1-19-3560/25 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg

30. jaanuar 2020

Kriminaalasja number

1-19-3560 (kirjalik menetlus)

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Kriminaalasi

Vitali Buraki süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi ja AS

AUTOTRANS-NARVA süüdistuses KarS § 212 lg 2 järgi

lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 5. novembri 2019 otsus

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav Vitali Buraki ja AS AUTOTRANS-NARVA

kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar

Prokurör

ringkonnaprokurör Jürgen Hüva

Süüdistatavad

Vitali Burak, isikukood: 37708012220, elukoht: XXX;

registrijärgne elukoht XXX; kriminaalkorras karistamata

AS AUTOTRANS-NARVA, registrikood: 10228661

(juhatuse liige Vitali Burak), asukoht: Elektrijaama tee 61,

Narva; kriminaalkorras karistamata

Kaitsja

vandeadvokaat Sven Sillar

RESOLUTSIOON:

1. Viru Maakohtu 5. novembri 2019 otsus jätta muutmata ja apellatsioon

rahuldamata.

2. Valitud kaitsja vandeadvokaat Sven Sillari menetluskulud summas 800 eurot

apellatsiooniastmes jäävad süüdistatavate kanda.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Vitali Burakki süüdistatakse KarS § 212 lg 1 järgi selles, et tema, olles aktsiaseltsi

AUTOTRANS-NARVA juhatuse liige, sõlmis 18.01.2017 kindlustushüvitise saamise

eesmärgil AS-i AUTOTRANS-NARVA nimel ERGO Insurance SE-ga kaskokindlustuse

lepingu kindlustusvahendaja Vagner Insurance Broker AS kaudu sõidukile Toyota RAV4

reg.nr XXX . Kindlustuslepingu sõlmimisel V. Burak kindlustusvahendajale fotosid sõidukist

ei esitanud.

06.03.2017 esitas A.R. V. Buraki nõudmisel Narvas, A.-A. Tiimanni 5 asuva Kahjukäsitluse

Keskuse OÜ vahendusel kindlustusandjale ERGO Insurance SE teate toimunud

kindlustusjuhtumi kohta AS-le AUTOTRANS-NARVA kuuluva sõidukiga Toyota RAV4

reg.nr XXX . Deklareeritud andmete kohaselt sõitis AS-i AUTOTRANS-NARVA juht A.R.

26.02.2017 teel Viljandist Rakverre Tallinn-Tartu maanteel libeduse tõttu sõidukiga teelt välja,

mistõttu sai sõiduk Toyota RAV4 reg.nr XXX hulgaliselt vigastusi. Lisaks kindlustusjuhtumi

teatele esitas V. Burak arve nr 00080, mille oli esitanud osaühing MÜRIN väidetava

puksiirteenuse osutamise eest. V. Burak oli samaaegselt osaühingu MÜRIN juhatuse liige.

Ekspertiisiaktiga nr 17E-LT0094 tuvastati, et teade 26.02.2017 toimunud kindlustusjuhtumi

kohta on vale, kuna juba 20.03.2016 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel toimunud

liiklusõnnetuse tagajärjel sai sõiduk Toyota RAV4 reg.nr XXX , mida juhtis A.R. , hulgaliselt

vigastusi ja muutus kasutuskõlbmatuks. Seega lõi V. Burak kindlustusandja ERGO Insurance

SEle

kindlustusjuhtumi

asjaolude

kohta

ebaõige

ettekujutuse

eesmärgiga

saada

kindlustushüvitist. Kindlustushüvitis jäi kindlustusandja poolt välja maksmata, kuna pettuslik

tegu avastati enne makse sooritamist.

KarS § 14 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku nimel tegutsenud isiku süüline tegevus omistatav

juriidilisele isikule, kui see on toime pandud viimase huvides. Juhatuse liikme V. Buraki

tegutsemise tagajärjel loodi kindlustusandjas ebaõige ettekujutus kindlustusjuhtumi toimumise

kohta eesmärgiga saada kindlustusandjalt kindlustushüvitis AS-le AUTOTRANS-NARVA

kuuluva vara suhtes.

AS-le AUTOTRANS-NARVA esitati süüdistus KarS § 212 lg 2 järgi selles, et oma tegevusega

pani AS AUTOTRANS-NARVA läbi oma juhatuse liikme V. Buraki toime kindlustusjuhtumi

toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise

eesmärgil, mis on toime pandud juriidilise isiku poolt.

Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu

2. Viru Maakohtu 05.11.2019 otsusega karistati V. Burakki KarS § 212 lg 1 - § 22 lg 2 järgi

rahalise karistusega 60 päevamäära (kohaldades päevamäära 10 eurot), s.o 600 eurot, mida

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja mõisteti V.Burakile karistuseks

rahaline karistus 40 päevamäära, s.o 400 eurot, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 30

päeva jooksul.

Sama otsusega karistati AS-i AUTOTRANS-NARVA KarS § 212 lg 2 - § 22 lg 2 järgi rahalise

karistusega 4 200 (neli tuhat kakssada) eurot, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe

kolmandiku võrra ja mõisteti AS-le AUTOTRANS-NARVA karistuseks rahaline karistus 2 800

eurot, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul.

3. Kuna

kindlustuskelmuse

olemus

seisneb

käsitataval

juhul

kindlustusandjale

kindlustusjuhtumi asjaolude kohta ebaõige ettekujutuse loomises, siis alustas maakohus

V. Buraki ja AS-i AUTOTRANS-NARVA süüdistuse põhjendatuse kontrolli kindlustusandjale

kindlustusjuhtumi kohta teate esitamise analüüsiga.

3.1. Maakohus analüüsis A.R. i ütluste usaldusväärsust.

Kohtuistungil väljendas süüdistatavate kaitsja seisukohta, et A.R. i ütlused on vastuolulised,

kuna esmasel ülekuulamise eitas A.R. oma süüd, ent teistkordsel ülekuulamisel muutus tema

positsioon diametraalselt. See viitab ütluste ebausaldusväärsusele, mis peaks kohtupraktikast

tulenevalt kaasa tooma ütluste kõrvale jätmise või minimaalselt kõnealustesse ütlustesse

reserveeritult suhtumise. Vastuseks tõstatatule märgib maakohus, et isiku poolt süü

tunnistamine või vastupidi - süü eitamine - pole käsitavad ütluste andmisena, vaid annavad

edasi isiku positsiooni kahtlustuse/süüdistuse põhjendatuse kohta. Ütlused on seevastu isiku

antav sisuline teave tõendamiseseme asjaolude kohta. Kuna esmakordsel ülekuulamisel kasutas

A.R. seadusekohast ütluste andmisest keeldumise õigust, siis ei saa tema hilisemad ütlused olla

vastuolus varasemate ütlustega. Kuna varasemad ütlused puuduvad, siis pole saanud tekkida ka

(diametraalselt) vastuolulisi ütlusi. Seega kaitsja toodud argumentidel vastuolud A.R. i ütlustes

puuduvad ja menetlusõiguslikult puuduvad ka alused ütluste kõrvale jätmiseks ütluste

vastuolulisuse põhjendusel.

3.2. Analüüsides A.R. i ütluste sisulist teavet, nähtuvad neist järgmised asjaolud: 1) 26.02.2017

toimunud kindlustusjuhtumi kohta esitas kindlustusandjale kindlustusjuhtumi teate A.R. ; 2)

A.R. esitas teate kindlustusjuhtumi kohta 06.03.2017 Narvas, Tiimanni tn asuva Kahjukäsitluse

Keskuse vahendusel; 3) kõnealuses teates avaldas ta ebaõigeid andmeid 26.02.2017

õnnetusjuhtumi toimumise kohta; 4) mootorsõiduk Toyota RAV4 rg-märgiga XXX sai

tegelikkuses kahjustada 20.03.2016 toimunud liiklusõnnetuse järgselt; 5) kindlustusandjale

esitas ta ebaõigeid andmeid liiklusõnnetuse toimumise kohta kindlustushüvitise saamise

eesmärgil, mh vabanemaks isiklikust AS-le AUTOTRANS-NARVA sõidukikahju hüvitamise

kohustusest ja 6) kindlustusandjale ebaõigete andmete esitamise ettepaneku tegi talle V. Burak.

3.3. Esmalt tuleb asjakohase ja kesksena välja tuua, et 18.01.2017 kell 17.55 on väljastatud

sõiduki kindlustuse kindlustuspoliis nr 8407510/1, mis on sõlmitud kindlustusvõtja AS-i

AUTOTRANS-NARVA ja kindlustusandaja ERGO Insurance SE vahel kindlustusvõtja

Vagner Insurance Broker AS vahendusel mootorsõiduki Toyota RAV4 rg-märgiga XXX

kindlustamiseks. Kindlustuspoliisi kohaselt on tegemist täiskasko kindlustusega, mis sõlmiti 1

aasta pikkuseks perioodiks. Kindlustuspoliisi lisa 1 kohaselt on soodustatud isikuks sõiduki

omanik. Ühtlasi kajastab poliis märget selle kohta, et kindlustuspoliis koostatakse

elektrooniliselt, seda ei allkirjastata ning kindlustusmakse tasumisega kinnitab kindlustusvõtja,

et ta nõustub kindlustuslepinguga. St, et kindlustusvõtja AS-i AUTOTRANS-NARVA ja

kindlustusandaja ERGO Insurance SE vahel oli sõlmitud vabatahtlik liikluskindlustusleping

mootorsõiduki Toyota RAV4 reg-märgiga XXX kindlustamiseks perioodiks 18.01.2017 kuni

18.01.2018, hõlmates ka aega, mil süüdistusekohane tegu toime pandi. Fakt on ka see, et

Maanteeameti järelpäringu vastusest nähtub, et sõiduki omanikuks ja seega ka

kindlustuslepingu-järgseks

soodustatud

isikuks

on

kindlustusjuhtumi

korral

AS

AUTOTRANS-NARVA.

3.4. Kontrollimaks A.R. i avaldatut, et ta esitas teate 06.03.2017 kindlustusandjale 26.02.2017

toimunud kindlustusjuhtumi kohta AS-le AUTOTRANS-NARVA kuuluva sõidukiga Toyota

RAV4 reg-märgiga XXX , osutab kohus Ergo Insurance SE kahjukäsitleja J.T. i ülekuulamisel

antud ütlustele, kes märkis, et 09.03.2017 laekus Narvas A.-A. Tiimanni 5 asuva Kahjukäsitluse

Keskuse OÜ vahendusel Ergo Insurance SEle kahjuteade mootorsõiduki Toyota RAV4 rg-

märgiga XXX kohta, mis kuulub AS-le AUTOTRANS-NARVA. Teate kohaselt leidis Tallinn-

Tartu mnt teel Viljandist Rakverre 26.02.2017 aset liiklusõnnetus, mille kohaselt sõitis AS-le

AUTOTRANS-NARVA kuuluv mootorsõiduk Toyota RAV4 reg-märgiga XXX teelt välja ja

sai kahjustada. Mootorsõiduki omanik AS AUTOTRANS-NARVA soovis sõiduki korda teha.

Seega kinnitab tunnistaja J.T. A.R. i ütlusi selle kohta, et kindlustusandajale esitati 26.02.2017

toimunud kindlustusjuhtumi kohta teavitus Narvas asuva Kahjukäsitluse Keskuse OÜ kaudu,

see seondus AS-le AUTOTRANS-NARVA kuuluva sõidukiga Toyota RAV4 reg-märgiga

XXX ja kindlustusandjani jõudis kindlustusjuhtumi teavitus.

3.5. Prokuratuuri hinnangul kinnitab kindlustusjuhtumi kohta teate esitamist ka kuriteokaebuse

lisaks olev kahjujuhtumi teade. Tutvudes kõnealuse tõendiga, märkis maakohus kaitsjaga

nõustuvalt, et tegemist on menetlusseadustikus ettenähtud keelenõudeid mitte järgiva tõendiga.

Seega ei olnud maakohtul võimalik kõnealusele tõendile tugineda, maakohus hindab kõnealuse

tõendi lubamatuks ja jätab kõnealuse tõendi tõendikogumist välja. Kahetsusväärselt tuleb

nentida sedagi, et tegemist pole ainsa tõendiga/dokumendiga, mille osas pole

uurimisasutus/prokuratuuri järginud KrMS § 10 lg 3 esimeses lauses sätestatut. Nii on

nõuetekohaselt tõlkimata ka tõendid/dokumendid kd I, lk-del 44, 95, 116-119 ja kd II tl-del 29,

53 ja 53 pö.

Et kohus jätab kuriteokaebuse lisaks oleva kahjujuhtumi teate tõendikogumist välja, ei too

kaasa aga järeldust, justkui jääks selliselt tõendamata fakt kahjujuhtumi teate esitamise kohta.

Sellesisulist seisukohta väljendas kaitsja kohtuistungil. Kaitsja seisukohaga nõustumine

tähendaks menetlusõiguslikult, et mingit konkreetset sündmust või fakti tuleks ja/või saaks

kriminaalmenetlusõiguslikult tõendada konkreetse tõendiliigiga. Taoline arusaam on aga

vastuolus KrMS § 61 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga, mille kohaselt pole ühelgi tõendil ette

kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis. Neid arusaamu ja

põhimõtteid silmas pidades loeb kohus A.R. i ja J.T. i ütlustega tõendatuks kindlustusandjale,

s.o ERGO Insurance SEle kindlustusjuhtumi kohta teate esitamise 06.03.2017 Narvas, A.-A.

Tiimanni 5 asuva Kahjukäsitluse Keskuse OÜ kaudu ja seda AS-le AUTOTRANS-NARVA

kuuluva mootorsõiduki Toyota RAV4 rg-märgiga XXX kohta.

3.6. A.R. i ja J.T. i ütlused on haakuvad selleski, et kindlustusjuhtumi aluseks olevat

õnnetusjuhtumit 26.02.2017 tegelikkuses ei toimunud.

A.R. i ütlusi käsitles kohus juba varasemalt ja neist tuleneb üheselt, et tegelikkuses

liiklusõnnetust 26.02.2017 mootorsõidukiga Toyota RAV4 rg-märgiga XXX ei toimunud.

Taolisele järeldusele jõudis ka kahjukäsitleja J.T. , märkides, et kindlustusandjale edastati

10.03.2017 Kahjukäsitluse Keskus OÜ poolt ERGO Insurance SEle ka pildid kahjustatud

sõidukist. Kus pildid tehtud olid, tunnistaja öelda ei oska, ent fotode vaatamisel tekkis tal

kahtlus, et autodel olevad kahjustused on vanad, kuna sõiduki kere oli mitmest kohast

korrodeerunud. Lisaks polnud sõiduki all lund ega jääd, mistõttu oli sõiduk pandud antud kohta

enne lume tulekut. Kuna liiklusõnnetuse täpne asukoht polnud ka teada, kontakteerus ta ka

Lääne prefektuuri esindajatega, kellede kinnitusel liiklusõnnetust sõidukiga Toyota RAV4 rg-

märgiga XXX polnud registreeritud. Igaks juhuks otsustas tunnistaja kontrollida sõidukiga

seotud kahjujuhtumeid ka läbi Eesti Liikluskindlustuse fondi andmebaasi. Kontrolli tulemina

selgus, et kindlustusjuhtumis kirjeldatuga samalaadne sündmus toimus sõidukiga Toyota

RAV4 rg-märgiga XXX ka 2016 märtsis Põlvamaal. Seesam Insurance SE päringu vastusest

selgus, et kõnealuse liiklusõnnetusega kaasnenud sõidukikahju korvatud pole. Seesam

Insurance SE edastas tunnistajale fotod sõidukist, mis olid tehtud vahetult pärast 2016

liiklusõnnetust. Võrreldes sõidukist tehtud fotosid, selgus, et sõiduki kahjustused on identsed.

Asjaolude kontrollimiseks koostas uurimisasutus Lõuna prefektuurile nõudekirja, milles paluti

väljastada väärteoasja materjalid seoses liiklusõnnetusega, milles osales mootorsõiduk Toyota

RAV4 rg-märgiga XXX . Edastatud materjalidest nähtub, et 20.03.2016 kella 06.15 paiku

toimus Põlvamaal, Valgjärve vallas, Saverna külas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 221. km-

l liiklusõnnetus, kus A.R. i juhitud sõiduk Toyota RAV4 reg-märgiga XXX kaldus magama

jäämise tõttu Luhamaa suunas liikudes vastassuunda ja sõitis teelt välja. Sõiduk rullus üle

katuse ja jäi ratastele seisma. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ühes selle lisaks olevalt fotodelt

nähtub mh, et sõiduki parempoolsel küljel on nähtavad esiosa vigastused, sõiduki esi- ja

tagaukse mõlgid ning avanenud külgmised turvapadjad; vasakult poolt küljelt vaadates nähtub

sõiduki külgede ja katuse deformeerumise jäljed ning esiosa kahjustused. Sõiduki hoiukohta

teisaldamise akti kohaselt teostas deformeerunud sõiduki Toyota RAV4 rg-märgiga XXX

teisaldamist osaühing „Svenai“.

Osaühingu „Svenai“ nõudekirja vastuse kohaselt väljastati sõiduk V.N. ile, kes oli autole

Narvast järgi saadetud puksiirauto juht. Kohtueelsel menetlusel andis V.N. ütlusi, et 2016

kevadel, täpset kuupäeva mäletamata, helistati tema mobiiltelefonile ja paluti Võrust ära tuua

sõiduauto Toyota RAV4, mille registreerimisnumbrit tunnistaja ei mäleta. Kliendi sõnul sai

sõiduk avariis viga ja sõita sellega ei saanud. Sõidukile järgi minnes ja Võrru jõudes, nägi ta

hõbedast metallik-värvi rohkete kahjustustega sõidukit Toyota RAV4. Sõiduki katus oli

tugevalt deformeerunud, deformeerunud oli tugevasti ka sõiduki esiosa. Üks sõiduki esiratastest

asetses viltu, mis ei võimaldanud sõidukit vintsi abil puksiirile tõmmata. Sõiduki

transportimiseks tuli tal parkla töötajatelt paluda laaduri abi. Pärast sõiduki peale laadimist

sõitis ta Narva. Teel olles kontakteerus ta kliendiga, teavitas oma tagasisõidust ja klient

dikteeris talle aadressi, kuhu tuli sõiduk toimetada. Tunnistaja mäletamist mööda oli koht, kuhu

ta sõiduki maha laadis mitte kaugel Balti Elektrijaama pääslast, s.o Elektrijaama teel, Narvas.

3.7. Et 26.02.2017 A.R. i kindlustusjuhtumi teates kirjeldatud sündmust aset ei leidnud,

tõendavad täiendavalt ka muud kaudsed tõendid. Nimelt nähtub Eesti Haigekassale tehtud

nõudekirja vastusest, et väidetava liiklusõnnetuse järgselt pole A.R. arstiabi saamiseks

pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole. Õnnetust pole fikseeritud ka häirekeskuses ning

politsei vastuse kohaselt pole ka politsei andmebaasis taolist liiklusõnnetust registreeritud. Ent

enamgi veel – prokuratuur andis uurimisasutusele loa nõuda elektroonilise side ettevõtjatelt

kõneeristuse andmed, et teha kindlaks sõnumite edastamise fakt, kestvus ja viis ning edastaja,

vastuvõtja isikuandmed ja asukoht mobiilsideseadmele abonentnumbrile xxx mh perioodile

01.02.2017 kuni 09.03.2017. Kõneeristuse kokkuvõtte ja sideettevõtjalt saadud andmete

protokolli kohaselt kuulub number xxx A.R. ile. Väljavõtte kohaselt pole A.R. 26.02.2017

hommikul ega ennelõunasel ajal teinud ega vastu võtnud ühtegi telefonikõnet, ent alates kella

12.01-st kuni kella 18.10-ni on ta viibinud mastide piirkonnas, mis asuvad Jõhvi linnas, Kooli

tn 21 lähedal, Tallinn-Narva mnt ääres Laagna lähedal ning Narvas, Uusküla tn 19 lähedal.

Siinkohal märkis kohus, et ei pea eluliselt usutavaks, et teelt väljasõidu korral, kus sõiduk rullub

üle katuse nagu see nähtub A.R. i ja J.T. i ütlustest, ei kontakteeru õnnetusse sattunud isik ehk

A.R. ühegi isikuga. Tuleb aga rõhutada, et vajadus A.R. il kellegagi kontakteerumiseks ka

puudus, sest tema sõnade kohaselt liiklusõnnetust 26.02.2017 ei toimunudki.

3.8. Maakohus osutas varasemalt sellelegi, et A.R. i ütluste kohaselt sõidukit Toyota RAV4 rg-

märgiga XXX 20.03.2016 liiklusõnnetuse järgselt ei parandatud ja sõiduk jäi õnnetuse järgselt

seisma AS-i AUTOTRANS-NARVA territooriumile.

Varasemalt käsitles kohus 2016 aasta õnnetuse järgselt sõiduki Toyota RAV4 reg-märgiga

XXX pukseerimist teostanud tunnistaja V.N. i ütlusi, kes avaldas, et pukseeris sõiduki Narva,

Elektrijaama teele. Sõiduk oli deformeerunud, sh viisil, mis välistas sõiduki vintsiga puksiiri

peale tõmbamise. Materjalidest nähtub, et AS AUTOTRANS-NARVA tegevuskoht on Narva,

Elektrijaama tee 61. Seega kinnitavad A.R. i ja V.N. i ütlused koostoimes tõenditega, mis

näitavad ära AS-i AUTOTRANS-NARVA tegevuskoha, et 2016 liiklusõnnetuse järgselt jäi

mootorsõiduk Toyota RAV4 rg-märgiga XXX seisma AS-i AUTOTRANS-NARVA

territooriumile.

Samuti puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid sõiduki remontimist 2016

liiklusõnnetuse järgselt. Otse vastupidi – AS-i AUTOTRANS-NARVA raamatupidaja N.B.

märkis ülekuulamisel, et raamatupidamisdokumentide kohaselt pole aastatel 2016 ja 2017 AS-

le AUTOTRANS-NARVA kuuluvale sõidukile Toyota RAV4 rg-märgiga XXX remonttöid

teostatud.

3.9. Uurimisasutus koostas ka ekspertiisimääruse liiklustrassoloogiaekspertiisi läbiviimiseks,

milles paluti eksperdilt vastust küsimusele, kas 2016 ja 2017 tehtud fotodel oleva sõiduki

Toyota RAV4 rg-märgiga XXX kahjustused on identseid või mitte. Ekspertiisiakti nr 17E-

LT0094 kohaselt avaldas ekspert arvamust, et ekspertiisiks esitatud 2016 ja 2017 tehtud fotodelt

nähtavad sõiduauto kahjustused on identsed, ent 2017 tehtud fotodel on vigastatud piirkonnad

roostekahjustustega.

3.10. Lisaks on V. Burak menetlejale üheselt arusaadavalt uurimisasutuse nõudekirjale

vastanud, et mootorsõiduk Toyota RAV4 rg-märgiga XXX on alates 10.03.2016 üle antud A.R.

ile ning AS-il AUTOTRANS-NARVA ja osaühingul Mürin puuduvad andmeid A.R. i poolt

sõiduki remontimise ja selle dokumentatsiooni kohta. Seega pole keegi kusagil avaldanud, et

2016 liiklusõnnetuse järgselt oleks mootorsõidukit Toyota RAV4 rg-märgiga XXX

remonditud.

3.11. Maakohus järeldas, et kindlustusandajale Ergo Insurance SE kindlustusvahendaja

vahendusel 06.02.2017 esitatud teade kindlustusjuhtumi toimumise kohta 26.02.2017

kindlustuslepingu objektiks olnud mootorsõidukiga Toyota RAV4 rg-märgiga XXX on

ebaõige. Kindlustusjuhtumi aluseks olnud sündmusi 26.02.2017 aset ei leidnud, mistõttu ei

saanud selle käigus kahjustada ka mootorsõiduk Toyota RAV4 rg-märgiga XXX . Tõendid

kinnitavad üksnes seda, et mootorsõiduki Toyota RAV4 rg-märgiga XXX kahjustused tekkisid

20.03.2016 kella 06.15 paiku Põlvamaal toimunud liiklusõnnetuse käigus. Seega on tõendatud,

et A.R. esitas kindlustusandajale kindlustusvahendaja vahendusel ebaõiget teavet sisaldava

kindlustusjuhtumi teate mootorsõidukiga Toyota RAV4 rg-märgiga XXX juhtunud õnnetuse

kohta.

4. Kõrvuti kindlustusandjale kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse loomisega tuleb

täiendava tingimusena kindlustuskelmuse koosseisu olemasolu jaatamiseks tuvastada, et

ebaõige ettekujutuse loomine oli kantud eesmärgist saada kindlustusandjalt kindlustushüvitist.

4.1. Kohtueelsel menetlusel antud ütlustes avaldas A.R. , et esitas kindlustusandajale

26.02.2017 kindlustusjuhtumi kohta ebaõiged andmeid V. Burakilt saadud suuniste kohaselt.

Sellele eelnevalt oli V. Burak talle välja pakkunud variandi, kuidas tal oleks võimalik vältida

sõiduauto Toyota RAV4 rg-märgiga XXX edasiste kulude maksmist, mis tekkisid seoses

20.03.2016 toimunud liiklusõnnetusega. A.R. i sõnade kohaselt avaldas V. Burak talle, et

sõidukile oli võimalik võtta uus kindlustus ja pärast seda on võimalik öelda, et sõidukiga juhtus

avarii. Selle tulemina maksab kindlustus talle, s.o V. Burakile sõiduki maksumuse välja. Mõne

aja pärast ütleski V. Burak talle, et ta läheks Narvas Tiimanni tn 3 asuvasse Kahjukäsitluse

Keskusesse ja esitaks avalduse selle kohta, et põhjustas 26.02.2017 liiklusõnnetuse Tallinn-

Tartu maanteel, kui oli teel Rakverest Viljandisse. Selliselt ta 06.03.2017 toimiski, esitades

kindlustusandjale teate kindlustusjuhtumi kohta.

4.2. Analüüsides kajastatud ütlusi, järeldub neist üheselt mõistetavalt, et kindlustusandjale

kindlustusjuhtumi kohta ebaõigete andmete esitamise eesmärgiks oli kindlustushüvitise –

vastavalt J.T. i ütlustele 8 000 euro suuruse – väljamakse saavutamine. Samuti nähtub, et A.R.

viitas just V. Burakile kui isikule, kes kindlustuskelmuse toimepanemise ettepaneku talle tegi.

4.3. Süüdistatavate kaitsja väljendas kohtuistungil seisukohta, et V. Burakil puudub A.R. i

tegevusega kindlustusandjale kindlustusjuhtumi kohta ebaõige teavituse esitamisega seoses

igasugune puutumus ja A.R. tegutses kindlustusjuhtumi kohta teate esitamisel nõutava

tsiviilõigusliku volitusteta.

Kaitsjale

vastuseks

märkis

maakohus

esmalt,

et

üldtunnustatult,

eelnevale

kriminaalmenetluslikule kogemusele tuginevalt ja lähtuvalt elulise usutavuse aspektist ei anta

karistusõiguslikku

kvaliteeti

omavate

käitumisaktide

puhul

ebaseaduslike

tegude

toimepanemiseks

mingeid

tsiviilõiguslikke,

äriühingu

sisesuhtes

tavapäraste

tehingute/toimingute tegemiseks kasutatavaid volitusnorme. Seega kaitsja väide äriühingu

sisesuhtest tuleneva volitusnormi puudumise kohta on olemuslikult irrelevantne.

Teiseks jättis maakohus täielikult käsitlemata kaitsja väite, et V. Burakil puudus A.R. i poolt

esitatud kindlustusjuhtumi kohta teate esitamisega igasugune puutumus. Aluse taoliselt

toimimiseks annab asjaolu, et V. Burak kasutas nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus

seadusjärgset õigust keelduda ütluste andmisest. St, et V. Burak pole ei ise ega AS-i

AUTOTRANS-NARVA seadusliku esindajana avaldanud teavet menetluse esemeks oleva

süüteo tehiolude kohta, sh pole V. Burak pidanud vajalikuks selgitada ka A.R. i poolt välja

toodud asjaolusid. Õiguslikult ei saa taolist kaitsetaktika valikut süüdistatavatele ette heita, ent

selliselt toimides jäetakse kasutamata ka võimalus vaielda menetlusõiguslikult lubatavate

tõendiga vastu A.R. i avaldatule, milles tehakse viide just V. Burakile kui isikule, kes

kindlustuskelmuse toimepanemise ettepaneku tegi. Kaitsja kohtuistungil esitatud positsioon ei

saa asendada ega asenda V. Buraki ütlusi.

Kolmandaks pole maakohtu ette toodud ainsatki kriminaalmenetluslikku nüanssi, mis

võimaldaks A.R. i ütlused nende ebausaldusväärsuse kaalutlusel tõendikogumist välja jätta.

Seega esineb kohtul menetlusõiguslik alus A.R. i ütlustest juhindumiseks ja võtta arvesse, et

ettepanek ja suunised kindlustusandajale kindlustusjuhtumi kohta ebaõige informatsiooni

esitamise kohta tuli just V. Burakilt.

Maakohtu veendumusel polnud A.R. il V. Buraki nõusoleku, teadmise ja suunisteta võimalikki

kindlustusandjale kindlustusjuhtumi kohta ebaõigeid andmeid esitada.

4.4. Nagu toodud, oli sõiduauto Toyota RAV4 rg-märgiga XXX kindlustatud ERGO Insurance

SEs. Kindlustuspoliisi nr 8407510/1 kohaselt sõlmiti kindlustusvõtja AS-i AUTOTRANS-

NARVA ja kindlustusvõtja ERGO Insurance SE vahel kindlustusvahendaja Vagner Insurance

Broker ASi vahendusel tähtajaline täiskasko kindlustusleping sõidukile Toyota RAV4 rg-

märgiga XXX . Tehingut vahendanud Vagner Insurance Broker ASi esindaja A.T. ütluste

kohaselt helistas talle klient nimega Vitali, ettevõttest osaühing Mürin ja palus

kaskokindlustuse hinnapakkumist sõiduautole Toyota RAV4 rg-märgiga XXX . Kuna

kaskokindlustuse vormistamiseks on nõutav kliendi kirjalik tellimus, palus ta Vitalil teha

kirjalik tellimus, kus oleks ära näidatud sõiduki maksumus, komplektsus, kindlustuse regioon

jne. Vitali palus aga tal arvutada sõiduki umbkaudne kaskokindlustuse lepingu maksumus ja

see talle e-posti aadressile murin_vitali@hotmail.com saata. Sel samal päeval edastas ta

viidatud e-posti aadressile kaskokindlustuse lepingu hinnapakkumise sõiduautole Toyota

RAV4 rg-märgiga XXX . Saadetud hinnapakkumine sisaldas erinevate Eestis tegutsevate

kindlustusandjate pakkumisi. Kliendil tuli enda jaoks välja valida sobivaim. Klient ei vastanud

pakkumisele pikema aja jooksul, ent mingi aja möödudes võttis osaühingu Mürin esindaja

nimega Vitali taas ühendust ja avaldas soovi sõlmida kaskokindlustuse leping ERGO Insurance

SEga. Taas kordas ta Vitalile kirjaliku tellimuse esitamise vajalikkust. Mõne aja pärast saabuski

tema postkasti anna@vagner.ee kirjalik tellimus osaühingult Mürin. Tellimus edastati e-posti

aadressilt murin_vitali@hotmail.com sooviga vormistada kaskokindlustuse leping sõiduautole

Toyota RAV4 rg-märgiga XXX , tasumisega kahe osamaksena. Ühtlasi märgiti tellimuses, et

kaskokindlustuse leping on vaja sõlmida AS-ga AUTOTRANS-NARVA, mille juhatuse

liikmeks on Vitali osaühingust Mürin. Ta vormistas ära hinnapakkumise, milles märkis, et

kindlustusvõtjal tuleb esitada fotod sõidukist, millele kaskokindlustusleping sõlmitakse, s.o

sõiduki Toyota RAV4 rg-märgiga XXX fotod. Fotosid talle aga ei saadetud ja neid ei saadetud

talle Vitali poolt ka siis, kui oli viimast teavitanud, et fotod tuleb tal edastada ERGO Insurance

SEle.

Vagner Insurance Broker ASi vastusest uurimisasutusele nähtub, et kindlustusleping 8407510/1

sõlmiti interneti teel ning kindlusvõtja esindajana suheldi V. Burakiga, kes kasutab

kontaktidena

telefoninumbrit

xxx

ja

e-posti

aadressi

murin_vitali@hotmail.com.

Kindlustuspoliisi

8407510/1

eest

tasus

AS

AUTOTRANS-NARVA

23.01.2017

pangaülekandega. Kindlustusvahendajale on lisatud ka maksekorralduse krediteerimise teatis,

mille kohaselt teostati makse 23.01.2017 kell 13.35. Makse selgituses on kirje: arve

M417001080 18.01.17a. XXX pol.nr.8407510/1. Makse teostamist kinnitab ka 15.05.2017

koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, milles oli vaadeldavaks AS-i AUTOTRANS-NARVA

arvelduskonto väljavõte perioodi 20.03.2016 kuni 30.04.2017 kohta. AS-i AUTOTRANS-

NARVA raamatupidaja N.B. ja osaühingu Mürin raamatupidaja A.K. ütluste kohaselt tegeles

arvete tasumisega V. Burak.

Eelnevast nähtub, et vabatahtliku mootorsõiduki kindlustuslepingu sõlmimisega tegeles

vahetult V. Burak ja soodustatud isikuks kindlustusjuhtumi korral oli sõiduki omanik ehk AS

AUTOTRANS-NARVA, mille seaduslik esindaja oli ja on kestvalt V. Burak.

4.5. Järgnevalt osutas maakohus kahjukäsitleja J.T. i ütlustele, mille kohaselt võttis ta pärast

kindlustusjuhtumi teate saamist ühendust AS-ga AUTOTRANS-NARVA, paludes edastada

sõiduki teisaldamisarve. Kõnealune arve talle ka edastati ja sellest nähtus, et teisaldamist teostas

osaühing Mürin. Kuigi J.T. i ütlustest ei nähtu, kellega ta AS-st AUTOTRANS-NARVA

teisaldusarve teemal suhtes, nähtub tunnistaja N.B. ütlustest, et 01.03.2017 tööl olles helistas

talle V. Burak, paludes tal teha arve osaühingule Mürin sõiduauto Toyota RAV4 rg-märgiga

XXX puksiirteenuse osutamise kohta. Puksiirteenuse tellijaks oli märgitud AS AUTOTRANS-

NARVA ning pärast arve kirjutamist andis ta arve edasi V. Burakile. Kõnealune arve kajastub

toimikus ka kuriteokaebuse lisana. Selle kohaselt on arve nr-ga 00080, kuupäevast 01.03.2017

esitatud Toyota RAV4 rg-märgiga XXX puksiirteenuse eest summas 300 eurot (sh km) ja arve

on omakäeliselt allkirjastanud pearaamatupidaja ja direktor.

4.6. Maakohtu veendumusel osutavad kajastatud asjaolud kahtlusteta sellele, et V. Burak oli

teadlik ja puutumuses nii kindlustuslepingu sõlmimisega, sh sõlmis ta lepingu

kindlustusandajaga ise, ent samuti oli ta teadlik ja puutumuses ka dokumentide koostamisega,

mis seondusid väidetava puksiirteenuse osutamisega – nagu J.T. märkis, edastati talle

puksiirteenuse arve AS-i AUTOTRANS-NARVA poolt, kelle seaduslik esindaja oli V. Burak

ja kelle kontakt oli ära toodud ka kindlustuspoliisis. Samuti on asjakohane, et raamatupidaja

andis arve üle just V. Burakile. Need asjaolud välistavad igasuguse võimaluse, et dokumentide

koostamine, sh puksiirteenuse arve, koostati V. Buraki teadmiseta nt A.R. i poolt

kindlustuspettuse läbiviimiseks.

Maakohus leiab sedagi, et kõrvuti A.R. i ütlustega, kinnitavad kindlustuskelmuse

toimepanemist kindlustushüvitise saamise eesmärgil teisedki tõendid.

4.7. Uurimisasutusele antud vastuses märgib Eesti Liikluskindlustuse Fond, et 20.03.2016

toimunud liiklusõnnetuses, milles osales sõiduauto Toyota RAV4 rg-märgiga XXX , ei ole

sõiduki liikluskindlustuse andja, s.o Seesam Insurance AS hüvitanud sõidukikahju sõiduki

omanikule. Kõnealune informatsioon on kattuv ka Seesam Insurance ASi enda vastusega

uurimisasutuse nõudekirjale. Seesam Insurance AS hüvitas küll varakahju OÜle Kagu Elekter

seoses elektriposti kahjustamisega ja Eesti Haigekassale A.R. i ravikulud SAs Tartu Ülikooli

kliinikum, ent sõidukikahju õnnetuse põhjustanud mootorsõiduki omanikule jäi hüvitamata.

Maanteeameti nõudekirja vastuse kohaselt on mootorsõiduki Toyota RAV4 rg-märgiga XXX

registrijärgseks omanikuks alates sõiduki

Eestis registreerimisest 04.09.2015 AS

AUTOTRANS-NARVA, kasutajaks V. Burak. Märgitust järeldub, et A.R. i põhjustatud

liiklusõnnetuse

järgselt

tekkis

AS-il

AUTOTRANS-NARVA

seoses

sõiduki

kasutuskõlbmatuks muutumisega varaline kahju, millist kahju kindlustus ei hüvitanud.

4.8. Maakohus luges juba varasemalt tõendatuks, et sõidukit 20.03.2016 liiklusõnnetuse järgselt

ei taastatud. Vaatamata asjaolule, et kohtueelsel menetlusel on V. Burak uurimisasutust

teavitanud nii osaühingu Mürin kui AS-i AUTOTRANS-NARVA seadusliku esindajana, et

sõiduki Toyota RAV4 rg-märgiga XXX võõrandamistehing A.R. iga tehingu väärtusega 8 000

eurot viidi lõpuni 04.09.2017 ja sõiduki valdus anti üle 01.03.2016, leidis maa kohus, et

menetluses taolist väidet kinnitavad tõendid puuduvad.

Esmalt puuduvad A.R. i ütlustes igasugused viited ja võimalikkus tõlgendada tema ütlusi viisil,

et A.R. oleks omandanud või sooviks omandada sõiduautot Toyota RAV4 rg-märgiga XXX .

A.R. i ütlustest koostoimes tema ütluste lisaks oleva kviitungiga nr 00016, kuupäevast

19.06.2018 nähtub, et A.R. i poolt tehti AS-i AUTOTRANS-NARVA kassasse sissemakse 5

300 eurot. Kui pidada võimalikuks, et tegemist on sõiduki (ostu) eest tasutud rahaliste

vahenditega, siis jääb maakohtule mõistmatuks V. Buraki uurimisasutuse vastuses toodud väide

tehingu lõpule viimise kohta 04.09.2017.

4.9. Sõiduki omandiõiguse üleminekut AS-lt AUTOTRANS-NARVA A.R. ile ei kinnita ka

osaühingu Mürin raamatupidaja A.K. . Nii tõi ta välja, et 2016 oli juttu, et A.R. soovib sõiduki

omandada, ent 2016 aastaaruandes oli sõiduk arvel AS AUTOTRANS-NARVA põhivarana.

AS-i AUTOTRANS-NARVA raamatupidaja N.B. märkis, et nii osaühingu Mürin kui AS-i

AUTOTRANS-NARVA juhatajaks on V. Burak. Sõiduauto Toyota RAV4 rg-märgiga XXX

omandas AS AUTOTRANS-NARVA aastal 2015. Sellest ajast alates on sõiduk arvel

põhivarana (kohtu märkus: tunnistaja andis ütlusi 03.05.2017, st, et sel ajal oli tunnistaja ütluste

kohaselt sõiduk arvel põhivarana) ja selle kasutajaks on V. Burak. V. Burak esitas kuni 2016

märtsi lõpuni sõitude arvestuslehed. 2016 aastaaruande kohaselt oli sõiduki maksumus ca 8 000

eurot (koos 20% amortisatsiooniga). Samuti tuleneb tunnistaja ütlustest, et 2016

raamatupidamisdokumentide kohaselt laekus AS-i AUTOTRANS-NARVA pangaarvele

ülekandena

eurot

rahalisi

vahendeid

ettevõtte

töötajalt

A.R.

ilt.

Raamatupidamisdokumentide kohaselt kanti raha üle sõiduauto ostu tasumisega seotult. Samuti

tegi A.R. AS-i AUTOTRANS-NARVA arvelduskontole ülekandeid kogusummas 400 eurot

perioodil jaanuar-aprill 2017 sõiduki ostu eest tasumisena.

4.10. Kontrollides tunnistaja ütluste vastavust, osutas maakohus, et uurimisasutus tegi päringu

Swedbank ASile, ASile SEB Pank, Danske Bank A/S Eesti filiaalie ja ASile Krediidipank,

saamaks teada kas A.R. on viidatud krediidiasutuste klient; samuti kohustas uurimisasutus

väljastama A.R. i pangakonto väljavõtte perioodi 20.03.2016-30.04.2017 kohta.

AS SEB Pank, Danske Bank A/S Eesti filiaal ja AS Krediidipank teavitasid uurimisasutust, et

A.R. nende klient ei ole ja arvelduskontosid antud krediidiasutustes ei oma. Küll on A.R.

Swedbank ASi klient ja krediidiasutus täitis uurimisasutuse nõude A.R. i pangakonto väljavõtte

väljastamiseks.

Pangakonto vaatlus kanti 11.05.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli, ent sellelt ei nähtu

ülekannete tegemist AS-i AUTOTRANS-NARVA arvelduskontole.

Veendumaks asitõendi vaatlusprotokolli õigsuses, kontrollis maakohus vaatlusprotokolli

vastavust CD-plaadile salvestatud konto väljavõttega perioodi 20.03.2016-30.04.2017 kohta,

ent seegi teiselaadset tulemit kaasa ei toonud. St vaatlusprotokoll on vastavuses edastatud konto

väljavõttega ja sellest ei nähtu ülekannete tegemist AS-i AUTOTRANS-NARVA

arvelduskontole. Ülekannete saamist A.R. ilt seoses mootorsõiduki omandamisega ei nähtu ka

AS-i AUTOTRANS-NARVA arvelduskonto väljavõttest. Konto vaatlus on kantud 15.05.2017

koostatud asitõendi vaatlusprotokolli, kohus kontrollis täiendavalt ka vaatlusprotokolli

vastavust CD-plaadile salvestatud arvelduskonto väljavõttega, ent selleltki ei nähtu A.R. i

ülekandeid AS-i AUTOTRANS-NARVA arvelduskontole. Kuna AS-i AUTOTRANS-

NARVA raamatupidaja viitas just ülekannete vahendusel ostusumma tasumisele, siis sai

maakohus tõdeda vaid üht – mingeid ülekandeid A.R. sõiduki omandamiseks AS-i

AUTOTRANS-NARVA arvelduskontole teinud ei ole ja tunnistajast raamatupidaja

sellekohased selgitused hindab kohus ebausaldusväärseks ja jätab tõendikogumist välja.

4.11. Nii raamatupidajatest tunnistajad kui V. Burak on uurimisasutusele edastatud vastustes

märkinud, et AS-i AUTOTRANS-NARVA ja A.R. i vahel sõlmiti sõiduki müügileping.

Maakohus möönis, et raamatupidajatest tunnistajad on müügilepingu olemasolu nentinud

üksnes abstraktselt. V. Burak on uurimisasutusele edastatud vastustes aga välja toonud, et raha

maksmist ja auto üleandmist tõendav edastatakse. Vaatamata lubadusele vastavad dokumendid

esitada, pole V. Burak taolist lubadust täitnud. Enamgi veel – 25.06.2018 nõudekirjaga kohustas

prokuratuur väljastama AS-i AUTOTRANS-NARVA sõiduki Toyota RAV4 rg-märgiga XXX

müügilepingu, remontööde teostamist kinnitavad dokumendid perioodi 20.03.2016 kuni

26.02.2017 kohta, teekonnalehed perioodi 01.01.2016 kuni 26.02.2017 kohta, A.R. iga

sõlmitud töölepingu ning AS-i AUTOTRANS-NARVA majandusaruanded 2016 ja 2017 kohta,

ent vastust/vastuseid kõnealusele nõudele AS AUTOTRANS-NARVA ei reageerinud.

4.12. Maakohus märkis, et asjaõigusseaduse § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja

üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et

omand läheb üle omandajale. Sama õigusnormi teise lõike kohaselt piisab omandi tekkimiseks

võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta, kui vallasasi on juba

omandaja valduses.

Käsitletaval juhul pole sõiduki väidetav omandaja, s.o A.R. mingigi viisil avaldanud, et ta oleks

sõlminud kokkuleppe Toyota RAV4 rg-märgiga XXX omandi ülevõtmise kohta ja et sõiduki

valdus oleks talle väidetava võõrandaja poolt üle antud; tõendamist pole leidnud seegi, et

rahalised vahendid sõiduki soetamise eest liikusid A.R. i poolsete ülekannetena või et

väidetavad ostja ja müüja oleksid sõlminud sõidugi müügilepingu. Lisaks oli 06.03.2017

seisuga sõiduki omanikuna kantud AS AUTOTRANS-NARVA ja kasutajana V. Burak.

4.13. Kõiki toodud asjaolusid oli võimalik AS-i AUTOTRANS-NARVA seaduslikul esindajal

V. Burakil selgitada, ent V. Burak selgituste andmise võimalust läbi ütluste andmise kasutada

ei soovinud. Kuna maakohus lahendab kriminaalasja toimikusse koondatud tõendite pinnalt, on

võimalik nende pinnalt teha vaid üks järeldus – 06.03.2017 seisuga kuulus sõiduauto Toyota

RAV4 rg-märgiga XXX omandiõigus kestvalt AS-le AUTOTRANS-NARVA ning menetluse

käigus puuduvad tõendid, mis vastupidist seisukohta tõendipõhiselt tõendaks.

4.14. Maakohus märkis ka, et raamatupidajate selgituste kohaselt kajastati sõidukit AS-si

AUTOTRANS-NARVA bilansis põhivarana. On üldteada, et põhivara on pikaajalise

kasutusega vara, ent sellest märkusest tähtsaim on asjaolu, et raamatupidamisseaduses

sätestatud põhimõtetele vastavalt tuli AS-il AUTOTRANS-NARVA vara võõrandamist

kajastada raamatupidamises mõistliku aja jooksul (vt RPS § 6). Kuna V. Burak teavitas

uurimisasutust, et sõiduki Toyota RAV4 rg-märgiga XXX võõrandamistehing A.R. iga tehingu

väärtusega 8 000 eurot viidi lõpuni 04.09.2017 ja sõiduki valdus anti üle 01.03.2016, ent

tehingut raamatupidamislikult kajastatud ei ole, siis saab nentida vaid üht – V. Buraki selgitused

vara võõrandamise kohta on ebaõigeid, s.o tegelikkusele mittevastavad. Sekundaarsena tuleb

märkida sedagi, et LS § 77 lg 3 kohaselt tuli registripidajat 5 tööpäeva jooksul sõiduki andmete

muutumisest arvates teavitada. Kuna registripidajat andmete muutumisest teavitatud ei ole, siis

kinnitab seegi kaudselt, et sõiduki omanikuks oli kestvalt AS AUTOTRANS-NARVA.

4.15. Mis puudutab vabatahtliku liikluskindlustuse lepinguga seotud asjaolusid, siis tuleb välja

tuua, et kohtu käsutuses olevatest tõenditest ei nähtu, et AS AUTOTRANS-NARVA oleks

varem, s.o enne 2017 jaanuari, või vastupidi hiljem ehk peale väidetava kindlustusjuhtumi

toimumist sõiduautot Toyota RAV4 rg-märgiga XXX kindlustanud vabatahtliku

liikluskindlustusega. Kohtu jaoks viib see miinimumini ehk välistab kaitsja seisukoha, et

vabatahtlik liikluskindlustusleping sõlmiti justkui igaks juhuks – loodusõnnetuse kaitseks, rahe,

plahvatus jne. Kui need asjaolud olnuks omaniku jaoks olulised, sõlminuks ta vabatahtliku

liikluskindlustuslepingu juba varasemal ajal ja jätkaks kõnealust lepingut ka pärast menetluse

esemeks olevat sündmust. Kuna ei varasemal ega ka hilisemal ajal pole sõiduki omanik, s.o AS

AUTOTRANS-NARVA vabatahtlikku kindlustuslepingut pidanud vajalikuks sõlmida, tuleb

kohtu veendumusel otsida 18.01.2017 kehtima hakanud vabatahtliku liikluskindlustuse

sõlmimise aluseid ja vajadust mujalt. Taoline põhjenduste mujalt otsimine päädibki A.R. i

selgitustega, et vabatahtlik liikluskindlustusleping sõlmiti hilisema kindlustusjuhtumi

kindlustushüvitise saamise eesmärgil, et katta kulu, mis tekkis sõiduki omanikule 2016

liiklusõnnetusega, millist sõidukikahju omanikule kindlustuse poolt ei hüvitatud.

4.16. Maakohtu veendumusel tuleneb eelnevast, et vahetu pettusliku teo, mis seisnes

kindlustusandajale kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse loomises, realiseeris A.R. .

Süüdistuses on V. Buraki teopanusena välja toodud vabatahtliku kindlustuslepingu sõlmimist

kindlustusandajaga, A.R. ilt kindlustusandajale kindlustusjuhtumi kohta ebaõige teavituse

esitamise nõudmist ja kindlustusjuhtumiga seotult puksiiriteenuse arve esitamist.

5. Arvestades süüdistusaktis/süüdistuses kajastatud asjaolusid, jääb kohtule mõistmatuks,

millist täideviimise vormi riiklik süüdistaja V. Burakile ette heidab. Prokuratuur on süüdistuses

jätnud teo toimepanemise vormi määratlemata, ent süüdistuses peab olema konkreetselt

määratletud, millises toimepanemise vormis on isik talle süüksarvatava teo toime pannud.

5.1. Maakohus leidis, et vahetu pettusliku teo realiseeris A.R. , kes pani pettusliku teo toime V.

Buraki nõudmisel. Maakohtu hinnangul on taoline seisukoht põhimõtteliselt tõendamist

leidnud, ent seda mõnevõrra leebemas variandis. Nii ei võimalda menetluse käigus tuvastatud

faktilised asjaolud teha järeldust, et V. Burak oleks A.R. ilt nõudnud kindlustusandjale

kindlustusjuhtumi kohta ebaõige teate esitamist. Tõendid, eelkõige A.R. i ütlused kinnitavad,

et V. Burak tegi talle eeltoodud ettepaneku, selle ettepanekuga A.R. nõustus ja läks vastavalt

V. Burakilt saadud informatsioonile kindlustusjuhtumi kohta teatist kindlustusandjale ka

esitama. Seega ei saa rääkida V. Buraki poolsest nõudmisest, küll aga sellest, et ettepanek ja

teoplaan pettusliku teo toimepanemiseks tulid V. Burakilt.

5.2. Taoline käsitlus annab maakohtule aluse kontrollida, kas V. Buraki tegu võib vastata

vahendliku täideviimise vormis toimepandud teole, kas V. Burak ja A.R. tegutsesid

kaastäideviijatena või tegutses A. Burak vahetu täideviijana, A.R. aga kaasaaitajana või

tegutses A. Burak kihutajana.

Süüdistuses ei ole avatud/määratletud, kas ja kui, siis millega vahendlik täideviija vahendit

valitses. Süüdistusest väljumata pole kohtul võimalik kõnealust asjaolu omaalgatuslikult

sisustada. Seega pole võimalik esitatud süüdistuse pinnalt inkrimineerida A. Burakile teo

toimepanemist KarS § 212 lg 1 - § 21 lg 1 alt 2 järgi.

Ka ei pidanud maakohus võimalikuks hinnata A. Buraki tegu üksiktäideviimise vormis toime

pandud teona, kus A.R. tegutses kaasaaitajana. Siinkohal tuleb osutada asjaolule, et 05.02.2019

koostas prokuratuur kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määruse, millega

lõpetati A.R. i suhtes kriminaalmenetlus KarS § 212 lg 1 tunnustel oportuniteediga (KrMS §

202 lg 7), pannes talle kohustuse tasuda riigi tuludesse 250 eurot. Lõpetamise määrusest ei

nähtu, et prokuratuur oleks A.R. it käsitlenud kaasaaitajana (KarS § 22 lg 3). Seega on

prokuratuur ise välistanud A.R. i käsitlemise kaasaaitajana ja märgitu välistab juba omakorda

võimaluse käsitleda V. Burakki üksiktäideviijana.

5.3. Välistatud on seegi, et maakohus käsitleb või hindab V. Buraki ja A.R. i tegevust

kaastäideviijatena (KarS § 21 lg 2).

KrMS § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes

süüdistusakti järgi. Käsitataval juhul pole süüdistusaktis ühtegi viidet või muul viisil

arusaadavalt tajutavat märget selle kohta, et V. Burak ja A.R. toimetasid kaastäideviijatena.

Märgitut pole prokuratuur kajastanud ka karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 asjaolude

väljatoomisel. Seega oleks kohtu poolt kaastäideviimise vormis etteheite tegemine vaadeldav

süüdistusest väljumisena.

Prokuratuur lõpetas põhistamata määrusega kriminaalmenetluse A.R. i suhtes. Maakohus leidis,

et kohtul pole objektiivselt võimalik anda tervikhinnangut A.R. i ja V. Buraki teopanustele,

nagu seda eeldab KarS § 21 lg 2 esimese lause mõte ja kohtul pole õiguslikku alust analüüsida

V. Buraki tegu kaastäideviimise vormis toime pandud teona.

Samuti, kuna kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes toimub ainult süüdistusakti

järgi ja kohtu alla antud isiku suhtes, siis ühegi isiku süüküsimust ei ole lubatud arutada tema

juuresolekuta ja tema kaitseõigust tagamata. Kuna A.R. i antud menetlusse kaasatud ei ole, siis

tooks kohtu poolt tema teopanusele hinnangu andmine kaasa olukorra, kus talt võetakse ära

õigus olla oma kriminaalasja arutamise juures, õigus olla kohtu poolt ära kuulatud ning vaielda

vastu

teda

süüstavatele

väidetele,

mis

viib

olemuslikult

kaitseõigusest

ja

kriminaalmenetlusõiguslikest garantiidest ilmajäämiseni. See pole aga kooskõlas PS § 24 lg 2

ja KrMS § 268 lg 1 nõuetega. Eelnevast, koostoimes tuvastatud asjaoludega, saab teha vaid ühe

järelduse – kuna V. Burak ei realiseerinud ise vahetult kindlustuskelmuse täideviimistegu, siis

on võimalik tema käitumist hinnata kihutamisena KarS § 22 lg 2 mõttes.

5.4. Kujundades seisukohta, kas V. Burak võis tegutseda ja tegutses KarS § 22 lg 2 kohase

kihutajana, tuleb märkida, et kihutamine osavõtuna on täideviimise suhtes aktsessoorne. St, et

osavõtt pole võimalik ilma täideviimiseta. Täideviimistegu on olemas ka siis, kui täideviija

suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud oportuniteediga (RKKKo nr 3-1-1-84-10 p 34).

Käesolevalt ongi prokuratuur täideviija ehk A.R. i suhtes menetluse lõpetanud. Ka kohtu poolt

varasemast käsitletust nähtub, et just A.R. oli isikuks, kes kindlustusandajale kindlustusjuhtumi

kohta ebaõiged andmed esitas ehk pani toime kindlustusandja suhtes vahetult pettusliku teo.

Mis puudutab kihutamist, siis KarS § 22 lg 2 kohaselt on kihutamine teise isiku kallutamine

õigusvastasele teole. Kallutamine tähendab täideviijas teotahtluse tekitamist, temas teootsuse

esile kutsumist.

A.R. i ütlustest nähtub, et just V. Burak pakkus välja variandi, mil viisil oleks võimalik A.R. il

vältida isiklikku varalist vastutust seoses mootorsõiduki Toyota RAV4 rg-märgiga XXX

kahjustamisega. Selleks oli V. Burakil võimalik sõlmida sõidukile uus kindlustus ja seejärel oli

võimalik esitada kindlustusandjale teade kindlustusjuhtumi kohta. Olgu korratud, et kuigi

kohtus vaidlesid süüdistatavad ja kaitsja vastu V. Buraki puutumusele seoses

kindlustuskelmuse toimepanemisega, pole kohtu ette toodud ainsatki tõendit, mis A.R. i

detailsed ja muu tõendikogumiga haakuvad ütlused kahtluse alla seaks. Samuti olgu korratud,

et A.R. il polnud objektiivselt võimalikki iseseisvalt, V. Buraki teadmiseta mootorsõidukiga

Toyota RAV4 rg-märgiga XXX seotud asjaolusid korraldada. Mootorsõiduk kuulus AS-le

AUTOTRANS-NARVA ja kohtu ette pole toodud tõendeid, mis näitaksid, et A.R. il oli

võimalik otsustada AS-i AUTOTRANS-NARVA tegevuse või varadega seotud asjaolude üle.

Küll oli taoline volitus ja pädevus olemas V. Burakil. Seega kinnitavad nii A.R. i ütlused

koostoimes objektiivselt avaldunud asjaoludega, et õigusvastase teo toimepanemise tahtluse

tekitas A.R. is V. Burak. Enne V. Buraki ettepanekut A.R. il kindlustuskelmuse toimepanemise

tahtlus puudus ja just V. Buraki ettepanek oli õigusvastase teo toimepanemise käivitajaks. St,

et õiguslikult on sedastatav põhjuslik seos põhiteo ja kihutamise vahel.

5.5. Maakohtu hinnangul võimaldavad uuritud tõendid koostoimes V. Buraki enda

käitumisaktidega teha järelduse sellegi kohta, et kindlustuskelmuse toimepanemisele

kihutamise pani V. Burak toime tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetult. Uuritud

tõendid viivad tõdemuseni, et kindlustuskelmuse toimepanemise algatus tuli V. Burakilt ja tema

lõi ka soodsad ning vajalikud tingimused kindlustuskelmuse toimepanemiseks, selle teo

õnnestumiseks. Nii nähtub, et ta sõlmis vabatahtliku sõidukikindlustuslepingu, andis A.R. ile

suunised kindlustuskelmuse toimepanemiseks ja aitas kindlustusandjas pettust hoida

puksiirteenuse osutamist kinnitava arve esitamisega. Mägitu viitab üheselt, et V. Buraki tahtlus

ulatus lõpuleviidud põhiteoni, ta seadis eesmärgiks põhiteo saavutamise ja tegi kõik, et

saavutada põhiteo lõpule viimine ning tagada seeläbi kindlustushüvitise väljamaksmine AS-le

AUTOTRANS-NARVA. Taoline käitumisaktide jada kajastab põhjalikult läbimõeldud ja

eesmärgipärast ning konkreetse eesmärgi saavutamisele suunatud tegevust, mis vastab

õiguslikult tahtluse intensiivseimas vormis realiseeritud teole.

5.6. Prokuratuur kvalifitseeris V. Buraki teo KarS § 212 lg 1 järgi ehk KarS § 21 mõttes kohaselt

täideviijana. Kohtu eelnevalt käsitletud põhjendustel saab V. Burakile ette heita

kindlustuskelmuse toimepanemisele kihutamist, mitte aga täideviimisteo toimepanemist

ennast. Kuna süüdistuses on V. Buraki vastutust kajastavad faktilised asjaolud ära toodud, need

on menetluse käigus ka tõendamist leidnud, siis ei riku kohus isiku täideviimisteo

ümberkvalifiseerimisel osavõtuks isiku kaitseõigust. Samuti - täideviimiselt osavõtule isiku teo

kvalifitseerimine kergendab süüdistatava olukorda - kihutamine (ja ka kaasaaitamine) on

võrreldes täideviimisega kergemad toimepanemisvormid. Seega mõistab kohus V. Buraki süüdi

KarS § 212 lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

6. Kõrvuti V. Burakiga on antud menetluses esitatud süüdistus ka AS-le AUTOTRANS-

NARVA. Prokuratuur leidis, et kindlustuspettus pandi toime juriidilise isiku huvides,

eesmärgiga saada kindlustushüvitis AS-le AUTOTRANS-NARVA.

6.1. Maakohus märkis, et on elektroonilise äriregistri vahendusel kontrollinud AS-i

AUTOTRANS-NARVA õigusvõimet TsÜS § 26 lg 2 , § 45 lg 2 ja ÄS § 2 lg 3 mõttes ning

kohtuliku arutamise aja seisuga on AS AUTOTRANS-NARVA õigusvõimeline juriidiline isik.

Toimikusse on lisatud ka AS-i AUTOTRANS-NARVA äriregistri kehtivate andmete väljatrükk

seisuga 02.06.2017. Selle kohaselt on juriidilise isiku esmakanne kinnitatud 07.07.1997,

juhatuse liikme muutmiskanne (kanne 6) on kinnitatud 13.08.2007, mis tähendab, et

registrikannete kohaselt oli V. Burak nii kindlustuskelmuse toimepanemise ajal ja on kestvalt

AS-i AUTOTRANS-NARVA seaduslik esindaja – juhatuse liige.

6.2. Materiaalõiguslikult on juriidilise isiku vastutus derivatiivne. Juriidiline isik saab vastutada

üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad

kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku

huvides. V. Buraki teos, mille kohus kvalifitseeris KarS § 212 lg 1 - § 22 lg 2 järgi, tuvastas

kohus kõik KarS § 2 lg-s 2 nimetatud deliktistruktuuri elemendid.

6.3. Nõustuda tuleb prokuratuuriga selleski, et V. Buraki tegu on omistatav juriidilisele isikule

ehk on toime pandud tema huvides.

Vabatahtlik liikluskindlustusleping sõlmiti AS-i AUTOTRANS-NARVA ja kindlustusvõtja

ERGO Insurance SE vahel aktsiaseltsi AUTOTRANS-NARVA vara ehk mootorsõiduki Toyota

RAV4 rg-märgiga XXX suhtes. Kindlustuspoliisi lisa 1 kohaselt on soodustatud isikuks

sõiduki omanik. Menetluse käigus leidis tuvastamist, et kindlustuskelmuse, sellele kihutamise

toimepanemise ajal oli sõiduki omanikuks AS AUTOTRANS-NARVA. VÕS § 425 lg 1

kohaselt on soodustatud isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada

kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine

vastavalt lepingule. Seega järeldub, et kindlustushüvitise saamiseks õigustatud subjektiks oli

AS AUTOTRANS-NARVA, kindlustusandja oleks väljamakse teinud just talle ehk et

kindlustuskelmusele kihutamist ei pannud V. Burak toime mitte oma erahuvist lähtuvalt, vaid

juriidilise isiku huve silmas pidades.

Seega esineb õiguslik alus AS-i AUTOTRANS-NARVA süüdi tunnistamiseks KarS § 212 lg 2

- § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

7. Karistuse osas märkis maakohus järgmist.

7.1. Kuna KarS § 212 lg 1 sätestab füüsilisele isikule mõistetava karistuse alternatiivsena, siis

kujundas maakohus esmajoones seisukoha V. Buraki karistusliigi osas. Prokurör taotles

karistusettepanekus V. Buraki karistamist vangistusega. Hinnates prokuröri taotluse

põhjendatust, leidis maakohus, et V. Buraki isikuandmed, sh varasemate kriminaalkaristuste

puudumine, samuti toimepandud teo tehiolud koostoimes V. Burakile tehtava karistusõigusliku

etteheitega, välistavad tema suhtes karistusliigina vangistuse kohaldamise.

Hinnates V. Buraki teosüüd, asus maakohus seisukohale, et tema teosüüd tuleb hinnata

väikeseks. Siinkohal tuleb korrata, et kohus mõistab V. Buraki süüdi kindlustuskelmusele

kihutamises. Kihutaja teosüü on väiksem kui täideviijal. Kuna prokuratuur lõpetas süüteo

vahetu täideviija osas menetluse oportuniteediga, siis hindas prokuratuur süüteo vahetu

täideviija süüd väikeseks ja seda kajastab selgelt ka 250 euro suurune riigituludesse mõistetud

rahalise kohustuse määr. Kuna maakohtul ei ole võimalik täideviija suhtes menetluse lõpetamist

oportuniteediga eirata või tähelepanuta jätta, siis mõjutab see vahetult ka kihutaja teosüüle

antavat hinnangut, tingides järelduse süü väiksuse kohta. Siingi on aktuaalne, et reaalset kahju

kindlustusandaja kannatanuna ei kandnud ja ka rahaline vääring, mille saamisele

kindlustuskelmus oli suunatud, polnud väga suur. Toodud asjaolud annavad aluse kohaldada

V. Burakile karistusmäära, mis jääb märkimisväärselt allapoole sanktsioonimäära keskmisest.

Mis puudutab karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist, leiab kohus, et

karistust kergendavad asjaolud puuduvad ja tuvastatud asjaoludel pole ette pole võimalik heita

ka karistust raskendavate asjaolude esinemist.

Hinnates karistusega seotud aspekte üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi silmas pidades, siis

tuleb korrata, et V. Burak on kriminaalkorras karistamata isikuks. St, et tema edaspidist

õiguskuulekust on võimalik saavutada küllaldaselt leebete karistusõiguslike järelmitega. Kohus

leiabki kokkuvõtvalt, et V. Burakki tuleb karistada karistusmääraga, mis jääb keskmisest

sanktsioonimäärast allapoole, alammäära lähedasse määra, olles võrdeline 60 päevamääraga.

Kohus möönab, et kõnealuse karistusmääraga ei ole võimalik täielikult tagada kohaldatavate

karistusõiguslike järelmite võrreldavust ja loogilisust - teo vahetu täideviijale, kelle teopanus

on suurem osavõtjast, pani prokuratuur kohustuse tasuda riigi tuludesse 250 eurot. See peaks

kaasa tooma kihutajale väiksema karistuse mõistmise, sest tema teopanus ja ka süü on

materiaalõiguslikust käsitlusest lähtuvalt väiksemad. Samas ei pea kohus võimalikus mõista

V. Burakile karistust ka määras, millega kaoks süüdlasele karistusega kaasnevad reaalselt

tajutavad kitsendused ja kadu. See kaotaks rahalise karistuse mõtte (vt ka RKKKo 3-1-1-44-13

p 23).

Kuna kohus vaatab kriminaalasja läbi lühimenetluses, tuleb V. Buraki karistust vähendada 40

päevamäärani.

7.2. Kujundades seisukohta AS-i AUTOTRANS-NARVA karistusmäära osas, nendib

maakohus, et AS-i AUTOTRANS-NARVA süüd - lähtuvalt juriidilise isiku vastutuse

derivatiivsusest – tuleb samuti hinnata väikeseks. Teiselaadse järelduse tegemine tähendaks

kohtu varasema, s.o V. Burakki puuduvata käsitlusega vastuollu minemist. Kui füüsilise isiku

süü, kelle tegu on aluseks juriidilise isiku vastutusele, on väike, tuues kaasa karistuse, mis

sanktsioonimäära alamäära lähedasse määra, siis on põhjendatud hinnata ka juriidilise isiku

süüd väikseks. Taas tuleb korrata, et kohus mõistab juriidilise isik süüdi kindlustuskelmuse

toimepanemisele kihutamises ja nagu öeldud, on osavõtja teopanus väiksem täideviija

teopanusest. Seega arvestades teo tehiolusid, AS-i AUTOTRANS-NARVA teopanust, seeläbi

ka süü suurust ja reaalse kahju mittetekkist, peab kohus võimalikuks mõista AS-le

AUTOTRANS-NARVA karistus sanktsioonimäära alammäära lähedases määras ehk summas

4 200 eurot. Kriminaalasja lühimenetluses läbivaatamise tõttu tuleb kõnealust määra vähendada

1/3 võrra, s.o summani 2 800 eurot.

Apellatsioon

8. Viru Maakohtu 05.11.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatavate AS

AUTOTRANS-NARVA ja V. Buraki kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, kes palub tühistada

maakohtu otsuse ja teha kriminaalasjas uus otsus, millega mõista süüdistatavad esitatud

süüdistuses õigeks. Mõista Eesti Vabariigilt AS-le AUTOTRANS-NARVA välja eeluurimisel,

Viru Maakohtus ja Tartu Ringkonnakohtunud toimunud kriminaalmenetlusega seonduvad

õigusabikulud.

8.1. Süüdistavad ei nõustu sellega, et nemad panid toime A.R. i kindlustuspettusele kihutamise,

mistõttu vaidlustatakse kohtuotsus materiaalõiguse (KarS § 212) ebaõige kohaldamise

põhjusel.

8.2. Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et kohtu poolt tuvastatud asjaolud ei võimalda rääkida

lõpule viidud kuriteost. Erialakirjanduses leitakse, KarS § 212 sätestatud kindlustuskelmus

jõuab katsestaadiumi kindlustusjuhtumist ebaõiget ettekukujutist loovate väidete esitamisega

kindlustusandjale ning on lõpule viidud väärkujutluse tekkimisega kindlustusandjale

(Karistusseadustik, kommenteeritud väljaanne 2009; Sootak Pikamäe lk 577 punkt 5).

Maakohtu arusaama järgi on kindlustusandjale kindlustusjuhtumi kohta valeandmeid esitatud,

kuid millise tõendiga on tuvastatud, et kindlustusandja tekkis väärkujutlus, et kindlustusjuhtum

leidis aset, seda kohtuotsusest ei nähtu, ega tulene ka tõenditest.

8.3. Tegelikult nähtub kriminaalasja materjalidest, et ERGO Kindlustusel ei ole kunagi

tekkinud talle esitatud info põhjal arvamust, et AS-le AUTOTRANS-NARVA kuuluva

sõidukiga toimunuks kindlustuskaitse ajal liiklusavariid, kui kindlustusjuhtumit. 17.03.2017

politseile esitatud kuriteoteates kinnitab ERGO Kindlustuse esindaja, et tekkinud on kahtlus, et

liiklusõnnetuse osapooled on esitanud kindlustusjuhtumi asjaolude kohta ebaõigeid andmeid

eesmärgiga saada kindlustushüvitist.

8.4. Kui kindlustusandjal tekkis kahtlus, siis ei saanud tal tekkida väärkujutlust, nagu seda

nõuab seadus ja erialakirjandus. Tegelikult tekkis kindlustusandjal õige ettekujutus, et A.R.

esitab tegelikkusele mittevastavat infot. Mitte ühegi tõendiga ei ole tõendatud, et pärast A.R. i

poolt esitatud infot ja enne kahtluse tekkimist, olnuks ERGO Kindlustusel tekkinud mingi

väärkujutlus. Ehk siis tulnuks Viru Maakohtul süüdistatavate tegu kvalifitseerida läbi KarS §-i

25, kui kuriteo katse.

Viru Maakohus viitas katse ja lõpule viidud kuriteo piiritlemisel Riigikohtu lahendile 3-1-1-

105-13 p 16.1. Apellandile tundub, et praegusel juhul on emeriitprofessor Jaan Sootaki

seisukoht veenvam. Ja seda seetõttu, Riigikohtu lahendil on küll õiguspraktikat suunav

tähendus, kuid sel ei ole materiaalõiguse tõlgendamisel lõpliku tõena (pretsedendi) õigust

loovat tähendust. Kui J. Sootakil ei ole õigus, siis jääb arusaamatuks, millal üldse läheb

kindlustuspettus ettevalmistusstaadiumist kuriteokatseks?

8.5. Kaitseaktis ning ka kohtuistungil, juhtis apellant maakohtu tähelepanu sellele, et A.R. il

puudus volitus kindlustusvõtja esindamiseks ja tema nimel kindlustushüvitise nõudmiseks.

Kohtuotsuse punktis 21 ütles maakohus järgmist: Kaitsjale vastuseks märgib kohus esmalt, et

üldtunnustatult, eelnevale kriminaalmenetluslikule kogemusele tuginevalt ja lähtuvalt elulise

usutavuse aspektist ei anta karistusõiguslikku kvaliteeti omavate käitumisaktide puhul

ebaseaduslike tegude toimepanemiseks mingeid tsiviilõiguslikke, äriühingu sisesuhtes

tavapäraste tehingute/toimingute tegemiseks kasutatavaid volitusnorme.

Seega kaitsja väide äriühingu sisesuhtest tuleneva volitusnormi puudumise kohta on

olemuslikult irrelevantne.

Apellant maakohtu käsitlusega nõustuda ei saa. Nimelt on Riigikohus korduvalt sedastanud, et

tsiviilõiguse kohaldamisel peab kriminaalkohus juhinduma ikka tsiviilõigusest.

Praegusel juhul ei esine ühtegi mõistuslikult arusaadavat põhjust, miks tuleks äriühingu

esindamisõigust kindlustuslepingu sõlmimisel ja lepingu täitmisel sisustada teisiti, kui seda

tehakse tsiviilõiguses. Kellel on pädevus äriühingu esindamiseks ei tulene mitte niivõrd

äriühingu sisesuhetest, vaid seadusest. Äriühingu esindamise õigus tekib kas seaduse või

tehingu alusel. A.R. il ei olnud seadusest tulenevat õigust kindlustusvõtja esindamiseks. Talle

ei olnud äriühing sellist õigust andnud ka tehinguga.

Kostja nimel kirjutas lepingule alla nõukogu liige, kelle positsioon ja tavapärased ülesanded ei

anna alust eeldada, et ta sõlmiks kostja nimel pidevalt lepinguid.

8.6. Praegusel juhul pidanuks süüdistus tõendama, et A.R. il oli volitus AS AUTOTRANS-

NARVA esindamiseks ERGO Kindlustuses. Seda tehtud ei ole.

KarS § 212 koosseisu realiseerimiseks peab kindlustusvõtja viima kindlustusandja eksimusse

kindlustusjuhtumi asjaolude suhtes. See kindlustusandjal tekkinud eksimus peab olema tingitud

kindlustusvõtjast, mitte aga kindlustusandjast endast. Käesoleval juhul on kindlustusandja

võtnud vastu mingi avalduse A.R. ilt, keda ekslikult käsitleti kindlustusvõtja esindajana.

Kindlustusandja ei vaevunud A.R. ilt küsima, kas tal on ka mingi õigus kindlustusvõtjast

äriühingu esindamiseks. Nagu ülal viidatud kohtupraktikat kujundavast lahendist nähtus,

saanuks kindlustusandja A.R. il volituste olemasolu eeldada, kui ta tegutsenuks oma

igapäevastes tööülesannetes. On aga ilmselge, et A.R. i igapäevaseks tegevuseks ei olnud

kindlustusandjaga suhtlemine ja seal äriühingu esindamine. Seda enam, et tema nime ei

märgitud kindlustuspoliisile ega ei olnud kantud ka kindlustatud sõiduki tehnilisse passi.

Järelikult käsitles kindlustusandja enda hooletuse tõttu A.R. it kindlustusvõtja esindajana. Võeti

vastu mingi avaldus isikult, kes ei olnud kindlustuslepingu pooleks. See eksimus ei ole

õiguslikult vabandatav ega ole vähimalgi määral etteheidetav AS-le AUTOTRANS-NARVA.

Sellest eksimusest aga kasvaski välja põhjendamatu kriminaalasja algatamise avalduse

tegemine, millele järgnes ka seadust eirav süüdimõistev otsus.

Seega puudus V. Buraki ja AS AUTOTRANS-NARVA tegevuses kuriteokoosseis. Nad ei

esitanud ERGO Kindlustusele ebaõigeid andmeid.

9. Tartu Ringkonnakohtu 25.11.2019 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti

menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 20.12.2019.

Nimetatud ajaks esitas menetluskulude nimekirja süüdistatavate kaitsja.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

10. Ringkonnakohus, uurides lühimenetluse asjas kogutud tõendeid, kohtuistungi protokolli

maakohtu otsust ja apellatsiooni, leiab, et Viru Maakohtu 05.11.2019 otsus tuleb jätta muutmata

ja apellatsioon rahuldamata.

11. Apellatsioonis ei nõustuta süüdistatavate osas tehtud süüdimõistva otsusega. Esitatud

kaitseväited on valdavas osas käsitlemist ning ümberlükkamist leidnud juba maakohtu

põhjalikult motiveeritud otsuses. Maakohtu otsus vastab kohtuotsusele esitatavatele nõuetele

KarS § 306 mõttes ja on seaduslik ning põhjendatud, mistõttu on jälgitav kohtu siseveendumuse

kujunemine tõendite hindamisel KrMS § 61 lg 2 alusel.

12. Ekslik on apellatsioonis esitatud väide, et kindlustusandjal pole käesolevas asjas süüdistuses

märgitud kindlustusjuhtumi osas väärkujutlust tekkinud.

13. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et 06.03.2017 loodi kindlustusandjale

kindlustusjuhtumi kohta teate esitamisega ebaõige ettekujutus toimumata kindlustusjuhtumi

toimumise kohta ja sellega realiseeriti KarS § 212 objektiivse süüteokoosseisu tunnused.

Ebaõigete andmete esitamise eesmärgiks oli saavutada kindlustushüvitise väljamakse.

Maakohus tuvastas õigustatult, et vastavad suunised A.R. i poolt kindlustusandjale

kindlustusjuhtumi osas ebaõige informatsiooni esitamise kohta tulid AS-i AUTOTRANS-

NARVA juhatuse liikmelt V. Burakilt. V. Burak valdas vajalikku informatsiooni ja ilma tema

nõusoleku ning juhisteta poleks A.R. saanud ega teadnud kindlustusjuhtumi kohta ebaõigeid

andmeid esitada.

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtus uuritud tõendid omavad vajalikku kvaliteeti ja

tõendusteavet, et süüdistatavad A. Burak ja AS AUTOTRANS-NARVA süüdistuses KarS

§ 212 lg 1 - § 22 lg 2 järgi süüdi mõista. Süüdistatava V. Buraki tegu on omistatav juriidilisele

isikule ehk on toime pandud AS-i AUTOTRANS-NARVA huvides. Õiguslikult on tuvastamist

leidnud, et süüdistatavad V. Burak ja AS AUTOTRANS-NARVA ise vahetult ei realiseerinud

kindlustuskelmuse täideviimistegu ja nende käitumine on kvalifitseeritav kuriteole

kihutamisena KarS § 22 lg 2 mõttes.

15. Maakohus on süüdistuse õigeks lahendamiseks analüüsinud kõiki asjaolusid, mis asjas

tähtsust omavad. Selline käsitlus aitab muuhulgas mõista kuriteo toimepanemise üldist tausta.

Kohtupraktika kinnitab järjekindlalt, et kindlustuskelmuse kavandaja mõtleb üldjuhul enne läbi,

kelle kaasabil kuritegu toime panna. Selleks püüab ta leida enda tutvusringkonnast

usaldusväärse(d) isiku(d). Enim sobivad sel puhul varasemast minevikust kinnistunud suhetega

isikud (tööalased kolleegid, koolikaaslased, jne). Käesoleval juhul on tuvastatud, et A. Burak

ja A.R. olid juba varasemalt tööalaselt tuttavad. Seda olukorda kasutas A. Burak ära.

16. Apellatsioonis leitakse, et kindlustusandja käsitles enda hooletuse tõttu A.R. it

kindlustusvõtja esindajana ja vastu võeti justkui mingi avaldus isikult, kes ei olnud

kindlustuslepingu pooleks. Selline eksimus ei olevat aga etteheidetav AS-le AUTOTRANS-

NARVA. Sellest eksimusest kasvas välja kriminaalasja algatamise avalduse tegemine.

17. Tutvudes asjas kogutud tõenditega ei saa kohus kuidagi nõustuda eeltoodud lihtsakoelise

kaitseväitega. Nimelt nähtub materjalidest V. Buraku idee anda vajalikud juhtnöörid A.R. ile ja

kihutada teda kuritegu toime panema. Ilmselgelt kartis V. Burak kindlustuskelmuse avalikuks

tulekut. Ometigi otsustas V. Burak ligi 1 aasta pärast liiklusõnnetuse toimumist (20.03.2016)

valida kuritegeliku tee, milleks sõlmiti 18.01.2017 sõidukile esmalt kaskokindlustus läbi

maakleri.

18. Ringkonnakohtul pole nagu maakohtulgi alust kahelda A.R. i ütluste usaldusväärsuses, sest

need on kooskõlas teiste süüdistatavate süüd kinnitavate tõenditega. 05.02.2019 antud ütlustes

A.R. selgitas, et otsustas kõik üles tunnistada, kuna see asi ei tundunud talle õiglane (tõendite

toimik 2 kd, tl 60-63). V. Burak ja kaitsja on kaitseväitena A.R. i ütlustes avaldatu kahtluse alla

seadnud, aga samas pole esitanud ega osanud välja tuua ühtegi mõistlikku selgitust, miks peaks

kohus A.R. i sellekohastes ütlustes kahtlema.

A.R. kirjeldas ütlustes esmalt töösuhet AS-s AUTOTRANS-NARVA, kus ettevõtte juht oli

V. Burak. Ta selgitas kuidas 20.03.2016 toimus liiklusõnnetus Narvast Võrru sõites, kui ta

juhtis tööandjale kuuluvat sõidukit Toyota RAV 4 reg nr XXX . “Peale õnnetust töötasin ma

ettevõttes edasi. Mingi aeg hiljem kutsus V. Burak mu enda juurde ning küsis minu käest, kuidas

me nüüd selle situatsiooni lahendame. Mina ei osanud talle ühtegi varianti pakkuda….Peale

minuga juhtunud autoavariid 20.03.2016 seisis sõiduk Toyota RAV kogu aeg AS Autotrans

Narva territooriumil. Mingit remonti sõidukile ei tehtud ning ta seisis lihtsalt sellisena nagu ta

oli peale avariid olnud.“

Mingil ajal pakkus V. Burak A.R. ile välja järgmise variandi. „ Nimelt ütles ta mulle, et saab

võtta Toyota peale uue kindlustuse ning peale seda öelda, et sõidukiga juhtus avarii ning

kindlustus maksab talle sõidukimaksumuse välja. Mingi aja möödudes ütles V. Burak mulle, et

ma läheksin Narvas Tiimani 3 asuvasse kahjukäsitluse keskusesse, kus ma esitaksin avalduse

selle kohta, et mina põhjustasin 27.02.2017 liiklusõnnetuse, kui ma olin teel Rakverest

Viljandisse. Õnnetus olevat juhtunud Tallinna-Tartu maantee lõigul. Kirjutasin avaldusse, et

rullusin korduvalt üle katuse. Tegelikkuses sellist asja ei juhtunud. 06.03.2017 läks ta

kahjukäsitluse keskusesse ja esitas vastava avalduse. Alguses ma ei saanud aru, et oleksin

midagi valesti teinud. Kui asi juba politseisse jõudis, siis mulle hakkas kohale jõudma, milleni

kõik see võib viia.“

Kui asi oli juba politseis lahendamisel, siis „V. Burak ütles mulle lisaks, et kui vaja läheb

kaitsjat, siis ta tagab mulle kaitsja.“

19. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A.R. i ütlustest nähtub ilmekalt V. Buraki

kihutustegevus kindlustuskelmuse toimepanemisele. Süüdistatav V. Burak oli kuriteo

toimepanemise idee autor ja kasutas A.R. it oskuslikult ära nii nagu talle oli parasjagu vaja. Kui

hakkas selguma, et kavandatud kindlustuskelmus tuleb avalikuks, pidi V. Buraki plaani järgi

A.R. kogu süü enda peale võtma.

20. Tunnistaja A.T. , kes töötas kindlustusmaaklerina firmas Vagner Insurance Broker AS, on

andnud ütlusi järgmises. 2017 jaanuari esimeses pooles helistas talle üks tema klientidest, Narva

firma Mürin OÜ esindaja nimega Vitali ja palus teha kaskokindlustuse hinnapakkumise

sõidukile Toyota RAV 4 reg nr XXX . Mõne aja möödudes saabus tunnistaja tööpostkasti

kirjalik tellimus elektronposti aadressilt murin.vitali@hotmail.com palvega vormistada

kaskokindlustuse leping sõidukile Toyota RAV 4 reg nr XXX , tasumisega kahes osas, kuid

tellimuses märgiti, et kaskokindlustuse leping on vaja vormistada firmale AS AUTOTRANS-

NARVA, mille juhatuse liikmeks on Vitali firmast Mürin OÜ. Tunnistaja saatis vastuse, kuid

märkis, et on vaja esitada fotod sõidukist. Erinevaid ettekäändeid (fotod oli liiga

suuremahulised, pole enam säilinud, jne) tuues aga soovitud fotosid sõidukist Vitali ei

saatnudki. “Vaatamata minu korduvatele palvetele, nimetatud sõiduauto fotosid mulle ei

esitatudki.“ (tõendite toimik, tl 178-180)

21. Ida Prefektuur tegi kohtueelse uurimise läbiviijana Häirekeskusele muuhulgas

järelpärimise, kas ajavahemikul 01.02.2017 kuni 01.03.2017 on laekunud neile hädaabikõne,

mis oleks seotud väidetava liiklusõnnetusega sõidukiga Toyota RAV 4 reg nr XXX , mille

roolis oli A.R. (ik XXXXX, tel xxx), kus A.R. i enda sõnul oli ta 26.02.2017 Viljandist

Rakverre sõidul Tallinn-Tartu maanteel sõitnud libeduse tõttu teelt välja. Häirekeskus on

nimetatud järelpärimisele vastanud, et nende infosüsteemis puudub nimetatud telefoninumbrilt

tehtud hädaabikõne (tõendite toimik 2 kd, tl 24-28).

22. Liiklustrassoloogia ekspertiisiakti nr 17E-LT0094 arvamuse kohaselt on ekspertiisiks

esitatud 2016 ja 2017 tehtud fotodelt nähtuvad vigastused identsed, kuid 2017 tehtud fotodel

on vigastatud piirkonnad roostekahjustustega (tõendite toimik 2 kd, tl 31-33).

23. Süüdistatav V. Burak on juba kohtueelsel uurimisel püüdnud uurimisobjektiks olevast

sõidukist distantseerida. Nii väidab ta menetlejale saadetud vastuses AS-i AUTOTRANS-

NARVA juhatuse liikmena, et pärast 20.03.2016 toimunud liiklusõnnetust oli sõiduk Toyota

RAV 4 reg nr XXX autoregistri andmetel küll veel AS AUTOTRANS-NARVA omandis, kuid

01.03.2016 üle antud A.R. ile. Sõiduki müügitehing oli lõplikult vormistatud A.R. i nimele

04.09.2017 (tõendite toimik 2 kd, tl 38).

24. Kaskokindlustusleping sõlmiti sõidukile Toyota RAV 4 reg nr XXX süüdistatava V. Buraki

poolt, kes oli sel ajal AS-i AUTOTRANS-NARVA juhatuse liige 18.01.2017.

Kaskokindlustuslepingu sõlmimise ajal kuulus sõiduk Toyota RAV 4 reg nr XXX AS-le

AUTOTRANS-NARVA. Pärast seda, 06.03.2017 esitas A.R. V. Buraki nõudmisel

Kahjukäsitluse Keskuse OÜ vahendusel kindlustusandjale ERGO Insurance SE-le teate, et

toimunud on kindlustusjuhtum, mille käigus eelnimetatud sõiduk sai kahjustada.

Kindlustusandjale loodi sellega ebaõige ettekujutus kindlustusjuhtumi toimumise kohta, mille

eesmärgiks oli kätte saada kindlustushüvitis. Pettuslik tegu avastati aga enne makse tegemist ja

kindlustushüvitis jäi välja maksmata.

Seega oli V. Buraki eesmärk 2016. aastal avarii teinud sõiduki osas esitada uus

kaskokindlustusleping. Lepingu sõlmimine õnnestus vaatamata sellele, et fotod sõidukist jäid

esitamata. Süüdistatavate soov oli, et kindlustusandja jääks uskuma nagu toimus sõidukiga

õnnetus 26.02.2017 ja maksaks välja kindlustushüvitise. V. Buraki ajendas selliseks tegevuseks

omakasuline eesmärk. Nimelt 2016 aasta märtsis aset leidnud liiklusõnnetuse järgselt ei

hüvitanud liikluskindlustuse ettevõte V. Burakile ega tema ettevõttele AS AUTOTRANS-

NARVA sõiduki osas tekkinud kahju.

25. Asjas kogutud tõendusteabe õigeks hindamiseks ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et

08.09.2017 ja 19.09.2017 esitas menetleja nõudekirjad OÜ-le Mürin ja AS-le AUTOTRANS-

NARVA ning vastused nõudekirjadele saabusid alles 4-5 kuud hiljem, 24.01.2018. Kuna

V. Burakil oli sel ajal juriidiline esindaja I. Sumorok, siis oli kindlasti dokumentatsiooni

laekumisest teadlik V. Burak. Vastusega ajaliselt venitades püüdsid kahtlustatavad esitada

menetlejale versiooni, justkui oleks sõiduk 26.02.2017 toimunud kindlustusjuhtumi ajal juba

ära müüdud A.R. ile ja V. Burakil pole sõidukiga enam mingit puutumust. Selle rabeda

kaitseväite lükkab muuhulgas juba ümber asjaolu, et just süüdistatav V. Burak oli isikuks, kes

sõlmis AS-i AUTOTRANS-NARVA nimel kasko kindlustuslepingu ja tasus makse AS

AUTOTRANS-NARVA finantsvahenditest. Millisel usutaval põhjusel pidi V. Burak taoliselt

käituma, kui sõiduk kuulub kellegile teisele (nagu püütakse apellatsioonis väita), polegi

võimalik mõista.

Kaitseväidet, et 06.03.2017 seisuga kuulus sõiduk Toyota RAV 4 reg nr XXX A.R. ile, on

maakohus on juba põhjalikult käsitlenud ja veenvalt ümber lükanud, mistõttu ei pea

ringkonnakohus vajalikuks vastavaid järeldusi uuesti korrata (Ko To 1 kd, tl 62p-63).

Tõenditest järeldub üheselt, et 06.03.2017 kindlustusjuhtumi teatamisel kuulus sõiduki

omandiõigus jätkuvalt AS-le AUTOTRANS-NARVA ja süüdistatava V. Buraki selgitused

sõiduki võõrandamisest A.R. ile on tegelikkusele mittevastavad.

26. Ringkonnakohtu arvates ei saa asjaolude õigeks hindamiseks jätta tähelepanuta fakti, et

V. Burak on otsustanud kohtueelsel uurimisel ja maakohtus ütlusi mitte anda. Asjas osaleva

keskse figuurina ja seaduskuuleka kodanikuna oleks tal ometi põhjust uuritava sündmuse

asjaolusid selgitada. Seda enam olukorras, kus A.R. on oma ütlustes andnud V. Buraki osas

süüstava iseloomuga ütlusi.

27. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis väljapakutud seisukohaga, et kuritegu jäi

katsestaadiumi. Nimelt oli kindlustuskelmus kindlustusandjale kindlustusjuhtumi toimumise

kohta ebaõige ettekujutuse loomisega juba lõpule viidud. Kindlustuskelmuse objektiivne

koosseis on täidetud juba pettusliku teo toimepanemisega. Kindlustuskelmuse kui kelmuse

erikoosseisu „kärbitus" avaldubki seega objektiivsete tunnuste väiksemas arvus (RKKKo nr 3-

1-1-132-11, p 8). Samuti on tuvastatud, et ebaõige ettekujutuse loomine oli kantud eesmärgist

saada kindlustusandjalt kindlustushüvitist.

28. Maakohus järeldas õieti, et sõiduk kuulus AS-le AUTOTRANS-NARVA ja kohtule pole

esitatud tõendeid, mis näitaksid, et A.R. il oli võimalik otsustada AS-i AUTOTRANS-NARVA

varadega seotud asjaolude üle. Küll oli taoline volitus ja pädevus olemas V. Burakil. A.R. i

ütlused koos objektiivselt avaldunud asjaoludega kinnitavad, et õigusvastase teo

toimepanemise tahtluse tekitas A.R. is V. Burak. Enne V. Buraki ettepanekut A.R. il

kindlustuskelmuse toimepanemise tahtlus puudus ja just V. Buraki ettepanek oli õigusvastase

teo toimepanemise käivitajaks. St, et õiguslikult on sedastatav põhjuslik seos põhiteo ja

kihutamise vahel.

29. Vabatahtlik liikluskindlustusleping sõlmiti AS-i AUTOTRANS-NARVA ja kindlustusvõtja

ERGO Insurance SE vahel AS AUTOTRANS-NARVA vara ehk mootorsõiduki Toyota RAV4

reg-märgiga XXX suhtes. Kindlustuspoliisi lisa 1 kohaselt on soodustatud isikuks sõiduki

omanik. Menetluse käigus leidis tuvastamist, et kindlustuskelmuse, sellele kihutamise

toimepanemise ajal oli sõiduki omanikuks AS AUTOTRANS-NARVA. KarS §-s 212

sätestatud kindlustuskelmuse koosseis hõlmab ka juhtumeid, kus kindlustuslepingu kohaselt on

soodustatuks kolmas isik ja kindlustuspettuse toimepanija seab eesmärgiks kindlustushüvitise

väljapetmise kolmanda isiku kasuks (RKKKo nr 3-1-1-105-13, p 22.2). VÕS § 425 lg 1

kohaselt on soodustatud isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada

kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine

vastavalt lepingule. Seega järeldub, et kindlustushüvitise saamiseks õigustatud subjektiks oli

AS AUTOTRANS-NARVA, kindlustusandja oleks väljamakse teinud just talle ehk et

kindlustuskelmusele kihutamist ei pannud V. Burak toime mitte oma erahuvist lähtuvalt, vaid

juriidilise isiku huve silmas pidades.

30. Kaitsja S. Sillari esitas taotluse valitud kaitsjale õigusabikulude väljamõistmiseks, seoses

maakohtu otsuse analüüsi ja apellatsiooni koostamisega summas 800 eurot. Nimetatud

tunnitasu suurus on mõistlik ning kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kulutused on põhjendatud

ja vajalikud. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 märgitud lahendi, siis vastavalt

KrMS § 185 lg-le 2 jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda.

31. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru

Maakohtu 05.11.2019 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Aarne Sarjas

(allkirjastatud digitaalselt)