuduseks. Põhjendatud ei ole kostja

etteheide, et hageja ei teostanud heakorratöid. Tõendina esitatud fotolt nähtub mõneti

liivane pinnas, kuid ei nähtu, et hageja oleks jätnud kinnistule suured liiva- või

mullahunnikud või ehitusmaterjalid vedelema.

48. Kostja on lepingust kehtivalt taganenud ja ta vabaneb tasu maksmise kohustusest.

Biopuhasti paigaldamise tööd olid oluliste puudustega, seade ei tööta ja olmevesi reostab

kostja kinnisasja ümbrust. Kostja teavitas hagejat puudustest mõistliku aja jooksul, kui ta

sai neist teada ja kirjeldas tööde mittevastavust piisavalt täpselt. Seadme paigaldustööd

lõpetati septembris 2016 ja esimene kirjalik etteheide selle kohta, et tööd ei vasta

hinnapakkumises märgitule, saadeti oktoobris 2016. 06.03.2017 esitas kostja hagejale

nõudeavalduse kokkulepitud tööde teostamiseks, milles tõi välja loetelu puudulikult või

tegemata jäänud töödest ja andis tähtaja 13.03.2017 tööde lõpuleviimiseks ja puuduste

kõrvaldamiseks. Kuni lepingust taganemise avalduse esitamiseni 04.04.2018 ei olnud

puudused kõrvaldatud. Hageja pakkus, et teeb tööd uuesti, kui käesoleva menetluse kulud

jäävad poolte endi kanda. Kostjal oli õigus sellega mitte nõustuda. Kuna kostja oli andnud

hagejale täiendava tähtaja, kuid hageja ei olnud puudusi kõrvaldanud 2 aasta jooksul

biopuhasti paigaldamisest, oli kostjal õigus 04.04.2018 VÕS § 116 lg 2 p-de 1 ja 5 ning

VÕS § 641 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel lepingust taganeda. Seega vabaneb kostja lepingust

tuleneva tasu maksmise kohustusest ja hageja nõue jääb rahuldamata.

49. Seoses lepingust taganemisega on kostjal õigus tagasi saada hagejale tasutud 1548 eurot.

Õige ei ole hageja seisukoht, et kostja nõue tuleb jätta rahuldamata, sest kostjal ei ole

võimalik enam lepingut kogu mahus tagasi täita, sest ta paigaldas ise uue seadme ja

utiliseeris vana. Kostja teavitas hagejat õigusest ja võimalusest võtta paigaldatud seade

tagasi ning palus selle eemaldada hiljemalt 10.04.2018. 18.04.2018 e-kirjas palus kostja

hagejal teatada, millal tal on kavas seade ära viia. Seadme äravedu paluti teostada nädala

jooksul. Kostja hoiatas, et kui hageja kirjale ei vasta, on ta sunnitud territooriumi

korrastamiseks ja uute tööde tellimiseks hageja seadmed likvideerima. Hageja teatas

20.04.2018, et kostja peab üle andma tervikliku süsteemi ja palus kostjal seadme välja

kaevata. Kostja selgitas, et seadme peab välja kaevama hageja, kes selle paigaldas. Hageja

ei tulnud seadmele järele. Hageja avaldas soovi seade tagasi saada alles 19.04.2019

kohtuistungil. Hageja väide on ilmselgelt pahatahtlik. Kui ta oleks tegelikult olnud seadmest

huvitatud, oleks ta tundnud selle vastu huvi, mitte nõudnud kostjalt seadme väljakaevamist

ja hagejale transportimist, millega oleks kostjal kaasnenud täiendavad kulud. Kuna kostja

tellis hagejalt seadme ja paigaldustööd enda asukohas, pidi kostja seadme hagejale üle

andma enda asukohas. Kuna hageja ei näidanud üles huvi seadme äraviimise vastu ja kuna

kostjal oli vaja paigaldada vana asemele uus seade, ei saanud eeldada, et hageja seade jääb

lahtikaevatud kujul lõpmatuseni kostja territooriumile, kuni hageja otsustab sellele kunagi

järele tulla. Etteheide, et kostja ei teavitanud hagejat biopuhastusseadme väljakaevamisest

ja võimalusest sellele järele tulla, ei ole põhjendatud. Hageja on seega minetanud õiguse

nõuda biopuhasti tagastamist ja tal ei ole õigust nõuda selle väärtuse hüvitamist rahas.

50. Põhjendatud on ka kostja nõue taganemisavalduse koostamisega seonduvate õigusabi

kulutuste 360 euro hüvitamiseks. Advokaadibüroo esitas kostjale arve 360 euro maksmiseks

3 töötunni eest tunnihinnaga 120 eurot. Arvestades taganemiseavalduse ja nõudeavalduse

koostamiseks kuluvat aega ning dokumendi pikkust ja sisu, on õigusabi eest tasumisele

kuuluv summa põhjendatud. Advokaadi abi kasutamine oli õigustatud. Tegemist on keeruka

õigusliku vaidlusega. Kahju tekkimine on põhjuslikus seoses hageja tegevusega. Kostjal ei

jäänud muud üle, kui teha kulutusi õigusabile lepingust taganemise avalduse esitamiseks.

51. Põhjendatud on kostja nõue viivise saamiseks seaduses sätestatud määras põhinõudelt alates

kohustuse sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast, s.o 11.04.2018 kuni kohustuse

täitmiseni.

Apellatsioonkaebus

52. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta

vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

53. Maakohus jättis hageja nõude sissenõutavuse hindamisel arvestamata oluliste asjaolude ja

õigusnormidega. Kohus tuvastas ebaõigesti, et seadme paigaldustööd tehti 23.08.2016-

10.09.2016. Hageja kinnitas vande all, et tööd algasid 23.08.2016 ja kestsid kaks päeva.

10.09.2016 kõrvaldas hageja kostja pretensiooni tõttu puudused heakorratöödes.

54. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja sai puudustest teada 25.10.2016. Kohus jättis

tähelepanuta kostja väite, et ta sai puudustest teada hiljemalt 24.08.2016. Kostja selgitas, et

sai juba paigaldustööde teostamisel aru, et hageja ei tee töid nii, nagu need peaksid olema

tehtud, millest kostja korduvalt hagejat ka informeeris, kuid tulutult. Kostja teavitas hagejat

tähtaegselt ainult heakorratöid puudutavatest puudustest. VÕS § 643 kohaselt pidi kostja

töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Maakohtu käsitlus, et 2 kuud ja 1 päev

on mõistlik aeg puudustest teatamiseks, on vastuolus VÕS § 644 lg-ga 1. VÕS § 644 lg 3

kohaselt ei või kostja töö lepingutingimuste mittevastavusele enam tugineda.

55. Kohus leidis ebaõigesti, et hageja ei võinud ühepoolselt määrata tellijale 7 päevast

pretensioonide esitamise tähtaega. 7 päeva on mõistlik aeg tööde ülevaatamiseks ja

puudustest teavitamiseks, arvestades tööde ülevaatamise ja puudustest viivitamatu

teavitamise kohustust. Õige on järeldus, et hageja luges paigaldustööd tehtuks ja soovis töö

üle anda hiljemalt 06.09.2016. Hageja tegi korda tööd, mille puudustele kostja tähtaegselt

viitas. Eluliselt ei ole arusaadav, miks kostja ootas muudest puudustest teavitamisega kaks

kuud, kui ta neist teadis. Kostja lihtsalt ei tahtnud lõpparvet tasuda.

56. Maakohtu otsus on vastuoluline osas, mis puudutab seda, millistele puudustele kostja

tugineb. Kohus tuvastas, et kostja tugines puudustele hinnapakkumise punktides 3-8 ja 12

ning asjaolule, et torustik vajub puuduliku pinnase tihendamise tõttu. Seejärel tuvastas

kohus, et kostja tugines punktides 6-8 ja 12 nimetatud puudustele. Samas analüüsis kohus

etteheiteid punktidele 3, 6-8, 12 ja 14 ning lisaks imbväljaku kontroll-luugi viltu olemist,

kompressoriruumi veega täidetust ja keskkonna reostust. Kohus võis analüüsida üksnes neid

puudusi, millele kostja õigeaegselt tugines. Õigeaegne pretensioon puudutas punkti 14.

57. Maakohtu

põhjendused

ja

lõppjäreldus

betoonplaadi

mittepaigaldamise

ja

biopuhastusseadme mitteankurdamise kohta ei ole omavahel kooskõlas. Kohus hindas

ebaõigesti tõendeid. Hageja kodulehel olevalt fotolt nähtub selgelt, et isegi betoonplaadiga

biopuhasti ei ulatu maapinna tasapinnani, kuid biopuhasti peab ulatuma sellest kõrgemale.

Seega on õige hageja seadusliku esindaja vande all antud seletus selle kohta, et fotol olev

seade paigaldati betoonplaadile selleks, et seadet kõrgemale tõsta. Tegemist ei ole

paigaldusjuhendi osaks oleva fotoga ja selle alusel ei saa seadme paigaldusnõuete üle

otsustada. Maakohus tuvastas betoonplaadi paigaldamise eesmärgi ainult ühe tõendi alusel.

Kohus ei põhjendanud, miks ta ei arvestanud hageja seadusliku esindaja vande all antud

seletust ja lähtus üksnes tunnistaja ütlustest. Hageja seaduslik esindaja selgitas, et

betoonplaati kasutatakse selleks, et biopuhasti ei vajuks maa sisse. Kuna kostja kinnistu

asub paekivikihi peal, paigaldati seade tugevale ja stabiilsele kihile ning betoonplaati ei

olnud vaja. Tunnistaja selgitas, et betoonplaat paigaldatakse selleks, et seade ei hakkaks

pinnase- või põhjavee toimel maa seest välja kerkima, kuid pooled ei ole tuginenud

asjaolule, et seadme paigaldustööde ajal oleks olnud pinnasevesi või põhjavesi kõrge.

Kohus jättis arvestamata tunnistaja ütlused selle kohta, et selleks, et otsustada, kas

ankurdusplaati on vaja, on vaja teada, kui kõrgele tõuseb pinnasevesi. Kohus ei tuvastanud,

kui kõrgele vee tase tõuseb ja seda ei teadnud ka tunnistaja MP. Seega ei olnud betoonplaadi

mittepaigaldamine automaatselt oluline puudus.

58. Ekslik on kohtu seisukoht, et hageja otsustas jätta betoonplaadi paigaldamata

omaalgatuslikult. Kohus tuvastas samas, et selle kohta oli kokkulepe. Betoonplaadi

mittepaigaldamine räägiti läbi ja kostjale selgitati, et kuna on paekivikiht, siis ei ole seda

vaja paigaldada. Maakohus käsitles kostjat tarbijana, leides, et kostjal ei olnud eriteadmisi.

Kostja tegutses kutse- ja majandustegevuses ning kostja seaduslik esindaja kinnitas vande

all, et uue biopuhastusseadme tellis ta teiselt firmalt, kuid kõik paigaldustööd teostas ise.

Seega pidid tal olema eriteadmised. Maakohus ei põhjendanud, kuidas mõjutas betoonaluse

mittepaigaldamine ja ankurdamine seadme sihtotstarbelist kasutamist.

59. Vastuolulised on maakohtu põhjendused liiva puudumise tuvastamisel. Kohus tuvastas

spetsialisti arvamuse alusel, et tagasitäiteks kasutati kohalikku materjali (paerähane

moreen) ja fotode põhjal, et seadme ümber kasutati mulda. Seega on ebaselge, mis materjali

tegelikult kasutati. Ka MP väited selle kohta, kas tegelikult liiva kasutati või mitte ning kui

palju seda kasutati, on vastuolulised. Kohus jättis arvestamata, et kostja seaduslik esindaja

tunnistas vande all, et hageja tõi kinnistule liiva ja pani selle seadme ümber. Väide, et liiva

oli vähe, on kostja subjektiivne hinnang. Kohus leidis, et liiva oli vaja selleks, et vältida

plastmahuti vigastamist ja vajumist. Menetluses ei ole tuvastatud ega väidetud, et mahuti

oleks kahjustatud. Samuti ei ole väidetud, et seade oleks ära vajunud.

60. Õige ei ole kohtu seisukoht, et tõenditena esitatud fotodel ei ole seadme ümber näha liiva.

Liiva on selgelt näha. Väide, et tegemist on fekaaliga, ei ole õige, sest enne seadme lahti

kaevamist pumpas hageja seadme biomudast ja reoveest tühjaks. Kohus ei põhjendanud,

kuidas takistas liiva puudumine või selle nõutavas mahus mittekasutamine seadme

sihtotstarbelist kasutamist.

61. Õige ei ole kohtu seisukoht, nagu oleks kostja esitatud videolt näha sissevoolutoru

negatiivne kalle. Videost ei ole näha, kui suurt kallet torule asetatud loodlaud näitab.

MP kinnitas, et 40cm torujupi pealt ei ole õige kallet mõõta ja selgitas, et hindas kallet

visuaalselt. Sissevoolutoru negatiivne kalle on õigete mõõtmiskatsetega tuvastamata.

Eluliselt ei ole usutav väide, et sissevoolutoru negatiivse kalde korral tekivad ummistused.

Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et elamus oleks olnud ummistusi. Väide, et fekaalid

jooksevad imbväljakusse, kinnitab, et sissevoolutoru ei saanud olla negatiivse kaldega.

62. Kostja ei tuginenud oma 25.10.2016 e-kirjas sellele, et kompressoriruum on osaliselt

täidetud veega. See etteheide on seega esitatud hilinenult. Foto kohaselt ei ole kompressor,

mis on mõeldud välitingimustes kasutamiseks, ise vee sees. Kompressori tööd ei mõjuta

see, et mahuti põhja peal on kondentsvesi. Kohus ei tuvastanud, et niiskus mõjutab

kompressori tööd. Samuti ei väitnud kostja, et kompressor ei tööta.

63. Kostja ei tuginenud oma 25.10.2016 e-kirjas sellele, et fekaalid jooksevad imbväljakusse,

reostades keskkonda. Etteheide on esitatud hilinenult. Kohus ei arvestanud selle puuduse

analüüsimisel oluliste asjaolude ja tõenditega. Selge ei ole, mis põhjusel reovee näidud

normist hälbivad. Kostja on ise põhjustanud biopuhastusseadme mittenõuetekohase

töötamise, mille tulemusel näidud hälbivad. Kostja rikkus biomuda. Ta ei olnud nõus hageja

kontrolli läbiviimisega. Tuvastatud ei ole, et keskkonnareostus oleks esinenud

biopuhastusseadme tõttu.

64. Tunnistaja MP kinnitas, et tema seadet ei kontrollinud ja seade ei olnud töökorras seetõttu,

et reovee väljalasketoru oli katki ja seade oli tühi. Samuti kinnitas tunnistaja, et seadme

töötamine või mittetöötamine ei sõltu paigaldustöödest. Kohus tuvastas ebaõigesti, et seade

ei tööta puudulike paigaldustööde tõttu. Hageja ei ole töövõtulepingut rikkunud.

65. Maakohus leidis ebaõigesti, et taganemisavalduse formaalsed ja materiaalsed eeldused on

täidetud. Avaldust ei esitatud mõistliku aja jooksul. Puudustest sai kostja teada 24.08.2016,

kuid taganemisavaldus esitati 04.04.2018. Taganemise aeg ei oleks mõistlik isegi siis, kui

arvestada täiendava tähtaja andmist 25.10.2016. See, et kostja määras täiendava tähtaja ka

06.03.2017, ei muuda olematuks 25.10.2016 antud tähtaega, millele hageja vastas selge

keeldumisega. Seega on kostja kaotanud õiguse lepingust taganeda.

66. Kohus tuvastas valesti selle, millal avaldas hageja soovi seade tagasi saada ja järeldas

ebaõigesti, et hageja käitus pahatahtlikult. Hageja avaldas soovi seade tagasi saada juba

23.04.2018, mitte alles 19.04.2019 kohtuistungil, nagu leidis maakohus. Maakohus leidis

valesti, et hageja soovis, et kostja transpordiks biopuhastusseadme tema juurde. Hageja ei

ole seda soovinud. Hageja soovis, et kostja kaevaks seadme maa seest välja ja annaks teada,

millal hageja saab sellele järele tulla. Kostja kaevaski seadme välja, kuid hagejale sellest ei

teatanud, vaid hävitas seadme, kuigi ta kohustus selle tagastama. Hageja ei teadnud seadme

hävitamisest kuni 19.03.2019 kohtuistungini. Kostja võttis hagejalt võimaluse tõendada

kohtuliku ekspertiisiga, et seade töötab. Ekspertiisitaotluse oli hageja esitanud. Maakohus

jättis tähelepanuta hageja väited kostja pahatahtliku käitumise ja võistleva kohtumenetluse

põhimõtte rikkumise kohta. Seega on ebaõige maakohtu seisukoht, et kostjal on õigus saada

hagejalt 1548 eurot ja et hagejal ei ole õigust kohasele hüvitisele.

67. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et õigusabikulu taganemisavalduse koostamisele oli

põhjendatud ja vajalik. Maakohus jättis hageja 30.05.2018 esitatud vastuväited arvestamata.

Pealegi ei olnud tegemist kehtiva taganemise avaldusega.

68. Eeltoodud asjaoludel vaidlustab hageja ka viivisenõude rahuldamise ja menetluskulude

jaotuse.

Vastus apellatsioonkaebusele

69. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

70. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.

71. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme

õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442

lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu

tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu

järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks

ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid

analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on

maakohus nõuetekohaselt ka teinud. Maakohus hindas TsMS § 232 lg-st 1 juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt,

et hageja nõue kostja vastu ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele, kuid kostja

vastuhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

72. Apellatsioonkaebuses kordab hageja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on

otsuses nendele hinnangu juba andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega.

Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS

§ 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

73. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse

või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist

vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

74. Hageja arvates tuvastas maakohus ebaõigesti, et seadme paigaldustööd tehti ajavahemikul

23.08.2016-10.09.2016. Samas ei olnud maakohtus pooltel vaidlust selle üle, et hageja

alustas hinnapakkumises nimetatud tööde tegemisega 23.08.2016 ja käis 10.09.2016

tegemas heakorratöid, mis on hinnapakkumise p-s 14 nimetatud töö. Sama kinnitab hageja

apellatsioonkaebuses. Seega on hageja väide sisutühi.

75. Maakohus ei tuvastanud, et kostja sai töö puudustest teada 25.10.2016, nagu hageja

apellatsioonkaebuses väidab. Maakohus tuvastas, et kostja teavitas hagejat 25.10.2016

e-kirjaga töö puudustest ja palus kokkulepitud tööd lõpule viia. Põhjendamatu on

apellatsioonkaebuse väide, et kostja sai puudustest teada hiljemalt 24.08.2016 ja õigeaegselt

on esitatud pretensioon ainult p 14 kohta (heakorratööde tegemine). Kostja seadusliku

esindaja vande all antud seletuse alusel sellist järeldust teha ei saa. Kostja seaduslik esindaja

võis tööde tegemise ajal märgata, et mingeid töid tehakse viisil, mis ei ole tema arvates õige

ja tal võisid tekkida kahtlused töö kvaliteedi osas, kuid ta ei pidanud kohe aru saama, et

puhastusseade tööle ei hakka, torustik hakkab vajuma, tekib pinnasereostus jne. Asja

materjalist järeldub, et puudused ei ilmnenud kohe ja korraga, vaid teatud aja jooksul.

Maakohus andis põhjaliku hinnangu kõikidele kostja poolt välja toodud puudustele ja

ringkonnakohus maakohtu otsuses hageja viidatud vastuolusid ei tuvastanud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja teavitas hagejat töö

lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul ja ta ei ole kaotanud õigust

puudustele tugineda.

76. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, et hageja ei võinud ühepoolselt

määrata pretensioonide esitamise tähtajaks 7 päeva. Kostja ei kaotanud selle tähtaja

mittejärgimise tõttu pretensioonide esitamise õigust, nagu hageja apellatsioonkaebuses

jätkuvalt leiab.

77. Maakohus tuvastas tõendeid hinnates õigesti, et hinnapakkumise p-des 6 ja 7 oli ette nähtud

süvendisse betoonplaadi paigaldamine ja biopuhastusseadme ankurdamine selle külge.

Hageja tõi plaadi küll kostja kinnistule, kuid seda süvendisse ei paigaldanud ja seega ei

ankurdanud ka seadet plaadi külge. Seega ei vastanud töö selles osas lepingutingimustele.

Maakohus põhjendas piisava põhjalikkusega, miks ta ei arvestanud otsuse tegemisel hageja

väidet, et paekivipinnasele ei pea betoonplaati paigaldama, samuti hageja seadusliku

esindaja vande all antud seletust betoonplaadi kasutusotstarbe kohta (seadme kõrgemale

tõstmine) ja miks kohus arvestas tunnistaja MP ütlusi, mille kohaselt on betoonplaadi

paigaldamise ja seadme selle külge ankurdamise eesmärgiks seadme kerkimise takistamine

pinnase- või põhjavee toimel.

78. Hageja väide, et seadme paigaldamise ajal ei olnud pinnase- või põhjavee tase kõrge, ei oma

asja lahendamisel tähtsust. Maakohus leidis õigesti, et olukorras, kus puuduvad andmed

selle kohta, kuidas pinnase- ja põhjavesi käituvad, ei oleks hageja tohtinud jätta betoonplaati

paigaldamata ja seadet ankurdamata. Samuti leidis maakohus õigesti, et hageja ei saa

tugineda sellele, et kostja seaduslik esindaja andis betoonplaadi paigaldamata jätmiseks

nõusoleku. Hageja asjatundjana oleks pidanud kostjale selgitama nende tööde tegemise

vajadust ja tegemata jätmise riske. Hageja seda ei teinud. Maakohus tuvastas õigesti, et

kostjal selle valdkonna eriteadmised puudusid. Maakohus ei käsitlenud kostjat tarbijana,

nagu hageja apellatsioonkaebuses väidab. Asjaolu, et kostja seaduslik esindaja paigaldas

uue biopuhastusseadme ise, ei tähenda seda, et tal on selle valdkonna eriteadmised.

Hinnapakkumises märgitud plaadi paigaldamata ja seadme ankurdamata jätmine oli oluline

puudus, nagu leidis õigesti ka maakohus.

79. Maakohus tuvastas tõendeid hinnates õigesti ka selle, et hageja ei puistanud biopuhasti

ümber liiva hinnapakkumise p-s 8 märgitud viisil. Maakohus põhjendas, miks ta ei

arvestanud otsuse tegemisel hageja seadusliku esindaja seletust liiva nõuetekohase

paigaldamise kohta. Hageja seaduslik esindaja ei viibinud väidetava liiva paigaldamise ajal

objektil ja seega ei saa tal olla ka teadmist selle kohta, kas ja kui palju liiva tagasitäiteks

kasutati. Ringkonnakohtul puudub alus hinnata selles osas tõendeid teisiti.

80. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et hageja ei teostanud hinnapakkumise p-des 3 ja 12

märgitud töid. Torustik paigaldati tihendamata pinnasele, mistõttu see hakkas vajuma ja

selle tagajärjel muutus torustiku kalle negatiivseks. Maakohus märkis, millistele tõenditele

ta oma järelduse rajas ja miks kohus ei arvestanud otsuse tegemisel hageja seadusliku

esindaja vande all antud seletusega. Hageja väited torustiku nõuetekohase paigalduse kohta

on paljasõnalised. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks torustiku kallet mõõtnud.

Hageja seaduslik esindaja ei osanud seletust andes öelda, milline kalle torul selle

paigaldamise järgselt oli. Ühtegi kirjalikku dokumenti ei ole hageja tööde tegemise ja

mõõdistamiste kohta vormistanud.

81. Asja lahendamisel ei ole tähtsust asjaolul, et kostja ei tuginenud oma 25.10.2016 e-kirjas

sellele, et kompressoriruum on osaliselt täidetud veega. Nagu juba eelnevalt märgitud, ei

olnud kõik puudused selle e-kirja kirjutamise ajaks ilmnenud ja kostjal oli õigus tuua hiljem

välja ka need puudused, milliste olemasolust ta sai teada hiljem. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu seisukohaga, et 230 V pinge all olevas kompressoriruumis ei tohi vett olla.

Apellatsioonkaebuse väide, et kompressor ise vee sees ei ole, ei oma asja lahendamisel

tähtsust. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, mille alusel saaks

teha järelduse, et vesi pinge all olevas kompressoriruumis on ohutu ega mõjuta kompressori

tööd.

82. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks kostja tuginenud

hilinemisega puudustele, et fekaalid jooksevad imbväljakusse ja on põhjustanud

keskkonnareostuse. Kostja ei pidanud biopuhastusseadme paigaldamise järgselt kohe

reostusest teadma. OÜ Keskkonnauuringute Keskus tegi heitvee analüüsi 03.07.2017,

mistõttu ei saanud kostja sellele 25.10.2016 kirjas tugineda. Hageja sellekohane etteheide

on alusetu.

83. Tõendamata on hageja väited, et kostja on ise põhjustanud biopuhastusseadme

mittetöötamise ja ta rikkus biomuda. Maakohtus ei olnud vaidlust selle üle, et hageja on

üritanud kostja pretensioonide tõttu korduvalt seadet tööle saada, kuid see ei õnnestunud.

Hageja ei ole toonud välja asjaolusid ega esitanud tõendeid, mille alusel saaks teha

järelduse, et keskkonnareostuse imbväljakul on põhjustanud muu asjaolu, kui mittetöötav,

st heitvett mittepuhastav seade.

84. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus seostas ebaõigesti biopuhasti

mittetöötamise selle paigaldamise erinevate puudustega. Tunnistaja MP ütluste kohaselt ei

sõltu seadme töötamine või mittetöötamine selle paigaldustöödest. Samas ei muuda

eelmärgitud eksimus maakohtu järeldusi ja seisukohti lõppjärelduses ebaõigeks. Maakohus

tuvastas õigesti nii selle, et biopuhastusseade ei tööta kui ka olulised puudused hageja tehtud

töödes. Töötava biopuhastusseadme kostjale müümine oli hinnapakkumise järgi üks

töövõtulepingu osa. Hageja on lepingut oluliselt rikkunud ja kostja töö ei sobi otstarbeks,

milleks kostja seda vajas, nagu leidis õigesti ka maakohus.

85. Samuti leidis maakohus õigesti, et lepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed

eeldused olid antud juhul täidetud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et

kostja teavitas hagejat puudustest mõistliku aja jooksul pärast nendest teadasaamist. Nagu

juba eelnevalt märgitud, ei vasta tõele hageja väide, et kostja sai puudustest teada

24.08.2016. Maakohus tuvastas õigesti ka selle, et kostja andis hagejale korduvalt tähtaegu

puuduste kõrvaldamiseks, kuid hageja puudusi ei kõrvaldanud. Seadusega ei ole kooskõlas

hageja seisukoht, et tema keeldumine kostja 25.10.2016 e-kirjas märgitud puuduste

kõrvaldamisest võttis kostjalt õiguse lepingust taganeda.

86. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja teavitas 04.04.2018 lepingust taganemise avalduses

hagejat õigusest ja võimalusest võtta mittetöötav seade tagasi ning palus seda teha hiljemalt

10.04.2018. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et kostja küsis hageja käest ka 18.04.2018

ja 20.04.2018 e-kirjades, kas hageja on oma katkisest seadmest huvitatud ja millal ta selle

ära viib. Samuti selgitas kostja, et kui hageja kostjale ei vasta ja seadet ära ei vii, on hageja

sunnitud selle likvideerima, kuna tal on vaja paigaldada uus seade. Hageja leidis 23.04.2018

e-kirjas, et kostja peab seadme ise välja kaevama, kuid kostja ei olnud sellega nõus (II kd

lk-d 61/1-61/3). Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et hageja ei nõudnud kostjalt

seadme transportimist hageja juurde, nagu maakohus otsuses märkis, vaid üksnes

väljakaevamist. Samas oli seadme väljakaevamise nõudmine põhjendamatu. Hageja

paigaldas seadme maa sisse ja seega oleks ta pidanud selle ise ka välja kaevama. Maakohus

leidis õigesti, et pärast 23.04.2018 e-kirja saatmist ei tundnud hageja kuni 19.04.2019

kohtuistungini seadme vastu mingit huvi. Kostja oli hagejat teavitanud sellest, et tal on vaja

paigaldada samasse kohta uus puhastusseade ja hageja ei saanud eeldada, et mittetöötav

seade jääb senisesse asukohta teadmata pikkusega ajaks.

87. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, et kostja võttis seadme utiliseerimisega

hagejalt võimaluse tõendada kohtuliku ekspertiisiga seda, et seade töötab. Asja materjalist

nähtub, et kostja taotles 28.06.2017 menetlusdokumendis kohtult ekspertiisi määramist muu

hulgas küsimuses, kas hageja paigaldatud biopuhastusseade töötab ja kui ei tööta, siis mis

on selle põhjuseks (I kd lk 94). Hageja vaidles sellele taotlusele vastu (I kd lk 105 pöördel).

Maakohus määras 11.12.2017 istungil ekspertiisi läbiviimise (I kd lk 135 pöördel, kuid

02.02.2018 loobus kostja ekspertiisi läbiviimise taotlusest (I kd lk 139), kuna ta oli saanud

asjatundjalt MP-lt kirjaliku arvamuse. Hageja ei vaielnud vastu kostja taotlusele loobuda

kohtuliku ekspertiisi tegemisest (I kd lk 156). Seega oli hagejal maakohtus võimalus

taotleda õigeaegselt biopuhasti osas ekspertiisi määramist. Hageja 30.05.2018 taotluse viia

ekspertiis läbi Leedus (II kd lk 11) jättis maakohus 22.11.2018 määrusega rahuldamata

põhjendustega, et hageja Leedus asuva koostööpartneri objektiivsuses ei saa olla kindel,

tegemist on muu isikuga, mitte riiklikult tunnustatud eksperdiga ja pealegi on hageja

lõhkunud seadme juurde kuuluva äravoolutoru, mistõttu ei ole võimalik mittetöötava

seadme töökorrasolekut hinnata (II kd lk 30). Eeltoodu tõttu on kohut eksitavad

apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et kostja võttis hagejalt võimaluse tõendada seadme

töötamist kohtuliku ekspertiisiga. Ringkonnakohus kostja pahatahtlikku käitumist ei

tuvastanud. Hagejal tuleb lepingu tagasitäitmise raames tagastada kostjale ettemaksuna

tasutud summa 1548 eurot ja kostja on vabanenud lepingujärgse tasu hagejale maksmise

kohustusest.

88. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ka osas, milles kohus rahuldas kostja vastuhagi

kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks. Maakohus tuvastas kahju hüvitamise eeldused

õigesti ja leidis põhjendatult, et õigusabi kasutamine 3 tunni ulatuses lepingust taganemise

avalduse ja nõudeavalduse koostamisele oli õigustatud. Hageja arvamust, et lepingust

taganeda oleks saanud ka ühe lausega, mille kirjutamisega oleks kostja seaduslik esindaja

saanud ise hakkama, ei pidanud maakohus otsuse tegemisel arvestama. Maakohus hindas

korrektselt advokaadi koostatud dokumentide pikkust, sisu, vaidlusküsimuse õiguslikku

keerukust ja kostja vajadust oma õigusi kaitsta. Kostja lepingust taganemise avaldus on

kehtiv.

89. Hageja märkis apellatsioonkaebuses, et vaidlustab kohtuotsust ka kostja vastuhagi

viivisenõude rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebus ei sisalda

põhjendusi, miks on maakohtu otsus eelmärgitud osas ebaõige. Ringkonnakohtu hinnangul

rahuldas maakohus kostja viivisenõude õigesti ning jaotas õigesti ka menetluskulud.

90. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemise kulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks

TsMS § 174 lg 4 järgi § 177 lg-s 2 sätestatud korras pärast kohtuotsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Vahur-Peeter Liin

Ande Tänav