1-20-572/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-20-572

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuaril 2020 Tallinnas Kriminaalasja number 1-20-572 (19230200828)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi

R.B süüdistatuna KarS § järgi 424 lg 1 kokkuleppemenetluses Prokurör Silja Seeder Süüdistatav

R.B – isikukood XXX, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, kesk-eriharidus, emakeel eesti keel, xxx, varem kriminaalja väärteokorras karistatud Kaitsja Aadu Luberg

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks R.B 424 lg 1 vangistus 5 kuud.

KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui R.B

ei pane 10-

kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1. elab aadressil xxx;

2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, õppimis või töökoha vahetamiseks;

6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. osaleb sotsiaalprogrammis; 8. ei tarvita alkoholi.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata elukohajärgse R.B

katseajaks kriminaalhooldusosakonna

juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda vangistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.11.2019-17.11.2019, s.o 2 . päeva

R.B suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p R.B-lt 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise kor ,5 palga alammäära s.o ral 1 876 eurot.

Kohustada R.B tasuma 12 kuu jooksul kohtuotsuse väljamõistetud sundraha jõustumisest igakuiselt vähemalt 73 eurot.

Sundraha tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS- is. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Tallinna kohtuma - ja kantseleist või e toimikust. R.B, kriminaalasi 1-20-572 Maksekorraldusel märkida selgitusena „ ,

sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200 100.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva

jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida

seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud

R.B tahtlikult 16.11.2019.a kella 22.41 ajal süüdistatakse selles, et tema juhtis

Harjumaal, xxx xxx maja juures mootorsõidukit registreerimismärgiga xxx, olles

joobeseisundis, (alkoholijoove – alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,21mg/l,

laiendmääramatusega ±0,12 mg/l, lõplik mõõtetulemus 1,09mg/l), millega rikkus Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, LS) § 69 lg 2 p 1 ja Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1. (

LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

LS § 69 lg 2 p 1 Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja - maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

KorS § 36 lg 1 Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu -

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Seega R.B pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatav , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud R.B 23.01.2020.a kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör R.B süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 424

lg 1 seeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 5 kuud. järgi kvalifit KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.11.2019-17.11.2019, see on 2 päeva, seega ära kandmata karistuseks vangistus 4 kuud 28 päeva. Kohaldades KarS § 74 lg 1 ja lg 3 sätteid, määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav R.B

ei pane 10 kuud katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1

kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise

ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut,

peab prokurör põhjendatuks määrata R.B-le täiendavalt järgmised kohustused: • Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 8 osaleda sotsiaalprogrammis; Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 mitte tarvitama alkoholi.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmisel KrMS § 179 lg 1

t: p 2 kohaselt sundraha 876 eurot.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka lg

süüdistatava poolt hüvitatava Seetõttu peavad prokurör, d kriminaalmenetluse kulud. süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3

alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud

ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas

kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud

jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad

riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS 180 § lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3 12 väljendatud -1-1-2- seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik