4-20-73/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

-20-73 Väärteoasi nr. 4

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

08. jaanuaril 2020.a. Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-20-73 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Sekretär Julia

Senkevitš Tõlk Ingrid Oja Väärteoasi

K.S väärteoasi LS§ 201 lg 1;§ 217

;§ 223 lg 1 järgi Menetlusalune isik K.S,, 20.01.1990, xxx kodanik, elukoht: sünniaeg xxx.

Kohtuvälise menetleja esindaja

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusväärtegude grupi esindaja Jaak Paju.

Kaitsja Natalja Lausmaa RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada väärteoasjas

K.S

nr. 2302,20,000227

LS§ 201 lg 1;§ 2172;§ 223 lg 1 ja mõista järgi KarS§ 63 lg 1 alusel päeva. karistuseks arest 25

Aresti kandmise kohaks on Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskus, aadressil Harjumaa, Rae vald, Soodevahe küla, Linnaaru tee 5/1 ja karistuse kandmise alguseks lugeda 06.01.2020.a. kell 11:40.

Konfiskeerida ning tagastada kohtuvälisele menetlejale omanikule tagastamiseks Läti Vabariigis väljastatud sünd. J.

T. xxx isikustatud kaart nr xxx.

KrMS § 173, § 175 alusel välja mõista

K.S-ilt riigituludesse määratud kaitsja tasu 73.20 eurot.

Menetluskulusid on K.S võimalik vabatahtlikult tasuda jooksul

30 päeva kohtuotsuse jõustumisest Maksuja

Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB

pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või

EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, väärteoasja number, menetluskulud“.

KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo menetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega

K.S-ile kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud e-posti või elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras ning K.S tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest

Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus 30.01.2020.a. tutvumiseks kättesaadav, s.o.

Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks:

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse liiklusgrupi välijuht T poolt on 06.01.2020 koostatud väärteoprotokoll nr: . K.

20200106377801 selle kohta, et K.S 06.01.2020 11:08 asukohaga xxx juures enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses ning tagurdas otsa

tänavavalgustuspostile, millega põhjustas varalise kahju Harku vallale, mis on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis ja fototabelis. 06.01.2020 kell 11:40 xxx -l juhtis suunaga km Harku poole mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Kasutas sõidumeerikus teise isiku juhikaarti. Kontrollimise hetkel oli juhikaardi nr1 salvestussahtlis Läti Vabariigis väljastatud sünd. J.

T. xxx isikustatud kaart nr xxx

Oma sellise tegevusega pani K.S toime LS§ 201 lg 2; § 217 2;§ 223 lg järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et tuleb süüdi tunnistada K.S

kõigis kolmes väärteos, s.o juhtimisõiguseta sõitmine, vale sõidukaardi kasutamine, kui ka liiklusõnnetuse põhjustamine. , et teod on ta toime pannud ühtse jätkuva teona Menetleja leiab ning b lähtudes KarS § 63 palu isik süüdi tunnistada ja karistada teda arestida 25päeva. Lisaks sellele palub sõidukaart konfiskeerida ja peale otsuse jõustumist tagastada kohtuvälisele menetlejale

, et kohtuväline menetleja saaks tagastada selle omanikule.

K.S kaitsja asus seisukohale, et lähtuvalt oma kaitselause seisukohast, saab K.S-i tunnistada selles, et ta kas

süüdi utas võõrast sõidukaarti, aga mis puudutab juhilubadeta sõitmisesse, siis leiab kaitsja, et K.S-i väite kohaselt on need juhiload olemas ning seda tuleks kohtul arvestada ning ei ole tõendatud juhilubadeta sõitmine. Mis puudutab võõra sõidukaarti kasutamist, siis palub kaitsja karistada teda rahatrahviga.

K.S osaliselt. Ta selgitas, et avarii osas kutsus ise ennast õigusrikkumistes süüdi

ta ise liikluspolitsei ja helistas kindlustusse. Pealegi ei olnud tegemist avariiga, seal oli naisterahvas ja

ta küsis kuidas sõita laadimis koha aadressini. Naisterahvas ütles edasi sõita, ta ei saanud otse lõpuni sõita, kuna seal oli tupik ning tagurdas kitsal tänaval

, mille tulemusel ainult natukene läks vastu tänavavalgustuspostile, isegi mõlki ei olnud järelhaagisel. Post tuli ise maast

välja ja ta ei olnud väändunud. Seega ta ei eita tänavavalgustuspostile vastu sõitmist. Ülejäänud osas selgitas K.S , et vaatamata tema kehvale tervisele, sundis teda sõitma võõra autoga tema ülemus ning seetõttu peaks hoopis ülemus vastutama.

Tal on ametlikult Venemaa juhiload. Politsei ei saanud kontrollida, kuna nad ei saanud helistada Venemaale. Ta on Venemaa kodanik, tal on olemas Läti elamisluba ning ta ei saa aru, miks ta ei võiks kasutada Venemaa juhilube. Load asuvad Riias ja kaasas ei olnud lube seetõttu, et need jäid Riiga teise autosse. Varem ei ole karistatud. Eestis jah, kuid mitte lubade vaid muu eest. Teistes Euroopa riikides ei ole karistatud. Saksamaal kontrolliti, kõik oli korras. Lätis ei ole karistatud.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis leiab, et isiku süü on väärteos tõendamist leidnud järgnevate materjalidega:

Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelitega, milles vaadeldud kahjustatud tänavavalgustusposti; Tunnistaja

iga 06.01.2020, kus tunnistaja selgitab. Et olles

S. R. ülekuulamise protokoll

06.01.2020 tööl koos piirkonnapolitseinik O. G., peatasid nad kell 11.40 ajal Harku vallas Harku suunas liikunud veoauto koos poolhaagisega, mis kandis Lävi Vabariigi registreerimis numbrimärki. Dokumentide kontrollimisel osutus juhiks K.S

, Läti Vabariigi kodanik, kellel ei olnud esitada juhtimisõigust tõendavat dokumenti ning kes andmebaasi kontrollides oli varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti kasutas ta sõidumeerikut teise isiku kaardiga.; K.S kinnipidamise protokolliga Asitõendi vaatlusprotokolliga, milles vaadeldud sünd. J.

T. xxx isikustatud kaarti nr xxx; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus menetlusaluse isiku K.S ülekuulamise protokolliga 06.01.2020.

K.S-i

enda ütlused loeb kohus ennast õigustavaks. Kohtu hinnangul puudub K.S igasugune arusaam õiguskuulekast käitumisest ning tema enda ütlused olid täis vasturääkivusi. Kui esiti väitis isik, et enda teada on tal täielik õigus Euroopa riikides juhtida sõidukit VF lubadega, siis mõne aja pärast ta siiski möönis, et ka Läti Vabariigis on tal sõidueksam sooritatud ja tal on olemas B, C ja E kategooria juhiluba ning dokument eksami sooritamise kohta on Lätis tõend. ja sealses infobaasis on olemas selle kohta

Nimetatud väited on aga ümber lükatud kohtuvälise menetleja poolt esitatud tõenditega, millest nähtub, et päring menetleja on teinud ud Euroopa riikidesse. Rootsist on saadud vastuseks, et K.S on seal karistus joobes juhtimise ja lubadeta eest. sõiduki juhtimise Norra on vastanud, et isikut on seal

karistatud töö ja puhkeaja nõude rikkumisest, juhilubadeta sõiduki juhtimise eest liiklusmärgi nõude rikkumise eest ja mitte , peatumise eest. Isikul on

maksmata rahatrahv 20 000NOK. Norra politsei esitas karistusregistri on väljavõtte. Lätist

tulnud vastus, mille kohaselt Läti politsei teatab, et K.S ei ole Läti juhilube kunagi olnud, korduvalt on karistatud juhilubadeta juhtimise eest. Tal on tasumata trahve kogusummas 3565 eurot ja ajani, mil ta ei ole trahve tasunud, on tal keelatud lube omandada. Samuti on teda karistatud Poolas, joobes juhtimise eest. Samuti on kohtule esitatud sõiduki juhtimisel ja 07.08.2019 Tartu Maakohtu otsus, kus teda on t kõrvaldamise otsus 06.08.2019 ja süüdi mõistetud ning kus ta enda õigustuseks on andnud sarnaseid sarnaste rikkumiste eest, ütlusi, mida käesolevas asjas. ta andis

Seega ei ole eeltoodust tulenevalt kuidagi võimalik lugeda K.S-i ütlusi usaldusväärseks ning kohus järeldab, et isik pigem ignoreerib järjepidevalt õigusruumis kehtivaid norme, mis omakorda muudab K.S-i poolt toimepandud rikkumised eriti ohtlikuks.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. K.S i ’ le karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest, samuti võimalust mõjutada K.S-i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistrist nähtuvalt on tal kehtiv väärteokaristus, kuid nimetatu ei vähenda tema süüd Eesti Vabariigis 1 mingilgi määral, kuivõrd on tõendatud

, et K.S ei ela alaliselt Eestis ning tema õigusrikkumiste register üle Euroopa on muljetavaldav.

Kohus märgib, et poolt toimepandud väärte K.S-i gu, mis puudutab ilma juhtimisõiguseta järjepidevaks juhtimist on muutunud ning see on kohtu hinnangul ohtlik nii juhile endale, kui ka kaasliiklejatele. Kui ilma juhtimisõiguseta inimene teeb roolis vea, siis võivad tagajärjed olla traagilised. Mainimata ei saa ju siinkohal ka jätta, et ilma juhtimisõiguseta põhjustas

K.S-i ka avarii ja oli ainult õnneliku juhuse tõttu osutus vaid materiaalne ese. Kohus peab taolisi gusid „kannatanuks“ väärte ühiskonnale eriti ohtlikuks lisaks üldteada asjaolule, et iIlma juhtimisõiguseta isik liikluses on ohtlik nii endale kui ka teistele kaasliiklejatele. Kohtu hinnangul teeb ohtlik asjaolu, et umaks käesoleval juhul

K.S juhib sõidukeid (raskeveokeid) ilma juhtimisõigust omamata mööda

Euroopat

, pannes järjepidevalt toime süütegusid seega üle Euroopa.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et datud karistada K.S-i arestiga. on põhjen Kuivõrd menetlusalusel isikul on tasumata rahatrahvid ja ka üldkasuliku töö kohaldamine ei tule kõne alla, kuna isik on Läti Vabariigi kodanik tal puudub Eestis elukoht ning on täiesti ja

prognoositav, et sellist K.S-i el tingimustel ta karistust täitma ei hakka. Võttes arvesse

K.S pole eelmisest pidevat eneseõigustust järeldab kohus, et rikkumisest endale järeldusi teinud, jätkates uute väärtegude toimepanemisega ning seetõttu on õigustatud tema karistamine arestiga sanktsiooni keskmisest rangemas määras.

Kohus juhindus Karistusseadu

stiku § 48; LS§ 201 lg 1;§ 2172;§ 223 lg 1 Väärteomenetluse ; seadustiku §§ sätetest. 111-113

Piret Liivo kohtunik