1-10-1401/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 9. märtsil 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-10-1401 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi J.I (J.I) süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 4,7,8 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katrin Lindpere Süüdistatav J.I

Eluvõi asukoht ja aadress: XXXXX X-X Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 1-l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja kokkuleppel advokaat Rein Napa Tõlk Regina Laiapea

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-st 313 maakohus otsustas:

Süüdi tunnistada J.I KarS § 199 lg 2 p-de 4,7,8 järgi ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust. (neli)

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2003. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 6 kuu (kuue)

ja 27 päeva pikkuse vangistuse võrra ja mõista J.I-le (kahekümne seitsme)

liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 kuud 27 päeva (kümme) (kakskümmend seitse) vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1, 3 alusel asendada J.I-le mõistetud 10 kuu (kümne)

ja 27 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 (kahekümne seitsme) alusel ümberarvestatuna teeb 654 tundi üldkasulikku tööd, mis (kuussada viiskümmend neli) tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 1 aasta ja 2 ) kuu jooksul. Üldkasuliku töö (ühe) (kahe

2

tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas-

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata J.I üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla

Kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhataja

poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Tõkend –elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagi: Rahuldada V.T. tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § § 137, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5

alusel J.I-lt V.T. kasuks 3610.- (kolm tuhat kuussada kümme) krooni, milline summa kuulub solidaarselt hüvitamisele koos Maksim Vesnuhhovi, Andrei Mihelsoni ja Aleksandr

Ameliniga, kellelt mõisteti tsiviilhagi välja Tartu Maakohtu 3. aprilli 2007. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-11700.

KrMS § 175 lg 1 p-de 9, 10; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 välja mõista J.I-lt menetluskuluna:

 sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;

 postikulu 32.- (kolmkümmend kaks) krooni.

Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS- is SEB

Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049874 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päev

jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse aluse tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis võ määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Süüdistus: J.I süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ööl

3 vastu 18.04.2005.a Tartu linnas Lepa tänaval tungis grupis koos Maksim Vesnuhhov’i, Aleksandr

Käärik’u, Andrei Mihelson’i ja Aleksandr Amelin’iga tabaluku, väärtusega 130 krooni,

eemaldamise teel Kuuse garaažikooperatiivi ühte garaažiboksi, kust ebaseadusliku omastamise

eesmärgil võttis ära V.T. kuuluva jalgratta Classic Legend väärtusega 2500 krooni, sportjalgratta

väärtusega 3500 krooni, 200m elektrikaablit väärtusega 1200 krooni, elektrisae Riga väärtusega 1000 krooni, elektridrelli Metabo väärtusega 1500 krooni, lihvimismasina väärtusega 600 krooni, kaks blokki suitsu Bond koguväärtusega 200 krooni, ühe pudeli 1,0L viina väärtusega 100 krooni ja rohelist värvi spordikoti väärtusega 100 krooni koos Volkswagen Passat reg nr 213 TDM tehnilise passiga taastamisväärtusega 100 krooni, sõiduauto kindlustuspoliisi taastamisväärtuseta, EV passi taastamisväärtusega 150 krooni koos selles olnud Venemaa viisaga taastamisväärtusega 430 krooni. Sellega pani J.I toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt ja sissetungimisega.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus:

Välja mõista J.I-lt solidaarselt Tartu Maakohtu 03.04.2007.a otsusega

süüdimõistetud Maksim Vesnuhhov’i, Andrei Mihelson’i ja Aleksandr Amelin’iga tsiviilhagi

6010.00 krooni V.T. ’i kasuks. (Maksim Vesnuhhov’ilt, Andrei Mihelson’ilt ja Aleksandr

Amelin’ilt on nimetatud tsiviilhagi Tartu Maakohtu 03.04.2007.a otsusega V.T. ’i kasuks välja mõistetud) Menetluskulud: menetluskulusid ei ole.

Karistuse liik ja määr:

KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale J.I-le karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada J.I-le mõistetavat karistust Tartu Maakohtu

27.01.2003.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 6 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks J.I-le mõista 10 (kümme) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1, 3 alusel asendada J.I-le mõistetud 10 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 654 tundi (327 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 (ühe) aasta ja 2 (kahe) kuu jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud

kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub

kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et J.I, tema kaitsja ja prokurör vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS

§-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et J.I on sõlminud kokkuleppe oma

tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse J.I süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi, mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele ning asendada

4 mõistetud karistus üldkasuliku töö tegemise kohustusega.

III Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

VÕS § 137 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku

suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Solidaarvõlgnike suhte võlausaldajaga (kriminaalmenetluses kannatanuga) määratleb VÕS § 65 lg 1 - kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

Kohus on seisukohal, et J.I on koos Maksim Vesnuhhovi, Andrei Mihelsoni ja Aleksandr Ameliniga õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanule-tsiviilhagejale varalist

kahju. Kohus on seisukohal, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kuriteo koos toimepannud isikud vastutavad tsiviilhageja ees solidaarselt. J.I võttis kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagi õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on

kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta.

Kuivõrd J.I on tasunud tsiviilhagist 2400.- krooni, siis kuulub temalt väljamõistmisele 3610.- krooni.

IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus välja mõistma süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel kuulub süüdimõistetult väljamõistmisele ka postikulu 32.- krooni.

Rutt Teeveer Kohtunik