2-19-15605/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2020, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-15605

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi A. P. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

7584,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood

10746479; asukoht A. Weizenbergi tn 20, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Eveli Altunbas (e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: A. P. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxx-

xxx tn xx-x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx;

e-post: xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A. P.lt Osaühing Aktiva Finants kasuks Bigbank AS ja kostja vahel

23.09.2018 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr SL18-01-1576766 tulenev võlgnevus

kokku 7104,91 eurot (millest 6000 eurot põhivõlg, 402,48 eurot intressid, 6,50 eurot

lepinguhaldustasu ja sissenõutavaks muutunud viivis 695,93 eurot määras 18,9% aastas

perioodi eest 26.02.2019-07.10.2019).

3. Välja mõista A. P.lt Osaühing Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (s.o 8% aastas) arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 6000 eurot) alates 08.10.2019 kuni 29.01.2020 summas 149,81 eurot.

4. Välja mõista A. P.lt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt

(s.o 6000 eurot) alates otsuse tegemisest, so alates 30.01.2020 kuni põhivõla täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (otsuse tegemise seisuga 8% aastas).

5. Jätta menetluskulud A. P. kanda.

6. Määrata Osaühing Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 675 eurot (millest 475 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 200 eurot

lepingulise esindaja tasu) ja mõista A. P.lt Osaühing Aktiva Finants kasuks välja.

Tsiviilasi nr: 2-19-15605

2 (5)

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on A. P. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

Tsiviilasi nr: 2-19-15605

3 (5)

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 07.10.2019 hagiavalduse A. P. vastu põhivõlgnevuse 6000,00

euro, intressi 402,48 euro, lepinguhaldustasu 6,50 eurot, kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks

muutunud viivise 695,93 eurot ja viivise alates 08.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses nõudes. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt

menetluskulud: tasutud riigilõiv 475 eurot ning hageja õigusabikulud 600,00 eurot. Hageja

palus kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Hagiavalduse kohaselt kostja esitas 22.09.2018.a. Bigbank AS-le laenutaotluse ning tutvus

enne lepingu sõlmimist ja allkirjastamist Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega.

Bigbank AS rahuldas kostja laenutaotluse ning pooled sõlmisid 23.09.2018.a. laenulepingu nr.

SL18-01-1576766, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 6000,00 eurot. Lepingu järgne

intressimäär aastas oli 18,90% ja krediidi kulukuse määr 21,15%. Kostja on oma kohustuse

katteks sooritanud ühe tagasimakse 23,82 eurot, milline arvestati intresside katteks summas

23,32 eurot ja lepinguhaldustasu katteks summas 0,40 senti.

Kuna kostja oli viivituses enam kui kolme maksegraafikujärgse osamaksega tasumisega, saatis

Bigbank AS 30.01.2019 krediidilepingu ülesütlemise hoiatuse ja 25.02.2019 krediidilepingu

ülesütlemise avalduse. 30.04.2019.a. loovutas Bigbank AS kostja vastase nõude hagejale koos

õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid, saates kostjale nõude loovutamise kohta

teate.

Kostja ei ole pärast nõude loovutamist tasunud nõude katteks ühtegi makset. Kokku on kostja

tarbijakrediidilepingust nr SL18-01-1576766 tulenev võlgnevus hageja ees 6408,98 eurot,

millest krediidisumma on 6000,00 eurot ja intress on 402,48 eurot ja lepinguhaldustasu 6,50

eurot.

3. Pärnu Maakohus võttis 18.11.2019 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus isiklikult allkirja vastu kätte 14.01.2020, seega kostjale

vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 28.01.2020 kell 24:00. Kostja vastust kohtule

esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

5. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

7. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul täies ulatuses õiguslikult

Tsiviilasi nr: 2-19-15605

4 (5)

põhjendatud. Kostja ei ole täitnud Bigbank AS-ga 23.09.2018 sõlmitud tarbijakrediidilepingust

tulenevat rahalist kohustust (sh intresside tasumise kohustust), mistõttu on esialgne

võlausaldaja kooskõlas VÕS § 416 lg 1 tarbijakrediidilepingu üles öelnud. Nõude

loovutamisest on hagejat kooskõlas VÕS § 412 lg 1 teavitatud. Hagiavalduses kirjeldatud

asjaoludel

tuleneb

kostja

vastu

esitatud

nõue

tarbijaga

sõlmitud

laenulepingust

võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. AS Bigbank andis

tarbijakrediidilepingu nr SL18-01-1576766 alusel kostjale laenu summas 6000 eurot ning

kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena. Kostja ei ole

täitnud Bigbank AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 100 sätestab

kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS §

101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164

lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel

tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et

nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus

rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 6000 euro väljamõistmiseks kostjalt.

8. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. AS

Bigbank ja kostja on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise määras 18,9%

aastas. Kostja intressivõlgnevus kuni laenulepingu ülesütlemiseni on hagis esitatud asjaoludel

402,48 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 402,48 euro väljamõistmiseks

kostjalt.

9. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene

lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagis esitatud asjaoludel on

lepinguga ettenähtud intressimäär 18,9% aastas.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud

selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest

protsendina. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 6000 eurot

Tsiviilasi nr: 2-19-15605

5 (5)

määras 18,9% aastas ajavahemiku eest 26.02.2019-07.10.2019 summas 695,93 eurot ning

alates 08.10.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude 6000 euro

täieliku tasumiseni.

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt

perioodi eest 26.02.2019-07.10.2019 summas 695,93 eurot. Tulenevalt TsMS § 367 mõistab

kohus viivise alates 08.10.2019 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 149,81 eurot

(6000€ x 8% / 365 kp x 85 kp perioodi eest 08.10.2019-31.12.2019 + 6000€ x 8% / 366 kp x

29 kp perioodi eest 01.01.2020-29.01.2020) ning alates 30.01.2020 protsendina VÕS § 113 lg-

s 1 teises lauses sätestatud määras, so 8% aastas.

10. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 475 eurot,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

11. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindustasude hüvitamist summas 600 eurot.

Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja ja arve nr 2836631 kohaselt on hageja poolt

esindajale makstud tasu 600,00 eurot (ilma käibemaksuta) ning Julianus Inkasso OÜ osutab

teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 5 tundi (1 tund

= 120 €) ja summas 600,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Asjas puudub

keeruline õiguslik vaidlus, vajadus esindada maksekäsu kiirmenetluses ja kohtuistungeid ei ole

toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas arvestades

dokumentide mahtu 2,5 tundi. Kohus leiab, et hagejaga mitte-advokaadist esindaja tasumäär

120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud

põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49

eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas

põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud

käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud

õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub

käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab

kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja

kulud hüvitamisele kokku 200 eurot (2,5 h x 80 €). Lepingulise esindaja arve on esitatud ilma

käibemaksuta.

12. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik