2-19-18718/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-19-18718 Tsiviilasi M. P. hagi V. M. , Riigi Tugiteenuste Keskuse, kohtutäitur Ivi Kalmeti ja kohtutäitur Rita Lohu vastu Menetlustoiming hagi menetlusse võtmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: M. P. , isikukood XXX; viibimiskoht XXX Kostjad: 1) V. M. 2) Riigi Tugiteenuste Keskus; registrikood 70007340, asukoht Lõkke tn 4, Tallinn 10122, Harju maakond 3) kohtutäitur Ivi Kalmet, asukoht Piiri 4, Jõgeva linn, Jõgeva vald, 48304, Jõgeva maakond 4) kohtutäitur Rita Lohu, asukoht Kauba 7-1, Viljandi linn, 71003, Viljandi maakond

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta M. P. hagi V. M. , Riigi Tugiteenuste Keskuse, kohtutäitur Ivi Kalmeti ja kohtutäitur Rita Lohu vastu menetlusse võtmata. 2. Määrus toimetada kätte hagejale. 3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD

M. P. esitas 28. novembril 2019. a Tartu Maakohtule avalduse, milles märkis, et soovib esitada hagi V. M. , Riigi Tugiteenuste Keskuse ning kohtutäiturite Ivi Kalmeti ja Rita Lohu vastu. Kohus jättis 10. detsembril 2019. a M. P. avalduse käiguta ning andis talle 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks.

2

M. P. esitas 17. detsembril 2019. a avalduse puuduste kõrvaldamiseks. Kohus jättis 10. jaanuaril 2020. a M. P. avalduse käiguta ning andis talle 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, so V. M. , Riigi Tugiteenuste Keskuse, kohtutäitur Ivi Kalmeti ja kohtutäitur Rita Lohu vastu esitatud nõuete täpsustamiseks ja nõuete aluseks olevate asjaolude täiendavaks põhjendamiseks ning oma majandusliku seisundi kohta andmete esitamiseks. M. P. esitas 15. ja 20. jaanuaril 2020. a täiendavad avaldused.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus on hagejale selgitanud, et hagiavalduses tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 1 ja 2 järgi märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. 17. detsembri 2019. a avaldusest nähtuvalt soovib hageja nõuda V. M. lt 2236,20 eurot + käibemaks, intressid ja viivised. Hageja on hagi hinnaks märkinud 5000 eurot. Hageja poolt 15. jaanuaril 2020. a esitatud nõude täpsustuse kohaselt on XXX fiktiivsed tasud 96 eurot+ 96 eurot + 96 eurot + 106 eurot, so varaline kahju, ning (2236,20 + 1702) – 394 = 3542,20 eurot, so mittevaraline kahju. 15. jaanuari 2020. a menetlusdokumendis on hageja seega liitnud kokku V. M. lt ja RTK-lt nõutavad summad, lahutanud sellest varalise kahju summa ning märkinud, et ülejäänud on mittevaraline kahju. Kohtule ei ole arusaadav, kas hageja soovib V. M. lt kahju hüvitamist summas 2236,20 eurot või 3938,20 /3936,20 eurot.

20. jaanuaril 2020. a on hageja esitanud alternatiivse nõude V. M. vastu summas 3999 eurot. Hageja on varasemalt esitatud avaldustes ja alternatiivhagi alusena tuginenud samadele asjaoludele, so sellele, et V. M. on kriminaalasjas nr XXX valetanud ja tsiviilasjas nr XXX esitanud kohtule dokumendi, millega hageja ei ole saanud tutvuda. Varasemalt esitatud avaldustes ja hageja alternatiivnõudes märgitud kahju suurus on erinev. Hagiavaldusest ei ole seega selgelt aru saada, kui suure ja missuguse kahju hüvitamist hageja V. M. lt soovib. Hageja ei ole kohtu selgitustele vaatamata esitanud V. M. vastu selget kahju hüvitamise nõuet.

Kohus on seisukohal, et hagiavalduses selge nõude välja toomata jätmine on hagiavalduse vorminõude oluline rikkumine. M. P. kahju hüvitamise nõue V. M. vastu tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel seega menetlusse võtmata.

3

TsMS § 371 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

17. detsembri 2019. a avalduse kohaselt taotleb hageja Riigi Tugiteenuste Keskuselt (edaspidi: RTK) välja mõista 1702 eurot + intressid ja viivised. Hageja ei ole kohtu selgitustele vaatamata täpsustanud, kas tegemist on kahju hüvitamise või mõne muu nõudega ning ei ole selgelt märkinud, mil viisil on RTK hageja õigusi rikkunud ning kuidas on see rikkumine seotud hageja poolt nõutava 1702 euroga. Kohus leiab sellest tulenevalt, et isegi kui eeldada hagiavalduses väljatoodud asjaolude õigsust, ei ole nende põhjal võimalik järeldada, et RTK oleks rikkunud hageja õigusi. M. P. nõue RTK vastu 1702 euro väljamõistmiseks tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel seega menetlusse võtmata.

Hageja poolt 15. jaanuaril 2020. a esitatud nõude täpsustuse kohaselt tuleb viivist lugeda kohtu 22. juuli 2016 otsuse nr XXX, jõustumisest. Hageja on hagi esitanud 28. novembril 2019. Hageja soovib V. M. lt ja RTK-lt seega enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist, kuid märkimata on sissenõutavaks muutunud intresside ja viivise suurus, mille väljamõistmist hageja V. M. lt ja RTK-lt taotleb. Hageja ei ole kohtu selgitustele vaatamata esitanud V. M. ja RTK vastu ka TsMS §-s 367 sätestatud nõuetele vastavat viivise nõuet. Seega ei ole hageja nõuded V. M. ja RTK vastu intresside ja viivise väljamõistmiseks selged ning nimetatud nõuded tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel menetlusse võtmata.

28. novembril 2019. a esitatud avalduses palub hageja tühistada ja peatada kohtutäitur Ivi Kalmeti ja Rita Lohu poolt hageja suhtes esitatud nõuded. 17. detsembril 2019. a esitatud avalduses taotleb hageja, et kohtutäiturid tagastaksid temalt senini kinnipeetud summad. Hageja ei ole aga kohtu selgitustele vaatamata täpsustanud, kas hageja soovib esitada taotluse täitemenetluse peatamiseks, vaidlustada kohtutäiturite otsuseid või tegevust, mille kohtutäiturid on teinud hageja suhtes läbiviidavates täitemenetlustes, või esitada kohtutäiturite vastu muid nõudeid. Hagiavaldusest ei ole seega selgelt aru saada, milliseid taotlusi või nõudeid soovib hageja kohtutäitur Ivi Kalmeti ja Rita Lohu vastu esitada. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus M. P. taotlused ja nõuded kohtutäiturite Ivi Kalmeti ja Rita Lohu vastu TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel menetlusse võtmata. Kohus märgib hageja alternatiivnõude kohta lisaks, et taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 14 lg 2 järgi esitada kriminaalmenetluses prokuratuurile ja väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale.

Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik