2-19-8787/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2020, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-8787

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi E. K. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

170,41 eurot (124,26 € + 46,15 €)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood:

11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja

Marjana

Šestel

(e-post

marjana.sestel@plusplus.ee)

Kostja: E. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxx

xxxxx x-xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx;

e-post xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista E. K.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Elisa Eesti AS-i ja kostja

vahel 23.12.2015 sõlmitud liitumislepingu nr 4405432 (kliendinumber 8406534) alusel

koostatud arvetest nr 2014584487 ja nr 2015025483 tulenev võlgnevus kokku 97,44

eurot (millest 57,24€ põhivõlgnevus, 25,00€ sissenõudekulud, 12,51€ põhivõlalt perioodi

eest 19.02.2016 kuni 10.06.2019 sissenõutavaks muutunud viivis, 2,69€ põhivõlalt perioodi

eest 19.04.2016 kuni 28.08.2019 sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista E. K.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 47,24 eurot) alates 11.06.2019 kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 29.01.2020 summas 2,41 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

arvestatuna võla põhiosalt (s.o 10,00 eurot) alates 29.08.2019 kuni otsuse tegemiseni,

so kuni 29.01.2020 summas 0,34 eurot.

4. Välja mõista E. K.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna 23.12.2015

sõlmitud liitumislepingu nr 4405432 (kliendinumber 8406534) alusel koostatud arvetest

nr 2014584487 ja nr 2015025483 tuleneva võlgnevuse põhiosalt (s.o 57,24€) alates

30.01.2020 kuni põhivõlgade täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

(so otsuse tegemise seisuga 8% aastas).

Tsiviilasi nr: 2-19-8787

2 (8)

5. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue E. K. vastu summas 58,34 eurot

(millest 25,00 eurot sissenõudmiskulu, 33,34 eurot sissenõutavaks muutunud viivis).

6. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue E. K. vastu hagi esitamise ajaks

veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise määras 0,07% päevas.

7. Menetluskulud jätta E. K. kanda.

8. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 123 eurot (millest 75 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 48 eurot

lepingulise esindaja tasu), millest 73,64 eurot mõista E. K.lt Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital kasuks välja.

9. Väljamõistetud menetluskuludelt on E. K. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus

Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

10. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) AS-s SEB Pank või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Elisa

Eesti AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või

a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides

selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

Tsiviilasi nr: 2-19-8787

3 (8)

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 10.06.2019 hagiavalduse E. K. vastu. Hagiavalduse ja

27.06.2019 täpsustuse kohaselt hageja nõuab kostjalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel 23.12.2015

sõlmitud liitumislepingu nr 4405432 alusel 01.02.2016 koostatud arve nr 2014584487 summas

47,24 euro tasumist. Arve on koostatud teenuste kasutamise eest perioodil 1. jaanuar kuni 31.

jaanuar 2016, arve tasumise tähtaeg saabus 18.02.2016. Nõude materiaalõigusliku alusena on

hageja tuginenud VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja 6.

Elisa üldtingimuste p. 7.10 ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt viivist maksete

mittetähtaegse tasumise eest 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hagi esitamise

seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.02.2016 – 10.06.2019 summas 39,95

eurot. Lisaks nõuab hageja viivist alates 11.06.2019 kuni põhinõude 47,24 euro täitmiseni

lugedes viivise määraks 0,07 % päevas.

Lepingu üldtingimuste punktide 5.2.3. ja 6.1.7 ning VÕS § 113² lg 2 ja lg 3 alusel nõuab hageja

sissenõudekulu summas 25 eurot 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018 edastatud võlateatise

eest.

Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulud

420,00 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumist alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 28.08.2019 hagiavalduse E. K. vastu. Hagiavalduse ja

17.10.2019 täpsustuse kohaselt hageja nõuab kostjalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel 23.12.2015

sõlmitud liitumislepingu nr 4405432 alusel 01.04.2016 koostatud arve nr 2015025483 summas

10,00 euro tasumist. Arve on koostatud teenuste kasutamise eest perioodil 1. märts kuni 31.

märts 2016, arve tasumise tähtaeg saabus 18.04.2016. Nõude materiaalõigusliku alusena on

hageja tuginenud VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja 6.

Elisa üldtingimuste p. 7.10 ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt viivist maksete

mittetähtaegse tasumise eest 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hagi esitamise

seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.04.2016 – 28.08.2019 summas 8,59

eurot. Lisaks nõuab hageja viivist alates 29.08.2019 kuni põhinõude 10,00 euro täitmiseni

lugedes viivise määraks 0,07 % päevas.

Lepingu üldtingimuste punktide 5.2.3. ja 6.1.7 ning VÕS § 113² lg 2 ja lg 3 alusel nõuab hageja

sissenõudekulu summas 25 eurot 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018 edastatud võlateatise

eest.

Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulud

420,00 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja

Tsiviilasi nr: 2-19-8787

4 (8)

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumist alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Pärnu Maakohus võttis 22.10.2019 tsiviilasjas nr 2-19-8787 ja tsiviilasjas nr 2-19-12927

hagiavaldused menetlusse ning liitis ühte menetlusse. Liidetud tsiviilasja numbriks jättis kohus

2-19-8787. Kostja kinnitas 08.01.2020 e-posti teel dokumentide kättesaamist. Seega kostjale

vastamiseks määratud 14-päevased tähtajad lõppesid 22.01.2020 kell 24:00. Kostja vastuseid

kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule hagile vastuse esitamise tähtaja

pikendamise või ennistamise taotlust.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

5. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

7. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul

õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud

nõue sideteenuse lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja

võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule. ESS § 96 lg 1 p 4 ja 23.12.2015 sõlmitud liitumislepingu nr 4405432 kohaselt on

kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud kaupade eest tasu. Kostja

ei ole täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg

1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1

võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või

osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude

loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse kogusummas 57,24 euro

(47,24 € + 10,00 €) väljamõistmiseks kostjalt.

8. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole

hagides esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist

ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse

Tsiviilasi nr: 2-19-8787

5 (8)

kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2

esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või

koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt

kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt

tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta

kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud

teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära

alusel avaldatud intressimäär perioodil 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on

0,00%.

Hageja nõuab kostjalt viiviseid, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 47,24 eurot lepingust

tulenevas määras 0,07% päevas ajavahemiku eest vastavalt 19.02.2016 kuni 10.06.2019

summas 39,95 eurot (seega viivisemäär 25,55 % aastas) ja põhivõlgnevuselt 10,00 eurot

lepingust tulenevas määras 0,07% päevas ajavahemiku eest vastavalt 19.04.2016 kuni

28.08.2019 summas 8,59 eurot (seega viivisemäär 25,55 % aastas). Lepingus kokkulepitud

viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda

(3,1875 korda). Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava

tüüptingimusega. Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on

eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab

kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine

tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses

sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p

24).

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõuded esitanud

selliselt, et perioodide 19.02.2016 kuni 10.06.2019 ja 19.04.2016 kuni 28.08.2019 nõuab hageja

viivist kindlate summadena ja alates 11.06.2019 ja 29.08.2019 protsendina.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 01.02.2016 arve nr 2014584487

maksetähtaeg on 18.02.2016 ja 01.04.2016 arve nr 2015025483 maksetähtaeg on 18.04.2016.

TsÜS § 136 lg 7 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäevaga, saabub

tähtpäev sellel kuupäeval. Sama paragrahvi üheksanda lõike järgi tähtaja määramisel loetakse

päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜS § 137 lg 1 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine

on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg

tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on kostja viivituses

01.02.2016 arve nr 2014584487 tasumisega alates 19.02.2016 ja 01.04.2016 arve nr

2015025483 tasumisega alates 19.04.2016.

Lähtudes eeltoodust on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 47,24 euro puhul 12,51

eurot järgmise arvestuse kohaselt:

Tsiviilasi nr: 2-19-8787

6 (8)

Võlaperiood

%

aastas

% päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

19.02.2016-30.06.2016

8,05

0,021995

0,01039

1,38187

01.07.2016-31.12.2016

0,021858

0,010326

1,899984

01.01.2017-10.06.2019

0,021918

0,045655

9,225414

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt

osaliselt summas 12,51 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise summas 27,44 eurot jätab

kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab

kohus viivise alates 11.06.2019 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 2,41 eurot

(47,24 x 8% / 365 kp x 204 kp perioodi eest 11.06.2019-31.01.2019 + 47,24 x 8% / 366 kp x

29 kp perioodi eest 01.01.2020-29.01.2020) ning alates 30.01.2020 protsendina VÕS § 113 lg-

s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas.

Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 10,00 euro puhul on 2,69 eurot järgmise arvestuse

kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

% päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

19.04.2016-30.06.2016

8,05

0,021995

0,002199

0,160527

01.07.2016-31.12.2016

0,021858

0,002186

0,402224

01.01.2017-28.08.2019

0,021918

0,002192

2,12624

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt

osaliselt summas 2,69 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise summas 5,90 eurot jätab kohus

eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus

viivise alates 29.08.2019 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 0,34 eurot (10 x 8%

/ 365 kp x 125 kp perioodi eest 29.08.2019-311.12.2019 + 10 x 8% / 366 kp x 29 kp perioodi

eest 01.01.2020-29.01.2020) ning alates 30.01.2020 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas.

9. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500

eurot.

Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks kokku 50 eurot (25€ + 25€).

Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla

nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud

ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma.

VÕS § 1132 lg 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel

lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem

seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmises. Leping lõppes 25.04.2016. Hageja saatis

võlateatised kostjale: 2 võlateatist 15.03.2018 maksumusega kokku 30 eurot (2 x 15€),

15.04.2018 maksumusega kokku 10 eurot (2 x 5€) ja 15.05.2018 maksumusega kokku 10 eurot

(2 x 5€). Sissenõudmiskulud tekivad võlausaldaja enda tegevuse tulemusel ning kogu

sissenõudmisprotsess on võlausaldajast sõltuv. Hageja on otsustanud saata kostjale samadel

Tsiviilasi nr: 2-19-8787

7 (8)

päevadel (15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018) samast lepingust tuleneva iga nõude kohta

eraldi meeldetuletuse. Kohus leiab, et antud asjas puuduvad mõistlikud põhjendused, miks pidi

hageja edastama kostjale samal kuupäeval sama lepingu alusel, kuid erinevate arvete alusel

tekkinud võlgnevuste suhtes mitu erinevat tasulist võlateatist. Kohtu hinnangul on hageja

selliselt toimides kunstlikult suurendanud sissenõudmiskulusid, mis on vastuolus hea usu

põhimõttega. Kohtu hinnangul oleks piisanud, kui kostjale oleks mõlema võlgnevuse kohta ühel

päeval edastatud üks võlateatis. Seetõttu loeb kohus hageja põhjendatud sissenõudmiskuludeks

25 eurot ja jätab sissenõudmiskulud summas 25 eurot rahuldamata.

10. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Hageja esitas oma nõuded eraldi hagides, millised kohus menetlusse võtmisel omal algatusel

TsMS § 374 alusel liitis. Mõlemas hagis hageja nõue tulenes samast lepingust ja on esitatud

sama kostja vastu. Mõlemad nõuded on hagejale loovutatud 01.02.2018. Sisuliselt

samaliigiliste asjade eraldi menetlemisega kulutatakse põhjendamatult nii kohtu kui ka poolte

aega ja tekitatakse lisakulutusi. Kohtu hinnangul hagejal puudus vajadus esitada iga nõude

kohta eraldi hagiavaldus ning hageja esitades iga nõude kohta eraldi hagiavalduse on kunstlikult

suurendanud menetluskulusid.

Tsiviilasjas nr 2-19-8787 (arve nr 2014584487) oli tsiviilasja hind hagi esitamisel 124,26 eurot

(47,24€+39,95€+25,00€+12,07€) ning tsiviilasjas nr 2-19-12927 (arve nr 2015025483) oli

tsiviilasja hind hagi esitamisel 46,15 eurot (10,00€+8,59€+25,00€+2,56€). Hageja tasus hagide

esitamisel riigilõivu kokku 150,00 eurot (a´75 eurot hagilt). Pärast hagide liitmist on tsiviilasja

hind, arvestades hageja nõudeid, summas 170,41 eurot, milliselt riigilõivu täismäär on 75,00

eurot. Seega kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud

riigilõivust riigilõiv summas 75,00 eurot. Kostja ei pea kandma neid kulutusi, mida hageja on

kunstlikult suurendanud.

11. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulude hüvitamist summas kokku 840 eurot (420

€ + 420 €). Kohus selgitab hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS

§ 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud.

Hagiavaldustele lisatud 11.03.2019 arve nr 37148 ja 16.08.2019 arve nr 26587 kohaselt hageja

lepingulise esindaja esindustasu E. K. kohtumenetluses on: dokumentide komplekteerimine ja

analüüs 3,0 h (1,5h + 1,5h), 300 eurot (150€ +150€) ja hagiavalduse koostamine ja esitamine

4,0 h (2,0h + 2,0h), 400 eurot (200€ + 200€), millele lisandub käibemaks kokku 140 eurot

(70,00€ + 70,00€). Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus hüvitada

esindajale esindamisel tehtud kulud (s.h esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks

kulutatud ajahulgale).

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 7 tundi summas 840 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega

vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga (kohtumenetluses olnud vähemalt kuue hagi võrdluses

on vahetatud kostja nimi ja aadress ning arvnumbrid – kliendinumber, arve number, võlgnevuse

summa ühe arve pealt), hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja

kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas

maksimaalselt 0,5 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100

eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13,

3-2-1-115-14, p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos

käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi

Tsiviilasi nr: 2-19-8787

8 (8)

tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate

puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab

kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu

kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos

käibemaksuga kokku 48 eurot (0,5 h x 80 € + 20% käibemaks).

12. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 59,87 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

73,64 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

13. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik