1-19-7704/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-19-7704

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2020, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-7704 (19231501874) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi sekretär Marju Palm Tõlk Valentina Michelson Kriminaalasi Viru Vangla taotlus C.R-i (C.R) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu C.R (isikukood XXX; viibimiskoht Viru Vangla) Kohtuistungi toimumise aeg 16.01.2020, videokohtuistung RESOLUTSIOON

Juhindudes K

arS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. C.R

Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, prokurörile ning

Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD

1. Viru Vangla esitas 09.01.2020 Viru Maakohtule materja kinnipeetava C.R-i lid vangistusest gimisi vabastamiseks. tin enne tähtaega

2. Harju Maakohtu 07.10.2019 otsusega tunnistati C.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 ja KarS § 4231 järgi ning KarS § 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise KarS § 68 lg 1 alusel arvati teel 9 kuud vangistust. eelvangistuses viibitud aeg, s.o 4 päeva, ärakandmata karistuseks loeti karistusaja hulka ning

8 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 29.08.2019.

3. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tema ohtlikkus seisneb füüsilises ründes, vägivalla kasutamises, mis võivad viia kergemate või raskemate kehavigastuste tekitamiseni ja liiklusohutuse eiramises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik tarvitab alkoholi, kui tekib konfliktsituatsioon, kui ei lahenda oma probleeme sihipäraselt ja

1-19-7704 kui ei ole motiveeritud seaduskuulekalt elama. Kahe aasta jooksul on vangla hinnangul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 72% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 54%. Prokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vangla argumentidega ning ei toeta samuti C.R-i

ennetähtaegset vabastamist. 4. C.R 16.01.2020 kohtuistungil, et Süüdimõistetu ütles mõned iseloomustuses märgitud asjad on õiged ja mõned mitte. Ta leidis, et on inimestele palju halba teinud ning on aeg mõistus pähe võtta. Ta soovib enne tähtaega vabaks saada. Vabanedes sooviks ta ema juurde elama minna. Tarvitab vahepeal alkoholi

, kuid sõltuvust enda hinnangul ei ole. Vabaduses soovib ema eest hoolitseda ning tööle asuda, mh leiab, et oma tasumata nõuded suurusjärgus 7700 euro tuleb tal tagastada. t MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud , ära süüdimõistetu leiab, et C.R-i ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 6.

KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. -le 5 isikule katseaeg, Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg mille aj -

aks allutatakse süüdlane KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrollile.

7. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabasta 11). See aga ei tähenda, mise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18- et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.

8. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingim

isi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isiku käitumine vangistuses

9. Käesoleval juhul ei ole C.R-ile individuaalset täitmiskava koostatud, kuna talle on mõistetud alla aastane vangistus. C.R ei ole läbinud vanglas taasühiskonnastavaid tegevusi tem Arusaadavalt ei saa seda asjaolu hinnata ka tema ast mitte lähtuvatel põhjustel. kahjuks. Vangla iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi ta saanud ei ole. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-

06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud. Isiku elutingimused

10. Vangla iselo C.R soovib peale vabanemist elama asuda xxx omustusest nähtub, et , kus ta elas mingi aeg ka enne vangistust. Elukoha kontroll on teostatud 04.12.2019. Tegemist on 2-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava ema M P. Käesoleval ajal elab sellel

1-19-7704 elamispinnal ainult kinnipeetava ema. Antud korterisse ei ole C.R sisse kirjutatud, ema kirjutas ta (olles alkoholijoobes). Vestluse välja peale seda, kui C.R teda lõi käigus teatas C.R-i nõus võtma Lähedastest ongi C.R-il ema, et ta on ta enda juurde elama. ema M P, kelle suhtes on ta korduvalt kasutanud vägivalda. Ise ütleb, et see oli mitu aastat tagasi ega oska selgitada, miks ta niimoodi emaga käitus. Valdavalt on varem suhelnud

kriminaalse taustaga isikutega. Ema sõnade kohaselt pojal püsivaid sõpru ei ole – ainult joomakaaslased. C.R ei pea ennast eriti mõjutatavaks, kuriteod on sooritatud üksinda, pigem on riskiv ja teisi ärakasutava elustiiliga. Hoolimatut elustiili näitavad arvukad väärteokaristused ja korduvalt käitumiskontrolli nõuete rikkumised ja ka eaka ema kulul elamine. V

abanemisel on ema nõus poja enda juurde võtma ja teda toitma. xxx eriala on . C.R-i iseloomustus näitab, et ta on omandanud keskerihariduse, omandanud T E- ja M. Riigikeele tase on tal A2 ning vanuse tõttu enam ennast täiendada ei planeeri.

12. Majanduslik iseloomustusest, et nud enne u toimetuleku osas nähtub C.R ei tööta vangistust. V -S iimane töökoht oli OÜ R umbes 4 aastat tagasi. Sissetulekuks olid töötu abiraha ja juhutööd. Vanglas ei toeta teda materiaalselt keegi ning tal on tasumata nõudeid K- raha andmetel 06.01.2020 seisuga 7 696.55 eurot. C.R ei ole vangla andmetel huvitatud nõuete täitmisest. Toime pandud kuriteod on seotud majanduslike raskustega ning sõltuvusprobleemiga. Enda väitel võib ta alati mõne juhutöö leida, kui peaks vaja olema.

13. Süüdimõistetu elutingimustel oleks vabanemise korral seega nii positiivseid kui negatiivseid aspekte. C.R -S, kuna ütles, et ta saaks vabaduses tööle asuda firmasse R direktori asetäitja peab kohus arvestama, et viimati töötas ta on tema vana tuttav. Samas olemasolevatel andmetel 4 aastat tagasi, aga viimati vanglast vabanedes 02.07.2018 jätkas ta süstemaatiliste vargustega selle asemel, et tööle minna. See tähendab, et C.R-i väide töökoha võimalikkuse kohta on sisutu. Tema senine käitumine ei tekita mingit usku, et ta kavatseb ka päriselt tööle minna. väljavaated töö osas, on See, et puuduvad veenvad suur ohumärk, arvestades süüdimõistetu suuri varalisi kohustusi ja seda, et senised kuriteod on toime pandud suuresti just majanduslikel põhjustel. Vabastamise võimalikud tagajärjed

14. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu. Seda tehes peab kohus tuginema C.R-i käitumisele ka enne karistuse kandmise algusaega. Asjaolu, et ta ei ole karistuse kandmise ajal rikkumisi toime pannud, ei ole antud juhul kuigi indikatiivne tema edasise õiguskuulekuse osas. Vangistus on kestnud pool aastat; C.R on üle 60 aasta vana. Tema edasise käitumise ja üldiste käitumismustrite kohta ei ole võimalik teha järeldusi üksnes viimase poole aasta andmete alusel, iseäranis kui need andmed on pealiskaudsel vaatlusel vastuolus eelneva aastatepikkuse perioodiga.

15. Karistusregistri andmetel on C.R-il 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 26 väärteokaristust. Iseloomustusest tulenevalt viibib C.R vanglas kuuendat korda. Kuriteod ei ole muutunud raskemaks, aga nende muster ei ole paljudest karistustest, sh vangistustest hoolima muutunud. Karistusregistri andmetel on C.R pannud vabaduses ta olles toime regulaarselt vargusi ja autojuhtimisega seotud kuritegusid Nii karistati teda . 15.05.2014 KarS § de 424, 199 ja 215 järgi vangistusega, millest ta vabastati ennetähtaegselt, - kuid katseaja tingimuste rikkumise tõttu pöörati karistus uuesti täitmisele. Ta vabanes vanglast 28.05.2015. 23.02.2017 kohtuotsusega mõisteti ta süüdi novembrist 2015 – jaanuarini 2017 toime pandud süstemaatiliste varguste eest ja taas ärandamise eest KarS § 215 alusel ja juhtimisõiguseta sõidukijuhtimise eest KarS § 4231 alusel. Taas karistati teda vangistusega, mida ta kandis 12.01.2017 02.07.201 –

8 (ennetähtaegselt vabastamast teda keelduti). Praegune karistus mõisteti talle 07.10.2017 kohtuotsusega taas KarS § 4231 teo eest,

1-19-7704 mis pandi toime 2018.a oktoobris, ning süstemaatiliste varguste eest, mille ta pani toime juunist-augustini 2019.a. Seekord sai ta suuremat tulu, sest varastas jalgrattaid. Augustis 2019 ta vahistati ja sellest ajast peale on ta olnud kinnipeetav. Kehtivad väärteokaristused on tal muuhulgas pisivarguste, kuid ka erinevate muude väärtegude eest. Peamiselt on kuritegude toimepanemise ajendiks materiaalse kasu saamine ja soodust eguriks sõltuvus mõnuainetest.

16. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et C.R-il ei ole meditsiini osakonna andmetel sõltuvust diagnoositud. Enamus kuritegusid on aga sooritatud alkoholijoobes. Ema sõnul algas probleem alkoholiga peale isa surma 18 aastat tagasi ja alkoholi tõttu on jäänud ilma ka töökohtadest. Motivatsioon loobuda alkoholi tarbimisest on C.R-i sõnul olemas, kuid käitumine näitab vastupidist. Ka praegused kuriteod on sooritatud alkoholi saamise eesmärgil või alkoholijoobes. Ta läbis eelmise vangistuse ajal sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid sellest ei olnud kasu, nagu näitab fakt, et ta jätkas pärast vabanemist kohe samasuguste kuritegudega ja on jälle vangis.

17. Süüdimõistetu on suhtlemisel enamasti rahulik, tasakaalukas. Impulsiivsus ja vägivaldne käitumine ilmnevad vangla iseloomustusest ja otsustest nähtuvalt alkoholijoobe korral. Ka vangla on tõdenud, et vanglas on ametnikega suhtlemine nõuetekohane, probleeme esinenud ei ole. Istungil ütles ta, et aeg on ennast muuta, seada oma elu korda, sest ta saab ise ka aru, et on juba piisaval vana mees. Tema kriminaalne karjäär, mis jätkus endises vaimus veel mõne kuu eest, samas paraku, et C.R ei ole veel muutusteks valmis. näitab Vähemalt mitte nii veenvalt, et riik saaks teda sel määral usaldada, et ta ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Ka C.R ise ei osanud kohtuistungil öelda, millega ta saaks kohut veenda, et ta enam kuritegusid toime ei pane. T

a ütles, et ta püüab. C.R-i senine käitumisviis, sh viimase aasta jooksul, demonstreerib kahjuks, et tema püüdmisest ei piisa. Selleks, et niivõrd väljakujunenud ja kinnistunud käitumismustrit muuta, on vaja kardinaalset muutust.

18. Nii vangla iseloomustusest, vestlusest C.R-iga kui ka tema kohtuotsustest ei jää kahtlust, et keskseks probleemiks, mis muudab C.R-i kuritegelikult ohtlikuks, on alkohol ja raske finantsolukord. S pole proovinud kardinaalseid lahendusi leida üüdimõistetu kummalegi probleemile, millest tingituna ta on kuritegusid toime pannud. Alkoholi tarvitamise tähendust süüdistatav selgelt alahindab. Kui ta satuks praegu vabadusse, leiaks ta end taas samasugustes tingimustes, kus oli kuritegude toimepanemise ajal, arvestades tema suhteid alkoholiga ja ka asjaolu, et tema materiaalsed väljavaated on üsna kesised. Neid asjaolusid arvestades poleks ennetähtaegne vabastamine õigustatud ei eriega üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuval abastamine ei ole põhjendatud, kuna karistu t. V s ei ole seni oma eesmärki täitnud. 19. ks C.R-ile Kokkuvõttes ei näe kohus ühtegi põhjust, miks pea mõistetud karistuse tingimusi kuidagi leevendama. C.R-i tähtaegne vabanemine toimub juba mõne kuu pärast võiks olla C.R-i jao mõelda oma ülejäänud elu plaanid tõsiselt . Need kuud ks

aeg

läb . Seda mõttetegevust on tal rahulikum i, kui ta kavatseb siiralt oma elus sisulise muuta lt teha vangl kiusatustee. as, kus pole juurdepääsu alkoholile ja vabaduse 20. C.R-i Eeltoodust tulenevalt jätab kohus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik