2-19-104258/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2020, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-104258

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A.K. vastu

võlgnevuse tasumise nõudes

Tsiviilasja hind

2832,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806; asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna

linnaosa, Tartu mnt 83) lepinguline esindaja Tarvo

Ilves (e-post tarvo@plusplus.ee)

Kostja: A.K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht:

xxxxxxxxx xxx x-x, xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx,

xxxxx xxxxxxx; telefon xxxxxxxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A.K.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Bigbank AS ja kostja vahel

13.11.2015 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr SL 15-01-1408584 tulenev võlgnevus

summas kokku 2537,23 eurot (millest 1858,81€ põhivõlgnevus; 137,52€ intress ja

540,90€ põhivõlalt määras 15,9% aastas arvestatud ja sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista A.K.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1858,81 eurot) alates hagi esitamisest, so alates

19.04.2019 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 29.01.2020 summas 231,52 eurot.

4. Välja mõista A.K.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 30.01.2020 viivis

protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 1858,81 €) määras 15,9%

aastas kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

5. Menetluskulud jätta A.K. kanda.

6. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital vajalike ja põhjendatud menetluskulude

suuruseks 50 eurot, mis mõista A.K.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on A.K. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus

Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Tsiviilasi nr: 2-19-104258

2 (6)

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

9. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS §

lg

2).

Kautsjon

tuleb

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE571010220229377229

(SWIFT:

EEUHEE2X)

SEB

Pank

AS-is

või

a/a

EE062200221059223099

(SWIFT:

HABAEE2X)

SWEDBANK

AS-is

või

a/a

EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, märkides selgituseks:

kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 11.02.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 2534,61 euro saamiseks. Kohus tegi 22.02.2019 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus

lõpetas 22.03.2019 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

Tsiviilasi nr: 2-19-104258

3 (6)

2. Pärnu Maakohus 01.04.2019 kohustas hagejat esitama nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 18.04.2018 Pärnu

Maakohtule põhjendatud nõude hagiavalduse vormis ning tasus täiendavalt riigilõivu.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bigbank AS ja kostja A.K. 13.11.2015 tarbijakrediidilepingu

nr SL15-01-1408584. Lepingu kohaselt võimaldas Bigbank AS kostjale laenusumma 2200,00

euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud

laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena. Lepingu põhitingimuste kohaselt

oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 15,9 % aastas. Kostja rikkus lepingut ning ei tasunud

laenu põhiosa ja intressi alates 27.12.2016 osamaksest. Lepingu ülesütlemise seisuga

19.06.2017 oli kostja põhivõlgnevus 1858,81 eurot (sh kuni lepingu ülesütlemiseni põhiosa

summas 147,53 eurot) ja intressivõlgnevus 137,52 eurot. Bigbank AS loovutas 29.03.2018

nõude kostja vastu hagejale.

Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks

ei vasta. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv 300

eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt

väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

tasumata summalt.

4. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 20.09.2019 määrusega. Kohus kohustas

kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus isiklikult allkirja

vastu kätte 09.01.2020. Seega kostjale vastamiseks määratud tähtaeg lõppes 23.01.2020 kell

24:00. Kostja vastust hagile esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

7. Hageja

on

esialgselt

võlausaldajalt

omandanud

nõude

loovutamise

teel

tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kostja vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 ja 3

järgi krediidiandja kohustub andma krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

VÕS § 397 lg 1 sätestab intressi maksmise tingimused.

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult

põhjendatud. Kostja ei ole täitnud Bigbank AS-ga 13.11.2015 sõlmitud tarbijakrediidilepingust

tulenevat rahalist kohustust (sh intresside tasumise kohustust), mistõttu on esialgne

võlausaldaja kooskõlas VÕS § 416 lg 1 tarbijakrediidilepingu üles öelnud. Nõude

Tsiviilasi nr: 2-19-104258

4 (6)

loovutamisest on hagejat kooskõlas VÕS § 412 lg 1 teavitatud. Hagiavalduses kirjeldatud

asjaoludel

tuleneb

kostja

vastu

esitatud

nõue

tarbijaga

sõlmitud

laenulepingust

võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. AS Bigbank andis

tarbijakrediidilepingu nr SL15-01-1408584 alusel kostjale laenu summas 2200 eurot ning

kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 28.12.2015

summas 61,15 eurot kuni viimase osamakseni 25.11.2020 summas 54,55 eurot. Kostja ei ole

täitnud Bigbank AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi alates 27.12.2016. VÕS

§ 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud

loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 1858,81

euro väljamõistmiseks kostjalt.

9. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. AS

Bigbank ja kostja on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise määras 15,9%

aastas. Kostja intressivõlgnevus kuni laenulepingu ülesütlemiseni on hagis esitatud asjaoludel

137,52 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 137,52 euro väljamõistmiseks

kostjalt.

10. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene

lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagis esitatud asjaoludel on

lepinguga ettenähtud intressimäär 15,9% aastas.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud

selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest

protsendina. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 1858,81 eurot

Tsiviilasi nr: 2-19-104258

5 (6)

määras 0,043562% päevas (so 15,9% aastas) ajavahemiku eest 20.06.2017-18.04.2019 summas

540,90 eurot ning alates 19.04.2019 määras 0,043562% kuni põhinõude 1858,81 jäägi täieliku

tasumiseni.

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt

perioodi eest 20.06.2017-18.04.2019 summas 540,90 eurot. Tulenevalt TsMS § 367 mõistab

kohus viivise alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 231,52

eurot (1858,81€ x 15,9% / 365 kp x 257 kp perioodi eest 19.04.2019-31.12.2019 + 1858,81€ x

15,9% / 366 kp x 29 kp perioodi eest 01.01.2020-29.01.2020) ning alates 30.01.2020

protsendina VÕS § 113 lg-s 1 kolmandas lauses sätestatud määras, so 15,9% aastas.

11. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on

menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes

põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse

hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja

lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

12. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud 18.04.2019 hagi Bigbank AS-ga sõlmitud

väikelaenulepingust nr SL15-01-1408584 tuleneva võlgnevuse, intressi ja viivise nõudes

hagihinnaga 2832,79 eurot. TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja 2, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi on

riigilõivu täismäär tsiviilasja hinnalt kuni 3000 eurot summas 275 eurot. Hageja on tasunud

käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 11.02.2019 riigilõivu 86,71

eurot ja hagi esitamisel 18.04.2019 riigilõivu 213,29 eurot, seega kokku 300 eurot, mis on 25

eurot enam. RLS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 kohaselt kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem,

enam tasutud riigilõiv tagastatakse menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või

kelle eest riigilõiv tasuti. RLS § 150 lg 5 sätestab, et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe

aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud

lahendiga lõppemist, käesoleva lahendi jõustumisel lõpeb riigilõivu tagastamise nõue

31.12.2022.

13. Menetluskulude kindlaksmääramisel lähtub kohus hagita menetluse reeglitest, lähtudes mh

uurimispõhimõttest (TsMS § 174 lg 8 ja § 477 lg-d 5-7). Kohus peab kontrollima lepingulise

esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust sõltumata sellest, kas vastaspool nende suurust

vaidlustab. Kohtu infosüsteemist nähtub, et hageja on esitanud tsiviilasjas nr 2-19-104259

kostja vastu 08.04.2019 hagi Bigbank AS-ga sõlmitud väikelaenulepingust nr SLW14-01-

106842 tuleneva võlgnevuse, intressi ja viivise nõudes hagihinnaga 5089,66.

Samade poolte vahel sisuliselt üheliigiliste asjade eraldi menetlemisega hagimenetluses

kulutatakse põhjendamatult nii kohtu kui ka poolte aega ja tekitatakse kuntslikult lisakulutusi.

Kohus leiab, et hageja ei kasuta enda menetlusõigusi heauskselt. Kohtule on üldteada asjaolu,

et hageja esitab temale samaaegselt loovutatud nõuete korral hagid võlgnike vastu mitte ühes

hagimenetluses, mis võimaldaks asjade kiiremat lahendamist ja lihtsustaks mh oluliselt

menetlust, vaid eraldi. Selliselt käitudes võtab hageja riski, et kohus ei pruugi hageja

menetluskulud täies ulatuses vajalikeks ja põhjendatuks lugeda.

TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja 2, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi on riigilõivu täismäär tsiviilasja

hinnalt kuni 6000 eurot summas 425 eurot ja tsiviilasja hinnalt kuni 3000 eurot summas 275

eurot. Kui hageja oleks esitanud väikelaenulepingutest tulenevad nõuded ühes hagis (hagi

Tsiviilasi nr: 2-19-104258

6 (6)

asjaoludest nähtub, et nõuded loovutati hagejale samaaegselt ja maksekäsu kiirmenetluse

avaldused esitati samaaegselt), oleks tsiviilasja hinnalt kuni 8000 eurot (5089,66+2832,79)

riigilõivu täismäär summas 475 eurot. Kuna tsiviilasjas nr 2-19-104259 hageja menetluskulud

rahuldati täies ulatuses, on käesolevas asjas põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks

riigilõiv summas 50 eurot (475,00€-425,00€). Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja anti

hagimenetlusse üle vastavalt 22.03.2019 ja 25.03.2019. a. Tsiviilasjas 2-19-104259 esitas

hageja hagi 08.04.2019. a ning selleks ajahetkeks oli hagejale teada, et ka tsiviilasjas 2-19-

104258 on maksekäsu kiirmenetlus lõpetatud ja hagimenetlusse üle antud. Menetlusõiguste

heauskse kasutamise korral oleks hageja saanud 08.04.2019 hagi esitamisel tsiviilasjas nr 2-19-

104259 esitada hagi ka käesolevas asjas ning taotleda asjade liitmist.

Eeltoodud põhjendustel jätab kohus ka hageja lepingulise esindaja kulud kostjalt täies ulatuses

välja mõistmata. Tegemist on trafaretsete hagidega, asjades puudub keeruline õiguslik vaidlus

ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Lubamatu on niigi majandusraskustesse sattunud isikute

koormamine kunstlikult tekitatud menetluskuludega.

14. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik