3-19-1784/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(9)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.01.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1784

Haldusasi

XX kaebus Maa-ameti 26.08.2019 kirjas nr 7-3/19/8048-4

sisalduva

menetlustoimingu

(menetluse

peatamine)

õigusvastasuse tuvastamiseks ja Maa-ameti kohustamiseks

jätkama kasutusvaldusesse antud Kaupo ja Kaubi

kinnisasjade omandamise menetlust

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja – Maa-amet, esindaja Kaire Bamberg

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Maa-ameti taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

2. Rahuldada XX kaebus osaliselt ning tunnistada Maa-ameti 26.08.2019 kirjas nr 7-3/19/8048-4

sisalduv menetlustoiming (menetluse peatamine) õigusvastaseks Kaubi kinnistut (katastritunnus

94901:009:0048) puudutavas osas ning kohustada Maa-ametit jätkama kasutusvaldusesse antud

Kaubi kinnisasja omandamise menetlust.

3. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.

4. Mõista Maa-ametilt XX kasuks välja riigilõiv summas 7 eurot ja 50 senti.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arva-

tes otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 02.03.2020. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu maavanema 17.12.2007 korralduse nr 1090 ja 17.12.2007 korralduse nr 1091 alusel seati

25.08.2008 XX (kaebaja) kasuks kasutusvaldus Kaubi (katastritunnus 94901:009:0048) ja Kaupo

(katastritunnus 94901:009:0021) kinnisasjadele tähtajaga 15 aastat. Nimetatud korralduste alusel

sõlmis Eesti Vabariik 25.08.2008 kaebajaga Kaupo ja Kaubi maaüksuste kasutusvalduse

seadmise- ja asjaõiguslepingud ning tehti kinnistamisavaldused.

2. Kaebaja esitas 07.05.2019 Maa-ametile (vastustaja) taotluse Kaubi ja Kaupo kasutusvaldusse

antud maa omandamiseks. Maa-amet vastas taotlusele 27.05.2019 kirjaga nr 7-3/19/8048-2 ning

saatis kaebajale korralduse eelnõu, millega soovis keelduda Kaupo ja Kaubi kinnisasjade

2(9)

võõrandamisest. Kaebaja esitas 18.06.2019 omapoolsed vastuväited korralduse eelnõule ning

palus jätkata kinnisasjade võõrandamise menetlust.

3. Vastustaja saatis 26.08.2019 kaebajale korralduse nr 1-17/19/2146, millega keeldus Kaupo ja

Kaubi kinnisasjade võõrandamisest. Nimetatud korraldus tühistati Maa-ameti 28.08.2019

korraldusega nr 1-17/19/2157.

4. Vastustaja saatis 26.08.2019 kirjaga nr 7-3/19/8048-4 kaebajale menetluse peatamise teate,

millega lükati Kaupo ja Kaubi kinnisasjade võõrandamise otsustamine edasi kuni on lõpetatud

üldgeoloogiliste

uuringute

läbi

viimine

ja

otsustatud

maardla

kannete

tegemine

keskkonnaregistrisse.

5. Kaebaja esitas 30.08.2019 taotluse, milles palus vastustajal jätkata kaebaja taotluse menetlemist

ning võõrandada talle Kaupo ja Kaubi kinnisasjad.

6. Vastustaja saatis 16.09.2019 kirjaga nr 7-3/19/8048-9 selgitused menetluse peatamisele, samuti

andis omapoolse nägemuse nimetatud toimingu vaidlustamise võimalusele.

7. Kaebaja esitas 21.09.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maa-ameti tegevusetuse (menetluse

peatamine) õigusvastasuse tuvastamiseks ning Maa-ameti kohustamiseks tegema kinnistute Kaupo

ja Kaubi võõrandamise osas otsus.

8. Tallinna Halduskohus võttis 26.09.2019 kohtumäärusega menetlusse kaebuse nõudes Maa-

ameti 26.08.2019 kirjas nr 7-3/19/8048-4 sisalduva menetlustoimingu (menetluse peatamine)

õigusvastasuse tuvastamiseks ja Maa-ameti kohustamiseks jätkama kasutusvaldusesse antud

Kaupo ja Kaubi kinnisasjade omandamise menetlust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

9. Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine.

9.1 Vastustaja peatas Kaupo ja Kaubi kinnisasjade võõrandamise kuni on lõpetatud

üldgeoloogiliste

uuringute

läbiviimine

ja

otsustatud

maardla

kannete

tegemine

keskkonnaregistrisse. Uuringuluba on antud osaühingule Eesti Killustik neljaks aastaks, s.o kuni

17.02.2023. Uuringuloale järgneb kokkuvõtete tegemine ning seejärel keskkonnaregistri

toimingud. Seega läheb kinnistute võõrandamise otsustamisega veel vähemalt neli aastat, mis on

ilmselgelt haldusorgani poolne viivitus. Vastustaja poolne viivitus on eriti kahetsusväärne seetõttu,

et kaebaja tööaastad hakkavad lõpule jõudma ning menetluse peatamise aluste ära langemise ajaks

on kaebaja 81 aastane. Kaebajal ei ole nii palju aega oodata.

9.2 Kaebaja on huvitatud Kaupo ja Kaubi kinnistutel toimuvast, kuna kaebaja tütrele kuulub

Kaupo kinnistu kõrval asuv suvemaja. Tütar lootis, et võõrsilt naastes saab ta elamise kohendada

ning põllumajanduslikku tootmist jätkata.

9.3 Maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse (MaaRKMOS) § 4 ja 5

sätestavad tingimused, mil kasutusvaldajal on õigus maa omandada ja sama seaduse § 3 lg 1

asjaolud, mil maa jäetakse riigi omandisse. Kui seadusandja on sätestanud õiguse maa omandada,

siis sellele vastandub haldusorgani kohustus maa müüa või põhjendada, miks maa on vajalik riigi,

kohaliku omavalitsuse või avalikkuse hüvanguks. Seega on kaebajal õigustatud ootus, et kui

seaduses sätestatud takistused puuduvad, siis kaebaja taotlus maa omandamiseks rahuldatakse

ning menetlus viiakse läbi võimalikult lihtsalt ja kiirelt. Vastustaja ei ole avalikku huvi

põhjendanud, vaid otsinud põhjendusi, et jätta kaebaja taotlus rahuldamata või lükata taotluse

lahendamine kaugesse tulevikku.

9.4 Uuringuid ei teosta riik, vaid eraõiguslik isik. Selle isiku huvi ei ole riiki aidata, tegemist on

ettevõtjaga, kes soovib oma tegevust laiendada ning saada liiva või kruusa olemasolul

kaevandamisluba. Amet on riigi ja äriühingu huvid sassi ajanud.

3(9)

9.5 Kaupo ja Kaubi kinnistul ei asu maardlat, nad ei asu ka uuringuruumis, mistõttu puudub

vajadus uuringutulemusi oodata. Vana-Kuuste nimelist maardlat ei ole keskkonnaregistris arvele

võetud. Kaubi kinnistu ei ole ka uuringuruumi nimistus. Kaupo kinnistu on küll uuringuruumiks,

kuid Keskkonnaministeeriumi antud tingimustel tulnuks uuringu läbiviijal teostada

üldgeoloogiline uurimustöö perioodil 01.09.2018 kuni 30.04.2019. Kuivõrd geoloogilisi

uurimistöid sel ajal ei teostatud, siis puudub edasisteks uuringuteks ministeeriumi nõusolek.

Dokumendiregistri järgi ei ole OÜ Eesti Killustik kaebuse esitamise päevani taotlenud

Keskkonnaministeeriumilt

nõusolekut

Kaupo

kinnisasja

uuringuteks.

Kaubi

kinnisasja

teenindusmaana säilitamise huvi on aga puhtalt eraõiguslikes huvides. Seega leiab kaebaja

kokkuvõtvalt, et Kaubi ja Kaupo kinnistutel ei ole registrisse kantud maavarasid ning nende

kinnistute uurimiseks ei ole kehtivat uuringuluba. Seega ei ole mingit alust peatada kaebaja

taotluse menetlemist kuni uuringutulemuste selgumiseni. Riigil puudub huvi Kaupo ja Kaubi

kinnisasjade suhtes. Liiva ja kruusa on selles piirkonnas küllalt.

9.6 Vastustaja on palju tsiteerinud Riigikohtu lahendeid. Need lahendid on valdavas osas

asjakohatud, sest käsitlevad juhtumeid, kus haldusorgan on menetluse õiguspäraselt peatanud.

Käesoleval juhul oli vastustajale juba taotluse esitamise hetkel teada, et maardlaid Kaupo või

Kaubi kinnistutel ei ole ning puudub luba või isegi selle taotlus nimetatud kinnistutel geoloogiliste

uuringute tegemiseks. Seega on haldusorgan peatanud menetluse õigusvastaselt.

Vastustaja seisukoht

10. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

10.1 Vastustaja ei nõustu, et menetluse peatamine antud asjas on haldusorgani poolne

õigusvastane viivitus või tegevusetus. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-56-08 punktis 17 selgitanud,

et menetluse peatamine on kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega olukorras, kus menetluse

jätkamine tooks kaasa ebaõige otsustamise. Riigikohus leidis ka, et menetluse peatamine on teatud

juhtudel õiguspärane isegi siis, kui menetlust reguleeriv õigusnorm seda otseselt ette ei näe.

Käesolevas vaidluses on olemas aga seadusest tulenev erinorm, mis võimaldab kasutusvaldusesse

antud riigimaa omandamise menetluse peatada kuni asjaolude selgumiseni. Selleks normiks on

MaaRKMOS § 8 lg 4. Seega ei ole käesolevas asjas küsimus isegi mitte haldusmenetluse üldiste

põhimõtete kohaldamises, vaid konkreetse, kasutusvaldusse antud maa võõrandamise menetlust

reguleeriva õigusnormi kohaldamises. Nimetatud norm annab otseselt võimaluse menetluse

peatamiseks.

10.2 Käesolevas asjas oli menetluse peatamise aluseks asjaolu, et riigi huvi nimetatud kinnisasjade

riigi omandis säilitamiseks ei ole veel selgunud. Riigi huvi selgub pärast seda, kui on tehtud

vastavad üldgeoloogilised uuringud ning otsustatud, kas kinnisasjadel asub maardla. Seega on

menetluse peatamine seni õiguspärane, kuni maardla olemasolu või puudumine ei ole veel

kindlaks tehtud ega haldusaktiga maardla kande tegemist või sellest keeldumist otsustatud. Seega

ei ole käesolevas asjas veel võimalik otsustada kasutusvaldusse antud maa võõrandamist, kuid

otsus tuleb langetada mõistliku aja jooksul pärast seda, kui maardla kande tegemise otsus on

tehtud. Otsustamise kohustus ei tähenda, et otsus tuleks teha võõrandamise kasuks. Sellist

õigustatud ootust kasutusvaldajal ei ole.

10.3 Käesolevas asjas ei ole menetlustakistuste kõrvaldamine vastustaja pädevuses. Vastustajal

tekiks vastav võimalus alles siis, kui uuringute tulemused esitatakse keskkonnaregistri volitatud

töötlejale, st vastustajale registrikannete tegemiseks. Maardla arvele võtmise kohta ei ole võimalik

otsust ega vastavaid registrikandeid teha enne, kui geoloogiliste uuringute tulemusel on selgunud,

et kõnealuses kohas on maavara, mida saab maardlana arvele võtta. Seega esineb käesolevas asjas

menetlustakistus seni, kuni maardlate nimistu volitatud töötleja, st Maa-amet on otsustanud

uuringute tulemuse põhjal maardla registrisse kandmise või mittekandmise. Alles siis saab

otsustada, kas riigimaad saab kasutusvaldajale võõrandada ja kas selleks on vaja

4(9)

Keskkonnaministeeriumi luba. Menetluse peatamine ei ole õigusvastane, kuna selle aluseks olevad

asjaolud mõjutavad lõppotsust.

10.4 Oluline on silmas pidada, et kuna menetluse peatamisega ei otsustatud veel maa omandamise

taotluse lahendamise üle, siis ei ole menetluse peatamine suunatud isiku õiguste tekitamisele,

muutmisele või lõpetamisele. Seega juba pelgalt seetõttu ei saa menetluse peatamine rikkuda isiku

subjektiivseid õigusi. Menetluse peatamine on alternatiivne võimalus võõrandamisest keeldumise

otsuse suhtes. Vastustaja ei ole keeldunud kaebaja taotluse menetlemisest, vaid jätkab taotluse

menetlemist pärast menetluse peatamise aluse ära langemist. Isegi juhul, kui vastustaja keelduks

lõplikult kaebajale maa võõrandamisest, ei saa olla tegemist kaebaja õiguste olulise riivega, sest

kaebajal ei saa olla riigimaa osas õigustatud ootust, et ta selle maa omandada saab.

10.5 Tuvastamiskaebuse puhul on oluline analüüsida kaebuse eesmärgi ja põhjendatud huvi

küsimust. Kaebaja on välja toonud, et tema eesmärk on vältida kaevandamist ning kaebaja

tööaastad hakkavad lõpule jõudma. Nimetatud põhjendused ei ole asjakohased, ega saa olla

asjakohased kinnisasjade võõrandamise otsustamisel. Seega ei ole kaebajal põhjendatud huvi

vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamise suhtes. Kogu aja jooksul, mil menetlus on

peatunud, säilib kaebajal kasutusvalduse lepingute alusel maa kasutamise õigus. Samuti on

kaebajal võimalik taotleda MaaRS § 341 lõike 2 alusel kasutusvalduse lepingu pikendamist veel 15

aastaks.

10.6 Kasutusvaldusesse antud Kaupo kinnisasi asub keskkonnaregistris oleval üldgeoloogilise

uurimistöö alal nimetusega Vana-Kuuste uuringuruum (üldgeoloogilise uurimistöö luba nr

332504). Kaubi kinnisasi külgneb vahetult Vana-Kuuste uuringuruumiga. Juhul, kui

üldgeoloogilise uurimistöö tulemusel leitakse uurimistöö alal maavara, on vaja säilitada riigi

omandis võimaliku tulevase mäeeraldise teenindusmaana ka külgnev Kaubi maaüksus, mida

võidakse vajada kaevandamisega seotud tegevusteks. Samuti võib Kaubi maaüksus olla vajalik

perspektiivse maardla laienemise alana, hoolimata sellest, et see on praegusest uuringuruumist

välja jäetud ja külgneb vahetult uuringuruumiga. Keskkonnaameti 18.02.2019 korraldusega nr 1-

3/19/265 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa andmine Vana-Kuuste uuringuruumis“ on antud

üldgeoloogilise uurimistöö luba liiva ja kruusa otsimiseks. Kinnisasjade eraomandisse

võõrandamisel ei ole riigil võimalik tagada MaaPS §-s 14 sätestatud põhimõtete täitmist. Seega ei

saa vastustaja otsustada Kaupo ja Kaubi kinnisasjade eraomandisse võõrandamisest enne, kui

uuringud on läbi viidud ja on selgunud, kas maapinnas on maavara, mida saab maardlana arvele

võtta või kas kinnisasjad külgnevad maardlaga, mistõttu võivad need edaspidi olla vajalikud

kasutamiseks mäeeraldise teenindusmaana kaevandamise korraldamiseks.

10.7 Keskkonnaministeeriumi nõusolek anti talveperioodiks lähtuvalt sellest, et uuringu

läbiviimine ei satuks samale ajale, kui toimub maa põllumajanduslik kasutus. Üldgeoloogilise

uurimistöö luba ei antud Keskkonnaameti poolt koheselt peale Keskkonnaministeeriumi

27.08.2018 nõusoleku saamist, vaid alles pool aastat hiljem, s.o 18.02.2019. Seega jäi loa

saamisest arvates Kaupo maaüksusel uurimistööde jaoks ainult kaks kuud ja 10 päeva. Kuna

uuringuid tegevatel ettevõtetel on tööde järjekorrad, ei olnud omajal võimalust kahe kuu jooksul

välitöid organiseerida. Üldgeoloogilise uurimistöö loa omajal on võimalus taotleda uut välitööde

tegemise aega Kaupo maaüksusele jäävas piirkonnas. Väljaspool Kaupo maaüksust mujal

uurimistöö alal on töö teostaja teinud välitööd 2019. aasta juunis ja oktoobris.

10.8 Riik ei tee kõiki tegevusi ise, mis on vajalikud avalikes huvides. Mitmed avalikud ülesanded

on usaldatud eraõiguslike isikute korraldada. Kaevandamise valdkond on reguleeritud

õigusaktidega, kuid kaevandamist teostavad eraõiguslikud ettevõtted.

10.9 Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta HKMS § 151 lõike 2 punkti 1 kohaselt läbi vaatamata,

kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1) ning kaebuse rahuldamisega

ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2).

5(9)

KOHTU PÕHJENDUSED

11. HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt

kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.

Vastustaja esitas 28.10.2019 menetlusdokumendis taotluse jätta kaebus HKMS § 151 lõike 2

punkti 1 kohaselt läbi vaatamata, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2

p 1) ning kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p

2).

Kohus leiab, et vastustaja taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Kohus võib HKMS § 151 lg 2 p 1 järgi jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse

menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1

kohaselt on selliseks asjaoluks kaebeõiguse puudumine. Kohtupraktikas on peetud kaebuse

tagastamist kaebeõiguse puudumise tõttu lubatavaks juhul, kui kaebeõiguse puudumine on

ilmselge. Olukorras, kus kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge või on vaieldav, ei ole kaebuse

tagastamine viidatud alusel lubatav ning kaebeõiguse puudumine või olemasolu tehakse kindlaks

asja sisulise lahendamise käigus. Olukorras, kus asja sisulisel lahendamisel leiab tuvastamist, et

isikul puudub kaebeõigus, tuleb kaebus jätta rahuldamata.

Kohus leiab, et ka praeguses asjas ei saa väita, et kaebajal puuduks ilmselgelt kaebeõigus. Kohus

on kaebaja kaebeõigusega seonduvat käsitlenud juba 26.09.2019 kohtumääruse punktis 10 ning

jääb määruses toodud käsitluse juurde ning leiab, et kaebajal on kaebeõigus menetlustoimingu

vaidlustamiseks. Kaebuses on kaebaja välja toonud, et tema põhjendatud huviks on maatükk

omandada võimalikult kiiresti ning ta ei pea võimalikuks oodata, kuni menetluse peatamise alus

ära langeb. Kohus leiab, et olukorras, kus kaebaja taotluse menetlemine peatub kuni vähemalt

17.02.2023. a ei saa väita, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus menetlustoimingu

vaidlustamiseks.

Kohus ei nõustu vastustajaga ka selles, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Kaebuse eesmärgiks on, et vastustaja jätkaks kaebaja taotluse menetlemist. Olukorras, kus kohus

kaebuse rahuldab, ning tunnistab menetluse peatamise, kui menetlustoimingu õigusvastaseks, on

vastustaja kohustatud kaebaja taotluse menetlemist jätkama.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata vastustaja taotluse kaebuse läbi vaatamata

jätmiseks. Järgnevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt.

12. Kohus leiab, et kaebus on osaliselt põhjendatud.

13. Puudub vaidlus selles, et kaebaja on riigile kuuluvate Kaupo ja Kaubi kinnisasjade

kasutusvaldaja vastavalt 25.08.2008. aastal sõlmitud lepingutele. Kasutusvaldus seati 15 aastaks

ning lepingute tähtaeg ei ole möödunud. Ka vastustaja on oma 28.10.2019 menetlusdokumendis (p

14) kinnitanud, et kasutusvalduse lepingud on kehtivad. Seega puudub vaidlus lepingute kehtivuse

küsimuses. Samuti puudub vaidlus selles, et MaaRKMOS § 5 lõike 1 kohaselt on kasutusvaldajal

teatud tingimustel õigus taotleda kasutusvaldusesse antud kinnisasja omandamist. Vaidlus on

selles, kas kasutusvaldusesse antud kinnisasjade võõrandamise menetluse peatamine on

õiguspärane. Käesoleva vaidluse raames ei saa kohus hinnata seda, kas riik on igal juhul

kohustatud kinnisasjad kaebajale võõrandama, kuivõrd vastavat otsustust ei ole vastustaja teinud

ega oleks saanudki neid teha, kuna taotluse menetlus on peatatud.

14. Kaebaja leiab, et toiming, millega peatati Kaupo ja Kaubi kinnisasjade omandamise menetlus

on õigusvastane ning vastustajal on kohustus jätkata Kaupo ja Kaubi kinnisasjade võõrandamise

menetlusega. Kaebaja leiab ka, et kinnisasjade võõrandamise menetluse peatamine on

haldusorgani poolne viivitus.

Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et menetluse peatamine käesolevas asjas on käsitletav

haldusorgani viivitusena kaebaja poolt esitatud taotluse lahendamisel. Riigikohus on oma

6(9)

16.12.2008. a otsuses nr 3-3-1-56-08 selgitanud, et viivitus on halduse õigusvastane tegevusetus.

Kohtupraktikas on läbivalt peetud menetluse peatamist põhjendatuks olukorras, kus menetluse

jätkamine tooks kaasa ebaõige otsustuse tegemise. Praegusel juhul ei ole menetluse peatamine aga

õigusvastane tegevusetus, kuivõrd olemas on seadusest tulenev erinorm, mis võimaldab

kasutusvaldusesse antud riigimaa omandamise menetluse peatada kuni asjas oluliste asjaolude

selgumiseni. MaaRKMOS § 8 lõige 4 sätestab, et kui eeltoimingute käigus selgub, et

kasutusvaldusesse antud maa võib osutuda vajalikuks riigivõimu teostamiseks, kohalikule

omavalitsusele või muul avalikul eesmärgil, on maa võõrandamise korraldajal õigus maa

omandamise menetlus peatada kuni riigi, kohaliku omavalitsuse või avaliku huvi selgumiseni, sh

planeeringu kehtestamiseni või joonehitise ehitusprojekti kinnitamiseni. Olukorras, kus

haldusorgan leiab, et otsustamisel tähtsust omavad asjaolud ei ole selged, ei saa haldusorganile

ette heita, et ta kasutab seadusest tulenevat menetluse peatamise võimalust. Sellises olukorras ei

ole haldusorgan olnud õigusvastaselt tegevusetu ning menetluse peatamise näol ei ole tegemist

viivitusega HMS § 72 lg 3 mõistes. Seega tuleb käesolevas asjas küll analüüsida, kas menetluse

peatamine oli õiguspärane, kuid isegi juhul kui peaks ilmnema, et menetluse peatamine ei olnud

õiguspärane, ei ole haldusorgan sellele vaatamata õigusvastases viivituses kaebaja taotluse

lahendamisel.

15. Kohus ei nõustu vastustajaga selles, et kuna menetluse peatamise taotluse lahendamisega ei

otsustatud veel maa omandamise taotluse lahendamise üle, ei ole peatamine suunatud isiku õiguste

ja kohustuste tekitamisele, muutmisele ja lõpetamisele, mistõttu ei saa menetluse peatamine

rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja on esitanud taotluse kasutusvaldusesse antud

riigimaa omandamiseks. Seega on kaebajal õigus nõuda, et tema taotlust menetletaks kooskõlas

haldusmenetluse normidega. Kuivõrd otsusega menetluse peatamiseks lükatakse taotluse

lahendamine edasi, siis on kaebajal õigus nõuda, et kohus kontrolliks, kas taotluse lahendamise

edasi lükkamine oli põhjendatud. Menetlustoimingute edasilükkamine võib riivata kaebaja

põhiseaduslikku õigust menetlusele ja sealhulgas tema õigust menetlusele mõistliku aja jooksul.

Menetlustoimingute edasilükkamine võib olla vastuolus kiire halduse põhimõttega. Seega rikub ka

otsustus, millega peatatakse kaebaja taotluse menetlus, tema subjektiivseid õigusi. Vastustajal on

õigus selles, et käesolevas asjas ei otsustata veel maa omandamise taotluse lahendamise üle.

Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et taotlus lahendataks talle soodsal viisil, kuid tal on

õigus nõuda, et tema taotluse menetlemisel järgitaks haldusmenetluses kehtivaid nõudeid.

16. MaaRKMOS § 5 lõike 1 kohaselt tekib kasutusvaldusesse antud maa omandamise õigus kahe

aasta möödumisel kasutusvalduse seadmisest. Kuna kasutusvalduse seadmisest kinnisasjadele oli

möödunud enam kui kaks aastat, oli kaebajal õigus taotleda Kaupo ja Kaubi kinnisasjade

omandamist. MaaRKMOS § 3 lõike 1 kohaselt võib omandada kasutusvalduses olevat maad, mis

ei ole vajalik riigivõimu teostamiseks, kohalikule omavalitsusele tema ülesannete täitmiseks või

muul avalikul eesmärgil. MaaRKMOS 3 lõike 2 kohaselt võib maad, mis sisaldab maavara

maapõueseaduse tähenduses, omandada valdkonna eest vastustava ministri loal. Loa andmise või

sellest keeldumise otsustab valdkonna eest vastutav minister kooskõlas maapõueseadusega,

arvestades maavarale juurdepääsu ja maavara kaevandamisväärsena säilimise vajadust.

17. Riigikohus on eelpool viidatud lahendi nr 3-3-1-56-08 punktis 21 märkinud, et

kohustamiskaebuse lahendamisel tuleb hinnata, kas menetluse seiskumine kaebuse esitamise aja

seisuga oli õigusvastane ning punktis 23 leidnud, et kui menetlustakistus esineb menetluse

peatamise ja kaebuse esitamise ajal ning on objektiivne ja reaalne, on tegemist menetluse

õiguspärase peatamisega. Seega tuleb kohtul praeguses asjas hinnata, kas peatamine oli peatamise

hetkel õiguspärane ning kas peatamise aluseks olev asjaolu püsis ka kaebuse esitamise ajal.

Objektiivse menetlustakistuse olemasolul ei ole menetluse peatamine õigusvastane. Menetlust

takistava asjaolu ära langemisel tuleb haldusorganil aga menetlust jätkata.

18. Vastustaja on oma 26.08.2019 kirjas põhjendanud, et menetluse peatamise aluseks on asjaolu,

et riigi huvi Kaupo ja Kaubi kinnisasjade riigi omandis säilitamise suhtes ei ole veel selgunud.

7(9)

Riigi huvi selgub esitatud põhjenduste kohaselt peale seda, kui kinnisasjade osas on teostatud

vastavad üldgeoloogilised uuringud ja otsustatud, kas kinnisasjadel asub maardla. Kirjas

viidatakse asjaolule, et Keskkonnaamet on 18.02.2019 korraldusega nr 1-3/19/265 andnud

üldgeoloogilise uurimistöö loa mh Kaubi ja Kaupo kinnisasjadelt liiva ja kruusa otsinguks. Seega

asuvad kasutusvaldusesse antud Kaubi ja Kaupo kinnisasjad keskkonnaregistris märgitud

geoloogilisel uuringualal nimetusega Vana- Kuuste uuringuruum (üldgeoloogilise uurimistöö luba

nr 332504). Kuivõrd uuringute tulemusel võib selguda, et Kaupo ja Kaubi kinnisasjadel asub

maardla, ei ole käesoleval ajal võimalik võtta lõplikku seisukohta riigi huvi kohta antud

maaüksuste osas.

19. Tulenevalt MaaPS § 15 lõike 1 punktist 3 tuleb maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks

tegevuseks, sh MaaRKMOS § 3 lõikes 2 sätestatud juhul, taotleda Keskkonnaministeeriumi või

valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse luba. Keskkonnaministri 05.03.2019

käskkirjaga nr 1-2/19/198 on antud Maa-ametile volitus anda lube MaaPS § 15 lõikes 1 nimetatud

maapõue seisundit ja kasutamist võimaldavaks tegevuseks. Vastavalt MaaPS § 15 lõikele 9

keeldub Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus MaaPS §

15 lõikes 1 nimetatud loa andmisest, kui MaapS §-s 14 sätestatud põhimõtted ei ole täidetud.

Tulenevalt MaaPS § 14 lõikest 1 tuleb maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse

korraldamisel haldusorganil tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine, juurdepääs

maavarale ja maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine. MaaPS § 5 kohaselt on

maardla geoloogilise uuringuga piiritletud ja uuritud ning keskkonnaregistris arvele võetud

maavara lasund või selle osa koos vahekihtidega.

20. Keskkonnaamet on 18.02.2019 korraldusega nr 1-3/19/265 andnud üldgeoloogilise uurimistöö

loa mh Kaupo kinnisasjalt liiva ja kruusa otsinguks. Seega asub kasutusvaldusesse antud Kaupo

kinnisasi keskkonnaregistris märgitud üldgeoloogilisel uuringualal nimetusega Vana-Kuuste

uuringuruum (üldgeoloogilise uurimistöö luba nr 332504) (tl 37-40). OÜ-le Eesti Killustik on

antud üldgeoloogilise uurimistöö luba nr 332504 Vana-Kuuste uuringuruumis (p 2.1).

Uuringuruum ja selle teenindusala pindala on 248,62 ha (p 2.2) (tl 41). Viidatud loale on lisatud

Vana-Kuuste uuringuruumi plaan, millel uuringuruum ning seda teenindava ala piir on tähistatud

punase joonega (tl 42). Nähtuvalt Keskkonnaameti 18.02.2019 korraldusest ei asu Kaubi kinnisasi

Vana-Kuuste uuringuruumi piirides ning seega ei ole üldgeoloogilise uurimistöö luba antud liiva

ja kruusa otsinguteks Kaubi kinnistul. Ka Vana-Kuuste uuringuruumi plaanil on Kaubi kinnistu

tähistatud uuringuruumi piiridest välja jäävana, mis tähendab, et kinnistu ei ole ka uuringuruumi

teenindusala piirides. Seega ei vasta tõele vastustaja 26.08.2019 kirjas toodud põhjendus, mille

kohaselt on Keskkonnaameti 18.02.2019 korraldusega antud üldgeoloogilise uurimistöö loaga

hõlmatud ka Kaubi kinnisasi. Asjas esitatud materjalidega on tuvastatav, et ülgeoloogilise

uurimistöö luba Kaubi kinnistut ei puuduta ning seega on menetluse peatamine põhjendusel, et

Kaubi kinnistul viiakse läbi üldgeoloogilisi uuringuid, ebatäpne. Kuivõrd Kaubi kinnistut

üldgeoloogilise uurimistöö luba ei puuduta sh ei asu kinnistu Vana-Kuuste uuringuala piirides, siis

ei ole kaebaja taotluse menetluse peatamine viidatud uuringutele tuginedes Kaubi kinnistut

puudutavas osas toimunud õiguspäraselt. Esitatud dokumentidest tulenevalt ei ole õiguslikult

võimalik uuringute tegemine Kaubi kinnisasjal ning otsuse tegemine, et Kaubi kinnisasjal asub

maardla.

21. Vastuseks vastustaja poolt kohtumenetluses esitatule tuleb märkida, et kohus saab toimingu

õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda asjaoludest, mis on isikule teatavaks tehtud toimingu

põhjendusena. Kohus ei saa arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud täiendavate

põhjendustega ega ka vastustaja 16.09.2019 selgituses esitatud põhjendustega, kuivõrd sellisel

viisil ei ole tagatud, et haldusorgan on nendest põhjendustest lähtunud ka haldusmenetluses.

Praeguses asjas ei nähtu vastustaja 26.08.2019 kirjast, et vastustaja oleks menetluse peatamise

otsustamisel lähtunud vastustaja poolt kohtumenetluses ja vastustaja 16.09.2019 kirjas esitatud

põhjendusest, et hoolimata sellest, et Kaubi maaüksus ei asu uuringualal, võib olla vajalik säilitada

8(9)

tulevase mäeeraldise teenindusmaana ka külgnev Kaubi maaüksus, mida võidakse vajada ka

kaevandamisega seotud tegevusteks. Vastustaja on 26.08.2019 kirjas lähtunud põhjendusest, et

Kaubi maaüksus jääb uuringuruumi sisse ning selle suhtes kehtib üldgeoloogilise uurimistöö luba.

Seega ei ole vastustaja poolt hilisemalt esitatud põhjendused asjakohased, kuna tagant järele ei ole

kontrollitav, et vastustaja on nendest põhjendustest lähtunud menetluse peatamise otsustamisel.

Kohus märgib täiendavalt, et vastustaja poolt esitatud täiendavatel põhjendustel menetluse

peatamine piiraks põhjendamatult ka isikute huve, kuivõrd võimaldaks meelevaldselt laiendada

riigi võimalike huvide sfääri mistahes uuringuruumist väljapoole jäävatele aladele. Seega ei oleks

menetluse peatamine nimetatud hüpoteesile tuginedes ka proportsionaalne.

22. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja toiming, millega peatati kaebaja poolt esitatud Kaubi

kinnistu omandamise taotluse menetlemine, õigusvastane. Kuna menetluse peatamine, kui toiming

on õigusvastane, siis tuleb vastustajal jätkata kaebaja poolt esitatud taotluse menetlemist Kaubi

kinnistut puudutavas osas.

23. Eeltoodud põhjendused ei kehti aga Kaupo kinnistu suhtes, mille osas on kohus seisukohal, et

kaebaja taotluse menetlemise peatamine on põhjendatud.

24. Keskkonnaamet on 18.02.2019 korraldusega nr 1-3/19/265 andnud üldgeoloogilise uurimistöö

loa mh Kaupo kinnisasjalt liiva ja kruusa otsinguks. Seega asub kasutusvaldusesse antud Kaupo

kinnisasi keskkonnaregistris märgitud üldgeoloogilise uuringuruumi alal nimetusega Vana-Kuuste

uuringuruum (üldgeoloogilise uurimistöö luba nr 332504) (tl 37-40). OÜ-le Eesti Killustik on

antud üldgeoloogilise uurimistöö luba nr 332504 Vana-Kuuste uuringuruumis (p 2.1).

Uuringuruum ja selle teenindusala pindala on 248,62 ha (p 2.2) (tl 41). Viidatud loale on lisatud

Vana-Kuuste uuringuruumi plaan, millel uuringuruum ning seda teenindava ala piir on tähistatud

punase joonega (tl 42). Nähtuvalt Keskkonnaameti 18.02.2019 korraldusest asub Kaupo kinnisasi

Vana-Kuuste uuringuruumi piirides ning seega on üldgeoloogilise uurimistöö luba antud liiva ja

kruusa otsinguteks Kaupo kinnistul.

Seega võib uuringute tulemusel selguda, et Kaupo kinnistul asub maardla, mis tähendab, et

käesoleval ajal ei ole veel võimalik võtta lõplikku seisukohta riigi huvi osas viidatud maaüksusel.

Riigi huvi selgub alles peale seda, kui Kaupo kinnistu osas on teostatud vastavad üldgeoloogilised

uuringud ning otsustatud, kas kinnisasjal asub maardla. Uuringute tulemusel selgub, kas Kaupo

kinnistu osas esineb avalik huvi või mitte. Seega on Kaupo kinnistu osas menetluse peatamine

seni õiguspärane, kuni maardla puudumine või olemasolu kinnisasjal on kindlaks tehtud ning

maardla kande tegemist või sellest keeldumist ei ole otsustatud. See tähendab, et asjas esineb

objektiivne menetlustakistus ning menetluse peatamine ei ole õigusvastane. Seega on vastustajal

õigus selles, et praeguses asjas ei ole veel võimalik otsustada kasutusvaldusesse antud maa

võõrandamise küsimust, kuid otsus tuleb langetada mõistliku aja jooksul peale takistuse ära

langemist. Seega on kaebaja taotluse menetluse peatamine õiguspärane Kaupo kinnistut

puudutavas osas. Menetluse peatamine ei kahjusta ülemääraselt kaebaja õigusi, kuivõrd kaebajal

säilib õigus kasutusvaldusesse antud maad kasutada. Kaebaja praeguses menetluses kaitstavaks

õiguseks ei ole kaevandamise vältimine tema perekonna omandisse kuuluva kinnistuga piirneval

alal. Vastavaid õigusi saab kaebaja kaitsta maavara kaevandamisloa andmise menetluses juhul, kui

vastav luba peaks antama.

25. Kaebaja viitab õigesti, et Keskkonnaministeeriumi antud tingimustel tulnuks uuringu läbiviijal

teostada üldgeoloogiline uurimistöö perioodil 01.09.2018-30.04.2019, kuid viidatud perioodil seda

ei tehtud. Kuivõrd üldgeoloogilise uurimistöö loast nr 332504 tulenevalt kehtib luba kuni

17.02.2023, siis on loa omanikul, OÜ-l Eesti Killustik, õigus taotleda uurimistööde perioodi

pikendamist Kaupo maaüksusele jäävas piirkonnas ning teha uuringud selliselt, et need ei ületaks

loa kehtivuse perioodi, st 17.02.2023. a.

26. Asjakohane ei ole kaebaja etteheide, mille kohaselt soovib Kaupo kinnistul teha uuringuid

äriühing oma huvides. Riik ei tee tõepoolest kõiki tegevusi ise ning paljud avalikud ülesanded on

9(9)

usaldatud eraõiguslike isikute korraldada. Kaevandamise valdkond on reguleeritud õigusaktidega,

kuid kaevandamist ning sellega seonduvaid tegevusi korraldavad eraõiguslikud isikud. Riigi huvi

ehitusmaavarade kaevandamise kontekstis on ehitusvaldkonna arenguks vajalike materjalidega

varustuskindluse tagamine. Seega ei muuda asjaolu, et Kaupo kinnistul teostab uuringuid

eraõiguslik isik, avaliku huvi sisu.

27. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebuse nõudes tuvastada Maa-ameti

26.08.2019 kirjas sisalduva menetlustoimingu (menetluse peatamine) õigusvastasus Kaupo

kinnistut puudutavas osas. Kuna kohus leiab, et menetlustoiming on õiguspärane, jääb

rahuldamata ka kaebaja poolt esitatud kohustamisnõue menetluse jätkamiseks Kaupo kinnistut

puudutavas osas.

MENETLUSKULUD

28. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse, lg 2

sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt

kaebuse rahuldamisega. Kohus rahuldab kaebuse pooles ulatuses, millest tulenevalt tuleb

kaebajale hüvitada tema poolt kantud menetluskulud pooles ulatuses. Kaebaja menetluskuluks on

kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Seega tuleb vastustajalt mõista kaebaja

kasuks välja pool nimetatud summast, st 7 eurot ja 50 senti. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud

poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm