1-19-6367/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-6367 Kohtunik Hel

i Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Marina Davõdovitš Kohtuasi Viru Vangla materjalid J.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu J.D , isikukood XXX, xxxx, haridus xxxx, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 09.08.2019 27.05.2020 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. J.D

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 äeva

p jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 31.12.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Tartu Maakohtu 11.08.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-6367 tunnistati J.D

121 lg 1 ning karistuseks

5 kuud vangistust. süüdi KarS § järgi mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel suurendati stust Viru Maakohtu 05.06.2019 otsusega nr J - .D le mõistetud kari 1-19- .o 4 kuu ja 18 4553 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s päeva vangistuse võrra ning J.D-le

mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 9 kuud ja 18 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka J.D eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise aja algust loetakse tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 09.08.2019.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 9 korda. Tegemist on isiku seitsmenda vangistusega. Viimane kuritegu on toime Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. pandud arestimajas. Eelmine kuritegu oli vargus. Enne seda on olnud kolm vägivallaga seotud kuritegu. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Isikul on alla aastane karistus, millest tulenevalt ei ole temale koostatud individuaalset täitmiskava . Kinnipeetav ei ole läbinud vanglas taasühiskonnastavaid tegevusi temast mitte lähtuvatel põhjustel.

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 kuud vangistust.

Enne vangistust elas kinnipeetav varjupaigas või tuttavate juures. Isikul puudus kindel elukoht. Kinnipeetav soovib peale vabanemist asuda ravile SA- Viljandi Haigla, kust ta on sse varasemalt põgenenud. Praegu puuduvad isikul probleemid seoses millega vajaks ravi SA-s ta Viljandi Haigla. Isikule on selgitatud, et tal puudub võimalus haiglasse vabaneda, kuna sinna võetakse ainu kui on olemas vastav haigus. Kinnipeetaval on võimalik lt siis, vabanemisel taotleda elukohta Xxxx -s aadressil xxxx. Elukoha broneerimiseks tul OÜ eb ühendust võtta se juhatuse liikme I K telefonil xxxxx. Kinnipe a. Isik etav aga ei ole nõus ühiselamusse minem l . klassi xxxx ning 8. klassi xxxx. Ta o

õpetas 7 n läbinud ehitaja lühiajalised kursused, olemas on vastav tunnistus. Riigikeelt isik ei valda. Hetkel ei ole ta ppima. võimeline midagi juurde õ Madal haridustase on seotud varguste toimepanemisega. Kinnipeetav on töötanud ametlikult Xxxx - OÜ s ja olnud tööl ehitusel mitteametlikult. Vabanemisel puudub .D l J - töökoht. Vabaduses sai töövõimetuspensioni. Enamus raha läks al ta koholi ostmise peale. Kõik töökohad ud sõltuvusprobleemide tõttu on ta kaotan

. Vanglas on kinnipeetav motiveeritud töötama, kuna vanglas ei saa tarvitada alkoholi. K-raha andmetel on isikul tasumata nõudeid umbes 3997,93 eurot, mille tasumine on ebareaalne, kuna tal puudub vabanedes kindel elukoht. ja töö

Kinnipeetaval puuduvad lähedased. Vanemad on surnud. Kinnipeetav on vallaline, ametlikult tal lapsi ei ole, kuid ise ta

väidab, et tal on poeg, kes elab koos emaga. Vabaduses ei osanud isik lahendada suhteprobleeme, hakkas kuritarvitama alkoholi, mis viis õigusrikkumiste toimepanemiseni ja naisest lahku minekuni. Kinnipeetav tunnistab, et on tuttavate poolt mõjutatav. Tema suhtlusringkonnas on enamasti kriminaalse taustaga isikud. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Paljud eelnevad kuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Kinnipeetav tunnistab alkoholiprobleemi, kuid ei ole eriti motiveeritud sellega tegelema. Isik leiab, et alkoholi tarvitamine on paratamatu, kui elus ei lähe , õigustades Alkoholijoobes võib nii, nagu ta soovib alkoholi kuritarvitamist. isik käituda agressiivselt. Meditsiiniosakonna andmetel narkosõltuvust diagnoositud ei ole.

Kinnipeetav on a alustas a väitel küll proovinud amfetamiini, aga sõltlaseks ennast ei pea. T ta tarvitamist 17-aastaselt uudishimust. Vangla andmetel oli esiuimasti heroiin. Varasemate andmete kohaselt on isik deliirium). saanud psühhiaatrilist ravi mitmel korral (diagnoositud Isikul oli depressiivne psühholoogiline seisund, mis mõjutas vabaduses tema käitumist negatiivselt. Igapäevase tavaeluga ei suuda töökoht, ise süüa teha, ta kohaneda, et leida eluja koristada jne. Kinnipeetav o , kun n pöördunud vangla psühhiaatri poole abi saamiseks a kainena on probleemid unega. Isikul on diagnoositud krooniline haigus ja xxxx töövõimetus. Kinnipeetav seoses suitsiidse on pöördunud psühholoogi poole mõtete ja hirmudega. te Tulevikuplaanid on isikul ebareaalsed - tahab minna tuberkuloosi ravile, vaatamata sellele, et hetkel tal pole tuberkuloosi jne. Kinnipeetav ei ke. suuda püstitada isegi lühiajalisi eesmär

Ehkki kinnipeetav otseselt kur tema senine itegelikke hoiakuid ei väljenda, näitab siiski elukäik, et on olnud kolmel korral määratud ta peab sellist elulaadi normaalseks. Isik kriminaalhooldusele. Katseajad kulgesid mitterahuldavalt, kahel korral pani kinnipeetav katseajal toim egemisest e uue kuriteo, ühel korral hoidis üldkasuliku töö t kõrvale. Kinnipeetav üritab ametnikega manipuleerida, näiteks soovib kinnises kambris olla ja kui saab vastuse, mis teda ei rahulda, siis avaldab, et ta peab ennast lõikama või veel midagi korraldama. Kinnipeetav ei näi pingutavat selle nimel, et edaspidiselt õiguskuulekalt käituda. Tema jutust tuleneb, et kuritegude toimepanek on paratamatu - oma süüdistab vigades/puudustes teisi. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 69%. Arvestades %, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla k

innipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks J.D

tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks 6 kuud alates vanglast vabastamisest ning kohustada teda katseajal täitma lisaks KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p - -des 2,21,4 sätestatud kohustusi.

J.D kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. lubab et ei korda oma vigu. Tal Ta , on üks hea tuttav, kellega vanglas olles on suhelnud ning keda on kunagi ammu kriminaalkorras karistatud. Ta võttis ühendust Viljandi arstiga, kes ta ambulatoorsele ravile kestusega pool aastat ütles, et võtab . Ravile läheks ta sinna seoses -olla ka ile alkoholiga seoses. Ta palus positiivselt kopsudega, võib sõltuvusrav lahendada tema kohta esitatud taotlus.

Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei s J.D tingimisi enne oovi võtta osa tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, J.D ennetähtaegset vabastamist.

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuul , poolt anud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla esitatud materjalidega, leiab, et J.D ei kuulu vangistusest tingimisi süüdimõistetu enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täi eest ning ta on käesolevaks detud, sest kannab liitkaristust teise astme kuritegude ta ajaks ära kandnud talle mõistetud 9 kuu 18 päeva pikkusest vangistusest rohkem kui poole. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Kinnipeetaval on 5 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta seitsmendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav küll tunnistab alkoholiprobleemi, kuid ei ole eriti motiveeritud sellega tegelema, mistõttu võib alkoholi tarvitamise jätkamist vabaduses pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabanemisel puudub isikul töökoht. Varasemad töökohad on ta kõik kaotanud sõltuvusprobleemide tõttu. K raha andmetel on isikul tasumata nõudeid - 3997,93 eurot, mille tasumine on töökoha puudumise tõttu ebareaalne. Arvestades asjaolu, et isikut on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele.

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et teda ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Kuid ainuüksi selle pinnalt ei saa karistuse eesmärkide täidetust järeldada. Kinnipeetaval puuduvad lähedased, kes saaksid teda ennetähtaegse vabanemise korral moraalselt või materiaalselt toetada ning tema suhtlusringkonnas on enamasti kriminaalkorras karistatud isikud. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemi gude sega kaasnev katseaeg ja käitumiskontroll on piisavad, et hoida ära uute kurite toimepanemist isiku poolt, eriti arvestades seda, et isik on varasemalt pannud katseajal toime uue kuriteo. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. J.D vangistusest tingimisi Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76 KrMS § 426, 432, 384, 387. ;

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik