Legislator Case Law & Legislation
2-19-122776/6 AI generated

2-19-122776/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-19-122776/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 29.01.2020. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-122776 Tsiviilasi PlusPlus Capital AS-i hagi G M T vastu võlgnevuse 92,19 euro, lepingutasu 10 euro, sissenõudekulu 15 euro, viivise 3,21 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes Tsiviilasja hind 140,59 eurot Menet...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 29.01.2020. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-122776 Tsiviilasi PlusPlus Capital AS-i hagi G M T vastu võlgnevuse 92,19 euro, lepingutasu 10 euro, sissenõudekulu 15 euro, viivise 3,21 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes Tsiviilasja hind 140,59 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, riigilõivu tagastamine ja tsiviilasjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806 asukoht: Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn; Telefon: 6827 870) Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ; registrikood: 12752805; Tartu mnt 83-603, Tallinn 10115; E-post: carlo.kask@plusplus.ee) Kostja: G-M T (isikukood: xxxx; xxxx; Telefon: xxxx; e-post: xxxx) Menetluse liik Lihtmenetlus RESOLUTSIOON 1. Kinnitada hageja PlusPlus Capital AS-i ja kostja G-M T vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. G-M T tasub PlusPlus Capital AS-ile põhisumma 92,19 eurot. Nõutud summad tasub G-M T PlusPlus Capital AS-i arveldusarvele EE082200221053320710 Swedbank, viitenumbriga 24610793 hiljemalt 20.02.2020. 1.2. Lepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolete enda kanda. 1.3. Kui G-M T jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on PlusPlus Capital AS-il õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning G-M T kohustub tasuma viivist 0,06% päevas kuni nõude põhisumma täieliku tasumiseni. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-122776.

2-19-122776 2

3. Tagastada hagejale ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust, st 37,50 eurot PlusPlus Capital AS a/a-le EE082200221053320710 Swedbank. 4. Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Asjaolud 1. Harju Maakohtu menetluses on PlusPlus Capital AS-i hagi G M T vastu võlgnevuse 92,19 euro, lepingutasu 10 euro, sissenõudekulu 15 euro, viivise 3,21 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes.

2. 21.01.2020.a esitasid menetlusosalised kohtule kompromissi. Pooled paluvad Harju Maakohtul kinnitada kompromiss kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-19-122776 menetlus kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p-s 4 sätestatuga. Hageja palub tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot, PlusPlus Capital AS a/a-le EE082200221053320710 Swedbank.

3. Kohus, tutvunud kompromissiga, leiab, et kompromiss tuleb kinnitada, tsiviilasjas menetlus lõpetada ja pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust tagastada. Kohtumääruse põhjendused 4. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.

5. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

6. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

2-19-122776 3

7. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

8. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hageja taotles TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja tasus riigilõivu summas 75 eurot. Seega hagejal on õigus saada pool menetluses tasutud riigilõivust tagasi. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab 37,50 eurot PlusPlus Capital AS a/a-le EE082200221053320710 Swedbank.

9. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik