2-19-2053/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku e-

toimiku kaudu 30. jaanuaril 2020

Tsiviilasja number

2-19-2053

Tsiviilasi

J M (isikukood xxxx) hagi J M (isikukood xxxx) ja L

M vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjas nr xxxx

Hagihind

4305 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J M (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx)

lepinguline esindaja Kaie Mandel

Kostja I: J M (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Kostja II: L M (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Kostjate seaduslik esindaja L R (e-post xxxx) ja

lepinguline esindaja Terje Mikk

Menetluse liik

kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta J M (isikukood xxxx) hagi J M (isikukood xxxx)

ja L M vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjas nr xxxx rahuldamata

2. Jätta hageja J M (isikukood xxxx) vastuväide kohtu

tegevusele rahuldamata

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud hageja J M (isikukood xxxx)

kanda.

2. Määrata

kindlaks

hüvitatavate

menetluskulude

rahaline suurus ning mõista hagejalt J Mlt (isikukood

xxxx) välja laste J M (isikukood xxxx) ja L M kasuks

menetluskuluna

õigusabikulud

(seitsesada

kakskümmend) eurot.

3. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb

hagejal J Ml (isikukood xxxx) tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (720 eurot) lastele J Mle

(isikukood xxxx) ja L Mle viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses

4. Kohustada hagejat J Mu (isikukood xxxx tasuma

väljamõistetud menetluskulud L Ri pangakontole nr

xxxx.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hagiavalduse asjaolud

1. Hageja palub tunnistada lubamatuks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 29.12.2015

kohtumääruse tsiviilasjas number 2-15-13557 sundtäitmine Tallinna kohtutäituri T S

täiteasjas number xxxx J M (isikukood xxxx) vastu. Hagi kohaselt esitasid kostjad

19.12.2018 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks

Tartu Maakohtu 29.12.2015 kohtumääruse tsiviilasjas number 2-15-13557 sundtäitmiseks.

Nõude sisuks on elatise võlg summas 4305 eurot perioodi 01.12.2015 – 01.12.2018 eest,

millele lisandub menetluskulu. Hageja on vanemate vastastikusel kokkuleppel perioodil

01.12.2015 – 01.12.2018 võtnud enda kanda kõik laste ja isa suhtlemisega seotud kulud.

Hageja jaoks on lastega kohtumine äärmiselt oluline ning seetõttu leppisid vanemad kokku,

et hageja kannab kulud, mis on seotud hageja ja kostjate suhtlusega ning tasub selle arvel

elatist kahele kostjale kokku 100 eurot kuus. Korra tekkis hagejal elatisevõlg kostjate ees,

kuna hagejal oli ülekoormusest ja pidevast väsimusest tingitud terviseprobleem, mille tõttu

viibis ta pikalt haiguslehel ja tema sissetulek vähenes oluliselt. Hageja tasus võlgnevuse

esimesel võimalusel.

2. Vahetult pärast kohtulahendi tegemist hageja kulud lastega seoses suurenesid oluliselt, kuna

tema kanda jäid kõik laste transpordiga seonduv ja laste ema selles enam ei osalenud ning

temal sellega seoses kulusid ei tekkinud. Keskmiselt 2,5 korda kuus (aasta peale keskmiselt

ära jagatuna) sõitis isa ise lastele järele xxxx ja sealt tagasi ning omakorda viis lapsed sinna

tagasi sõites ühe nädalavahetusega maha 620 km (155 x 4 = 620 km), igas kuus seega 620

x 2,5 = 1550 km. Riiklike statistliste uurimuste põhjal kulutab sõiduauto ühe kilomeetri

läbimiseks keskmiselt 0,3 eurosenti, mistõttu on hagejal kulunud laste transpordile igal kuul

keskmiselt 465 eurot kuus. Lisaks on isa pidanud lapsi vahetult ülal ajal, mil lapsed on

temaga. Kostjate ema ei ole nõustunud laste ja isa suhtlusega seotud koormust ega sellega

kaasnevaid kulusid hagejaga jagama. Hageja leiab, et kostjate vanemate vahel on kolme

aasta jooksul kujunenud välja praktika, mille kohaselt kostjate seaduslik esindaja ei

osalenud hageja ja kostjate vahelise suhtlusega seotud kulude kandmisel ning sellega

kaasnevate kohustuste jagamisel. Hageja panustas igal kuul keskmiselt 465 eurot, et tagada

lastele võimalus isaga regulaarselt suhelda. Hageja tasus kostjatele elatist 100 euro võrra

vähem kui kohtumäärusega ette nähtud.

3. Hageja esitas vastuväite kohtu tegevusele leides, et kohtu tegevus menetluse juhtimisel ei

ole kooskõlas TsMS sätete ja põhimõtetega. Hageja ei saanud aru, millal lõppes eelmenetlus

ning tähtaeg avalduste, taotluste, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Hageja leiab, et

kohus oleks pidanud suunama pooli kompromissile.

Kostjate vastuväited

4. Kostjad on seisukohal, et hageja ei ole täitnud kohtu poolt kinnitatud ja jõustunud

kokkulepet. Hageja on tasunud kostjatele elatist perioodil 01.12.2015 kuni 01.12.2018 nii

sularahas kui ülekandena kokku summas 2 895 eurot. Hageja kohustus tasuda vastavalt

kohtu poolt kinnitatud kokkuleppele oli perioodil 01.12.2015 kuni 01.12.2018 summas

7200 eurot (36 kuud x 200 eurot). Seega on jätnud hageja tasumata kohtu poolt kinnitatud

elatise summas 4 305 eurot. Kostjad ei ole arvestanud täitemenetluse aluseks oleva

võlgnevuse sisse hageja poolset kohustust tuua lastele igakuiselt vajalikke esemeid ja kaupu

65 euro väärtuses. Seda kohustust täitis hageja kohe pärast kompromissi sõlmimist paaril

korral ja siis oligi kõik. Alates kompromissi sõlmimisest on jätnud hageja oma kohustuse

täitmata ka lastele toodava vajalike esemete näol. Hageja lubadus tasuda laste lasteaiaga

seotud kulud, on käesolevaks hetkeks täidetud. Kompromissi sõlmimisel olid mõlemad

lapsed lasteaias, nüüdseks käib seal ainult üks laps. Seega on vähenenud ka hageja kohustus

tasuda teise lapse eest lasteaia maksu. Tartu Maakohtus toimunud istungil ei leppinud

pooled kokku kulutuste jagamist seoses laste isa ja laste vahelise suhtlusega. Seega laste

transpordikulude katmine ei laiene käesolevas menetluses olevale vaidlusele.

5. Pooled ei ole kunagi kokku leppinud selles, et hageja tasub elatist kahele lapsele kokku 100

eurot seoses kulude jagamisega. Ka hageja väide, et kokkulepe toimis 3 aastat on vale, sest

sellist kokkulepet ei ole olnudki. Kostjate esindaja on aastate jooksul korduvalt tuletanud

hagejale meelde, et kokkuleppe alusel tasumisele kuuluv elatis on maksmata. Hageja teatas

küll, et seoses tervisega oli ta haiguslehel ja palus mõistvat suhtumist ning lubadust, et võlg

saab tasutud. Kostjate esindaja oli tõesti heauskselt nõus vastu tulema ja nõustus, et elatise

võlgnevus tasutakse hageja poolt hiljem, kuid kindlasti ei olnud nõus elatisest täielikult

loobuma. Nimetatud kokkulepet ei ole muudetud ei kohtus ega ka poolte vahel, ei

suusõnaliselt ega ka kirjalikult. Kostjad paluvad jätta esitatud hagiavaldus täies ulatuses

rahuldamata.

6. Kostjad ei ole vaidlustanud väidet, et hageja on transportinud lapsi enda juurde ja tagasi,

sest seda on ka hageja teinud, kuid mitte ainult hageja. Laste transportimine toimub

lähtuvalt vanemate võimalustest ja kokkulepetest: kord toob ja viib lapsed hageja, siis jälle

toob kostjate seaduslik esindaja oma transpordiga lapsed hageja juurde ning hageja toob

lapsed oma transpordiga koju. Hageja väide, et lapsed viibivad 2,5 nädalavahetusel ühes

kuus on vale ja hageja poolt tõendamata.

7. Hageja oma vastuses on märkinud, et eelduslikult kannavad laste ja lahuselava vanema

suhtlemisega kaasnevad kulud vanemad võrdsetes osades. Seda kohustust on täitnud

mõlemad vanemad kuni siiani. Hageja ei ole tõendanud, et tema on kandnud üksi kõik laste

transpordiga seonduvad kulutused.

8. Kostjad leiavad vastuväite osas, et kohus on andnud menetlusosalistele piisava aja

omapoolsete tõendite ja vastuväidete esitamiseks ja ei ole rikkunud menetlusõiguslikke

norme. Menetlusosalistel oli kogu eelmenetluse ajal õigus ja võimalus esitada täiendavaid

tõendeid ja taotlusi ka ilma kohtu poolt antud võimaluseta. Hageja seda aga teinud ei ole.

Hageja poolt esitatud täiendavad tõendid ei ole asjakohased, sest hageja ei ole esitanud

nõuet Tartu Maakohtu Jõgeva Kohtumaja jõustunud kohtuotsuse muutmiseks ega lastega

suhtluskorra kindlaksmääramiseks.

Kohtuotsuse põhjendused

9. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.

Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

10. Pooled ei vaidle selle üle, et 29.12.2015 kohtumäärusega on kinnitatud elatise nõudes

kompromiss, nad ei vaidle ka selle üle, et hageja peab tasuma laste lasteaiaga seotud arved

ja ostma lastele igakuiselt vajalikke esemeid ja kaupu 65 euro väärtuses ning vaidlus puudub

võla arvestuse üle. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel on kokkulepe

ülalpidamiskohustuse täitmiseks muul viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise

maksmisega ning kas rahaliselt kostjatele makstav elatis on kaetud osaliselt laste ja isa

suhtlusega seoses tekkinud transpordikuludega.

11. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv

kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et

hagejale on saadetud täiteasjas xxxx täitmisteade, mille kohaselt on täitedokumendiks Tartu

Maakohtu 29.12.2015 kohtumäärus tsiviilasjas 2-15-13557 ning nõude sisuks perioodi

01.12.2015-01.12.2018 tekkinud elatise võlgnevus 4305 eurot (tlk 9). Nimetatud

kohtumääruse punkti 2.2 kohaselt tasub J M (isikukood xxxx) alates 01.12.2015.a lastele

elatist rahas järgnevalt: J M ülalpidamiseks 100 eurot kuus ja L M ülalpidamiseks 100 eurot

kuus lapse täisealiseks saamiseni või täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse

omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-

aastaseks saamiseni (tlk 7).

12. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 3 sätestab, et

vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel

täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb

ülalpidamist anda. Olukorras, kus hagejalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis

alaealise lapse kasuks, ei ole välistatud poolte kokkuleppel ülalpidamiskohustuse täitmine

muul viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega.

13. Hageja on tuginenud tsiviilasjas 2-15-13557 kohtuistungil kohtu poolt antud selgitusele, et

mõlemad lapsevanemad peavad kandma kulu selleks, et lapsed saaksid isaga kohtuda.

Kohtulik kompromiss on pärast kompromissi kinnitamise määruse jõustumist pooltele

siduv määruse resolutsioonis märgitud tingimustel. Kohtulahendist ei nähtu, et pooled oleks

reguleerinud kulutuste jagamist seoses isa ja laste vahelise suhtlusega. Kohtuistungil antud

selgitused ei ole kompromissi osaks. Hageja väide, et pooltel oli kokkulepe, et hageja tasub

kahe lapse peale kokku 100 eurot, on paljasõnaline. Vastupidi, hageja lisatud tõenditest

nähtub, et elatisvõlgnevuse tõttu takerdusid suhtlemiskorra läbirääkimised (tlk 18-19).

10.12.2018 e-kirjas on kostjate esindaja esile toonud, et poolte vahel ei ole mingeid

täiendavaid suusõnalisi kokkuleppeid elatise vähem tasumise või mitte maksmise

küsimuses (tlk 20). Kostjad eitavad igasuguse muu kokkuleppe olemasolu ka hagile esitatud

vastuväites (tlk 41-44). Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest saaks järeldada, et

poolte vahel on kokku lepitud ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil kui

kohtumääruses, st et ühe lapse kohta tuleb tasuda igakuist elatist 100 eurot, kokku kahe

lapse kohta 200 eurot.

14. TsMS § 238 lg 1 kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja arvestab asja

lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust kui

tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Kostjad

ei ole vaidlustanud, et isa suhtleb lastega ega eita hageja väidet, et ta on kostjaid hageja

juurde ja sealt tagasi sõidutanud ning hageja on sellega seotud kulusid kandnud, mistõttu

puudub vajadus seda asjaolu tõendada tunnistajate ütluste või kirjalike tunnistustega. Elatise

eesmärk on katta laste esmavajadusi, eelkõige toidu, eluaseme, tervishoiu, riiete ja

jalanõude kulusid. Laste transpordikulud laste ja lahusoleva vanema suhtluse tagamiseks ei

kuulu kohtu hinnangul laste esmavajaduste hulka. Poolte omavahelisel kokkuleppel või

kohtulahendis, saab sellega küll arvestada, kuid kohus jõudis poolte seisukohtasid ja

tõendeid hinnates seisukohale, et vastavasisuline kokkulepe poolte vahel puudub ja see ei

sisaldu ka 29.12.2015 kohtulahendis 2-15-13557. Seega ei saa lugeda hageja

transpordikuludega kaetuks osaliselt või täielikult elatise maksmise kohustust ja hagi tuleb

jätta rahuldamata.

15. Kohus leiab, et vastuväide kohtu tegevusele ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Hageja on oma seisukohad ja tõendid saanud esitada hagiavalduses. Lisaks on kohus TsMS

§ 396 alusel küsinud hagejalt hagi vastuse kohta kirjalikku arvamust andes selleks mõistliku

tähtaja. Samuti on vastaspool saanud menetluse kestel esitada hagile vastuse ning hageja

arvamusele oma seisukoha. TsMS-st ei tulene, et kohus peaks andma pooltele veel

täiendavalt aega seisukohtade ja tõendite esitamiseks. TsMS § 4 tuleneb, et kohus suunab

pooled kompromissile kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohtu hinnangul on see

mõistlik, kui üks pooltest või mõlemad pooled on avaldanud valmisolekut ja tahet

lahendada asi kompromissiga. Käesoleval juhul ei ole kohus kindlaks teinud pooltel tahet

kompromissi sõlmimiseks. Eelnev ei välista pooltel pidada omavahel või esindajate kaudu

läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks ja selle esitamiseks kohtule kinnitamiseks.

Menetluskulude jaotus

16. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud

jätta hageja kanda, kuivõrd kohus on jätnud hagi rahuldamata ning sellega teinud otsuse

hageja kahjuks.

17. TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kostjate

menetluskuluks on nõupidamine kliendiga, hagiavaldusega tutvumine ja hagiavaldusele

vastuse koostamine ajamahuga kokku 6 tundi summas 720 eurot ning menetluskulude

väljamõistmise taotluse esitamine ajamahuga 0,5 tundi summas 60 eurot, kokku 780 eurot

ilma käibemaksuta. Hageja toob esile, et menetluskulude nimekiri ei ole piisavalt detailne,

esindaja ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud ja menetluskulude nimekirja koostamise

ja esitamise puhul ei ole tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga.

18. Kostjate esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa keskmisi turuhindasid ja

on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus ei nõustu hageja vastuväitega, et menetluskulude

nimekiri ei ole piisavalt detailne. Kuna menetluskulude nimekirjast on näha tehtud

toimingud ja toimingutele kulunud aeg, siis on kohtul võimalik hinnata kulude põhjendatust

ja vajalikkust. Asjaolu, et esindaja on ka kohtueelses menetluses esindanud esindatavat ei

tähenda, et nõupidamine kliendiga on põhjendamatu. Kohus leiab, et ühegi kohtuasja sisuga

ei saa enne hagiavaldusega tutvumist põhjalikult kursis olla, kuna hageja toob alles

hagiavalduses esile faktilised asjaolud, millele ta tugineb ja määrab ka vaidluse eseme.

Arvestades menetlustoimingute sisu ja mahtu leiab kohus, et ajakulu 6 tundi on põhjendatud

ja vajalik. Kohus nõustub hagejaga, et menetluskulude avalduse koostamisele kulunud

ajakulu ei ole põhjendatud, kuna see ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja seda saab kohtule

esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-

77-14 p 12, 3-2-1-4-15 p 13). Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud ja vajalik esindajakulu

720 eurot (6*120), mis tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista.

19. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad esitasid

avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. TsMS § 445 lõike 1 alusel võib kohus otsuses poole

taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva.

Hagejal tuleb tasuda väljamõistetud menetluskulud kostjate seadusliku esindaja L Ri

pangakontole nr xxxx.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/