4-09-9336/8 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-09-9336

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

8. märtsil 2010, Tartu Väärteoasja number 4-09-9336 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud lahend Taru Maakohtu (Valga kohtumaja) 5. veebruari 2010 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva määruskaebus

RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Maakohtu 5. veebruari 2010 määrus väärteoasjas nr 4-09-9336 ja saata kohtutäitur Jane Rumjantseva taotlus Sergejs Vlasovsile asenduskaristuse määramiseks Tartu Maakohtule uueks arutamiseks.

Määrus on lõplik ja edasikaebamisele kuulu.

Asjaolud

Tartu Maakohtu 21.02.2008 otsusega väärteoasjas nr 4-08-1269 karistati Sergejs Vlasovsit KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 3000 kr.

Väärteoasjas tehtud otsuse alusel algatas kohtutäitur Jane Rumjantseva 09.06.2008 täitemenetluse rahatrahvi sissenõudmises. Esmane täitmisteade väljastati 09.06.2008 ja võlgnik sai selle kätte 11.06.2008, kuid trahvi vabatahtlikult ei tasunud. 28.05.2009 esitas kohtutäitur Tartu Maakohtule avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga. Kohtutäitur on kontrollinud, et võlgnikul puuduvad pangaarvel laekumised ning registrisse kuuluv kinnisja vallasvara. Maksuja Tolliameti andmetel on võlgnik tööta.

Tartu Maakohus 05.02.2010 määrusega jättis rahuldamata kohtutäitur J. Rumjantseva avalduse Tartu Maakohtu 21.02.2008 otsusega väärteoasjas nr 4-08-1269 S. Vlasovsile mõistetud rahatrahvi 3000 kr arestiga asendamiseks ja tunnistas Tartu Maakohtu 21.02.2008 otsuse täitmise väärteoasjas nr 4-08-1269 aegunuks.

Määruse motiivide kohaselt leidis kohus, et tulenevalt TMS § 203 lg 5 ja § 202 lg 1 ning KarS § 82 lg 1 p 3 oli karistamisotsust võimalik täita 18 kuu jooksul alates Tartu Maakohtu 21.02.2008 otsuse jõustumisest, s.o täitmine oli võimalik kuni 04.09.2009. Ühtegi KarS § 82 lg 2 sätestatud asjaolu, mis otsuse täitmise aegumise peatanud oleks, maakohus ei tuvastanud. Seega, kuivõrd 04.09.2009 ei olnud rahatrahvi KarS § 82 lg 1 p 3 sätestatud 18-kuu pikkuse tähtaja jooksul sisse nõutud ning otsuse täitmise aegumine ei olnud vahepeal ka peatunud, siis maakohus leidis Tartu Maakohtu 21.02.2008 otsuse täitmise väärteoasjas nr 4-08-1269 aegunud olevat.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Kohtutäitur palub VTMS § 195 lg 2 esimesest lausest lähtuvalt maakohtu määruse tühistada.

Täitur märgib, et ta esitas avalduse rahatrahvi arestiga asendamiseks mais 2009, kohus sai selle kätte 28.05.2009. Taotluse esitamise hetkel ei olnud trahvi täitmiseks antud 18-kuuline tähtaeg möödunud. Seega, taotluse esitamine trahvi asendamiseks arestiga kolm kuud enne trahvi täitmise aegumist on igati põhjendatud. Täidetud olid ka teised asenduskaristuse kohaldamiseks esitatavad nõuded, s.o TMS § 201 lg 2 loetletud asjaolud. Asjaolu, et kohtul ei õnnestunud määrata trahvi asendamist ning seda rakendada ettenähtud aja jooksul, ei muuda kohtutäituri taotlust põhjendatuks.

Kohtutäitur viitab ka, et väärteoasjas tehtud otsuse täitmisele pööramist reguleerib VTMS § 203 lg 5. TMS § 202 lg 1 järgi lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kriminaalasjas või väärteoasjas tehtud kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi ja rahaliste ning varaliste karistuste sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ja rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 4 (kehtib alates 01.01.2010) kohaselt aegub tähtaegselt, s.o otsuse jõustumisest 1 aasta jooksul täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõudmine, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Tartu Maakohtu 21.02.2008 otsus jõustus 28.02.2008, see pöörati täitmisele 09.06.2008 ja nii on kohtuotsus täidetav ka käesoleval ajal. Nimelt leiab kohtutäitur, et käesolevalt kohalduvad 01.01.2010 sisseviidud seadusemuudatused ja seda vaatamata õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttele, millest tuleneb igaühe õigus mõistlikule ootusele, et seadusega juba kord kehtestatud ja kehtima hakanud reegel jääb kehtima ning ei muuda tagasiulatuvalt isikute olukorda kehvemaks. Kohtutäituri hinnangul aga asjaolu, et täitmise protsessi on pikendatud, võlgniku jaoks iseenesest olukorda halvemaks ei muuda. Isikule on kord juba määratud rahaline karistus, selle suurus ei muutu ega halvenda seetõttu ka tema olukorda. Pikeneb vaid tähtaeg, mille jooksul isik saab oma kohustust täita.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 05.02.2010 määrus tuleb tühistada ja kohtutäitur

J. Rumjantseva taotlus S. Vlasovsile määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks.

Maakohus on kohtumääruse tegemisel ja oma seisukoha kujundamisel lähtunud kuni 31.12.2009 kehtinud KarS-i redaktsioonist, s.o võtnud täitmise aegumise kohaldamisel aluseks KarS § 82 lg 1 p 3 sätte, mille kohaselt on väärteoasjas tehtud otsust võimalik täita 18 kuu jooksul alates selle jõustumisest. Kohtumäärusest ei nähtu põhjendused, miks kohus ei ole oma otsustuses aluseks võtnud 01.01.2010 kehtima hakanud KarS-i redaktsiooni. Nimelt muudeti KarS § 82 lg 1 p 3 ja paragrahvi täiendati lõigetega 4 ning 5. Muudatuse eesmärgiks oli täpsustada täitmise aegumise regulatsiooni. Seega, lähtuvalt käesoleval ajal kehtivast KarS § 82 lg 1 p 3, otsust ei asuta täitma, kui on möödunud üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks.

VTMS § 194 lg 2 näeb ette, et määruskaebuse läbivaatamisel järgitakse VTMS § 11.-14. peatüki sätteid, arvestades VTMS 16. peatüki sätetega. VTMS § 141 lg 1 p 4 kohaselt saadab ringkonnakohus väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks VTMS § 143 sätestatu alusel.

VTMS § 143 lg 1 kohaselt võib ringkonnakohtunik kohtuistungit korraldamata ja kohtumenetluse pooli välja kutsumata tühistada maakohtu otsuse määrusega üksnes kaebuse põhjal ja saata väärteoasja maakohtule asja uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus, kui ta tuvastab väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise.

Ringkonnakohus leiab, et kohtumääruses põhjenduste puudumist selle kohta, miks maakohus kohtutäituri taotluse läbivaatamisel võttis aluseks just kuni 31.12.2009 kehtinud seaduse redaktsiooni, tuleb lugeda menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Ringkonnakohus ei saa käesolevalt võtta seisukohta maakohtu määruse seaduslikkusest ja põhjendatusest, kuivõrd määrusest ei nähtu maakohtu vastav arutluskäik. Seega tuleb kohtutäitur J. Rumjantseva taotlus asenduskaristuse kohaldamise nõudes saata Tartu Maakohtule uuesti arutamiseks.

Maarika Kuusk Kohtunik