1-15-10798/67 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.01.2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-10798 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi

sekretär Raili Raja Tõlk Jelena Zubtsova Prokurör Tiina Viru Kaitsja Vandeadvokaa

di abi Merike Allikmäe määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid R.D

v

angistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu R.D , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 14.12.2017 ja l 14.08.2020 õpp Kohtuasja läbivaatamise aeg 08.01.2020, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 7 KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 6;

RESOLUTSIOON

Jätta R.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista R.D-lt menetluskuluna

riigituludesse 88,80 ( eurot ja 80 senti) eurot kaitsjatasu kaheksakümmend kaheksa v.adv. osutamise eest. abi Merike Allikmäe poolt õigusabi

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga 99916700004456. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid eurot (sh käibemaks 20%) kasuks 88,80 v.adv. abi Merike Allikmäe poolt süüdimõistetu kaitsjana riigi õigusabi korras

R.D osutatud õigusabi eest.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumäärus saata Viru Vanglale, ja prokurörile. R.D-le , kaitsjale

Asjaolud Viru Vangla esitas 11.12.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.D v

angistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 28.01.2016 otsusega tunnistati R.D

süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja KrMS § 2 alusel mõisteti talle karistuseks 38 lg 2 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti täitmisele pööra , kui süüdimõistetu ei pane

vangistus tingimisi mata

3- iskontrolli ajaks pandud aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitum KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõudeid KarS § 75 8 sätestatud kohustust. -6 ja lg 2 p-s Kohtuotsus jõustus 08.03.2016. Viru Maakohtu 18.12.2017 määrusega pööra

s kohus täitmisele Viru Maakohtu 28.01.2016 otsusega mõistetud karistuse 2 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 14.12.2017.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosus tingimisi ennetähtaeg t, ei toeta R.D set vabastamist.

P

rokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti R.D

vangistusest ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistuse . st tingimisi enne tähtaega vabaneda Vanglas olemise ajal ei ole tal olnud. T b riigikeelt ja palub, ühtegi distsiplinaarkaristust a õpi et kohus annaks võimaluse vabaduses tööl käia. Ta sattus vanglasse, kuna varem ei olnud tal teadmist, kui karistati tingimisi tähtis on käia registreerimistel. Sõltuvusi tal ei ole. Teda vangistusega emale raskete kehavigastuste tekitamise pärast. Emaga suhted ei edene, sest ema ei vasta kõnedele. Varem elas vanaema juures, aadressil xxxx on korter, mida ta endale elamiseks üürima hakkab . Vabaduses lähe esmalt tööle, et tasuda kõik võlad, pärast N I b plaanib minna õppima infotehnoloogiat. l on vanaema moraalne toetus. Tuttav otsis talle Ta elukoha, kavatseb vabanemisel Viru Keemiat kindel töökoht puudub, kuid ööstuse poole pöörduda.

Kaitsja leiab, et R. d on võimalik vabastada tingimisi enne tähtaega. D- Ta oli küll juba 18-aastane, kui kuriteo toime pani, kuid ta on ikkagi veel liiga noor, et elust midagi aru saada. Tema suhted , s.o emaga olid keerulised ning ta oma kõige lähedasema inimesega ei suutnud ennast 2 aastat vangistusest, vaid 8 kuud on valitseda. Ta on ära kandnud jäänud kanda ja ei ole aitsja leiab, et ka palju raskemate põhjust teda lõpuni vangistuses hoida. K õigusrikkumiste eest on leitud võimalus tingimisi karistada esmakordselt niivõrd noort inimest. Temal on see esimene karistus, mitte ühtegi õigusrikkumist ei ole ta rohkem toime pannud, ta ja vestlused vihaga toime tul teeb ta on läbinud sotsiaalprogrammi emisest. Tööd

3

hea meelega, s.t motivatsioon isikul senist eluviisi muuta on olemas. Elukohta aadressil xxxx hakkab ta üürima. Kaitsja leiab, et kriminaalhooldusnõuete rikkumine ei saa olla määrav, kuna tuleb siiski arvestada, et inimene on esimest korda nõuete ja kohustuste täitmisega seotud ja tõenäosus, et ta paari aasta jooksul mingi õigusrikkumise toime paneb, on minimaalne. Kaitsja leiab, et kohustus isikule tuleb määrata katseaeg, kontrollnõuded kuni karistusaja lõpuni ja leida endale töökoht. Ta teab, et vastasel juhul võib jälle vanglasse sattuda. Riigikohtu lahendi kohaselt on reegeliks, et ennetähtaegselt isikud vabastatakse, kui isik on käitunud õiguskuulekalt ja puudub alus jätta isik enne tähtaegselt vabastamata.

Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) 2 p 2 tahtlikus esimese astme kuriteos § 76 lg alusel võib kohus süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on R.D ära kandnud üle 2 aasta 1 kuu vangistust, mis on üle kahe kolmandiku tema le mõistetud 2 aasta 8 kuu pikkusest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS 76 lg 4 kohaselt t § ingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele ja seda olenemata asjaolust, et karistusregistri andmete kohaselt on kinnipeetaval 1 kehtiv kriminaalkaristus ning vangistuses viibib ta samuti esimest korda, mistõttu võiks vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Käesolev kuritegu on emale raskete kehavigastuste tekitamine, mille

põhjustas kehv probleemide lahendamise oskus ja impulsiivne käitumine. Kinnipeetava käitumine vangistuses olnud õiguspärane. on Ta on olnud vangistuse jooksul hõivatud erinevate töödega, varem töötas majandustöödel koristajana, käesoleval ajal töötab Eesti Vanglatööstuse komplekteerimise tsehhis. Lisaks on ta vangistuses omandanud riigikeele B1 tasemel ja vestelnud oma emotsioonide regulatsiooni teemal. Teda ei ole ka vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisjärgsed elutingimused tema vabastamist aga ei toeta. Ta plaanib vabanemisel hakata üürima tuttavale kuuluvat korterit. Enne vangistust tal kindel elukoht puudus. Garanteeritud töökoht ning sellega kaasnev sissetulek vabanemisel puudub. Ka enne vangistust kinnipeetav ei töötanud, teda toetasid materiaalselt vanavanemad, kuid enam ei ole neil toetamine võimalik, kuna on tekkinud majanduslikud raskused. Seega majanduslik toetus tal vabanemisel täielikult puudub, mis omakorda viitab sellele, et tal ei ole võimalik ka korterit üürida enne, kui töökoha leiab. Arvestades, et tal pikemaajaline noorest east, ei ole töökogemus puudub tulenevalt tema sobiva töökoha leidmine kerge. töökohti laiskuse tõttu, Enne vangistust vahetas ta seega puudub tal püsivus ühes kohas kohusetundlikult tööd teha. Majanduslikku toimetulekut mõjuta negatiivselt ka tasumata nõude üle 14 vad d, mida tal on 000 euro. Ta on neid motiveeritud tasumine e. küll tasuma, kuid töökoha puudumise korral on vähetõenäolin

Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et R.D vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne

4

tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist, kuivõrd ta on varem olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid ta rikkus nõudeid ja tingimisi karistus pöörati täitmisele. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus R.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.adv. , kelle taotluse abi Merike Allikmäe kohaselt 00,80 eurot. kulus õigusabi osutamiseks 1 Kohus leiab, et tasutaotlus ei ole täies ulatuses põhjendatud ja kuulub vähendamisele. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16

„Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 17 lg 2 sätesta

b, et riigi õigusabi osutamisel hüvitatakse riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. märkinud sõidukulud Kaitsja on tasutaotluses marsruudil Tallinn-Rakvere-Tallinn 200 km summas 30 eurot (jagatud kahega). Sama korra § 17 lg 3 sätestab, et kui riigi õigusabi osutamisel lõikes 1 nimetatud juhul osutatakse riigi õigusabi samas menetluses kahele või enamale isikule või erinevates menetlustes, jagatakse riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidu ja majutuskulu kulude hüvitamise ulatuse - arvestamisel kõigi esindatavate või menetluste vahel proportsionaalselt. Kuna advokaat on samal päeval osalenud Rakvere kohtumajas veel kahel tingimisi enne tähtaega vabastamise kohtuistungil, tuleb sõidukulud jagada võrdselt kolme isiku vahel, s.o käesolevas asjas kuulub sõidukulu välja mõistmisele summas 20 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub tasu ja kulud advokaadile hüvitamisele kokku 88,80 eurot, sealhulgas käibemaks 20% summas 14,80 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kristel Vedro

Kohtunik